11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 kriminaalasi nr 1-10-14803

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2011.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-14803 (09230113580) Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts

Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Kriminaalasi

NV süüdistuses KarS § 121 ja § 117 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Kannatanute esindaja Ainar Kolk Mare Lust Süüdistatav

NV, isikukood: xxx; elukoht: xxxx, Harjumaa;

kodakondsus: EV; haridus: keskharidus; emakeel: eesti

keel; õppeasutus: üliõpilane; kriminaalkorras xxx karistamata; ristatud 1- . väärteokorras ka l korral (täidetud); Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 19.08.2009.a. Kaitsja Mart Missik

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 121 ja KarS § 117 lg 1 järgi , KarS § 63 lg 1 alusel karistada teda NV

vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et ´le mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele NV vangistus 6 (kuus) kuud, millise kandmise alguseks lugeda 29.03.2011.a. KarS § 73 lg 1 ja lg

3 alusel määrata, et ülejäänud mõ 1 (üks) aasta ei pöörata istetud karistust- vangistust-

täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Tõkend – – tühistada. Kohaldada tõkendina vahistamist. Vahistada elukohast lahkumise keeld NV kohtusaalist.

2

Rahuldada

KR´i tsiviilhagi osaliselt ja mõista NV´lt KR´i kasuks välja 2009,56 eurot.

KK tsiviilhagi rahuldada osaliselt. TRR NV´lt välja mõista KK´i ja ´i ülalpidamiseks KK´a

kasuks elatis perioodi 13.06.2010.a-30.06.2010.a, so 18 päeva, eest kummalegi lapsele 120,06 eurot s.t kokku 240,12 eurot.

Välja mõista ´lt ´i ülalpidamiseks ´a kasuks kahjuna igak NV KK KK uine elatis 200 eurot alates 01.07.2010.a kuni

KK´i täisealiseks saamiseni või kuni KK täisealiseks saanuna jätkab

põhi või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid -

mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Välja mõista ´lt ´i ülalpidamiseks Küllik´i NV TRR Rand´i kasuks kahjuna igakuine elatis 200 eurot alates 01.07.2010.a kuni ´i täisealiseks TRR

saamiseni või kuni täisealiseks saanuna jätkab põ või keskhariduse omandamist TRR hi-

põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista NV´lt riigituludesse:

- 417,03 eurot;

sundraha 1,5 palga alammäära –

- ekspertiisikulu surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 434,60 eurot (6800 krooni);

-

määratud kaitsjale advokaat A.Küünemäe´le makstud tasu 53,69 eurot (840 krooni).

NV KK ´lt välja mõista kannatanu ´a kasuks kannatanu esindajale Viruvärava

Advokaadibüroo vandeadvokaat Mare Lust´i kaitsetegevuse eest makstud tasu summas 1126,94 eurot.

Asitõendid:

- kriminaalasja materjalide juurde;

1 CD plaat jätta

- Jakk, teksapüksid, kingad, sokid, aluspüksid tagastada kannatanutele KR´ile ja KK´ale pärast kohtuotsuse jõustumist;

- -

riietelt võetud DNA proovid hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 B Pank, 221023778606 SE

Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-14803, süüdistatava nimi ja

tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest, s.o. alates 29.03.2011.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (vii mil kohtuotsus on kohtumenetluse eteistkümne) päeva jooksul alates päevast,

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel

apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

3

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul.

SÜÜDISTUSE SISU

NV’d

süüdistatakse selles, et 18. augustil 2009.a kella 17.30 paiku xxx xxx maja taha jääval parkimisplatsil tõukas tekkinud omavahelise tüli käigus esmalt kätega rinnapiirkonda ja RR’i

seejärel lõi temale käega ja jalaga lõua

-kaela piirkonda, mille tulemusena kaotas RR tasakaalu ning kukkus selili asfaldile s

– üüdistusakti kohaselt pani NV sellega toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuna just NV uklapiirkonnaga vastu RR eespoolkirjeldatud käitumise tagajärjel kukkus pea k asfalti, kaotas teadvuse ja toimetati Mustamäe Haiglasse, kus ta suri teadvusele tulemata 26. augustil 2009.a NV ettevaatamatusest ka RR surma. Vastavalt kella 07 paiku, siis põhjustas eksperdiarvamusele oli RR surma põhjuseks pea kinnine tömp trauma kuklaluu parema tiiva

murru, peaajukelmetealuste verevalumite ja peaaju põrutusega ning see vigastus võis olla

tekitatud RR kukkumisel laiale kõvale pinnale, näiteks teekattele, põrandale või muule

taolisele tema NV enese kasvu kõrguselt, võimalik, et ründega seotud lisajõu toimel. Kuna ohvri surma ei soovinud ega ka möönnud, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, siis üüdistusakti kohaselt toime KarS § 117 pani s NV

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK

NV

tunnistas end kohtus KarS § 121 ja KarS § 117 lg 1 järgi inkrimineeritavates kuri gude ,

viibis 18.08.2009.a kella 17.30 te s täielikult süüdi vastates küsimustele selgitas, et

ajal xxx parklas. xxx ja teel xx Sõitis sinna Tallinnast, juhtides sõidukit tema poolt ühest sõidukist möödasõidul näidati talle sõiduki juhi poolt keskmist sõrme. Ta otsustas järgi

xxx

uurida, mis põhjusel. Sõitis järele. xxx Temaga oli veel autos RS. xxx juht parkis auto parkimiskohale ja süüdistatav tema taha. ulid autost välja, et üle küsida Tema ja RS t keskmise

sõrme näitamise põhjust väitis, et tegi vale möödasõidu ja et näitab . xxx juht NV ta seda,

kellele tahab. xxx ta tegi juhi hääletoon tõusis ja süüdistatava meelest ähvardava liigutuse,

liigutades keha ettepoole. Xxxi juhi riietest piirkonnast kahe Seejärel võttis süüdistatav õla

käega kinni, tõukas teda. i juht tõmbas tõuklemine. juht lõi Xxx end lahti, tekkis Xxxi

süüdistatavale jalaga sääre piirkonda ja süüdistatav lõi jalaga Xxxi juhti kintsu piirkonda,

käega lõua piirkonda. Süüdistatava käsi tabas meest lõua piirkonda vasakule poole ja mees

kukkus. Jala Mee asfaldile selili. ga süüdistatav kaela piirkonda ei löönud. s kukkus püstloodis Süüdistatav on tegelenud tai Süüdistatav hakkas auto poole kõndima, poksiga. RS tahtis koos

RS ära sõita. Siis üks naine

karjus, et vaadake, mis tegite ja kutsuge kiirabi. RS helistas

kiirabisse. Süüdistatav püüdis kannatanut aidata, esmaabi anda. Süüdistataval endal sai käel

nimetissõrme nukk kannatada, väike marrastus oli. Kannatanu oli pisut lühem, temast prillidega, kehaehituselt pigem kõhnem.

