3-23-655/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. septembril 2023 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-655

Haldusasi

X.R kaebus Tallinna Vangla 7. veebruari 2023. a käskkirja

ja 9. märtsi 2023. a vaideotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X.R

Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Tallinna Vangla kodukord, Tallinna Vangla 7. veebruari 2023. a

käskkirjas nr 5-2/23/35 viidatud turvakaamera videosalvestis ja andmed A.L eesti

keele oskuse kohta.

2. Rahuldada kaebus. Tühistada Tallinna Vangla 7. veebruari 2023. a käskkiri nr 5-

2/23/35 ja 9. märtsi 2023. a vaideotsus nr 5-15/23/37-2.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt esmaspäeval, 23. oktoobril 2023

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS

§ 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine

ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega tuleb tähtaja kestel esitada

nii taotlus kui ka apellatsioonkaebus, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS §

116 lg 6).

3-23-655

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla karistas 7. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 5-2/23/35 vahistatu

X.R-i ebaviisaka käitumise eest noomitusega ja ametniku korraldusele allumatuse eest

isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise keeluga kaheks nädalaks.

1.1. Käskkirja põhjenduste kohaselt asetas vanemvalvur E.B 8. jaanuaril 2023 õhtuse

toidujagamise ajal kandiku kaebaja kambriluugile. Kaebaja keeldus kandikut eemaldamast,

hoides sellest kinni nii, et ametnik ei saanud seda tagasi võtta ja kambriluuki sulgeda.

Ametniku ettekande järgi hakkas kaebaja seejärel temaga kõva häälega ja üleolevalt

rääkima. Kaebaja ütles, et kui tal on internetist infot vaja, peab ametnik seda otsima ja info

talle edastama. Ametnik vastas, et tal ei ole sellist kohustust, ja andis kaebajale vähemalt viis

korda korralduse eemaldada kandik kambriluugilt, et see sulgeda. Kaebaja eemaldas kandiku

pärast seda, kui valvur liikus järgmise kambri juurde. Kaebaja nimetas ametnikku

imbetsilliks.

1.2. Sündmuste tunnistajaks olnud kinnipeetav A.L selgituste järgi esitas kaebaja toidujagamise

ajal ametnikule küsimuse, millele ametnik vastas. Kaebaja jäi oma küsimusele kindlaks.

Ametnik vastas keeldumisega. A.L tunnistas, et kaebaja ja ametniku vahel toimus vaidlus,

aga täpsemalt ta selle sisust aru ei saanud.

1.3. Osakonna koridori valvekaamerate videosalvestistelt nähtub, et E.B peatub toidu jagamisel

kaebaja kambri juures, hoides kätt koos kambri võtmetega toiduluugi all. Avatud toiduluugil

on kandik. Salvestistelt on näha, et ametnik, vaadates kambri poole, raputab pead ja ütleb

midagi kambri suunal. Ametnik üritab vasaku käega toiduluuki kinni lükata. Ametnik

žestikuleerib kaebaja avatud toiduluugi juures ja liigub luuki sulgemata järgmise kambri

juurde, avades selle toiduluugi. Seejärel võetakse kaebaja kambri toiduluugilt kandik. E.B

liigub kaebaja kambri juurde tagasi, sulgeb ja lukustab toiduluugi.

1.4. Vastustaja tunnistas kaebaja süüdi vangla kodukorra p 1.13.1 ja VangS § 67 p 1 rikkumises.

Kaebaja käitus ametnikuga ebaviisakalt ja üleolevalt, kasutades kõrgendatud hääletooni.

Lisaks ei täitnud kaebaja ametniku korduvat korraldust võtta toidukandik luugilt.

1.5. Ametnikuga ebaviisaka käitumise eest on sobiv karistus noomitus. See annab kinnipeetavale

mõista, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav, ja võimaluse käitumist muuta.

1.6. Isiklike vahendite arvel lisatoidu ostmise keeld kaheks nädalaks on proportsionaalne

toimepandud teoga ja täidab eesmärki suunata kaebaja õiguskuulekale teele. Ametniku

korraldusele allumata jätmine takistab vangla tööd ja ohustab julgeolekut. See võib

põhjustada ka teiste kinnipeetavate allumatuse. Massiline allumatus on suur oht vangla

julgeolekule. Karistamise eesmärk on heidutada kaebajat uusi rikkumisi toime panemast ja

suunata teda õiguskuulekalt käituma. See annab ka teistele kinnipeetavatele mõista, et

allumatust ei aktsepteerita.

2. Kaebaja esitas käskkirja peale vaide, mille vastustaja jättis 9. märtsil 2023 tehtud

vaideotsusega nr 5-15/23/37-2 rahuldamata.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus käskkirja ja vaideotsuse

tühistada.

2(7)

3-23-655

3.1. Distsiplinaarkaristuse võib määrata ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest arvates. 8.

jaanuaril 2023 kulgema hakanud 30-päevane menetlustähtaeg saabus 7. veebruaril 2023.

Karistuse määramise käskkiri, mis anti kaebajale 8. veebruaril 2023, ei ole seega tähtaegne.

3.2. Vastustaja rikkus ka vaide lahendamise tähtaega. Kaebaja esitas vaide 12. veebruaril 2023.

Vaideotsuse sai kaebaja 15. märtsil 2023, mistõttu on vaideotsus õigustühine. Nii käskkirjale

kui ka vaideotsusele on märgitud varasemad kuupäevad (vastavalt 7. veebruar ja 9. märts

2023). HKMS § 37 lg 1 järgi on menetlusdokument kätte toimetatud alates selle

üleandmisest saajale. Haldusmenetluse seaduse (HMS) järgi kehtib haldusakt selle

adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Distsiplinaarkaristuse

määramisel kehtivate tähtaegade rikkumine toob kaasa karistuse õigusvastasuse muudest

asjaoludest sõltumata.

3.3. Distsiplinaarmenetlus algatati 8. jaanuaril 2023. Kaebajat teavitati sellest 26. jaanuaril 2023.

VangS § 64 lg 2 järgi tuleb kinnipeetavat kohe teavitada distsipliinirikkumisest, milles teda

süüdistatakse. VangS § 133 järgi direktori teavitamine ei tähenda, et kinnipeetavat ei peaks

kohe teavitama.

3.4. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 98

järgi tuleb distsiplinaarmenetluse protokollile lisada tunnistajate seletused ja ametniku

ettekanne. Vastustaja edastas ametniku ettekande ja tunnistaja ütlused kaebajale 6. veebruaril

2023. Tunnistaja ütluste tõlge eesti keelde esitati kaebajale 7. veebruaril 2023 ehk menetluse

viimasel päeval. Nimetatud tõenditele ei olnud kaebajal seega võimalik vastuväiteid esitada.

3.5. Tõendid tuleb esitada eesti keeles. Ametniku vabatõlge tunnistaja ütlustest ei ole korrektne.

Ametlikus tõlkes kasutatakse väljendit „jäi oma küsimusele kindlaks“, ametniku tõlkes aga

väljendit „käis küsimusega peale“, mis on halvustavam. See on kaebaja kaitseõiguse

rikkumine. Ei ole teada, kes tunnistaja ütlused tõlkis, sest valvur rebis tõlke tiitellehe ära.

3.6. E.B ütlused ei ole tõesed, loogilised ja kooskõlas A.L ütlustega. Kaebaja kasutas eelmisel või

samal päeval internetti, mistõttu polnud tal vaja paluda ametnikul internetist midagi vaadata.

Ametniku ettekandest jääb arusaamatuks, mida kaebaja palus internetist järele vaadata. A.L

ütluste järgi kaebaja ei karjunud, vaid esitas ametnikule küsimuse. A.L ei kinnita sõna

imbetsill kasutamist ja märgib, et ametnik pani toiduluugi kinni. On loogiline, et vestluse

ajal on toiduluuk lahti. Tegu on sõna sõna vastu olukorraga, mida tuleb tõlgendada kaebaja

kasuks.

