2-23-106454/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-106454

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Ü. T. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

1889,23 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806;

aadress Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115, Harju

maakond)

Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ;

e-post carlo.kask@plusplus.ee)

Kostja Ü. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xx x-xx,

xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt Ü. T.lt (T.) hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlg

summas 906,77 eurot, intress summas 64,83 eurot, sissenõudekulud summas 35 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivised summas 597 eurot, kokku 1603,60 eurot.

3. Välja mõista kostjalt Ü. T.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivised alates

20.06.2023 põhinõudelt 906,77 eurolt kuni selle kohase tasumiseni 0,0863% päevas, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses

(s.o 906,77 eurot).

4. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.

5. Rahuldada hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude taotlus osaliselt.

6. Mõista kostjalt Ü. T.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja kantud

menetluskulud summas 365 eurot.

7. Välja mõista kostjalt Ü. T.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis

menetluskuludelt (365 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamatult täidetav.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 LHV Pank või nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 16.06.2023 Ü. T. vastu hagi võlgnevuse nõudes.

Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 906,77 eurot, intresse summas 64,83 eurot,

sissenõudekulu 35 eurot ning sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 597 eurot.

2. Hageja nõue tuleneb kostja ja Telia Eesti AS vahel 20.06.2018 sõlmitud Telia kliendilepingu

nr. 27669930 lisana 27.05.2020 sõlmitud Telia järelmaksu müügileping nr. 1545958.

3. Hageja on kohtule esitanud tõenditena Telia Eesti AS arved perioodil 30.06.2020 – 26.10.2020

(dtl 49-53).

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 20.06.2023 määrusega. Kostjale on hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult tähtsaadetisena 02.09.2023.

Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates.

Kohus juhtis 20.06.2023 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on

õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud.

2(3)

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse

tegemiseks.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

6. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, puudub vajadus nende suurus rahaliselt

kindlaks määrata. Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu 315 eurot. Kohtu hinnangul on

hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures viitab kohus Tallinna

Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn

lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning

piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, analoogselt

VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks

põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.

Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku

365 eurot (315+50).

8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

3(3)