2-22-13576/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 25.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-13576

Kohtuasi

X ja Y hagi Q vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.06.2023 otsus (otsuses ekslikult

märgitud 07.05.2023)

Kaebuse esitaja ja liik

Q apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

Hageja I osas 2300,76 eurot

Hageja II osas 1955,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I X (isikukood XXXXXXXXX)

Hageja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja C

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia

Lausmaa

Kostja Q (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Q apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 07.06.2023

otsuse peale.

2. Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud Q kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-22-13576

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja I) ja Y (hageja II) esitasid oma ema C kaudu 13.09.2022 hagi (täpsustatud

26.09.2022) Harju Maakohtule oma isa Q (kostja) vastu miinimumsuuruses elatise

väljamõistmiseks ja tagasiulatuva elatise 6023,95 eurot väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejate vanemad lahus, hagejad elavad koos emaga ja on

tema ülalpidamisel. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 646 eurot, s.h toit 250 eurot,

hügieenitarbed 20 eurot, jalatsid 41 eurot, riided 80 eurot, kommunaalid 135 eurot, taskuraha

50 eurot, koolitarbed 25 eurot, telefon 30 eurot, kooliga seonduv 15 eurot. Hageja II igakuised

kulud moodustavad kokku 682 eurot, s.h toit 250 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, jalatsid 41

eurot, riided 80 eurot, kommunaalid 135 eurot, huviringid 26 eurot, taskuraha 50 eurot, kooli

toiduraha 10 eurot, koolitarbed 25 eurot, telefon 30 eurot, kooliga seonduv 15 eurot. Kostja ei

ole ülalpidamiskohustust täitnud mitme aasta vältel ja järelikult on hagejatel õigus esitada

elatise nõue tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne elatishagi esitamist. 16.02.2023 loobusid hagejad

tagasiulatuva elatise nõudest perioodi 13.09.2021–12.09.2022 eest.

3. Kostja nõuet ei tunnistanud. Kostja on töötu ja tal on tõsised terviseprobleemid. Sisuliselt on

kostja 70% ulatuses töövõimetu. Kuna tervislikel põhjustel puudus eelmisel aastal sissetulek,

siis palus kostja tagantjärgi elatist mitte nõuda. Samuti märkis kostja, et kuna tal puudub

sissetulek, ei ole ta võimeline tasuma ka tulevikus nõutavat igakuist summat.

4. Maakohus võttis 07.06.2023 otsusega vastu hagejate loobumise tagasiulatuva elatise nõudest

perioodi 13.09.2021–12.09.2022 eest ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse ning ülejäänud

osas rahuldas hagi, mõistes kostjalt elatise hageja I kasuks perioodi 13.09.2022–26.03.2023 eest

1434,44 eurot, hageja II kasuks perioodi 13.09.2022–31.03.2023 eest 1254,03 eurot ning alates

01.04.2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o 09.02.2026) 260,33 eurot kuus

(baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja

millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Menetluskulud jättis kohus poolte endi

kanda.

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohus tegi ebaõiged

järeldused kostja sissetulekute ja vara osas. Kostja hinnangul on hagejate ema saanud kostjalt

raha laste kasvatamiseks rohkem, kui kostja oleks pidanud lastele elatiseks tasuma.

Apellatsioonkaebuse täpsustuses selgitab kostja enda ja hagejate ema ühisvara jagamise

asjaolusid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja

kaebus tuleb selle esitajale tagastada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6

kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust

eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga.

2-22-13576

7. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks

jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse,

osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel

apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas

sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks

(RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 10.1).

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et eeldades kaebuses toodud väidete õigsust ei saaks

apellatsioonkaebust ilmselt rahuldada. Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud samadele

väidetele, mis on esitatud maakohtu menetluses vastuses hagiavaldusele ning millele on

maakohus ka otsusest nähtuvalt piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus leiab, et

kostja poolt väljatoodud asjaolud, s.o tervislik seisund, mittetöötamine, piisava isikliku vara

mitteomamine ja võlgade olemasolu, ei anna praegusel juhul alust maakohtu otsuse

muutmiseks, kuna need ei ole elatise tasumise kohustuse täitmisest vabastavad asjaolud. Kuigi

PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, tuleneb PKS § 102 lg-st 2, et vanemad

ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest täies ulatuses, nagu

soovib kostja. Mõjuval põhjusel võib kohus elatist küll vähendada, kuid sellise mõjuva põhjuse

olemasolu tuleb kohustatud vanemal tõendada. Kostja ei esitanud maakohtu menetluses

tõendeid ning maakohtu enda algatusel kogutud tõendite osas on apellatsioonkaebuse väited

oletuslikud ja seostamata tõenditega. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus hindas kostja

sissetuleku suurust ja vara väärtust ning kooskõlas PKS §-ga 102 ja asjakohase kohtupraktikaga

seda, kas kostja osaline töövõime annab alust mõista elatis välja miinimummäärast väiksemas

summas. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole varatu ja tema osaline töövõime ei takista

sissetulekut teenida, ning leidis, et kostja on võimeline maksma hagejatele elatist PKS § 101

lg-te 3–5 alusel arvutatud summas ilma, et tema enda olukord muutuks vähemkindlustatuks.

Lisaks selgitab kolleegium, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus

teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et

tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanema osa arvestamisel lapsele

elatise andmisel tuleb hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada

tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (RKTKo 24.10.2012, 3-

2-1-118-12, p 15).

9. Kostja toob kaebuses lisaks esile asjaolusid, mis ei ole elatise nõuda lahendamisel

asjakohased, kuna puudutavad kostja ja hagejate ema abieluvarasuhte lõpetamist. Lastele

mõeldud elatist ei saa tasaarvestada vanemate ühisvara jagamisest tulenevate väidetavate

nõuetega. Vastuseks kostja soovile hagejaid majanduslikult toetada kunagi tulevikus, kui tal

selleks võimalus tekib, märgib ringkonnakohus, et seadusandja ei näe ette elatise kohustuse

täitmise edasilükkamist.

10. Ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel hinnanud

kaebuses

esitatud

kostja

väiteid

ning

neile

käesolevas

määruses

vastanud.

Apellatsioonkaebuses oli kostjal võimalik kohtu ette tuua kõik asjaolud, mille alusel saaks

ringkonnakohus leida, et maakohus on hagi ebaõigesti rahuldanud. Ringkonnakohtu hinnangul

ei ole kostja käesoleval juhul selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ning apellatsioonkaebust ei

saa selles esile toodud asjaoludel ilmselt rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu

järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust

õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

2-22-13576

11. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Menetlusse võtmisel kaebuse perspektiivi

hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, sest perspektiivituna

menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne apellandile kohustust hüvitada vastaspoole

menetluskulusid. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks

menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud kaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas kostja

väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus.

12. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna

apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638

lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o

kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)