2-22-148815/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada tagaseljaotsusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. T. i vastu võlgnevuse 928 eurot 58 senti (sealhulgas põhivõlgnevus 526 eurot 48 senti, sissenõudmiskulud
Legislator headnote
AI generated2-22-148815/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: T. i vastu võlgnevuse 928 eurot 58 senti (sealhulgas põhivõlgnevus 526 eurot 48 senti, sissenõudmiskulud
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. september 2023, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-22-148815
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K. T. vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1055 eurot 41 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806,
asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115)
Hageja lepinguline esindaja J. M. (e-post XXX)
Kostja: K. T. (isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada tagaseljaotsusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. T. i vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks.
2. Mõista K. T. ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja:
2.1. 928 eurot 58 senti (sealhulgas põhivõlgnevus 526 eurot 48 senti, sissenõudmiskulud
35 eurot ja viivis 24. märtsi 2023 seisuga summas 367 eurot 10 senti);
2.2. viivis tasumata põhivõlgnevuselt 526 eurolt 48 sendilt alates 25. märtsist 2023 kuni
põhivõlgnevuse 526 eurot 48 senti tasumiseni määras 0,066% päevas.
3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4. Toimetada otsus pooltele kätte.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Jätta menetluskulud K. T. i kanda.
6. Mõista K. T. ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 480 eurot.
7. Mõista K. T. ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post
tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei
võinud seaduse kohaselt teha.
Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,
kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,
kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 24. märtsil 2023 Tartu Maakohtu Tartu
kohtumajale hagi K. T. i (kostja) vastu põhivõlgnevuse 526 euro 48 sendi, sissenõudmiskulu
35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 367 euro 10 sendi ja jooksva viivise
väljamõistmiseks.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS (edaspidi: Telia) ja kostja 1 märtsil 2019
kliendilepingu nr 27783290, mille alusel sai kostja hakata kasutama Telia teenuseid sõlmides
selleks vastavad lepingud. Telia ja kostja sõlmisid kliendilepingu alusel järgmised lepingud:
1) 1. märtsil 2019 seadmete kasutuslepingu nr XXX, mille kohaselt andis Telia kostjale üle
seadme Ruuter Inteno DG200A kasutamiseks aadressil XXX. Kostja võttis seadme vastu ning
kohustus tasuma seadme kasutamise eest üüri vastavalt esitatud arvetele;
2) 1. märtsil 2019 seadmete kasutuslepingu nr XXX, mille kohaselt andis Telia kostjale üle
seadme Digiboks Arris VIP5305 kasutamiseks aadressil XXX. Kostja võttis seadme vastu ning
kohustus tasuma seadme kasutamise eest üüri vastavalt esitatud arvetele;
3) 28. juulil 2019 seadmete kasutuslepingu nr XXX, mille kohaselt andis Telia kostjale üle
seadme Digiboks Arris VIP5305 kasutamiseks aadressil XXX. Kostja võttis seadme vastu ning
kohustus tasuma seadme kasutamise eest üüri vastavalt esitatud arvetele.
Üldtingimuste p 5.2.5 järgi tuli kostjal maksta Teliale tasu vastavalt esitatud arvele sellel
märgitud rekvisiitidele ning tähtajaks. Üldtingimuste lisa kohaselt on Telial õigus nõuda
tähtaegselt laekumata summalt viivist määras 0,066% päevas. Telia esitas kostjale osutatud
teenuste eest arveid. Kostja arveid ei tasunud. Üldtingimuste p 6.7.2 alusel võib Telia
ühepoolselt piirata kostjale teenuse osutamist kui kostja on hilinenud teenuse eest tasumisega
üle 14 kalendripäeva. Üldtingimuste p 6.9 kohaselt oli Telial õigus öelda leping ette teatamata
üles, kui teenus on piiratud üks kuu. Telia piiras kostja teenuseid alates 24. aprillist 2020 ja
kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Telia kliendilepingu ülesöelduks alates 30. juunist
2020. Seadmete kasutustingimuste p 5.2.1 kohaselt on Telial õigus seadmete kasutusleping
ühepoolselt ja erakorraliselt üles öelda, kui klient rikub lepingu tingimusi (sh ei ole tasunud
üüri kolmel järgneval maksetähtpäeval). Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu
rikkumisest, teavitas Telia 6. aprillil 2020 kostjat lepingu lõpetamisest, kui kostja ei tasu
võlgnevust hiljemalt 20. aprilliks 2020. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Telia
seadmete kasutamise lepingute tähtpäeva saabunuks 30. aprillil 2020.
