3-22-1862/44 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2023, Tartu

Haldusasja number

3-22-1862

Haldusasi

Xi kaebus Tartu Vangla 8. juuli 2022. a käskkirja nr 6-

2/330 tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2022. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2022. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26. oktoober 2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla tunnistas 18. juuli 2022. a käskkirjaga nr 6-2/330 kinnipeetav Xi süüdi

vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 süülise rikkumise eest ja määras distsiplinaarkaristuseks neljaks

ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja kohaselt keeldus kaebaja 8. juunil 2022 kella 10:03

paiku tööle asumast.

2. Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 18. juuli

2022. a käskkirja tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt karistati kaebajat kartserisse paigutamisega, kuna ta keeldus töötamast. Kaebaja ei

ole töölepingut alla kirjutanud ega ole nõus seda tööd tegema. Kaebaja õpib riigikeelt B2 tasemel 10

tundi nädalas ning keelekursused toimuvad maist kuni novembrini. Teadaolevalt ei ole varem õpilasi

töötama sunnitud. Kaebajat ei viidud arsti juurde, kes annaks loa töötada. Kartser on tõsine karistus

ning krooniliselt haige inimese tervisele on see kahjulik.

3. Vastuses kaebusele palus Tartu Vangla jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja leidis, et kaebaja tööle rakendamine oli lubatud. 8. juunil 2022. a oli tema tööle määramise

käskkiri kehtiv. Valvur andis kaebajale korralduse tööle asuda, kuid kaebaja ei allunud korraldusele.

Seejuures ei viidanud kaebaja tervisest lähtuvale takistusele. VangS §-st 37 tulenev kinnipeetava

töökohustus ei kuulu tööõiguse regulatsiooni esemesse, kuna kinnipeetav ei vasta eraõiguse ühele

peamisele nõudele s.t tal puudub lepingu sõlmimise vabadus. Seega ei peagi kinnipeetav andma

nõusolekut majandustööl osalemiseks ning temaga ei pea olema sõlmitud töölepingut.

Töökohustusest ei vabasta mitte igasugune õppetegevus, vaid üksnes VangS § 37 lg 2 p-s 2 nimetatud

konkreetses õppetegevuses osalemine. Kaebaja ei osale sellises õppetegevuses.

Kaebaja on ka varem korduvalt keeldunud tööle asumast. Talle nende rikkumiste eest määratud

leebemad distsiplinaarkaristused (noomitus, kartserikaristus katseajaga) ei ole oma soovitud mõju

avaldanud.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Halduskohus 20. oktoobri 2022. a otsusega jättis kaebuse rahuldamata.

5. Halduskohus sedastas, et kaebaja määrati tööle 22. aprilli 2022. a käskkirjaga nr 6-3/106. Kaebajale

tööle asumise korralduste andmise ajal oli tööle määramise käskkiri kehtiv ja täitmiseks kohustuslik

haldusakt. Käskkirjast nähtuvalt on Tartu Vangla meditsiiniosakond tuvastanud, et kinnipeetava

tervislik seisund võimaldab osaleda osakoormusega kergetel majandustöödel. Seega ei ole

asjakohane kaebaja väide, et arst ei ole andnud luba töötamiseks.

6. Kaebaja on töötamisest keeldumist õigustanud ka väitega, et ta ei ole töölepingule alla kirjutanud

ning ta ei ole nõus seda tööd tegema. Distsiplinaarmenetluses avaldas kaebaja suuliselt, et see töö on

alandav ja ta soovib tööle asuda vastavalt omandatud erialale.

Kehtiv regulatsioon ei näe aga ette kinnipeetavaga töölepingu sõlmimist tema tööle määramisel

vangla majandustöödel, vaid kõik töötamisega seonduv kajastub vangla ühepoolselt vormistatud

dokumendis. Valvuri ettekande kohaselt keeldus kaebaja tööst. Seetõttu ei saanud vangla läbi viia

kaebaja tööalast juhendamist. Seega ei ole asjakohane kaebaja väide, et talle ei tutvustatud tööohutuse

nõudeid ning seetõttu ei saakski teda tööle lubada.

7. VangS § 37 lg 2 p 2 kohaselt ei ole töötama kohustatud üldharidust või kutseharidust omandav või

tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav. Kaebaja puhul on

selgunud, et ta osaleb riigikeele õppes, mille maht on 240 akadeemilist tundi jagatuna kuue kuu peale.

Tegemist ei ole hariduse omandamisega VangS § 37 lg 2 p 2 tähenduses, mis välistaks kaebaja

töökohutuse. 8. juunil 2022 ehk päeval, mil kaebajat planeeriti tööle rakendada, ei olnud tema

õppegrupil riigikeele tundi.

