4-11-568/10 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-11-568

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.aprillil 2011.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-11-568 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: K.K,

isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx Kaebuse esitaja kaitsja: Maarika Kutser, Koidula 1 Rakvere 44308, e-post:

maarika.kutser@gmail.com

Kohtuväline menetleja: Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskond, asukoht Tallinna 12, Paide Kohtuvälise menetleja ametnik Üllar Kütt Kohtuistungi aeg

04.aprill 2011.a. RESOLUTSIOON Rahuldada K.K kaebus osaliselt.

KarS § 66 lg 1 kohaselt määrata Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 24.01.2011.a. otsusega väärteoasjas nr.2510,11,000010 mõistetud rahatrahvi, 600.00 euro, tasumine ositi 10

kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisele järgnevast kuust. Muus osas jätta Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 24.01.2011.a. otsus muutmata. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Menetluskulud jätta K.K kanda. Välja mõista K.K-lt riigituludesse

postikulu 2.61 eurot krooni (kaks eurot ja 61 senti) (Rahandusministeeriumi a/arve

nr.10220034796011 AS SEB Pank või 221023778606 AS Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või 17001577198 №rdea Pank, viitenr kõigil 2800049696).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule

Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaebuse sisu

24.01.2011.a. Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna otsuse alusel määrati K.K-le

Liiklusseaduse (LS) § 74 19

lg 2 alusel rahatrahv 150 trahviühikut, s.o. 600.00 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3

kuuks selle eest, et K.K 01.01.2011.a. kella 17.58 ajal xxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxx tn 25 juures juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte vähem kui 0,28 mg/l, tuvastamise tulemus 0,33+-0,05

mg/l, juhile lubatud alkoholipiirmäär 0,09mg/l. Seega rikkus K.K kohtuvälise menetleja otsuse alusel Liiklusseaduse (LS) § 20 lg 4 nõudeid, mis on väärtegu LS § 7419 lg 2 järgi. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja oma süüd tunnistanud ja kahetsenud seda siiralt, paludes

seda arvestada oma vastulauses karistuse määramisel. Kuigi kohtuväline menetleja on

vaidlustatud otsuses märkinud kergendava asjaoluna kahetsuse, seda sisuliselt arvestatud ei ole. Kaebuse esitaja leiab, et talle määratud karistus on liialt karm eelkõige lisakaristuse osas.

LS § 7419

lg 3 p 1 näeb ette, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist võib kohaldada kolmest kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo

eest karistatud. Sellest nähtuvalt võib jätta lisakaristuse ka teatud juhtudel kohaldamata

Kaebuse esitaja soovib, et käesoleval juhul arvestaks kohus ka teisi karistust kergendavaid asjaolusid ning jätaks lisakaristuse kohaldamata. Kaebuse esitaja töötab OÜ-s xxxxxxxxxxx

autojuhina ning Viru Maakohtu otsusega 05.11.2010.a. on temalt välja mõistetud elatis alaealise lapse ülalpidamiseks 1000.00 krooni kuus. Kaebuse esitajal on ka teine laps R. A. sünd 02.10.2009.a., kelle emal on kohe lõppemas vanemapalk ning keda ta peab samuti ülal

pidama. Laste huvides on hädavajalik, et kaebuse esitajal säiliks juhtimisõigus, samuti kaotaks kaebuse esitaja töö lisakaristuse kohaldamisel. Eeltoodust lähtudes palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse

osas, millega jätta lisakaristus kohaldamata. Ka taotleb kaebuse esitaja rahatrahvi tasumise võimaldamist osade kaupa.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja leiab, et alus määratud karistuse muutmiseks puudub. Mõistetud

karistus vastab väärteo raskusele, arvestatud on ka karistust kergendavat asjaolu. Kaebuses toodud asjaolud ei saa olla aluseks karistuse kergendamisel ning professionaalse juhina oleks pidanud kaebuse esitaja aru saama oma teo võimalikest tagajärgedest.

Kohtu seisukoht Vastavalt V™S § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse K.K-le rahatrahvi määramise kohta LS § 7419 lg 2 alusel. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud talle süüks pandud tegu ning on väärteo toimepanemise omaks võtnud ka väärteoprotokolli alusel

(tl 25). Seda, et K.K tuvastati alkoholijoove, tõendavad joobeseisundi

kontrollimise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 26-28). K.K kõrvaldati 01.01.2011.a. otsusega sõiduki juhtimiselt (tl 29). Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. K.K on toime pannud teo, mis vastab LS § 7419 sätestatud süüteokoosseisule, tema poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust

kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid. K.K ei ole vaidlustanud

põhikaristust, küll aga lisakaristust, pidades lisakaristuse kohaldamist liialt karmiks. Kuna tegemist on kutselise autojuhiga, kaasneb lisakaristuse kohaldamisega töökoha kaotus, samuti

kannatavad tema lapsed. Kohtu arvamus ühtib kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kohustused tulenevalt tööülesannetest ja lastest olid K.K teada ka enne sõidukit

joobeseisundis juhtima asumist ning eelpoolnimetatud põhjused ei ole arvestatavad

lisakaristuse mittekohaldamise mõjuva põhjusena. Veendumata, kas ta on tegelikult kaine, asus K.K kergekäeliselt sõidukit juhtima. Tegemist on süüteoga, kus kaitstavaks

õigushüveks on liiklusohutus. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on liiklusele alati ohtlik, isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või

mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Karistuse määrajale on jäetud alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile, kuid karistuse määramisel saab määravaks eelkõige isiku süü ja

tahtluse liik. Tegemist on tõsise rikkumisega, mille eest teistkordselt on ette nähtud

kriminaalvastutus. K.K on isik, keda on korduvat karistatud liiklusalaste

rikkumiste eest ning jätkuvalt uusi rikkumisi toime pannes ei ole ta kohtu arvates teinud

piisavalt järeldusi varasematest karistustest, mistõttu on põhjendatud seekord lisakaristuse kohaldamine. LS § 7419 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani. K.K puhul kohaldub LS § 74 19 lg

3 p 1, mis näeb ette võimaluse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmiseks kolmest kuni

üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja on kohaldanud rahatrahvi määramisel sanktsiooni

keskmist määra ja lisakaristuse kohaldamisel alammäära, mistõttu ei ole kohtuväline menetleja olnud kohtu arvates karistuse määramisel liialt karm.

Kaebuse esitaja on taotlenud rahatrahvi tasumise võimaldamist osade kaupa. Nimetatud

taotlust toetab ka kohtuväline menetleja. KarS § 66 lg 2 alusel võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Antud

juhul arvestab kohus kaebuse esitaja rahalisi võimalusi ning kohustusi ning võimaldab rahatrahvi tasuda 10 kuu jooksul.

Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et K.K poolt pandi toime LS § 20 lg

4 nõuete rikkumine ning teda on õigesti karistatud LS § 7419

järgi. Karistus on määratud

pädeva kohtuvälise menetleja poolt ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust.

V™S § 38 ja KrMS § 180 alusel tuleb menetluskulud hüvitada kaebuse esitajal.

Eeltoodu alusel ja juhindudes V™S § 132 p-st 2, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb karistuse osas jätta muutmata, andes võimaluse rahatrahvi tasumiseks ositi ning selles osas kohus ka kohtuvälise menetleja otsust muudab.

Ingrid Niinemägi Kohtunik