Kohtuistungil küsimustele vastates selgitas, et kannatanu

KR NV´d ei tunne, RR oli ta

noorem vend.

RR oli kannatanu sõnul rahulik inimene, täpne igas asjas, töötas edukalt panganduses, oli vaikne ja mittekonfliktne inimene. Varem konflikti sattunud ei olnud. RR

4

Kohtuistungil küsimustele vastates ´d ei tunne, kannatanu

KK selgitas, et NV RR oli

elukaaslane ja kahe ühise lapse isa. oli tark, laia silmaringiga, rahulik, korralik. Ta e RR i sattunud konfliktsetesse olukordadesse, püüdis konfliktid lahendada sõnadega. Juhtumi päeval

lõpetas töö kell 17.00 ja oli teel koju. pidi pere auto peale võtma ja sünnipäevale RR RR sõitma. Kannatanu oli lapsed juba riidesse pannud. Kannatanu ootas kuni 17.50-ni j helistas, a siis vastas juba kiirabi.

Kohtuistungil küsimustele vastates tunnistaja ML selgitas, et NV´d ei tunne, ka ei tundnud RRi. Tunnistaja viibis 18.08.2009.a kella 17.30 ajal xx

vallamaja juures. Kui tunnistaja väljus parklas oma autost, Xxx xx tema xxx, kus oli 2 inimest. sõitis üks kõrvale. Sinna sõitis ka

Nad parkisid nii, et Xxx xxx ei saanud lahkuda, parkisid selle taha. Sõidukist väljusid 2 noormeest ja Xxx xxx Xxx ist üks noormees ja neil tekkis sõnelus. olnud noormehed küsisid xxx juhilt, et, Xxx

miks ees oled ja miks sõrme näitasid. i juht ütles vastu, et nad tuigerdasid tal ees. Kui tunnistaja autosse istus, , kuidas Xxx istaja nägi ta i juht tõugati vastu autot ja tunn tuli autost uuesti välja, palus neil lõpetada. Tunnistaja läks Tüli jätkus, üks uuesti autosse. xxx olnutest Xxxit. xxx juht ja Xxx lõi jalaga i juht tõukasid teineteist kätega. Pikem noormees, st süüdistatav lõi jalaga i juhti. Löök tabas kaela piirkonda, lõua alla. Löögi tagajärjel , Xxx

Xxxi

juht kukkus vastu asfalt

teed, jäi lamama. Löögi teinud noormees istus koos kaassõitjaga

autosse, auto hakkas liikuma, nad soovisid ära sõita. Tunnistaja tõmbas auto ukse lahti ja

keelas seda teha. Noormehed tulid autost välja, helistasid kiirabisse. Xxxi juht oli tasak

aalukas, rahulik, tema pärast oleks võinud löömine ära jääda.

Kohtuistungil küsimustele vastates ´d ei tunne. 18.08.2009 tunnistaja TS selgitas, et NV .a

kella 17.30 ajal viibis tunnistaja xx vallamaja parklas autos, kuna naine pidi xx vallamajja

minema. Tunnistaja nägi, et üks punane auto parkis kõrvale ja sinna sõitis ka teine auto,

milline parkis esimese auto kinni s.t. esimene punane auto ei saanud tagurpidi välja sõita.

Autodest väljusid noormehed. Vestlus läks valjemaks, tunnistaja pööras pead ja nägi ühte

poissi rusikat hoidmas. tunnistaja Seejärel tuli naine vallamajast välja ja rohkem sündmusi tunnistaja ei näinud. Siis märkas, et üks mees, kes väljus esialgu esimesest autost, oli pikali ja kaks poissi tema juures. Helistati kiirabisse.

Kohtuistungil küsimustele vastates ´d ei tunne. tunnistaja RJ selgitas, et NV 18.08.2009.a kella 17.30 ajal viibis tunnistaja xxx vallavalitsuse hoones. Tulles teiselt korruselt alla, nägi

aknast

, olid noorukid eemaldunud. , et kolm poissi tõuklevad. Kui tunnistaja hoonest väljus

Tunnistaja hakkas ära sõitma, kuulis ühe naise hüüdeid ja nägi maas lamavat meest. Kuna

tunnistaja oli käinud elustamiskursustel, siis läks ta autost välja ja üritas esmaabi osutada,

lamajat ü öörates nägi ta kuklas t. Saabunud kiirabi päris juhtunu kohta ja mber p marrastus süüdistatav selgitas, et lõi lamajat.

Kohtuistungil küsimustele vastates ´ kuna käisid ühes tunnistaja KL selgitas, et NV d tunneb,

koolis. 18.08.2009.a kella 17.30 ajal viibis tunnistaja postkontori taga xxx aadressil xx.

Tunnistaja nägi, et parklasse sõitsid punased autod, milles üks oli eist ei mäleta. t xxx, t

Esimene auto xxx tema taha risti. xxx parkis õigesti ja Esimene auto ei oleks saanud ära sõita. tuli välja 2 inimest ja esimesest autost üks ja vaidlesid midagi omavahel. Esimese punase auto

juht oli näpuga veh Näg vehkis kätega. Esimese kinud ja sel teemal vaidlesid. i, kuidas

NV

auto juht oli lõpuks pikali maas, kuid tunnistaja ei näinud,

mis juhtus, sest vaatas eemal töökaaslasega pilte. Maha kukkumist pani tähele seoses sellega, et käis kõva pauk ja nägi, et

esimese auto juht lebas maas. Teised noormehed istusid autosse, aga üks naine keelas neil ära sõita.