3.7. VangS § 63 lg 3 alusel võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest määrata ainult ühe

karistuse. Kaebajale on määratud sama teo eest kaks karistust.

4. Vastustaja leiab kaebusele esitatud vastuses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ja sellel pole tühise haldusakti tunnuseid. Ka vaideotsus on õiguspärane.

4.1. VangS § 64 lg 4¹ järgi võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul

arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumisest

teadasaamise päevast arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 järgi algab

tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist,

millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS §

136 lg 3 järgi, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub

3(7)

3-23-655

tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kaebaja pani rikkumise toime 8. jaanuaril 2023, mis

tähendab, et karistuse määramise tähtaja kulgemine algas 9. jaanuarist 2023. Vaidlustatud

käskkiri on koostatud 7. veebruaril ja kaebajale kätte toimetatud 8. veebruaril 2023, seega

tähtaega järgides.

4.2. VangS § 11 lg 7 järgi lahendatakse vaie 30 päeva jooksul vaide edastamisest seda

läbivaatavale haldusorganile. TsÜS § 136 lg 6 järgi, kui tähtpäeva saabumine on määratud

päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval.

Vastustaja võttis kaebaja vaide vastu 13. veebruaril 2023. Vaide lahendamise tähtaeg hakkas

seega kulgema 14. veebruaril 2023 ja lõppes 15. märtsil 2023. Vangla lahendas vaide 9.

märtsil 2023.

4.3. E.B oli kohustus teavitada 8. jaanuaril 2023 kaebaja käitumise kohta koostatud ettekandest

vangla direktorit, mitte kaebajat (VangS § 133). Vastustajal ei olnud kohustust võtta

kaebajalt selgitus ettekande koostamise päeval. Kinnipeetava distsipliinirikkumisest

teavitamise nõude (VangS § 64 lg 2) eesmärk on tagada talle õigus olla ärakuulatud.

Kohtupraktika järgi ei ole see, kui distsiplinaarmenetluse alustamisest teavitatakse teo

toimepanemisest ja ettekande koostamisest hiljem, menetluslik rikkumine, mis tooks kaasa

karistamise käskkirja tühistamise (vt HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1).

Kaebaja on saanud oma selgitused esitada.

4.4. Distsiplinaarmenetluse algatamise teatises on ametniku 8. jaanuari 2023 ettekande sisu

täpselt kajastatud. Kaebaja sai sellega tutvuda. Lisaks on ettekande sisu kajastatud

distsiplinaarmenetluse protokollis. Seal on esitatud ka A.L selgituste eestikeelne vabatõlge,

mis ei erine oluliselt ametlikust tõlkest. Kaebaja kirjutas vanglale 15. veebruaril 2023

esitatud pöördumises, et räägib vene keelt eesti keelega võrdväärselt. Seega ei saanud ka

tunnistaja venekeelsed ütlused olla kaebajale arusaamatud.

4.5. Distsiplinaarmenetluses on tuvastatud kaebaja süü. Kaebajat on lühikese aja jooksul juba

kolmel korral sarnase rikkumise eest karistatud. Kaebaja väide, et ta pole rikkumist toime

pannud, on paljasõnaline.

4.6. VangS § 63 ei piira mitme distsiplinaarkaristuse määramist mitme erineva rikkumise eest.

Esiteks on kaebajat karistatud selle eest, et ta suhtles ametnikuga ebaviisakalt. Teiseks on

kaebajat karistatud selle eest, et ta ei allunud ametniku korduvale korraldusele eemaldada

toiduluugilt kandik. Järelikult on kaebaja toime pannud kaks erinevat rikkumist, mille eest

võis talle määrata eraldi distsiplinaarkaristused.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. VangS § 67 p 1 järgi on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorra eeskirju ja

alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Selliste eeskirjade alla kuulub ka

Tallinna Vangla direktori käskkirjaga kinnitatud vangla kodukord, mille kohus võtab praeguse

asja toimiku juurde (kodukord on kättesaadav ka veebilehel https://www.vangla.ee/node/485).

