1-16-483/1371 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. september 2023, Rakvere Kriminaalasja number 1-16-483 Kohtunik Heli Väinaste K

ohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla materjalid Haron Dikajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu HARON DIKAJEV isikukood 36508030330, , kodakondsuse , keskharidus, elukoht xxxx ta

Karistuse kandmise algus 29.06.2015 29.06.2027 ja lõpp Kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas kokkuleppel

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. HARON DIKAJEV

K

jooksul, ohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast htumäärusest teada või pidi teada saama. ko

Asjaolud

Harju Maakohtu 21.08.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-483 nnistati Haron Dikajev tu süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. Haron Dikajev tunnistati süüdi KarS § järgi ja mõisteti KarS § 256 lg 1 talle karistuseks 12 aastat vangistust. 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitk eti aristuseks mõist Haron Dikajevile 12 aastat vangistust. i Haron Dikajevi KarS § 68 lg 1 alusel arvat eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 29.06.2015. Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.06.2020 otsusega Harju Maakohtu 21.08.2019 otsuse Haron Dikajevi süüditunnistamises ja karistamises muutmata. sused jõustusid Riigikohtu Kohtuot määrusega 06.01.2021.

2

Viru Vangla esitas 28.06.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Haron Dikajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava iseloomustuses esitatud andmetele ning süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ei toeta Viru Vangla karistuse kandmise jätkamist Haron Dikajevi kriminaal valve all. Juhul, kui kohus peab Dikajevi hooldusametniku järele võimalikuks Haron tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isikule käitumiskontroll usaja lõpuni, s.o kuni pikkusega 24 kuud ja katseaeg kuni karist 29.06.2027. Käitumiskont saks KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõuetele rolli ajal kohustada isikut li - täitma ka KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud kohustusi 4,7, . Elektroonilise valve pikkuseks tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku

saks p neerib kriminaalhooldus määrata 12 kuud. Li la süüd järg imõistetu le nevad tegevused: vestlused kurite use tegutsemise m geliku ühend õjust ühiskonna , sotsiaalprogrammi Õige le hetk kordavad vestlused, vestlused hoiakute ja suhtlusringkonna teemadel, ja lisakohustuste korralikus vestlused kontrollnõuete t täitmisest ja nende vajalikkusest.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Ringkonnaprokuratuuri abipro on edastanud kohtunikule oma kurör Iris Asuküla seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Haron Dikajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaata

misest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17). Prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei o kahelda. Seega le põhjust vangla vastavas hinnangus nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja ei toeta kinnipeetava karistus

e kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

Me ei netlusosaliste s sukohad kohtuistungil

Haron Dikajev kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Sotsiaalprogrammi veel alustatud. Õige hetk jätkuvestlustega ei ole Tal on üks lihane vend ja üks lihane õde

. Tal on neli last: kolm poega ja tar on eelmisest üks tü . Tütar abielust. Ta on vabata us elektroonilise valvega, tal on sellega varasem positiivne htlikult nõ kogemus olemas. Ta on saanud , kavatseb anda paremat elu oma perele ja õige õppetunni loobuda oma vanast elust. . aasta d programmi pole talle midagi Pärast 2021 l läbitu Õige hetk pakutud. Vabaduses toetav

da pere lapsed, abikaasa ja teised sugulased. Ta on vanglas ad te , viibinud enam kui 8 aastat, see on teinud teda seaduskuulekaks. Ta ei kavatse rohkem vanglasse ta a seda teed, mis ta on . Ta on vabanemisel gasi tulla ja käi käinud nõus kriminaalhoolduse all

el palub veel ka lisaprogramme läbima kõiki programme ja võimalus . Tal pole kunagi olnud selliseid tu tud - xxxx tegutsevad ttavaid nagu iseloomustuses märgi kriminaalid.