5

Kohtuistungil küsimustele vastates ´d ei tunne. 18.08.2009 tunnistaja JR selgitas, et NV .a kella 17.30 ajal viibis tunnistaja postkontori taga ukse peal ja tegi koos KL suitsu. Tunnistaja

nägi, et 2 punast autot sõitsid maja taha. Esimesena sõitis , xxx ja Xxx Xxx ja parkis end

parklasse ja xxx selle auto taha. Xxx nimene ja xxx 2 inimest ja hakkasid ist väljus üks i sõnelema. juht rääkis, et i juht oli väidetavalt juhile keskmist sõrme näidanud. xxx Xxx xxx

Tunnistaja vaatas koos KL ndmust. fotoaparaadist pilte ja seetõttu tunnistaja ei jälginud sü Mingi hetk tekkis tõuklemine rüseluses oli aktiivsem juht. Vehkis aktiivsemalt, käte ja , xxx

hiljem jalaga. Vii Xxx -

mase jalalöögiga sai i juht pihta ja kukkus. Jalg tabas üles kaela lõua

piirkonda. Jalaga löömise tagajärjel kukkus le ja jäi lamama. Xxxi juht pikali asfaldi ja xxx viibinud hakkasid ära sõitma, kuid neid hüüti tagasi ja siis kutsuti kiirabi. Kui tunnistaja nägi jalaga löömist, siis mõtles, et lõi jalaga kõrgele, et kuidas on võimalik nii kõrgele lüüa.

Kohtuistu selgitas, et tunneb ngil küsimustele vastates tunnistaja IA NV´d. Tunnistaja töötab xxx turvateenistuses bi . Sündmust pealt ei näinud, vii s mujal. Tuli sündmuskohale ja nägi üht

meest lamamas. Küsis käest, mis juhtus ja ta ütles, et ei löönud, käitus

NV inimene ähvardavalt, taganes ja kukkus keset platsi pikali.

Kohtuistungil küsimustele vastates ´ tunnistaja RS selgitas, et tunneb NV d, tegemist on tema

parima sõbraga. Toimunud sündmuse kohta selgi mees näitas tas tunnistaja, et Xxxis olnud

neile sõidu ajal keskmist sõrme. sõitis autoga ile järele ja parkisid NV juhitud xxx Xxx Xxxi taha. miks Xxx ja siis tegi Nad tahtsid küsida, i juht keskmist sõrme näitas. Toimus sõnelus mees kehaga ähvardava liigutuse, kallutas keha järsult ettepoole. ehmatas ja tõukas kahe NV

käega õlgadest mehe eemale ja mees tõukas vastu. Siis tuli löök – lõi

NV teda rusikaga ja

riivas lõua otsa. Jalaga löömist ei nä

inud. Mees astus tagasi ja kukkus pikali. Siis helistas tunnistaja ühe naise palvel kiirabisse. Ära sõita nad ei üritanud. ´d 5 Tunnistaja tunneb NV -6 aastat. tegeles 5 aastat tagasi tai poksiga. NV

Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid:

1)

fototabelit (tl 20-21); Põhja Politseiprefektuuri poolt sündmuskohast koostatud

2)

(tl 22-23); NV isiku läbivaatuse protokolli

3) karistusandmeid (tl 28-29); NV

4) Eksperdiarvamust surnu ekspertiisiaktis nr 460 (tl 37-47);

5) vaatlusprotokolli ja tehnilise uuringu protokolli koos fototabeliga (tl 60-69); Asitõendi

6) t vad dokumente) (tl 84-91); KR´i hagiavaldus koos lisadega (matusekulusid tõenda

7) hagiavaldust koos lisadega (tl 104-110); KK´a

8) Tallinna Pensioniameti otsust nr. KT0223 (tl 118-119);

9)

ja sissetulekute kohta 2008-2010.a (tl 147-152); Väljavõtteid KK´a RR´i

10) xxx

maksustatava tulu kohta ja Gümnaasiumi iseloomustust 17.09.2009.a, tõendit NV teatist

ja elatustaseme kohta (tl 97-99); NV keskmise päevasissetuleku

11) AB Kasak & Missik 14.01.2010.a kaaskirja, www.eesti.ee 28.12.2009.a väljatrükki,

äriregistri väljatrükki, kinnistusraamatu väljatrükki 01.12.2010.a 01.12.2010.a ,

NV õppelaenulepingut ja õppelaenu käendusleping register.ee 03.01.2010.a väljatrükki, ut, www.e-

www.eesti.ee 22.12.2009.a väljatrükki, Akadeemia Nord 05.01.2010.a tõendit, kinnisturaamatu 13.01.2010.a väljatrükki (tl 122-139).

Kirjalike tõenditena avaldati ka k ütluste annatanute esindaja taotlusel tunnistaja JR

usaldusväärsuse kontrollimiseks toimiku lehekülg 16, 9

-11 rida, mille kohaselt JR meelest osalesid kõik kolm sõneluses, kuid hiljem kakluses rüselus - es osales ainult xxx juht;

6 kannatanute esindaja taotlusel tunnistaja toimiku RS ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks

lehekülg 13 lõpust kuni lk 14 1. rida, mille kohaselt RS tunnistas, et tulid Tallinnast koos

NV´ga temale kuuluva punast värvi ga. Tegid möödasõitu ühest nende ees liikuvast xxx-

punast värvi ning märkasid möödasõidul, kuidas autojuht näitas neile keskmist Xxx xxx sõrme. Autojuht oli meesterahvas, keda nad ei tundnud. Neil tekkis huvi, miks ta neile niimoodi sõrme näitas ja otsustasid tema järel sõita ja vaadata, kuhu ta läheb. Punane Xxx xxx peatus xxx i N Xxxi juht tuli samuti nstituudi juures, kus asub vallamaja. Läksid autost välja. autost välja. Tunnistaja jäi eemale seisma;

kannatanute esindaja taotlusel tunnistaja toimiku RS ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks lehekülg 14 4 ´i juht -5. rida, mille kohaselt tundus, et vaidlus vaibus maha, kuid siis tegi Xxx

järsu liigutuse end ülakehaga ettepoole kallutades, kuid kätega ei löönud, seisis tunnistaja

meelest kohapeal ega liikunud.