Kodukorra p 1.13.1 järgi on kinnipeetav kohustatud käituma vanglateenistujatega viisakalt

ning järgima suhtlemisel kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Vestluses, pöördumises ega

muus kontekstis ei tohi kinnipeetav kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga

ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla

agressiivsed.

4(7)

3-23-655

6. Esmalt vaidlevad pooled selle üle, mis 8. jaanuaril 2023 kaebajale toidu jagamise ajal

täpselt toimus. Vaidlust pole selle üle et E.B andis pärast kandiku asetamist kaebaja kambri

toiduluugile kaebajale korralduse kandik eemaldada, et toiduluuk sulgeda. Vaidlust ei ole ka

selle üle, et E.B ja kaebaja vahel toimus ajal, mil toiduluuk oli avatud, sõnavahetus. Poolte

vahel on vaidlus selle üle, millist hääletooni ja sõnu kaebaja E.B suheldes kasutas ning kas

kaebaja täitis E.B korraldust kambri toiduluuk sulgeda.

7. Vastustaja lähtus E.B 8. jaanuari 2023. a ettekandest nr 1-23-248 (esitatud kohtule

distsiplinaarmenetluse materjalidega, sisu kajastatud praeguse otsuse p-s 1.1).

Distsiplinaarmenetluse käigus vaadati E.B ettekandes kirjeldatud sündmuste kohta kahte

videosalvestist. Vastustaja võttis ütlused toidujagamisel osalenud kinnipeetavalt A.L (vt

distsiplinaarmenetluse materjalid: 31. jaanuari 2023. a distsiplinaarmenetluse protokolli lisa

5).

8. Kaebaja selgitas distsiplinaarmenetluses vanglale oma arusaama toimunust. Kaebaja

sõnul ei vasta E.B kirjeldus tõele ja A.L ütlused ei kinnita neid. Kaebaja arvates oleks

A.L pidanud saama aru sõnast internet, kui kaebaja oleks seda sõna kasutanud.

A.L ei kinnita E.B väidet, et kaebaja karjus ametniku peale.

9. Kohus leiab, et kaebaja allumatus ametniku korraldusele on tõendatud. Kohtule edastatud

videosalvestiselt (vangla 1. augusti 2023. a vastuse lisa 1), mille kohus võtab praeguse

asja toimikusse, on tuvastatav, kuidas E.B ootab, käsi toiduluugi all, et seda sulgeda, kuid

ei saa, sest sellel asetseb toidukandik. Samuti on salvestiselt näha, kuidas ametnik

kõneleb, raputab pead ja žestikuleerib, millest on järeldatav korralduse andmine ja tema

soov toiduluuki sulgeda.

Ebaviisakat käitumist ja kõrgendatud hääletooni kasutamist kinnitavad A.L ütlused, mille järgi

E.B ja kaebaja vahel toimus vaidlus. Määrav pole see, milliseid sõnu kaebaja kasutas.

Tunnistaja ütlused ei lükka ümber E.B väidet, et kaebaja kasutas kõrgendatud hääletooni. A.L

eesti keele oskus on algtasemel ehk A1 (vangla 1. augusti 2023. a vastuse lisa 2, mille kohus

võtab praeguse asja toimikusse). Arvestades tunnistaja keeleoskust, on mõistetav, et ta ei

saanud aru, mille üle vaieldi. Videosalvestiselt on tuvastatav, et A.L seisis vaidluse hetkel

ametnikust ja toiduluugist kaugemal, mistõttu ei pruukinud ta kuulda kasutatud väljendeid ja

hääletooni. Lisaks oli ajaks, mil A.L ütlused andis, sündmusest möödas enam kui kaks

nädalat. See põhjendab ütluste vähest detailsust.

10. Kaebaja leiab, et teda on karistatud ühe ja sama teo eest kaks korda.

10.1. Ühe teoga on tegemist, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühtsest

tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine

on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona (vrd Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-1-08, p 5; 3-1-1-22-11, p 12.1 ja 3-1-1-17-13,

p 13.1). Jätkuva teo korral ei käsitleta iga üksikut tegu iseseisvana, vaid tervikteo osadena.

