2-09-61283/197 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 22.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-09-61283

Kohtuasi

X avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.09.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X

Puudutatud isikud

1) Q,

riigi

õigusabi

korras

määratud

esindaja

vandeadvokaat Marika Jaanson

2) Puudutatud isik Y

3) Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu),

lepinguline esindaja AM

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täpsustada Harju Maakohtu 06.09.2021 määruse resolutsiooni punkti 2 käesoleva

määruse tervikresolutsiooni p-s 4.2 märgitud viisil ning muuta osaliselt määruse

põhjendusi.

2. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

3. Harju Maakohtu 06.09.2021 määrus on jõustunud resolutsiooni punkti 1 osas.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.

4.2. Jätta lapse Q ja ema X ning lapse Q ja isa Y suhtlemise kord määramata.

5. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi

õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-09-61283

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohus tegi 19.07.2019 määruse, millega määras kindlaks X (avaldaja), Q (laps) ja

Y (isa) suhtlemise korra (suhtlemiskord).

2. Avaldaja esitas 29.12.2020 Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks.

Avalduse kohaselt rikkus isa suhtlemiskorda ja avaldaja soovis lepitusmenetluse läbiviimisega

kõrvaldada suhtlemiskorra rikkumised.

3. Harju Maakohus tegi 06.09.2021 määruse (vaidlustatud määrus), millega tunnistas

lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning jättis avaldaja ja lapse suhtlemise korra määramata.

Määruskaebus

4. Avaldaja esitas 22.09.2021 määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määrus tühistada ja

teha uus määrus, millega kinnitada, et Harju Maakohtu 19.07.2019 määrusega

kindlaksmääratud suhtlemiskord kehtib. Lisaks esitas avaldaja määruskaebuses taotlused teatud

isikute kohustamiseks kindlateks toiminguteks ning taotluse, et maakohus lisaks e-toimikusse

ja edastaks avaldajale Harju Maakohtus 29.07.2021 toimunud lapse ärakuulamise protokolli ja

helisalvestise.

5. Harju Maakohus võttis 10.04.2023 määruskaebuse menetlusse osaliselt, jättes menetlusse

võtmata määruskaebuses esitatud kohustamistaotlused. Maakohus palus menetlusosalistel

esitada oma seisukohad määruskaebuse kohta.

Menetlusosaliste seisukohad

6. Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu, eestkosteasutus) 24.04.2023 seisukoha

järgi elab laps alates 2022. aasta juunikuust avaldaja juures. Lapse, kes oli seisukoha esitamise

ajal 16-aastane, huvides on lähtuda tema enda tahtest, mitte korraldada tema suhtlemist

vanematega kohtumääruse abil. Eestkosteasutus leidis, et vaidlustatud määrust, millega

suhtlemiskord jäeti määramata, ei ole alust tühistada.

7. Isa 25.04.2023 seisukoha järgi on määruskaebus muutunud ainetuks, kuna isale teadaolevalt

elab laps avaldaja juures.

8. Ka lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja 26.04.2023 seisukoha järgi on olukord

muutunud, kuna laps elab avaldaja juures ning isaga suhtlemise osas on lapse huvides tema

tahte austamine. Lapse esindaja leidis, et suhtlemise korra reguleerimine kohtumäärusega ei ole

vajalik.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-09-61283

10. Avaldaja 14.09.2023 seisukoha kohaselt elab laps avaldaja juures ning otsustab iseseisvalt,

millal ja kuidas isaga suhelda. Avaldaja leidis, et Harju Maakohtu 19.07.2019 määrusega

kehtestatud suhtlemiskorra järele puudub vajadus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koostoimes §-ga 659 tuleb osaliselt

muuta maakohtu määruse põhjendusi ning TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb täpsustada määruse

resolutsiooni punkti 2. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

12. Ringkonnakohus

kontrollib

maakohtu

määruse

seaduslikkust

ja

põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o maakohtu

määruse resolutsiooni punkti 2 osas. Maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 on

TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 alusel jõustunud.

13. Avaldaja taotles määruskaebusega Harju Maakohtu 06.09.2021 määruse tühistamist osas,

milles maakohus jättis lapse ja vanemate vahelise suhtlemise korra määramata. Avaldaja palus

ennistada Harju Maakohtu 19.07.2019 määrusega kindlaksmääratud lapse ja vanemate

suhtlemiskord, sest vanemate vahel olid lapsega suhtlemise osas erimeelsused. Käesolevaks

ajaks on asjaolud muutunud (laps elab ema juures Eestis ja laps ei viibi isa juures Soomes),

mistõttu ringkonnakohus ei käsitle neid määruskaebuse väiteid, mis muutunud asjaolude

valguses asja lahendamiseks enam tähtsust ei oma. Ringkonnakohus lähtub viimatisest

olukorrast ning avaldaja 14.09.2023 seisukohast. Avaldaja on ringkonnakohtule kinnitanud, et

laps elab avaldaja juures ja vanematega suhtlemise korra kindlaksmääramine ei ole vajalik

(avaldaja 14.09.2023 seisukoht (IV kd, tl 123)). Ka kõik ülejäänud menetlusosalised on kohtule

kinnitanud, et laps elab avaldaja juures ja vanematega suhtlemise korra kindlaksmääramine ei

ole vajalik (eestkosteasutuse 24.04.2023 seisukoht (IV kd, tl 112 ja pöördel), isa 25.04.2023

seisukoht (IV kd, tl 114 ja pöördel) ja lapse esindaja 26.04.2023 seisukoht (IV kd, tl 116 ja

pöördel)).

14. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 21 esimese lause järgi lepivad vanemate lahuselu korral

vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. PKS § 143 lg 21 teise lause järgi

määrab vanemate vaidluse puhul vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Kuna

käesoleval ajal pole vanemate vahel lapsega suhtlemise üle enam vaidlust, ei ole vajadust

lapsega suhtlemise korda määrata. Seega – arvestades muutunud asjaolusid ning seda, et ükski

menetlusosaline suhtlemiskorra määramist ei soovi – ei ole ringkonnakohtult alust vaidlustatud

määruse resolutsiooni punkti 2 muuta osas, millega jäeti lapse ja ema suhtlemise kord

määramata.

15. Kuna varasemalt määratud suhtlemiskord, mida muudeti vaidlustatud määrusega, jättes

suhtlemise korra määramata, käsitles lapse suhtlemist kummagi vanemaga, tuleb maakohtu

määruse resolutsiooni punkti 2 täpsustada selliselt, et määramata jäetakse nii lapse ja avaldaja

kui ka lapse ja isa suhtlemise kord. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus

suhtlemise korra määramata.

16. Vastuseks määruskaebuses esitatud taotlusele teha nähtavaks protokoll lapse ülekuulamise

kohta, märgib ringkonnakohus, et kohtute infosüsteemist nähtub, et Harju Maakohtus

29.07.2021 toimunud ülekuulamise protokoll on avaldajale 03.09.2021 nähtavaks tehtud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohtu

2-09-61283

hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka

määruskaebemenetluse kulud. Vanemad ja eestkosteasutus kannavad oma menetluskulud ise.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

18. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi

osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)