Poolte seisukohad

Prokurör leid et süüdistatava vus on õigesti kvalifitseeritud, süü tema i s, tege le inkrimineeritavates kuritegudes on tõendamist leidnud, prokurör taotles süüdi

tunnistada

NV KarS § 121 ja § 117 lg 1 järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel vangistus 1 aasta ja 6 kuud.

KarS § 73 lg 2 kohaselt pöörata kohe täitmisele 6 kuud, ülejäänud jätta KarS § 73 alusel

tingimisi kohaldamata 4-aastase katseajaga. Prokurör pidas põhjendatuks kannatanutele

tsiviilhagide hüvitamist. Asitõendid palus prokurör tagastada ja DNA proovid hävitada. Raskendavad, kergendavad asjaolud puuduvad.

NV NV kaitsja leidis, et on end KarS § 121 ja § 117 lg 1 järgi inkrimineeritavates kuritegudes

süüdi tunnistanud. Süüdistatav kinnitab, et lõi kannatanut käega, eesmärgiga eemale lükata.

Käelöök oli see, mis vahetult järgnes ja oli see, mille tagajärjel kukkus. Ei saa välistada, RR et

ähvardava liigutuse tegi kannatanu ning süüdistataval võis tekkida hädakaitseseisund

.

NV

sellist tagajärge ei soovinud. ui kohus mõistab süüdi, Juhul k NV siis tuleb arvestada isiku

omadusi.

, omab vaid juhtunu tekitas NV õpib ülikoolis ühte väärteokaristust, süüdistatavas üleelamise ja ´ ta kahetseb tegu. Kaitsja palus kohtul NV le vabadusekaotuslikku karistust mitte määrata, siis tsiviilhagisid hakata hüvitama. s ks aa

Kannatanu esindaja leidis, et kannatanud on siiani seisukohal, et toime pandi tapmine, kuna

isik oli tegelenud tai boksiga ja teadis, Ta palus kuidas lüüa. rahuldada täies ulatuses kõik tsiviilhagid.

Kannatanu

KR peab põhjendatuks süüdistatavale reaalse vabaduskaotusliku karistuse, mitte tingimisi karistuse määramist.

Kannatanu

KK´a hinnangul peaks süüdistatavale mõistetav karistus olema võimalikult range, sest ühiskond võidaks kui selline isik nagu süüdistatav eemaldataks ühiskonnast. Süüdistatav ei ole kannatanu käest vabandust palunud.

Süüdistatav väitis, et kahetseb, kuid jalaga ta ei löönud ning väitis, et nõustub tasuma RR tsiviilhagi laste ülalpidamiseks kokku 400 EUR igakuiselt.

KOHTU JÄRELDUSED

7

Kohus, ndeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt, leiab

Süüdistatav küll tunnistab end süüdi KarS § 121, § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes, kuid faktiliselt ei ole tegemist süü täies ulatuses omaksvõtuga, kuna süüdistatav

kinni -kaela piirkonda, mille tab, et ta tõukas RR´i kätega rinna piirkonda ja lõi käega lõua tulemusena ehk ka kukkus, kuid, et ta ei ole RR - RR jalaga lõua kaela piirkonda löönud. Ka väitis ta, et osaliselt tegutses ta end kaitstes, kuna tegi tema suunas ähvardava liig RR utuse, kallutas keha ettepoole.

RR rinna piirkonda

-kaela piirkonda. mist Rindu tõuka on kinnitanud süüdistatav , tõuklemist nägid pealt NV ise ja kinnitasid kohtus tunnistajad ML,

JR ning samuti aknast noorukite vahel ka tunnistaja RJ. - nägi rindu tõuklemist Käega lõua kaela piirkonda l ka ise, seda on kinnitanud ka tunnistaja RS ning öömist kinnitab süüdistatav samuti nähtub surnu ekspertiisiaktis esitatud ekspertiisiaktis esitatud arvamuse punktist 5, et

kannatanul tuvastati huule limaskesta põrutuse haavu, mistõttu on süüdistuse antud osa vaielda

matult tõendatud.

RR jalaga -kae

Süüdistatava ütlustesse NV RR jalaga kehavigastuste tekitamise asjaolude ja tema kukkumise

asjaolude kohta on kohtul põhjust suhtuda kriitiliselt ja neid tõendina mitte arvestada, kui

ebausaldusväärseid. Ilmselgelt üritab oma ütlustega kaitsta end süüdistuse vastu NV ja end õigustada.

On ülioluline, et ntud sündmust nägi kogu ulatuses pealt tunnistaja a ML, kes ei tundnud eelnevalt ei NV´d ega ka mitte ´i, seega puudub tal igasugune põhjus ebaobjektiivsuseks. RR

Tema ütlustest nähtuvalt oli d sõiduk „parkis kinni“ konflikti initsiaatoriks NV, kelle juhitu

RR , sõiduki selliselt et see ei oleks saanud lahkuda ning kes hakkas nõudma vastust

küsimusele, miks talle oli keskmist sõrme näidanud. tüli RR xxx olnud noormehed tulid norima (t.l. 24 pö). Ta nägi, kuidas üks olnud noormeestest lõi ´i sõidukit ja tõukas

xxx RR RR

ning siis NV RR tekkis tõuklemine, mille käigus lõi jalaga lõua-kaela piirkonda, mille tagajärjel ldile, käis kõva pauk ja kukkumise järgselt jäi RR kukkus selili asfa RR liikumatult lamama. X noorme xx hed üritasid autoga lahkuda (kohtutoimiku lk 25 ).

