2-23-11850/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-23-11850

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 22.09.2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-11850 Tsiviilasi

K. U. hagi M. U. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. U. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX);

Kostja: M. U. (isikukood XXX; viibimiskoht XXX) Kohtuistungi aeg 19.09.2023. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada K. U. ja M. U. abielu, mille sõlmimine kinnitati XX.XX.XXXX. a XXX notar K. A. u poolt.

3. Taastada K. U. sünnijärgne perekonnanimi – K. .

4. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes ja hageja isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. U. esitas 21.08.2023. a kohtusse hagiavalduse M. U. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu XX.XX.XXXX. a XXXs. Poolte abielulised suhted lõppesid juba XXX kuud tagasi ja hageja viibiv abielu lahutada. Kuna kostja on XXXs, siis ei ole võimalik abielu lahutada perekonnaseisuasutuses ning seetõttu pöördus hageja nõudega kohtu poole. Abielu lahutamisel palub hageja taastada tema varasem perekonnanimi K. .

2. Kohus võttis hagi 23.08.2023. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.

3. Kostja, M. U. , esitas 28.08.2023. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et tunnistab hagis esitatud nõuet ega esita sellele vastuväiteid.

4. 19.09.2023. a toimus asja arutamiseks kohtuistung. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palub kohtul poolte abielu lahutada. Hageja avaldas, et ei pea võimalikuks abieluliste suhete taastamist ega soovi aega leppimiseks. Kostja jäi samuti kirjalikus vastuses esitatu juurde. Kostja avaldas, et võtab abielu lahutamise nõude õigeks ega esita nõudele vastuväiteid. Kostja teatas, et ei soovi aega hagejaga leppimiseks ja soovib, et kohus abielu lahutaks. KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Antud juhul on kostja tema vastu esitatud abielu lahutamise hagi õigeks võtnud. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg

2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et hageja K. U. ja kostja M. U. abielu sõlmimine on XX.XX.XXXX. a kinnitatud XXX notar K. A. u poolt. Poolte esitatust nähtuvalt on nende abielulised suhted lõppenud ja kumbki pooltest ei pea võimalikuks abieluliste suhete taastamist. Kohus leiab, et esitatud asjaoludest saab teha järelduse, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kuna kumbki pooltest kooselu ega abielulisi suhteid taastada ei soovi, siis ei pea kohus mõistlikuks ega vajalikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielu lahutamise eeldused on täidetud ja abielu tuleb lahutada. Hageja avaldas soovi, et pärast abielu lahutamist taastataks tema endine perekonnanimi K. . Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et K. on hageja sünnijärgne perekonnanimi.

Nimeseaduse § 11 lg 1 näeb ette, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja taotlusel taastab kohus hageja sünnijärgse perekonnanime - K. . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes ja hageja isikuandmetes muudatuste tegemiseks.

Menetluskulude jaotus

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagilt tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask Kohtunik