2-22-13576/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedKeelduda menetlusse võtmast Q apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 07.06.2023 Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud Q kanda. Kindlaksmääratavad
Legislator headnote
AI generated2-22-13576/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kindlaksmääratavad
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht 25.09.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-13576
Kohtuasi
X ja Y hagi Q vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.06.2023 otsus (otsuses ekslikult
märgitud 07.05.2023)
Kaebuse esitaja ja liik
Q apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
Hageja I osas 2300,76 eurot
Hageja II osas 1955,61 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja I X (isikukood XXXXXXXXX)
Hageja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik
esindaja C
Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia
Lausmaa
Kostja Q (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Keelduda menetlusse võtmast Q apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 07.06.2023
otsuse peale.
2. Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud Q kanda. Kindlaksmääratavad
menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-22-13576
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X (hageja I) ja Y (hageja II) esitasid oma ema C kaudu 13.09.2022 hagi (täpsustatud
26.09.2022) Harju Maakohtule oma isa Q (kostja) vastu miinimumsuuruses elatise
väljamõistmiseks ja tagasiulatuva elatise 6023,95 eurot väljamõistmiseks.
2. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejate vanemad lahus, hagejad elavad koos emaga ja on
tema ülalpidamisel. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 646 eurot, s.h toit 250 eurot,
hügieenitarbed 20 eurot, jalatsid 41 eurot, riided 80 eurot, kommunaalid 135 eurot, taskuraha
50 eurot, koolitarbed 25 eurot, telefon 30 eurot, kooliga seonduv 15 eurot. Hageja II igakuised
kulud moodustavad kokku 682 eurot, s.h toit 250 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, jalatsid 41
eurot, riided 80 eurot, kommunaalid 135 eurot, huviringid 26 eurot, taskuraha 50 eurot, kooli
toiduraha 10 eurot, koolitarbed 25 eurot, telefon 30 eurot, kooliga seonduv 15 eurot. Kostja ei
ole ülalpidamiskohustust täitnud mitme aasta vältel ja järelikult on hagejatel õigus esitada
elatise nõue tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne elatishagi esitamist. 16.02.2023 loobusid hagejad
tagasiulatuva elatise nõudest perioodi 13.09.2021–12.09.2022 eest.
3. Kostja nõuet ei tunnistanud. Kostja on töötu ja tal on tõsised terviseprobleemid. Sisuliselt on
kostja 70% ulatuses töövõimetu. Kuna tervislikel põhjustel puudus eelmisel aastal sissetulek,
siis palus kostja tagantjärgi elatist mitte nõuda. Samuti märkis kostja, et kuna tal puudub
sissetulek, ei ole ta võimeline tasuma ka tulevikus nõutavat igakuist summat.
4. Maakohus võttis 07.06.2023 otsusega vastu hagejate loobumise tagasiulatuva elatise nõudest
perioodi 13.09.2021–12.09.2022 eest ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse ning ülejäänud
osas rahuldas hagi, mõistes kostjalt elatise hageja I kasuks perioodi 13.09.2022–26.03.2023 eest
1434,44 eurot, hageja II kasuks perioodi 13.09.2022–31.03.2023 eest 1254,03 eurot ning alates
01.04.2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o 09.02.2026) 260,33 eurot kuus
(baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja
millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Menetluskulud jättis kohus poolte endi
kanda.
5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega
hagi rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohus tegi ebaõiged
järeldused kostja sissetulekute ja vara osas. Kostja hinnangul on hagejate ema saanud kostjalt
raha laste kasvatamiseks rohkem, kui kostja oleks pidanud lastele elatiseks tasuma.
Apellatsioonkaebuse täpsustuses selgitab kostja enda ja hagejate ema ühisvara jagamise
asjaolusid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja
kaebus tuleb selle esitajale tagastada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6
kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust
eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga.
2-22-13576
7. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks
jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse,
osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel
apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas
sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks
(RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 10.1).
8. Ringkonnakohus on seisukohal, et eeldades kaebuses toodud väidete õigsust ei saaks
apellatsioonkaebust ilmselt rahuldada. Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud samadele
väidetele, mis on esitatud maakohtu menetluses vastuses hagiavaldusele ning millele on
maakohus ka otsusest nähtuvalt piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus leiab, et
kostja poolt väljatoodud asjaolud, s.o tervislik seisund, mittetöötamine, piisava isikliku vara
mitteomamine ja võlgade olemasolu, ei anna praegusel juhul alust maakohtu otsuse
muutmiseks, kuna need ei ole elatise tasumise kohustuse täitmisest vabastavad asjaolud. Kuigi
PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole
tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule
ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, tuleneb PKS § 102 lg-st 2, et vanemad
ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest täies ulatuses, nagu
soovib kostja. Mõjuval põhjusel võib kohus elatist küll vähendada, kuid sellise mõjuva põhjuse
olemasolu tuleb kohustatud vanemal tõendada. Kostja ei esitanud maakohtu menetluses
tõendeid ning maakohtu enda algatusel kogutud tõendite osas on apellatsioonkaebuse väited
oletuslikud ja seostamata tõenditega. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus hindas kostja
sissetuleku suurust ja vara väärtust ning kooskõlas PKS §-ga 102 ja asjakohase kohtupraktikaga
seda, kas kostja osaline töövõime annab alust mõista elatis välja miinimummäärast väiksemas
summas. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole varatu ja tema osaline töövõime ei takista
sissetulekut teenida, ning leidis, et kostja on võimeline maksma hagejatele elatist PKS § 101
lg-te 3–5 alusel arvutatud summas ilma, et tema enda olukord muutuks vähemkindlustatuks.
Lisaks selgitab kolleegium, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus
teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et
tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanema osa arvestamisel lapsele
elatise andmisel tuleb hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada
tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (RKTKo 24.10.2012, 3-
2-1-118-12, p 15).
9. Kostja toob kaebuses lisaks esile asjaolusid, mis ei ole elatise nõuda lahendamisel
asjakohased, kuna puudutavad kostja ja hagejate ema abieluvarasuhte lõpetamist. Lastele
mõeldud elatist ei saa tasaarvestada vanemate ühisvara jagamisest tulenevate väidetavate
nõuetega. Vastuseks kostja soovile hagejaid majanduslikult toetada kunagi tulevikus, kui tal
selleks võimalus tekib, märgib ringkonnakohus, et seadusandja ei näe ette elatise kohustuse
täitmise edasilükkamist.
10. Ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel hinnanud
kaebuses
esitatud
kostja
väiteid
ning
neile
käesolevas
määruses
vastanud.
Apellatsioonkaebuses oli kostjal võimalik kohtu ette tuua kõik asjaolud, mille alusel saaks
ringkonnakohus leida, et maakohus on hagi ebaõigesti rahuldanud. Ringkonnakohtu hinnangul
ei ole kostja käesoleval juhul selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ning apellatsioonkaebust ei
saa selles esile toodud asjaoludel ilmselt rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu
järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust
õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
2-22-13576
11. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2
sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku
aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Menetlusse võtmisel kaebuse perspektiivi
hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, sest perspektiivituna
menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne apellandile kohustust hüvitada vastaspoole
menetluskulusid. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks
menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud kaebuse
rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas kostja
väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus.
12. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle
esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna
apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638
lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega
seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o
kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud
kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt
välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)