Antud tunnistaja ütlused on usaldusväärsed mitte vaid põhjusel, et tal ei ole alust

ebaobjektiivsuseks, vaid ka need riimuvad teiste seetõttu, et usaldusväärsete tõenditega. Nii

on antud ütlused kooskõlas sündmust osaliselt pealt näinud tunnistaj ütlustega selle ate TS kohta, et NV parkis end RR risti, ta ei oleks saanud soovi poolt juhtud sõiduk sõiduki taha

korral lahkuda, ka kuulis ta no RJ aknast ormeeste vahelist sõnelust, tunnistaja nägi tõuklemist. Ka nägid eelnimetatud tunnistajad RR asfaldil lamamas ja tunnistaja RJ kinnitas et NV RR. väitis kiirabi töötajatele, et tema lõi Samuti on tunnistaja ML ütlused kooskõlas sündmuskoha vahetus läheduses viibinud isikute, tunnistaja KL ja JR KL NV iljem te ütlustega. Tunnistaja nägi kätega vehkimas, ka kuulis ta h kõva pauku ja nägi kinnitas, et toimus rüselus, millises oli RR lamamas. Tunnistaja JR

aktiivsem NV R kaela- , kes vehkis kätega ja lõi jalaga R lõua piirkonda, mille tagajärjel RR kukkus ja jäi lamama. suutis jalaga nii kõrgele lüüa. Tunnistaja imestas, kuidas NV

8

Seega on jalaga süüdistatava lõua piirkonda löömist ja poolt RR kaela-

vahetult sellele järgnenud näinud – RR asfaldile kukkumist pealt kaks objektiivset tunnistajat ML ja JR, . RR Sellistes ütlustes puudub alus kahelda. tavat ega RR iseks neil puudub.

Antud ütlused on kooskõlas ka surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis esitatud

ekspertarvamusega (tl 37-40) selle kohta, et RR punkti 1 kohaselt pea surma põhjuseks oli

kinnine tömp trauma kuklaluu parema tiiva murru, peaajukelmetealuste verevalumite ja

peaaju põrutusega. Punkti 2 järgi oli sedastatud vigastus eluohtlik ning võib olla tekitatud eelandmetes viidatud ajal ja viisil, milleks võib olla kannatanu kukkumine laiale kõvale

pinnale – näiteks teekattele, põrandale või muule taolisele tema enese kasvu kõrguselt, võimalik, et ründega seotud lisajõu toimel. Tulenevalt punktist 3 ei saa välistada sedastatud ajukolju tagumise osa, milleks on kuklaluu parem tiib, vigastamist antud piirkonda tabanud

kõva laiapinnalise tömbi esemega sooritatud löögi tulemusena. Punkti 4 kohaselt on kiirabikaardi sissekannete alusel sedastatud põrutushaava kukla piirkonnas.

Kohus leiab, et eelrefereeritud tunnist st

a poolt RR ja - RR surm. Kaitsja - . Nagu ekspertiisiaktis esitatud ekspertarvamusest s nende lokalisatsiooni hinnata.

Puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks temale seni tundmatu RR surma soovinud või möönnud selle saabumist, kuid ta oleks seda pidanud ette nägema, ta enda sõnade kuna

kohaselt oli tege , lenud ühe võitluskunsti liigiga pidi ta ette nägema löögi tugevust ja selle

võimalikke tagajärg – ägema konflikti asukohast – – i kukkumist ning ka ette n asfaldiplats tekkida võivaid kukkumise tagajärgi peaga sellele seismiskõrguselt kukkumisel lisajõu toimel. Kohu tumise korral oleks NV pidanud RR surma v setundliku ja tähelepaneliku suh õimalikkust

ette nägema (RKKK 3-1-1-31-97; 3-1-1-1-98; 3-1-1-70-02). Tagajärjena realiseerunud oht pidi olema NV äratuntav, surm põhjustati tema hooletusest.

Süüdistatava poolt KarS § 121 järgi kvalifitseeritavad teod pandi toime otsese tahtluse

ga, kuna tunnistajate ML, TSi, KL , JR NV RR autole ette ´i ´a ütlustest nähtuvalt sõitis just

parkides selliselt, et ta ei oleks saanud lahkuda ning tunnistaja ML ütlusest nähtuvalt oli

P.A agressiivseks pooleks, xxx istunud noormehed tulid konkreetselt tüli norima ja alus RR autot ja hiljem teda. Tunnistaja ML kinnitas, et tasid konflikti lüües jalaga tõukasid RR e konflikt k kohtutoimiku lk 25 oli rahulik, tema pärast oleks se üll olemata olnud ( 24 pö, pö ütlus t nähtus, et aktiivsem tõusetunud konfliktis oli ). Ka tunnistaja JR tes

xxx juht, seega N

V. Kuna NV RR , et R. Rand oli teda solvanud k järgnes juhitud sõidukile väitis, eskmist näppu näidates ja talle järgnedes parkis ta kinni ja soovis temalt selgitust, on tunnistaja ütlustest ML nähtuv ja eluliselt usutav, tas füüsilist konflikti ning lüües tegu et tema alus RR tses ta otsese tahtlusega 121 kvalifitseeritava kuriteo osas. KarS §

Süüdistava tegevusele kogumis on antud õige juriidiline hinnang, kuna tema poolt teise isiku tervise kahjustamine ei toonud endaga kaasa ühtegi KarS § 118 p 6 toodud tagajärge, tuleb

1-

9 tema tegevus kvalifitseerida gi, KarS § 121 jär millisega põhjustati ettevaatamatuse tõttu isiku surm (R , seega ka 1

KarS § 117 lg järgi KKK 3-1-1-57-10).

Kaitsja on viidanud NV Kohtul puudub alus tunnistajate ML l hädakaitseseisundi olemasolule.

ja JR

ad antud tunnistajatest kinnitasid, et konflikt tekkis ning ütlustes kahelda. Mõlem aktiivsem selles konfliktis oli NV RR , kumbki tunnistaja ei näinud, et oleks mingit vägivalda tarvitanud. Tunnistaja ML, gi kinnitas konkreetselt, et RR oli kes vahetult sündmusi pealt nä tasakaalukas ja rahulik ja tema pärast oleks füüsiline konflikt võinud olemata olla, just NV ja temaga kaasasolev nooruk hakkasid tüli norima. Ka kannatanud KR ja KK kinnitasid, et RR

ei olnud loomult konfliktne inimene, vaid oli tasakaalukas ja vaikse loomuga, milline

kirjeldus kattub sündmuskohal viibinud ML poolt antud R iseloomustusega (kohtutoimik R t.l.24 pö, 25 pö).