Kaitsja kohtuistungil, et Haron Dikaje ta ning kandnud märkis v on viibinud vanglas üle 8 aas ära üle kahe kolmandiku talle mõist t on tä etud karistusest. Loomulikul htis see, mis toimus tema minevikus, kuid veel m on see, mis on toimunud vangistuse jooksul. Riigikohus gi tähtsa

3 on lahendis kohtuasjas nr 1-09-14104 (p 21) leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav nast karistuse kandmise aja leval pidanud en l ü ja k

itnud in as ta on tä dividuaalses täitmiskav tenähtud eesmär as et gid. Puudub vaidlus selles, et Haron Dikajev on kogu vangistuse jooksul pidanud nast val eeskujulikult. Vangla en üle iseloomustuse kohaselt on ta rahulik ja viisakas. Pole alust arvata, et vabaduses hakkaks ta k a teistmoodi. Aastal 2021 on Viru Maako tkates äitum hus poole karistusaja pealt leidnud, et jä karistuse kandmist vangistuses on tumine on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käi püsiv ja tagasilangus õimalik jär i ei esine. Ka leid kohus, et seega on isikul v is gmise enne täht võimaluse avanemiseni kinnistada oma aega tingimisi vangistusest vabanemise positiivseid hoiakuid ning julikult. Ka juhul, kui eeltoodud kohtu seisukohti ei käituda eesku saa võtta lubadus selle kohta, et hea käitu süüdimõistetu järgmise ena mise korral kohus l korral vabastab, siis andis see süüdimõistetule vähemalt lootust ja motivatsiooni, et hea käitumise korral vanglas on tal us misel korral tingi i vabaneda. võimal järg mis Süüdimõistetu on sellest ajast arvates umist ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ka jätkanud head käit iseloomustusest on loetav, et süüdimõ etu on jätkuvalt viisakas ja rahulik. ist Viru Maakohus leidis veel oma lahendis, et individuaal skavas on isikule ette bida riigikeele ses täitmi nähtud lä õ etest võimalustest ning pe, temaatilised vestlused probleemide lahendamise alternatiivs vestlused elustii ja suhtlusringkonna teemadel. Van gule saadetud vastusest li gla poolt pärin nähtub, et erinevad programm on süüdimõistetu nemata määramata aj ükatud id st ole aks edasi l . Seega pole alates Viru Maakohtu 27.10.2021 lahendi tegemisest arvates (peaaegu kahe aasta jooksul) süüdimõistetule pakutud mitte ühtegi programmi ja tegevust, mida kohus on olulise tu vajadusel need ks pidanud läbida. Eelnevast tulenevalt saaks süüdimõiste programmid läbida vabaduses kriminaalhoolduse all. Süüdimõistetule vangla poolt koostatud iseloomustus on oluline dokument, kuna selle alusel otsustatakse isiku vaba Seega duse üle. peab nimetatud , mille a sel peab olema dokument sisaldama õigeid andmeid lu võimalik veenduda, et vangla on esiteks ka sisulisel nemisega seotud asjaolusid t süüdimõistetu vaba kaalunud ning et iseloomustust saab andmete osas usaldada. Praegust ja eelmist iseloomustust võrreldes jääb mulje, et uus iseloomustus on varasema koopia ja saadud varasema iseloomustuse kopeerimise tulemusel. A kuidas peale kahte aastat rusaamatuks jääb see, eeskujulikku iteo toimep tkuvalt samad käitumist on uue kur anemise tõenäosuse protsendid jä kui eelmises iseloomustuses. Mis veelgi tekitab kahtlust selles, et sisuliselt pole süüdimõist näitab see, et tkuvalt on võimalik iseloomustuses etuga seotud riske hinnatud jä leida asjaolusid, mis olid ka eelmises iseloomustuses, kuid mille kohta on ringkonnakohus varem öel vasta tõe nud, et nimetatud asjaolud ei le. Tartu Ringkonnakohus on oma lahendis leidnud, et asjaolu, et b Venemaal kuritegeliku taustaga isikuid pole süüdimõistetu tunne tõendatud ja selle tõendamata asjaoluga arvestada ei saa. Ometi on see taaskord kirjas isiku uues iseloomustuses. Ka pole iseloomustus vitanud juba es arvestatud, et süüdimõistetu on hü osa temalt koh , mille kohta esitat v ei tuotsusega välja mõistetud summast akse tõend. Eelne tekita usaldust, et vangla on süüdimõistetuga seotud riske sisuliselt ja tegelikult kaalunud ja iseloomustust selles osas usaldada ei saa. dmete Kaitsjana on ta iseloomustuse ebaõigete an teemal suhelnud ka prokuratuuriga, kuna prokuratuur annab selles asjas oma arvamuse. Prokuratuuri sõnul puudub neil ressurss, et vangla iseloomustuse andmeid kontrollida ning na vad seega automaatselt sellega, mis kirjutab vangla. Prokuratuur on talle vastanud, d nõustu et t selle teema iseloomustuse e andmete kohta kohtuistungil ja on pidanud a tõstataks ebaõiget oluliseks, et ta juh elepanu. Kuigi erinevate isikute enne

