2-23-116305/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-23-116305 Kohtuasi S.K. hagi M.K. vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S.K. (isikukood XXX), seaduslik esindaja E.M. Kostja M.K. (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada S.K. ja M.K. vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. M.K. kohustub tasuma S.K. elatist alates 01.10.2023 kuni S.K. täisealiseks saamiseni (s.o XX.XX.XXXX ) 260,33 eurot kuus (s.o baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

1.2. Resolutsiooni p-s 1.1. (kompromissilepingu punktis 1) märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.3. Igakuine resolutsiooni p-s 1.1. (kompromissilepingu punktis 1) märgitud elatis tuleb tasuda iga kuu 10-ndaks kuupäevaks E.M. pangakontole nr XXX või E.M. poolt nimetatud muule pangakontole, selgitusega „elatis S.K. “.

1.4. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-116305.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2 (3) Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. S.K. (hageja, laps) esitas 17. aprillil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.K. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Kohtunikuabi lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 11. mail 2023, mida täpsustas 31. mail 2023. Tartu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 1. juunil 2023 järgmises nõudes (31.05.2023 täpsustatud hagis toodud nõue): elatise nõue alates hagi esitamisest (s.o 17.04.2023) kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud muutuva suurusena.

Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja lapse igapäeva elus ning ei toeta last rahaliselt. Vanemate vahel oli sõlmitud kokkulepe, et laps elab 50% ühe vanema juures ja 50% teise vanema juures, kuid nimetatud kokkulepe ei toimi. Laps on olnud peamiselt emaga. Lapsetoetus laekub hageja seadusliku esindaja (ema) pangakontole. Hageja igakuised vajadused on järgmised: eluasemekulud 100 eurot; kulutused toidule 300 eurot; kulutused transpordile 150 eurot; kulutused hügieenitarvetel 10 eurot; kulutused lapse koolikohutuste täitmiseks 87 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot ja muud vältimatud püsikulutused (lapse huviring) 30 eurot. Kokku on hageja igakuised vajadused 727 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märkis, et ta on lapsele ülapidamist tasunud.

3. Pooled esitasid 20. septembril 2023 kohtule allkirjastatud kompromissilepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi:

1. M.K. kohustub tasuma S.K. elatist alates 01.10.2023 kuni S.K. täisealiseks saamiseni (s.o XX.XX.XXXX ) 260,33 eurot kuus (s.o baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

2. Resolutsiooni p-s 1 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg

3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Igakuine resolutsiooni p-s 1 märgitud elatis tuleb tasuda iga kuu 10-ndaks kuupäevaks E.M. i pangakontole nr XXX või E.M. poolt nimetatud muule pangakontole, selgitusega „elatis S.K. ”.

4. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kohus selgitas menetlusosalistele 19. septembril 2023 saadetud kirjas kompromissiga menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi.

3 (3)

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg

1 p 4 alusel lõpetada.

5. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus lapse huvidega, heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Kohus on menetlusosalistele selgitanud menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi.

6. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.

7. Kompromissist nähtuvalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet kohtunik