Tunnistaja ML kinnitas, et xxx R RR, olnud noormeestest keegi lõi jalaga R autot ja tõukas ka mistõttu ei ole välistatud, et kaitsja poolt välja toodud ja põrutushaav NV tuvastatud 0,6 cm

(t.l. 22) tud, et R võib pärineda sellisest tegevusest, ka ei ole välista R. vastas tema tõukamisele vastutõuka tus läheduses võis ka selle käigus misega ning kuna konflikt oli algselt autode vahe ,

selline vigastus tekkida, kuid R kohtul puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et R.

oma tegevusega oleks tekitanud süüdistataval hädakaitseseisundi ning süüdistatava järgnev rünne oleks olnud põhjendatud.

Käesolevas kriminaalasjas süüdistatav NV ja tunnistaja S on need, kes kinnitasid, et RR R. kallutas keha ette, mis tundus NV

´le ähvardav.

Isiku ette suunas kummardumine ei ole tegevus, milline asetaks vastaspoole hädakaitseseisundisse tingiks füüsilise ründe. Nii süüdistatav ja NV ise kui ka tunnistajad ML, TS kinnitasid, et R oli mees, kes V osas, R. kõhn iseenesest ei omanud füüsilist üleolekut N. ka oli ta ük viibis sündmuskohal koos sõbraga, ka puuduvad tõendid selle si, N. V kohta, et ta

oleks nn järsul hoidnud käes mingeid esemeid või teinud mingeidki ettekummardamisel löögiliigutusi.

Kohus peab tõendite hindamise aspektist rõhutama järgnevat äesol : k evas kriminaalasjas

tunnistajana üle kuulatud süüdistatava sõbra ütlusi konkreetse füüsilise kontakti ja RS

järgneva tegevuse kohta ei saa kohus pidada usaldusväärseteks. Tegemist on isikuga, kes väidab end olevat süüdistatava parim sõber, s n tal põhjus ebaobjektiivsuseks eega o ja sooviks kaitsta sõpra, ka on tema ütlused selle kohta, i ei löönud otse et N jalaga RR V ses vastuolus

lööki pealt näinud tunnistajate ütlustega, kes nägid antud lööki vahet ML ja JR´a

ult pealt, samuti tema ütlused selle kohta, ´i kukkumise järgselt ei üritanud tema ja ära sõita et RR NV , on otse s vastuolus tunnistajate ML ja JR selle Seega ei saa kohus antud se ´a kohaste ütlustega. tunnistaja ütlusi pidada usaldusväärseteks ega neid tõendina arvestada.

Tunnistaja IA kinnitas kohtus,

konflikti pealt, et tema ei näinud üldse saabus sündmuskohale siis, kui juba RR asfaldil lamas, seega ei oma ta sündmuste kohta mingeid teadmisi. Ka ei saa

kohu RR oli turske s pidada usaldusväärseks tema ütlusi selle kohta, et maas lamav

kehaehitusega, kuna see on otses vastuolus tunnistajate ML, TS es ütlustega, ka surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis esitatud kirjelduse ja fototabeliga, ka tuleb arvestada asjaolu, et tunnistaja ei näinudki püstiasendis. RR

Tunnistaja A et N. V et kannatanu ise kukkus, ei ole I. ütlused selle kohta, oli talle väitnud, tõendina arvest maallikast lähtuvat informatsi avad, kuna ei kujuta endast es ooni, tunnistaja ise sündmusi pealt ei näinud, sündmuskohal ei viibinud ka on tunnistaja ütlused selle kohta ning otseses vastuolus eelnevalt refereeritud ja kohtu poolt u . saldusväärseks peetud tõenditega

10

III Karistus

statavat karistada. Kohus arvestab karistuse mõistmisel KarS § 56 sätteid, isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid a , üld sjaolusid - ja eripreventiivseid eesmärke.

Käesoleval juhul tuleb karistuse mõistmisel arvestada asjaolu, et NV on pannud toime teise astme kuriteod ttu teise isiku surm. NV d on . Tahtliku kuriteoga põhjustati ettevaatamatuse tõ ’

varem karistatud väärteo toimepanemise eest 1 l korral, tegemist on üliõpilasega, -

sissetulekuta isikuga. Väljastatud iseloomustus (tl 97 on positiivne. Karistust kergendava ) asjaoluna võib arvestada puhtsüdamlikku kahetsust, millist isik kohtuistungi käigus avaldas. Samas ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et süü ülestunnistamine ei olnud faktiliselt täielik, isik õigustas end kohtuistungil. Samuti on oluline arvestada asjaolu, et tunnistaja ML ja tunnistaja

J. R ’a ütluste kohaselt üritas süüdistatav sündmuse järgselt sündmuskohalt lahkuda, ka ei

võtnud ta kuni kohtumenetluseni ega ka kohtumenetluse ajal kontakti ´i om R. R astega ega tundnud huvi kahju hüvitamise võimaluste kohta ega pole nende ees vabandanud.

Süüdistatav kaitsja rõhus asj a aolule, et konflikti tekitas R. R, kes liiklussituatsioonis NV keskmist sõrme näitas. Kohtu küsimustele vastates selgitas N. V, et R. R ei vaadanud seda näidates tema poole, seega ei ole üheselt selge, kellele oli vastav liigutus suunatud, ka ei ole teada, mis selle tingis, kuna N. V ei oska tõsikindlalt vastata, kas ta võis teha enne seda mingi ohtliku või keelatud manöövri. Kuna liikluses on juhtide vaheline suuline suhtlus välistatud

või (isikud asuvad suletud sõidukites, müraline raskendatud taust), on liikluses selline

käemärkide abil oma hukkamõistu väljendamine kellegi tegevuse osas levinud ning kuigi

sellist tegevust („keskmise sõrme näitamist“ ei saa õigustada, ei saa selline käemärgiline ) suhtlus tingida vajadust konflikti jätkavaks aktiivsuseks ega vägivallaks. Kohus leiab, et antud asjaolu ei saa kergendada vastutust. süüdistatava Kohus peab igati põhjendatuks prokuröri poolt taotletud karistust. Isik on toime pannud teise

astme kuriteod, ettevaatamatu

, sellise põhjustades se tõttu isiku surma põhjustamisega

tegevuse tagaj

. Arvestades

ärjel jäid kaks väikelast isata kõiki eelkäsitletud aspekte ja

asjaolusid, on põhjendatud isiku karistamine sanktsiooni keskmises määras vangistusega, millisest koheselt tuleb ära kanda 6 kuud vangistust, kuna antud šokk vangistus mõjub isikule - oluliselt distsiplineerivamalt, sel juhul on ta vahetult kogenud, mida vangistus endast kujutab

ning milliste tegelike vabaduspiirangutega on see seotud ning ilmselgelt annab võimaluse isiku väärtushinnangute kujundamiseks omades samaaegselt ka üldpreventiivset eesmärki. ,

