2-23-7884/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.09.2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-7884

Tsiviilasi

O. B. hagi V. B. vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: O. B. (ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Kostja: V. B. (ik XXX, elukoht XXX e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada O. B. ja V. B. abielu, mis on registreeritud 11.01.2002 Tallinna

Perekonnaseisuametis.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava

kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.

1.

30.05.2023 kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel

registreeritud abielu, kuna hageja ja kostja ei ela koos alates 2021 aastast. Hageja soovib jätta

perekonnanimeks B..

2. Hageja jäi 25.09.2023 kohtuistungil esitatud hagi juurde, hageja ei soovi abielulisi

suhteid taastada ja palub abielu lahutada. Pooled elavad lahus eraldi 2021.aastast.

2-20-16534

Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.

3. Kostja sai hagimaterjalid allkirja vastu kätte, kuid ei ole hagile vastanud. Samuti ei

ilmunud kostja 25.09.2023 ärakuulamisele.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus

abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui

abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

5. Poolte abielu sõlmiti 11.01.2002 Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja kinnitusel

elavad pooled alates 2021.aastast eraldi ning abielu suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja

ei pidanud abieluliste suhete taastamist võimalikuks. Kostja ei ole hagile vastanud ega ilmunud

ka ärakuulamisele. Kohtule ei ole istungile mitteilmumise põhjus teada.

6. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja

seletusega, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi, mistõttu tuleb

poolte abielu ka lahutada.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud

nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude

jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik