1-10-16815/9 · 1-10-16815/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-10-16815

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märtsil 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number

1-10-16815 (10230120306)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär Kertu Kuusik

Tõlk

Diana Smirnova

Kriminaalasi süüdistuses KarS § 120, KarS § 122 K.Z järgi lühimenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 08.03.2011.a.

Prokurör

Diana Helila

Süüdistatav K.Z – isikukood xxx; Eesti

kodanik; elukoht: Xxx; kõrgharidusega; pensionär

(töövõime kaotus 100%); kriminaalkorras karistatud 2 korral: 30.10.1996.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK §

107 lg 2 p 1, 5 järgi 5 aastat vangistust; 30.01.1997.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 1, KrK § 140 lg 2 p 1, 3 – KrK § 15 lg 2 järgi – 5 aastat vangistust;

väärteokorras karistatud korduvalt;

– tõkend

vahistamine alates 19.11.2010.a (oli kahtlustatavana kinni peetud 04.– 05.11.2010 ja 18.11.2010.a)

Kaitsja

advokaat kokkuleppel Raivo Bergson

RESOLUTSIOON

1 Süüdi tunnistada K.Z KarS § 120 karistuseks .

järgi ning mõista 6 kuud vangistust, KarS § 122 karistuseks mõista 1 aasta ja 10 kuud järgi ning vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud karistustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks

2 (kaks) aastat vangistust.

2

KrMS § 238 lg 2 vähendada alusel mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (8 kuu) võrra ning

kandmisele kuulub 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva (4.- 5.11.2010.a.), tõkend vahi all pidamine jätta muutmata ning karistuse (1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust) kandmise alguseks lugeda 18.11.2010.a.

2. Välja mõista K.Z-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse

: määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 210,91 eurot 207,00 eurot.

Ekspertiisikulud (479,34 eurot) ja osa sundrahast (210,03 eurot) KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda.

Menetluskulud on võimalik tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606

Swedbankis, märkides viitenumbri 2800049777, selgitusse märkida süüdimõistetu nimi ja kriminaalasja number 1-10-16815.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Motiveeritud otsus koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis ja saadetakse vahialusele 15.-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist.

SÜÜDISTUS

K.Z ajavahemikus 06.04.2010 kuni 10.10.2010 aadressil XxxTallinnas

ähvardas korduvalt oma ema NPtapmisega, öeldes, et üks kord ma sind ikka tapan ära.

Samuti 04.11.2010 kella 18.00 ajal nimetatud aadressil ähvardas ta NP tervisekahjustuse

tekitamisega ja nimelt, öeldes kannatanule, et juhul, kui viimane kutsub politsei välja, siis murrab ta tema käeluud. Kuivõrd K.Z oli ähvarduste ajal meelestatud agressiivselt ja on varem NPsuhtes vägivalda kasutanud, võttis kannatanu ähvardusi tõsiselt. Seega K.Z tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardades, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema ajavahemikus 06.04.2010 kuni 18.11.2010 Tallinnas Xxxasuvas korteris kasutas järjepidevalt ja põhjendamatult vägivalda oma ema NP(ik XXX) suhtes ja nimelt: 06.04.2010

kella 18.30 ajal haaras K.Z sõrmedega NPparemast põsest ning pigistas põske, tekitades kannatanule tervisekahjustuse – paremal põsel marrastuse; 07.10.2010 kella 19.30

ajal lõi K.Z kannatanut rusikaga näo piirkonda, tekitades kannatanule tervisekahjustuse – pea ja nina piirkonna põrutuse ja marrastuse; 10.10.2010 kella 22.00 ajal lõi K.Z kannatanut kahel korral rusikaga rindkere piirkonda, põhjustades NP

tugevat füüsilist valu ja tekitades tervisekahjustuse – rindkere vasaku poole põrutuse; 04.11.2010 kella 18.00 ajal lõi K.Z oma ema rusikaga parema kõrva piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tekitades tervisekahjustuse - pealaenaha pindmise

3 vigastuse; 18.11.2010 kella 12.00 ajal esialgu ähvardas K.Z NPtervisekahjustuse

tekitamisega ning seejärel, haarates kannatanut tugevasti paremast käest, surus teda vastu

diivanit, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tekitades tervisekahjustuse – verevalumi paremal käel.

Seega K.Z järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisega ehk piinamisega pani toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD Prokurör D. Helila leidis, et süüdistatava süü kõigis episoodides on tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Prokurör taotles K.Z-ile karistuseks KarS § 120 järgi 6 kuud vangistust ning KarS § 122 järgi 2 aastat vangistust ning lugedes

kergema karistuse kaetuks raskimaga, mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Lühimenetlusest tulenevalt vähendada mõistetavat karistust kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Karistusaja hulka lugeda eelvangistus 04.11-

05.11.2010, s.o 2 päeva, seega kandmisele kuulub 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust, karistusaja algust arvestada alates 18.11.2010.a.

Kaitsja R. Bergson leidis, et tema kaitsealuse süü on tõendamist leidnud ja käitumine õigesti kvalifitseeritud. Karistuse mõistmisel palus kaitsja arvestada aga K.Z tervislikku seisundit, sest ta on isik, kes on 19 korda viibinud psühhiaatrihaiglas statsionaarsel ravil ning kes ka praegu vajaks rohkem ravi kui ranget karistust. Kaitsja arvates piisaks K.Z

karistamisel 6-kuulisest vangistusest, mida kolmandiku võrra vahendada ja kandmisele kuuluks 4 kuud vangistust. Süüdistatav ise leidis, et ta vajab ravi, mitte vangis viibimist. Oma tegusid ta kahetses ning lubas, et ei hakka enam oma ema kallal vägivalda tarvitama, kolib emast eraldi ja asub elama oma elukaaslase juurde.

TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED

Kohtuliku uurimise käigus on kohus kontrollinud järgmisi kohtueelses menetluses kogutud tõendeid ja tuvastanud alljärgnevad asjaolud.

Lisaks K.Z süü omaksvõtule kohtuistungil kõikides kuriteoepisoodides on tema süü leidnud tõendamist: - kannatanu NP ütlustega (tl 2 – 4; 7 - 9; 12 - 16; 41 - 45; 54 - 56; 85 - 87), millest nähtuvalt

on süüdistatav tema suhtes korduvalt kasutanud valu tekitavat füüsilist vägivalda: 06.04.2010.a surus oma sõrmed tugevalt tema silmakoopa ümbrusesse, samuti haaras käega

tema parema silma ja põse ümbrusest ja hakkas sõrmi kokku suruma, mis oli väga valus. 07.10.2010.a K.Z, olles alkoholijoobes, ähvardas esmalt kannatanu tappa, seejärel

lõi diivanil pikutavat kannatanut rusikaga näkku, lõi kulmu katki ja vigastas ninajuurt.

Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 25) tuvastati K.Z alkoholijoove

0,80 mg/l. Ajavahemikus 06.04.2010-10.10.2010 on süüdistatav kannatanut korduvalt peksnud ja ähvardanud tappa. Kannatanu ütluste kohaselt tajub ta ähvardusi reaalse ohuna ja väga kardab teda. K.Z on arvel psühhiaatriahaiglas, võtab perioodiliselt ravimeid,

alkohol on talle keelatud. 04.11.2010, olles järjekordselt alkoholijoobes, lõi ta oma ema rusikaga vastu pead parema kõrva piirkonnas, mille tulemusel kannatanu kaotas teatud ajaks

ruumitaju, tundis peapööritust ja füüsilist valu. K.Z lubas kannatanu käed katki murda, kui ta politseisse helistab.

4

18.11.2010, K.Z, olles alkoholijoobes, ähvardas kannatanut peksmisega ja

vigastamisega, seejärel haaras kinni ema paremast käest ning surus teda diivani vastu. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt (tl 98) oli süüdistataval alkoholijoove 0,83 mg/l.

Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, sest need on kooskõlas teiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega:

- isiku läbivaatuse protokollides ja fotodel (tl 6; 17 - 19; 57 - 60; 88 - 93; 28 - 29) ning erapolikliiniku Balneom patsiendikaartidel (tl 5; 20 - 21; 35 - 39; 61 - 62) on NPfikseeritud

järgmised vägivallaga tekitatud vigastused: 08.10.2010.a pea piirkonna põrutus, nina

piirkonna põrutus ja marrastus, verevalum vasaku silma kohal, kriimustus ninajuurel; 12.10.2010.a vasaku rindkere poole põrutus ning marrastused otsmikul vasakul pool, vasakul

kulmul, vasakul põsel kõrva juures, samuti verevalumid mõlema silma all; 05.11.2010.a

pealaenaha pindmine vigastus; 18.11.2010.a verevalumid parema käelaba suure ja

nimetissõrme vahel ja paremal käel õlavarre piirkonnas, peas vasakul pool vana marrastus ning näol parema silma all vana kriimustus.

Kahtlustatavana antud ütlustes K.Z on ise tunnistanud oma süüd (tl 70 - 76; 99- 105; 144 - 146) kõikides episoodides.

Eksperdi arvamuse kohaselt (05.11.2010.a ekspertiisiakt nr 241, tl 119 - 122) K.Z

ei esinenud inkrimineeritavate tegude sooritamise ajal vaimuhaigust, ajutist

rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust ega ajutist rasket psüühikahäiret. Tema võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele

juhtida ei olnud oluliselt piiratud tema psüühilise seisundiga seoses. Talle süüks arvatud kuritegude toimepanemise ajal oli ta võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima, see

tähendab, et ta oli süüdivusseisundis. Samuti on ta võimeline kohtus esinema ja kandma kohtulikku karistust. K.Z ei vaja sundravi.

KarS § 122 näeb ette karistuse järjepideva või suur valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise eest (rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus).

Oma 83-aastase ema põsest pigistamine, rusikaga näkku löömine, pea ja nina piirkonna põrutuse põhjustamine, rusikaga rindkeresse ja vastu kõrva löömine, põrutuste, verevalumite ja marrastuste tekitamine 2010.a. aprillis, kahel korral oktoobris ja kahel korral novembris on

kohtu arvates järjepidev kannatanu kehaline väärkohtlemine ning sellises vanuses isiku rusikaga näkku ja korduvalt rindkeresse löömine on kannatanule suur valu põhjustav ning seetõttu õigesti kvalifitseeritud piinamisena KarS § 122 järgi.

Süüdistatav teab, et oma tervisliku seisundi tõttu ei tohi ta alkoholi tarvitada, sest see muudab

ta agressiivseks, kuid vaatamata oma varasematele kogemustele, jätkab ta alkoholi

kuritarvitamist. Oma agressiivsuse suunab ta oma ema vastu ja on süstemaatiliselt kahjustanud ta tervist.

KarS § 120 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega, olulises ulatuses

vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese vaimne tervis.

Süüdistatava ähvardusi kannatanule, et ükskord ma su ikka ära tapan või ähvardused murda

käeluud, kui ema politsei kutsub, oli kannatanul alust pidada reaalseteks ähvardusteks, oli alust karta nende täideviimist, sest oma ema vastu oli süüdistatav vägivaldne olnud ka varem.

5

Seda kinnitab ka koopia Harju Maakohtu 08.05.2008.a määrusest nr 1-08-4085 (tl 142 –

143). Politsei oli V. Prahomenko kinni pidanud 04.-05.11.2010, kuid juba 18.11.2010.a.

tekitas ta emale uuesti käele verevalumid, surus ta vastu diivanit, ähvardas peksmise ja

vigastuste tekitamisega. Alles süüdistatava vahistamine lõpetas vägivallateod ja ähvardused kannatanu suhtes. Kohus leiab, et süüdistatava poolt oma ema suhtes tehtud ähvardused olid eelneva vägivalla tarvitamise tõttu sellised, et kannatanul oli alust pidada neid reaalseteks ning õigesti on K.Z käitumine kvalifitseeritud KarS § 120 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Kohtul ei ole põhjust kahtluse alla seada eksperdi arvamust selle kohta, et oma psüühilise seisundi poolest ei vaja K.Z sundravi, vaid ta on võimeline kandma karistust.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatava süüst, arvestab kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

Oma süüd kannatanu kehalises väärkohtlemises ja tapmise ning tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises on K.Z tunnistanud juba kohtueelses menetluses ning puhtsüdamlikult kahetsenud toimepandut, mida kohus loeb karistust kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemise kõrges eas isiku suhtes.

K.Z süü suurust näitab asjaolu, et ta on ähvardanud ja piinanud oma kõrges eas ema, oma kõige lähedasemat isikut, kes on tema eest hoolitsenud, talle siiani peavarju andnud. Ta on ka varem andnud lubadusi mitte oma ema enam puutuda, mitte tarvitada alkoholi, kuid vägivallteod ema suhtes on olnud järjepidevad. Ta on isik, keda on korduvalt karistatud erinevate väärtegude eest.

Tema süü suurust, toimepandud tegude asjaolusid ja süüdlase isikut arvesse võttes ei pea

kohus võimalikuks karistada K.Z rahalise karistusega. Selline karistus ei oleks tema puhul ka täidetav, sest tema sissetuleku moodustab invaliidsuspension, mille ta sageli suures osas maha joob. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud. Seega tuleb K.Z karistada vangistusega. Alkoholi kuritarvitava isiku suhtes ei ole

võimalik kohaldada vangistust tingimisi, s.o. kohus ei pea võimalikuks talle vangistust mõistes kohaldada KarS § 74 ja § 75 sätteid, see ei vastaks ka teo toimepanemise asjaoludele ega oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

Arvestades aga lisaks ülaltoodule ka süüdistatava enda tervislikku seisundit (diagnoositud

on tal orgaanilist isiksushäiret), peab kohus võimalikuks mõista K.Z-ile raskema kuriteo eest vangistuse alla keskmist sanktsiooni määra, millele liita osaliselt (mitte täielikult) kergema kuriteo eest mõistetav karistus ning liitkaristuseks mõista 2 aastata vangistust. Kuna

tegemist on lühimenetlusega, tuleb mõistetavat karistus vähendada kolmandiku võrra ning karistusaja hulka KarS § 68 alusel arvata ka eelvangistusaeg.

Menetluskulud.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud.

6

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks ekspertiisikulud, määratud kaitsjale määratud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

KrMS § 179 kohaselt on sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 417,03 eurot. Palga alammäär 2011.a on 278,02 eurot kuus.

K.Z varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jätab kohus osa menetluskuludest - ekspertiisikulud (479,34 eurot) ja osa sundrahast (210,03 eurot) riigi kanda.

Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 306, 311-313.

Kohtunik