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-21-05, punktis 9 leidnud, et karistuse kandmisest osalise

vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki anda isikule, kelle täielik karistuse

kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise nn šokivangistusega tõsine antakse hoiatus. Kohus peab antud juhul

kõiki mõistmisel arvestatavaid aspekte silmas pidades just sellise karistuse karistuse kohaldamist igati põhistatuks.

IV Tsiviilhagid

I Kannatanu on esitanud tsiviilhagi (tl 84-91) 2456,94 euro (38 442,80 krooni) KR väljamõistmiseks seoses RR´i matuste korraldamisega.

11

Kohtuistungil küsimustele vastates kannatanu

KR selgitas, et tsiviilhagi on seotud

matusekuludega. Kõik matusekulude dokumendid on esitatud toimikusse. Ka selgitas ta, et

ohvriabi se matusekulusid ei ole aduse järgi tasuti 7000 krooni RR´i emale, seda osa ta matusekulude taotlemisel matusekuludest maha arvestanud. Hüvitise väljamaksmise § 31 lg 1 esimese ajal s.o. 2009.a. kehtinud ohvriabi seaduse (OAS)

lause kohaselt läheb pärast ohvriabi seaduse lausel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud

summa ulatuses üle riigile. Tulenevalt OAS § st 13 hüvitatakse vägivallakuriteo ohvri -

matusteks tehtud kulutused need kandnud isikule summas 7000 krooni, millest arvatakse maha saadud riiklik matusetoetus.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 punktiga 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Kohus leiab, et KR´il tekkinud kahju ulatus on tõendatud hagile lisatud OÜ Tallinna

Matusebüroo matuseteenuse pakkumise lisaga (tl 86), arve-saatelehtedega (tl 87-88),

Haapsalu Kutsehariduskeskuse arvega nr 1715 (tl 89), sularaha arve-saatelehega (tl 90) ja kviitungite koopiatega (tl 91).

Kuna aga kannatanu RR´i ütluste kohaselt sai RR´i ema matusetoetuseks 7000 krooni

ja nimetatud summat tsiviilhagina esitatud matusekuludest maha ei ole arvanud, tuleb kohtul tsiviilhagi rahuldamisel arvestada Eesti Vabariigi poolt matusekuludena makstud KR’i 447,38 eurot (7000 krooniga) kannatanu emale ning see , mis hüvitati te ütluste kohaselt RR´i tsiviilhagis taotletud summast maha arvestada.

Koh ndatud on us leiab, et põhjendatud ja tõe KR´ile seoses RR´i matustega 2009,56 euro (2456,94 eurot -

– EV i poolt hüvitatud 447,38 eurot) väljamõistmine.

II Kannatanu on esitanud tsiviilhagi (tl 104-110) RRi alaealisele KK igakuiselt mõlemale

lapsele TRR ja elatise 351,51 euro (5500 krooni) ´ile KK´ile väljamõistmiseks kuni nende

ülalpidamiskohustuse lõppemiseni. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti 16.detsembri 2009.a 4179,69 eurot otsusega nr KT0223 hüvitati KK´ale ühekordse maksena

(65 398 krooni) ning alates 01.01.2010.a ohvri surmast tulenev kahju ülalpeetavale (st nii KK´ ´ ile kui TRR ile) igakuiselt 996,70 eurot (15 595 krooni).

Kohtuistungil küsimustele vastates kannatanu

KK selgitas, et on esitanud tsiviilhagi

RR´i lastele elatise nõudmiseks. Eesti Vabariik on maksnud kannatanule kuriteoohvrile makstavat

toetust 150000 krooni.

Töötab maavalitsuses töötasuga 318 eurot kuus. Vahetult enne RR´i surma elas kanntanu elukaaslase R. R koos ja

uus. RR´i töötasu oli 19500 krooni k Kohus leiab, et kannatanul KK´al tekkis mõlemale RR´i lapsele igakuise elatise nõudeõigus pärast Eesti Vabariigi poolt OAS i alusel mõistetava igakuise ülalpeetavale mõistetava kahju - maksmise lõppemisest. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti 16.12.2009.a otsusega

nr KT0223 hüvitati ´ale ühekordse maksena 4179,69 eurot (65 KK 398 krooni) ning maksti

alates 01.01.2010.a. ohvri surmast tulenev kahju ülalpeetavale (st nii ´ ´ KK ile kui TRR ile) igakuiselt 996,70 eurot (15 - 595 krooni). 16.12.2009.a kehtinud OAS § 15 alusel ei või OAS i alusel makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku olla suurem kui 150000

12 krooni s.o 9586,74 eurot. Kannatanu kinnitas 23.03.2011.a toimunud kohtuistungil, et sai KK

Eesti Vabariigilt hüvitisena kokku 150000 krooni (kohtutoimiku lk 21 65398 krooni s.o ).