8. Tööst keeldumisega rikkus kaebaja VangS § 37 lg 1 sätestatud kohustust. See on aluseks

distsiplinaarkaristuse kohaldamisele (VangS § 63 lg 1). Väljakujunenud kohtupraktika järgi peetakse

tööle

asumise

korraldustele

mitteallumist

raskeks

rikkumiseks.

Kaebajale

määratud

distsiplinaarkaristust ei saa pidada põhjendamatuks või ebaproportsionaalseks.

Vastustaja on piisava põhjalikkusega kaalunud esmalt distsiplinaarkaristuse vajalikkust ja seejärel

karistuse valikut ning jõudnud järeldusele, et põhjendatud on kartserisse paigutamine neljaks

ööpäevaks. Tegemist õiguspärase, HMS § 4 lg-s 2 sätestatuga kooskõlas oleva kaalutlusotsusega.

9. Vaidlustatud käskkiri pöörati täitmisele ning kaebaja kandis talle vaidlustatud käskkirjaga

määratud nelja ööpäeva pikkuse kartserikaristuse ära ajavahemikus 18. - 22. august 2022 (tl 39).

Kaebaja ei ole selgitanud, milles täpsemalt kartseri kahjulikkus just tema tervisele seisneb või

millised tagajärjed talle seoses kartserikaristuse kandmisega kaasnesid. Ei ole selgunud, et kaebaja

oleks esitanud enda terviseseisundist tulenevaid vastuväiteid kas karistuse määramise menetluses või

kartserikaristuse täideviimisele. Seega ei esine ka kaebaja terviseseisundist lähtuvaid aluseid, mis

võimaldaks järeldada karistuse määramise õigusvastasust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning

uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et riigikeele oskus on mittekodaniku jaoks oluline, kuna ilma B1

kategooriata vabaduses tööle ei saa. Seetõttu vastas 2022. aastal kaebaja läbitud õpe VangS § 37 lg 2

p 2 tingimustele. Vastavalt oli ebaseaduslik kaebaja sundimine tööle B1 kursuste läbimise ajal.

11. Vastuses apellatsioonkaebusele vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus

selgitas kehtiva haldusaktiga majandustööle määratud kinnipeetava õigust keelduda tööle asumisest

õpingute tõttu ning tuvastas, et kaebajal ei olnud alust tööst keeldumiseks. Seejuures vastas

halduskohus kõigile kaebaja väidetele, põhjendades kehtivale õigusele ja kohtupraktikale tuginedes

nendega mittenõustumist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid

ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.

13. Kaebaja leiab apellatsioonimenetluses endiselt, et tal oli õigus keelduda talle 8. juunil 2022 antud

tööle asumise korralduste täitmisest, kuna 2022. aasta maist kuni novembrini, s.o ka vaidlusaluse

tööle asumise korralduse andmise ajal, oli kaebaja hõivatud riigikeele õpingutega B1 tasemel.

Seetõttu VangS § 37 lg 2 p 2 järgi kaebajal ei olnud kohustust töötada.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

14. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla halduskohtu seisukohta, et kaebaja oli määratud

majandustööle Tartu Vangla 22. aprilli 2022. a käskkirjaga nr 6-3/106 ja käskkiri oli 8. juuni 2022

kehtiv. Ringkonnakohtul ei ole põhust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Kehtiva haldusakti

resolutsioonis nimetatud kohustused on täitmiseks kohustuslikud (haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 60 lg 2 ls 1). Seejuures ei sõltu täitmise kohustuslikkus sellest, kas haldusakt on õiguspärane või

mitte. Haldusakti kohustuslikkus sõltub üksnes sellest, kas haldusakt on kehtiv (HMS § 60 lg 1).

15. Ka tööle asumise korraldus on haldusakt. Riigikohus on selgitanud, et sarnaselt tööle määramise

käskkirjale tuleb kinnipeetavale vanglaametniku poolt antavat korraldust samuti mõista täitmiseks

kohustuslikuna. VangS § 67 lg 1 p 1 järgi on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse

ametniku seaduslikule korraldusele. Kui hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku

poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et

korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust.

Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku

korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele

ning korralduse tühisus on ilmselge.1

16. Praegusel juhul tugines pädev vanglaametnik kaebajale tööle asumise korraldust andes tema tööle

määramise käskkirjale, mille sisu oli kaebajale teada. Seetõttu ei näe ringkonnakohus võimalust, et

tööle asumise korraldus saanuks vastata ühelegi HMS § 63 lg-s 2 nimetatud haldusakti tühisuse

eeldusele. Vastavalt pani kaebaja korralduse täitmisest keeldumisega toime VangS § 67 p-s 1

sätestatud kohustuse rikkumise. Juhul, kui kaebaja leidis, et tal ei ole töökohustust tulenevalt VangS

§ 37 lg 2 p-st 2 riigikeele õpingutel osalemise tõttu, saanuks ta oma õigusi kaitsta vaidlustades vangla

käskkirja enda tööle määramise kohta.

17. Samas ei näe ringkonnakohus, et kaebaja tööle määramine olnuks õigusvastane. Halduskohus

selgitas põhjendatult, et töökohustuse puudumine on VangS § 37 lg 2 p 2 kohaselt üksnes sättes

nimetatud õppevormide osalemise tagajärjeks. Riigikeele tasemeõpe selliste õppevormide hulka ei

1 Vt RKHK 29. septembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-2-2-15 (p 18).

kuulu. Kaebaja väidetest ilmneb, et ta peab riigikeele tasemeõpet VangS § 37 lg 2 p-s 2 nimetatud

tööalaseks enesetäiendamiseks. Samas ei ole kaebaja seostanud eesti keele oskust tema kutse- või

ametikoha nõuetega. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu arusaama, et eesti keele oskus

üldise oskusena võib küll soodustada Eestis töö leidmist, kuid ei ole kaebaja puhul vahetult seondatav

tema tööalaste oskuste täiendamise eesmärgiga. Riigikeele oskus on vajalik Eestis üldiseks

hakkamasaamiseks ja ühiskondlikus elus osalemiseks. Töötamine on ainult üheks võimalikuks

väljundiks sellisele tegevusele.

VangS § 37 lg 2 p-st 2 saab järeldada, et töökohustuse puudumine õpingute tõttu on seotud eelkõige

sellega, et töötamine õpingutega samal perioodil võib takistada õpingute edukat lõpuleviimist.

Kaebaja väitel oli keeleõppe mahuks kümme tundi nädalas, s.o kaks tundi päevas. Vastustaja määras

kaebaja tööle osalise koormusega, vangla selgitusel oli kavandatav tööaeg 45 kuni 90 minutit päevas.

Kui tööle oli määratud samast eluosakonnast rohkem kinnipeetavaid, siis töötasid kinnipeetavad

ülepäeviti. Seega kaebaja puhul isegi, kui arvestada lisaks auditoorsele õppele iseseisvat tööd

keeleõppes, ei küüni õpingute ja töö aeg kokku tavapärase tööaja normini, s.o kaheksa tunnini päevas.

Seetõttu ei ole põhjust arvata, et töötamine tegelikkuses siiski takistanuks kaebajal riigikeele õppes

edukat osalemist. Vastavalt ei ole põhjust võrdsustada kaebaja riigikeele tasemeõppes osalemist

VangS § 37 lg 2 p-s 2 nimetatud õppevormidega. Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellelegi, et 8. juuni

2022 tööle asumise korralduse andmise ajal ei olnud kaebajal kavandatud õppetegevust, s.t töötamine

ei seganud õpinguid vahetult. Distsiplinaarmenetluses antud kaebaja suulistest selgitustest ilmneb

hoopis, et kaebaja ei pea koristustööd endale sobivaks ja soovib töötada nn päris ametis keevitajana,

elektrikuna vms. ametikohal. VangS järgi ei ole aga kaebajal subjektiivset õigust valida endale

meelepärast tööd vangistuse ajal. Soov teha muud tööd ei vääranud seega kaebajale vastustaja

käskkirjaga pandud kohustust töötada vangla majandustööl.

Nendel asjaoludel oli kaebajale antud tööle asumise korraldus ka sisuliselt põhjendatud ja kooskõlas

kehtiva õigusega. Kaebajal puudus alus selle täitmisest keeldumiseks. Halduskohus on põhjendatult

leidnud, et tööle asumisest keeldumisega pani kaebaja toime distsiplinaarsüüteo.

18. Apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja märkinud, et ta ei nõustu talle määratud distsiplinaarkaristuse

liigi või määraga ja peab karistust ülemääraseks. Samuti ei ole kaebaja tuginenud võimalikele

menetluslikele eksimustele ega korranud halduskohtule esitatud väiteid kartserikaristuse kahjuliku

mõju kohta. Seetõttu ringkonnakohus neid küsimusi täiendavalt ei analüüsi, vaid nõustub halduskohtu

otsuse põhjendustega neid siinkohal kordamata.

19. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg-te 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole

esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 4

vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

(allkirjastatud digitaalselt)