iks sellele kohtu täh tähtaegse vabastamise m kohtuasja 1-16- enetlusi omavahel võrrelda on keeruline, võib siiski välja tuua 2411, kus sarnase paragrahviga isik vabastati ole vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seni p isik gu tunud. Nimetatud tekitaks kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ja on õi späraselt käi usku selles, et sarnase paragrahviga süüdimõistetud isikud on võimelised vabanemisel õiguskuulekalt käi a. Tä tum iendavalt omab tähtsust asjaolu, et süüdimõistetu on olnud nõus vabatahtlikult elektroonilise valve kohaldamisega hooli t sellist aega mata, et see päras

4 vabanemisel enam kohustus ei ole. Nimetatud kontroll aitaks samuti vähendada neid riske, mis isiku vabanemisega seotult võiks tekkida. Ka on varasemalt minevikus süüdimõistetu elektroonilise valvega vabastatud ja pole id rikkunud. kriminaalhoolduse nõude

Maakohtu seisukoht ja põhjendused

1. Karistusseadustiku (KarS) 76 l § g 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varas umist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo emat elukäiku ning käit toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajär võib süü gi, mida dlasele kaasa tuua ting

imisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud mate , leiab, et süüdimõistetu H rjalidega aron Dikajev ei kuulu vangistusest tingimisi enne le. tähtaega vabastamise

3. Haron Dikajev kannab karistust mh esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning on käe nud ära roh dikku talle mõistetud 12 aasta solevaks ajaks kand kem kui kaks kolman pikkusest vangistusest, seega o 2 pformaalne eeldus n täidetud KarS § 76 lg s 2 sätestatud süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

4. Üksnes formaalsete eelduste täi ga ennetähtaegset va detus ei tingi a ngistusest vabastamist, ses saabumine ei anna vs ngistusest t seaduses märgitud tähtaja süüdlasele subjektii et õigust va ennetäht iseks, vaid süüdimõistetu ennetäht aegseks vabanem aegse vabastamise otsustab kohus KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kaalumise tulemusena (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8).

5. Vangistuses ting i enn se vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese t imis etähtaeg edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses vas ette täitmiska nähtud eesmärgid. Süüd umise võimalusi lase resotsialiseer tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabanemisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).

6. Kinnipeetava käitumist vangistuses iseloomustab posi selt kehtivate tiiv distsiplinaarkaristuste puudumine. Samuti see, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk ning et suht misel on ta vaoshoitud, viisakas ja rah test elutingimustest le ulik. Vabanemisjärgse võ tiivsena välja tuua selle, e ib posi t tal on vabanemisel olemas kindel elukoht paarismajas Viimsis, ku lavad te elukaas ne ja lapsed. Suhted perekonnaga on toetavad. s käesolevalt e ma la Vabanemisel asub ta tööle , tegemist on pereettevõttega Veel väärib märkimist, xxxx OÜ- e ss . et kinnipeetav ei tarv alkoholi ega narkootikume. ita

7. Eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud ei võimalda kohtul aga siiski teha tõsikindlat järeldust, et käesoleva ritegeliku kä ks ajaks kantud vangistus on k nipeetava ku in itumise jät aspidi õi äituda. Haron kumise ohtu piisavalt maandanud ning et ta suudab ed guskuulekalt k Dikajev on vangla p ikkusele ning kahtlusi tema edasises oolt hinnatud üliohtlikuks aval õiguskuulekas käitumises teki eelkõige tem st elukäi tab a varasema gust ning toimepandud kuritegudest v ohuprognoos. Eriti arvestades seda, e elukoht, p ekond ning aste lähtu t er lähed toetus olid Haron Dikajevil olemas ka kuritegude toimepanemise ajal, samuti töökoht pereettevõttes Xxxx OÜ arendusjuhina. Haron Dikajev on ise kinnitanud, et kehaline väärkohtlemine on toi OÜ territooriumil me pandud Xxxx . Seega ei saa perekonna, elukoha

5 ega t ha olemasolu pidada millekski, mis v ue kuriteo toimepanemise riske ööko ähendaksid u kinnipeetava poolt. Seda enam, et kuritegusid pani isik toime varalise kasu saamiseks ning isikul on jakujunenud elus , mille kvali rgem kui seda das väl tiil teet on ilmselgelt kõ võimal tema ametlik sissetulek. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hin , et nangul välistada isik võib va lekuid ni baduses jätkata kuritegude toimepanemist, et suurendada oma sissetu ng jätkata senise elustiiliga. Majandusliku kasu saamise soovi võib suurendada ka see, et kaitsja poolt kohtule esitatud K-

tub, et kinnipeetav 540,29 Raha väljavõttest näh al on täitmata nõudeid 30 eurot.

8. Karistusregistri s kehtiv kriminaalkaristus, mis on st nähtub, et kinnipeetaval on ük mõistetud kehalise väär geliku ühend kohtlemise ja kurite use organiseerimise eest. Kohtuotsu tub, et Haron Dikajev juhtis kuritegelikku

sest näh ühendust alates 2011. a augustikuust kuni tema kinnipidamiseni 29.06.2015, seega peaaegu nelja aasta vältel. Kohtuotsuse kohaselt kuulus Haron Dikajevi juhitu 2 d kuritegelikku ühendusse vähemalt 1 liiget ning kuritegusid pandi toime mitte ainul Eestis, vaid ka xxxx ja xxxx t . Ühenduse raames pandi üksikliik üle Haron D mete poolt toime arvukalt teise astme kuritegusid, mille ikajev omas kontrolli. us oli suunatud maksukuritegudele, dokumendi ltsimisele ja Ühenduse tegev võ kasutami igete andmete esitamisele, e nevatele varavastastele kuritegudele sele, ebaõ ri , isikuvastastele kuritegudele, lisaks veel sissetungimine, tulirelva helisummuti ebaseaduslik käitlemine, narkootiliste ainete käitlemisega seotud süüteod. Seega arvestades, et Haron Dikajev juhtis pi n b ldada, et ta on omaks kema aja vältel kuritegelikku ühe dust, või järe võtnud nse maailma subkultuurilised hoiakud ning nendest loobumine on eba

ö kriminaal tõenäoline.

9. Kinnipeetava subku uurilistele hoiakutele viitab kohtu hinnangul ka see, et ta on lt vangistuses alates 06.05.2021 määratud tööle majandustööde abitöölise ametikohale, kuid reaals sunud. Isikule on ditsii elt tööle ei ole a küll me niosakonna poolt väljastatud erineva pikkusega tõendeid töötamisest tervislikel põhjus vabastamiseks tel, kuid samas on ta ise viidanud, et on kogu elu elanud sportlikku eluviisi. Samuti on ta maininud, et soovib vanglakaristust kanda rahulikult, ilma igasuguste üleliigsete kohustusteta ning väitnud, et teda ei huvita, kas kaaskinnipeeta on materiaalselt kindlustatud ning vad töötavad, sest tema töötamine ei ole eluliselt vajalik. Eeltoodust tulenevalt on kohtul alust arvata, et negatiivne suhtumine vanglas tema subkultuurilistest hoiakutest, mis ei luba töötamisse on tingitud „ “ u ühenduse juhil töötada vangla majandustöödel. tema staatusega isikul ehk kuritegelik

10. Arvestades, et Haron Dika v on pikaajaliselt juhtinud k je uritegelikku ühendust võib järeldad ga tihedad sidemed kriminaalse taustaga isikutega ning et tema a, et tal on vä positsioon kuritegelikus maailmas on k . Ka Tartu Ringkonnakohus on 14.12.2021 väga õrge määruses kriminaalasjas nr 1 483 mä state pikku välja -16- rkinud, et aa kujunenud suhted ja seosed kriminaalse taustaga isikut lekale teele e ja suhtevõrgustikega muudavad õiguskuu na iseks kui see on asmise kuritegeliku ühenduse liidri puhul märkimisväärselt vähemtõenäol njategija puhul. Ka kinn t temaga suheldes on aru ö tavakur ipeetava iseloomustusest nähtub, e saada, et ta peab ennast autoriteetseks ning selleks peavad da ka mitmed teised isikud. te Eeltoodust tulenevalt on raske uskuda, et Haron Dikajev on valmis loobuma oma autoriteedist ning kõrgest positsioonist kuritegelikus maailmas.

11. Kuigi i loomustab positiivselt dists linaarkaristuste siku käitumist vangistuses ise ip puudumine ning rahulik ja viisakas suhtlemine vanglaametnikega, nähtub siiski iseloomustusest ka see, et isik on olnud suhtlemisel manipuleeriv. Ta on varasemalt vestlustel soovinud, et vang kult hea iseloomustuse, et ta vabaneks kiiremini ning on la koostaks võimali lubanud ise sellisel juhul rahulikult ja vaikselt oma karistust kanda. Eeltoodu seab kahtluse alla, kas isik on ikkagi teinud vangistuses viibitud ajast seadu ning on skuulekaid järeldusi

6 motiveer d vanglas omandatud teadmisi ja rahulikku elus ma ka vabaduses on itu tiili jätka või need pingutused vangistuses tehtud ainul aegseks vabastamiseks t selleks, et täita ennetäht vajalikke materiaalseid eelduseid.

12. Lisaks, kui hinnata seda, k ud indivi as kinnipeetav on täitn duaalses täitmiskavas ettenähtud ärgi tööle eesm d, siis nagu eelnevalt mainitud, ei ole isik asunud vangistuses , et säilitada tööharjumust. Samuti on veel ajavahemikku 2023-2024 planeeritud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening tem ilised vestlus aat ed sotsiaaltöötajaga ning ajavahemikku 2025-2027 vestlused elustii ja suhtlusringkonna teemadel li sotsiaaltöötajaga. Seega ei saa veel öelda, et individuaalses täit vas püsitatud eesmärgid miska on täide vangistuses ei ole võimalik täien tud ning kinnipeetava resotsialiseerumist enam davalt toetada. Kohus leiab, et nimetatud v , arvestades kinnipeetava estluste läbimine on väga oluline poolt toimepandud kuritegusid, et ta oskaks leida probleemidele alternatiivseid lahendusi ning muudaks oma seniseid hoiakuid.

13. Arvestades, et Haron Dikajevi juhtimisel pan us toime eriliigilis i kuritegelik ühend i kuritegusid, seisneb tema puhul hiskonnale tervikuna tele oht nii ü kui ka üksikisiku . Kõige tõenäolisem on oht siis, k tulu või säilitada oma ui isik soovib teenida suuremat majanduslikku

kuritegelikku autoriteeti. Haroni Dikajevi senine elus ning ka vangistuses viitamine sellele, tiil et ta on materiaalselt kindlustatud, samuti tema positsioon kuritegelikus maailmas ning fakt, et t kuritegude toimepanemises tunnistanud ja tehtut kahetsenud, teevad a ei ole oma süüd kohtu hinnangul ma siira soovi uda. väheusutavaks te kuritegelikust käitumisest loob

14. Kokk valt leiab kohus, et antud juhul ed eeldused Haron uvõt ei ole täidetud materiaals Dikajevi tingimisi enne tähtaega vabas gid ei ole veel täidetud tamiseks. Karistuse eesmär ning isikust tulenevad ohud piisavalt maandatud. Lisaks arvestades, et peamiseks Haron Dikajevist tulenevaks ohuks on just kuritegude toimepanemise organiseerimine, ei ole kriminaalhoolduslikud meetmed ega ka elektrooniline valve ahoidmiseks piisavad. selle är Eeltoodust tuleneval Haron Dikajevi tin vangistusest t jätab kohus gimisi enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2023 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu 22. septembri 2023. a määrus muutmata ning Haron Dikajevi ja tema kaitsja Raiko Paasi määruskaebused rahuldamata. Riigikohtu 20.11.2023 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Haron Dikajevi kaitsja vandeadvokaat Raiko

Paasi määruskaebus menetlusse võtmata.

22.09.2023 kohtumäärus 1 483 jõustus 20.11.2023 Riigikohtu kohtumäärusega. -16-