417,69 eurot sai

84602 KK vastavalt otsusele ühekordse maksena ning ülejäänud summa krooni s.o 5407,05 eurot igakuiste osamak 15595 krooni s.o 996,70 eurot) setena (ühes kuus alates 01.01.2010.a. Seega lõppes Eesti Vabariigi poolt ´ale ülalpeetavatele ohvri surmast KK tuleneva kahju tasumine 12.06.2010.a. Seega tekkis al KK’ RR´i poolt ülalpeetavatele KK´ile

ja TRR´ile elatise NV´lt väljanõudmise õigus alates 13.06.2010.a. Nimetatud seisukohta

kinnitab ka OAS § 31 lg 1 esimese lausest tulenev, mille kohaselt läheb pärast ohvriabi

seaduse lausel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega NV KK mak

Süüdistatava ülalpidamiskohustus tuleb VÕS § 129 lõikest 3, mille kohaselt kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks

ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele andnud. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Vali PKS punkti 1 ja 2 alusel tsuse kehtestatud kuupalga alammäära. § 97 on ülalpidamist saama õigustatud isikud laps, kes täisealiseks saanuna jätkab alaealine laps ja

põhi või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid -

mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Kooskõlas PKS § 99 lõikega 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi arvestatakse ülalpidamise

kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka

tema kasvatamise kulutusi. ra Tulenevalt 01.07.2009.a jõustunud töötasu alammää

kehtestamise määruse § le 1 on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus -

278,02 eurot. Seega on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 139,01 eurot (2175 krooni). NV tunnistas 24.03.2010.a toimunud kohtuistungil, et kahe lapse peale kuus oleks .

Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu 28.10.2010.a kohtuotsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 19 märgituga tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS

§ 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja 440 lg

nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskoh 444 lg ustusest. Seega

on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama NV poolt õigeksvõetud ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud NV´lt elatise

väljamõistmine kummalegi lapsele 200 eurot, kuna pidas seda summat kahe lapsele NV le

väljamõistmiseks põhjendatuks. Nimetatud summa kummalegi lapsele väljamõistmine on

kooskõlas PKS § 101 lõikega 1, mille kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla -

ga

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast on 139,01 eurot, mis on väiksem NV poolt põhjendatuks peetud summast. Käesoleval juhul on kannatanut a´t esindanud menetluses KK

vandeadvokaat ning kohtul puudub alus kahelda, et vandeadvokaadist esindajale on teada

13 ülalnimetatud õigusaktid, millest tuleneb elatist saama õigustatud isiku kohustus ülalpidamise ulatuse määramisel esitada tõendid ülalpidamist õigustatud isiku vajadusest. Käesoleval juhul ei ole kannatanu esindaja esitanud mitte ühtegi tõendit kannatanu laste vajaduste kohta. Seega puudub kohtul alus

NV´lt mõlema lapse jaoks suurema elatise väljamõistmise õigus kui NV

poolt põhjendatuks peetud summa kokku 400 eurot kuus. ´lt ´i Seega tuleb NV KK

ülalpidamiseks ´a kasuks välja igakuine elatis ´i KK 200 eurot alates 01.07.2010.a kuni KK

täisealiseks saamiseni või kuni täisealiseks saanuna jätkab põhi või keskhariduse KK -

omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-

aastaseks saamiseni. TRR KR asuks ´i ülalpidamiseks tuleb ´i k NV´lt välja mõista igakuine

elatis 200 eurot alates 01.07.2010.a kuni TRR TRR ´i täisealiseks saamiseni või kuni täisealiseks saanuna jätkab põhi või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või - kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kuivõrd ´lt tekkis kahjuna ülalpidamiskohustuse väljamõistmisõigus alates 13.06.2010.a, NV siis arvutab kohus järgnevalt välja poole kuu kahjuna elatise s.t perioodi 13.06.-30.06.2010.a

eest. 13.06.2010.a - TRR 30.06.2010.a kokku 18 päeva eest tuleb mõista NV´lt KK´i ja ´i

ülalpidamiseks ´a KK kasuks elatis kummalegi lapsele 120,06 eurot s.t kokku 240,12 eurot

( damiskulu 200 6,67 NV´lt väljamõistetav ülalpi eurot : 30 kalendripäevaga = eurot päevas; 6,67 eurot päevas x 18 päeva = 120,06 eurot; 2 lapse eest 2 x 120,06 eurot = 240,12 eurot). Kohus leiab, et kahjuna igakuise elatise väljamõistmisel ei tule kohtul arvestada asjaoluga, et mõlemale lapsele on nende ülalpidamiseks määratud Eesti Vabariigi poolt toitjakaotuspension kummalegi 97,98 eurot (1533 krooni) kuus TRR´i puhul kuni 31.01.2025.a (tl 106) ja KK´i

puhul kuni 31.01.2024.a (tl 107). Kohus leiab, et nimetatud summa ei kuulu NV´lt

väljamõistetavast ülalpidamiskulust maha arvestamisele, kuna riikliku pensionikindlustuse seaduse § 48 ei näe ette võimalust käesoleval juhul pensionisummade tagasinõudmiseks.

V Kohtukulud

Vastavalt KarS § 180 lg 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasu.

NV

kuulub süüdimõistmisele KarS § 121 ja § 117 lõike 1 alusel II astme kuriteos Arvestades eelpool mä ´lt välja mõista järgmised menetluskulud: sundraha 1,5 rgitut tuleb NV palga alammäära – ga; määratud kaitsjale 417,03 eurot, kuna tegemist on II astme kuritegude

makstud tasu summas 53,69 eurot ja ekspertiisikulu surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 434,60 eurot (6800 krooni).

Samuti tuleb tema poolt valitud esindajale, NV´lt välja mõista kannatanu KK´a kasuks

Viruvärava Advokaadibüroo vandeadvokaat Mare Lust´ile, kannatanu esindamise eest makstud tasu ks

. Kohus peab põhjendatu ja mõistlikuks arvestades kuritegude laadi, tagajärge ja menetluse ajalist kestvust tasu maksmist summas 1126,94 eurot.

VI Asitõendid

1 CD plaat tuleb kriminaalasja materjalide juurde. – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

Jakk, teksapüksid, kingad, sokid, aluspüksid tagastada kannatanutele ´ile ja ´ale pärast KR KK

14 kohtuotsuse jõustumist, kuna mõlemad kannatanud soovisid esemete tagastamist.

Riietelt võetud DNA tuleb lähtudes KrMS § 126 lg 3 p hävitada pärast -proovid -st 4 kohtuotsuse j

õustumist.

Merle Parts Kohtunik