Oluline on see, et teod oleksid olemuselt sarnased ja kantud ühtsest tahtlusest, mis

võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelneva teo jätkuna (vrd Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-4-04, p-d 13.1 ja 13.2; 3-1-1-47-07, p 28 ja 3-

1-1-1-11, p 10) Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama

teokoosseis ja rünnatakse sama õigushüve (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-

1-1-4-04, p 13.2).

5(7)

3-23-655

10.2. E.B ettekandest selgub, et samal ajal, kui kaebaja keeldus kambriluugil olevat

toidukandikut eemaldamast, hoides sellest kinni, rääkis ta ametnikuga üleolevalt ja kõva

häälega. Kaebaja ei eemaldanud kandikut ka pärast ametniku korraldusi seda ei teha, vaid

jätkas sõnavahetust. Kaebaja tegu koosneb seega kahest sarnasel viisil ajaliselt lähedaselt

toime pandud teost, mis kõrvaltvaatajale on mõistetavad ühtse jätkuva teona. Kaebaja

rünnak oli suunatud samale õigushüvele – vanglas kehtestatud kord – mida lisaks

sisekorraeeskirjadele tagatakse ametnike korraldustega. Kaebaja mõlema, üksteisega ajalis-

ruumilises seoses oleva teo oluliseks tunnuseks on allumatus ja vanglas kehtestatud korra

eiramine. Teod olid kantud ühtsest tahtlusest. Kaebaja, takistades toiduluugi sulgemist,

käitus samal ajal ametnikuga ebaviisakalt. Kaebaja ei jõudnud esimest tegu enne lõpetada,

kui alustas järgmist. Kaebaja pani seega toime ühe jätkuva teo.

10.3. VangS § 63 lg 3 teise lause järgi võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest kohaldada

ainult üht distsiplinaarkaristust. Vastustaja on 7. veebruari 2023. a käskkirjaga karistanud

kaebajat kahe karistusega. Käskkiri on seetõttu õigusvastane ja tuleb tühistada.

11. Kuigi vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus tuleb tühistada VangS § 63 lg 3 teise lause

rikkumise tõttu, analüüsib kohus ka kaebaja väiteid selle kohta, et vastustaja rikkus

distsiplinaar- ja vaidemenetluses menetlusnorme.

12. VangS § 64 lg 2 järgi informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles

teda süüdistatakse ja tal on õigus anda selgitusi. Distsiplinaarmenetluse toiminguid ei tohi

seega läbi viia ilma, et kinnipeetavat oleks tema suhtes käimasolevast menetlusest

teavitatud. Samuti tuleneb sellest kohustus kinnipeetav distsiplinaarmenetluse jooksul ära

kuulata.

13. Ärakuulamisõiguse tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt

teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada. Samuti peab tal olema

võimalus esitada haldusorganile omalt poolt asja õigeks otsustamiseks vajalikke andmeid.

Inimesele peab olema selge, millise sisuga haldusakt võidakse välja anda ja millised on

selle andmise peamised põhjused (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-

72-10, p 17 ja 3-3-1-46-12, p 24). VangS § 64 lg-st 2 ega muudest normidest ei tulene

vanglale aga kohustust informeerida kinnipeetavat või vahistatut tema kohta ettekande

koostamisest.

14. 8. jaanuari 2023. a ettekande koostamist ei ole alust pidada distsiplinaarmenetluse

algatamiseks. Iga ettekande põhjal distsiplinaarmenetlust ei algatata. HMS § 35 lg 1 p 2

järgi algab haldusorgani initsiatiivil alustatav haldusemenetlus menetlusosaliste

teavitamisega menetlusest või esimese menetlustoimingu tegemisest menetlusosalise

suhtes. Praegusel juhul algas distsiplinaarmenetlus kaebajale 26. jaanuaril 2023

vastavasisulise teate esitamisega. Kaebajat teavitati distsipliinirikkumisest, milles teda

süüdistati. Samuti teavitati kaebajat tema õigusest esitada distsiplinaarsüüteo kohta

selgitusi, tutvuda menetluse käigus kogutud tõendite ja koostatud dokumentidega ning

esitada vastuväiteid karistuse määramise kohta.