Kasutustingimuste p 4.4 kohaselt loetakse, et Telia on kaotanud viivituse tõttu huvi seadme
tagastamise vastu, kui klient ei tagasta seadet või ei võimalda Telial seadet lepingu kohaselt ära
viia 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest. Sellisel juhul loobub Telia seadme tagastamise
nõudest ja nõuab kliendilt selle asemel lepingus toodud suuruses kahjuhüvitist lepingu
rikkumise eest ning Teliale tekitatud kahju hüvitamist osas, mida vastav kahjuhüvitis ei kata.
Seadmete kasutuslepingu nr 865571 tingimuste kohaselt on lepingu rikkumise kahjuhüvitis
seadme Ruuter Inteno DG200A eest alates 2. aastast 81 eurot. Kuna kostja ei tagastanud Teliale
kasutusse võetud seadet, siis esitas Telia kostjale 30. juunil 2020 arve nr XXX, mis sisaldas
kahjuhüvitist summas 81 eurot. Kostja ei ole arvet tasunud. Seadmete kasutuslepingu nr 865573
tingimuste kohaselt on lepingu rikkumise kahjuhüvitis seadme Digiboks Arris VIP5305 eest
alates 2. aastast 74 eurot 25 senti ja seadmete kasutuslepingu nr 944599 tingimuste kohaselt on
lepingu rikkumise kahjuhüvitis seadme Digiboks Arris VIP5305 eest alates 1. aastast 99 eurot.
Kuna kostja ei tagastanud Teliale kasutusse võetud seadet, siis esitas Telia kostjale 30. aprillil
2020 arve nr XXX, mis sisaldas kahjuhüvitist summas 173 eurot 25 senti. Kostja ei ole arvet
tasunud.
Võlgnevus on kokku 928 eurot 58 senti, millest põhiosa 526 eurot 48 senti, viivis 367 eurot 10
senti ja sissenõudekulud 35 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka pärast hagiavalduse
esitamist sissenõutavaks muutuva viivise lepingujärgses määras 0,066% päevas kuni kohase
täitmiseni.
2. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue isiklikult allkirja vastu kätte
29. augustil 2023 aadressil Puiestee tn 144a-22, Tartu linn. Kostja ei vastanud hagile
tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks esitamata
jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja
põhjendava osa.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja
hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning
õigusabikulud summas 420 eurot.
Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.
Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud menetluskulu.
Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,
mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud
ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega
(töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus
tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).
Hagejale osutati õigusabi 3 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Hageja
esitas nõude kolmest seadmete kasutamise lepingust tuleneva põhivõla, sissenõudmiskulu ja
viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega ning hageja õigusabi on
piirdunud trafaretse täida-lüngad stiilis hagiavalduse kohtusse esitamisega, milliseid hageja on
Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu. Arvestades aga, et hageja esitas ühes hagis
kolmest lepingust tulenevaid nõudeid, oli asi tavapärastest sarnastest asjadest veidi mahukam.
Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kooskõlas turuhinnaga. Hageja esindajakulu
maksekäsu kiirmenetlusele järgnevate toimingute tegemiseks on seega vajalik ja põhjendatud
1 tunni 30 minuti, s.o 180 euro ulatuses (käibemaksuga).
Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud ja vajalikud 480 (280 + 20 + 180) euro
ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 480 eurot kostjalt
hageja kasuks välja mõista.
Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Marian Miilaste
kohtunik