15. Kaebaja andis selgitusi 29. jaanuaril ja 5. veebruaril 2023 (vastustaja 29. mai 2023. a

vastuse lisa 1). Kaebaja on distsiplinaarmenetluses seega ära kuulatud.

16. Kaebaja leiab, et vastustaja rikkus VSKE § 98 p-te 1 ja 2, kuna distsiplinaarmenetluse

protokollile ei olnud lisatud tunnistaja selgitusi ja teenistuja ettekannet. Kaebuse järgi

esitati teenistuja ettekanne ja A.L ütlused talle 6. veebruaril 2023 ehk pärast seda, kui

kaebaja oli esitanud oma vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile ning päev enne

6(7)

3-23-655

menetlustähtaja lõppu. A.L ütluste tõlge eesti keelde esitati kaebajale aga 7. veebruaril

2023 ehk menetluse viimasel päeval, mistõttu ei saanud kaebaja nimetatud tõenditele

vastu vaielda.

17. Kohus leiab, et vastustaja ei rikkunud menetlusnorme. E.B ettekanne ja A.L ütluste

eestikeelne tõlge olid olulises osas kajastatud distsiplinaarmenetluse protokollis, mis

toimetati kaebajale kätte 2. veebruaril 2023 (vastustaja 29. mai 2023. a vastuse lisa 1).

Ametniku vabatõlge ei erine oluliselt ametlikust tõlkest. Ametlikus tõlkes kasutati

väljendit

„kaebaja jäi oma küsimusele kindlaks“, vabatõlkes aga väljendit „kaebaja käis küsimusega

peale“. Erinevus ei ole oluline, sest kaebaja sai esitada oma seisukoha just viimasele

väljendile. 18. Kaebaja leiab, et vastustaja tegi distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja

menetlusnorme rikkudes, ületades karistuse määramiseks ette nähtud aega. VangS § 64 lg 41

järgi võib karistuse määrata ühe kuu jooksul arvates päevast, mil vangla sai teada teo

toimepanemisest. Praegusel juhul sai vangla teo toimepanemisest teada 8. jaanuaril 2023.

Tähtaegade arvutamisele haldusmenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) sätteid (HMS § 33 lg 1). Tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või

sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Praegusel juhul algas tähtaja

kulgemine 9. jaanuaril 2023 (HMS § 33 lg 2). TsMS § 62 lg-s 1 on menetlustähtaegade

arvutamisel omakorda viidatud TsÜS sätetele. TsÜS § 136 lg 3 järgi saabub kuudes arvutatava

tähtaja puhul tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Selleks päevaks oli 9. veebruar 2023.

Pooled ei vaidle selle üle, et käskkiri toimetati kaebajale kätte 8. veebruaril 2023. Järelikult

järgis vastustaja distsiplinaarkaristuse määramisel menetlustähtaega.

19. Vaideotsuse puhul heidab kaebaja vastustajale ette vaide lahendamise tähtaja rikkumist

(VangS § 11 lg 7). Kaebaja vaie (vastustaja 29. mai 2023. a vastuse lisa 2) on registreeritud

13. veebruaril 2023. Vaideotsus on allkirjastatud 9. märtsil 2023. Kaebaja sõnul sai ta

vaideotsuse kätte 15. märtsil 2023. VangS § 11 lg 7 ja TsÜS § 136 lg 6 järgi oli see vaide

lahendamiseks viimane päev. Vastustaja järgis seega vaide menetlemise tähtaega.

20. Kohus rahuldab kaebuse ning tühistab Tallinna Vangla 7. veebruari 2023. a käskkirja ja 9.

märtsi 2023. a vaideotsuse. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kaebaja on taotlenud vastustajalt menetluskuluna riigilõivu väljamõistmist, seega

mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja tasutud riigilõivu 20 eurot.

Pihel Sarv

(allkirjastatud digitaalselt)

OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 16. MAI. 2025

KOHTUOTSUSEGA.

7(7)