4-23-1575/45 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(5)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-1575 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Koik, liikmed Pavel Gontšarov ja Inna Ombler Sekretär Elina Huobolainen Väärteoasi Martin Lõõbase (Lõõbas, ik. 38409204228) väärteoasi Liiklusseaduse (LS) §-de 201 lg 2; § 2612 lg 1 ja Autoveoseaduse AutoVS § 721 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 4. juuli 2023. a otsus Kohtuistungi toimumise aeg 19. september 2023 Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Martin Lõõbas Kohtuistungile ilmunud isik Menetlusalune isiku Martin Lõõbas

RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 4. juuli 2023 otsus väärteoasjas nr 4-23-1575 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi juht edastas 16. mail 2023 Harju Maakohtule väärteotoimikud 2317,23,004076 ja 2302,23,005416 Martin Lõõbase väärteoasjades kohtulikuks arutamiseks. 19. mai 2023 kohtumäärusega ühendas maakohus väärteoasjad ühisesse menetlusse nr-ga 4-23- 1575.

2(5)

2. Väärteoprotokolli nr 2317,23,004076 järgi juhtis Martin Lõõbas 25. aprillil 2023 kella 22.15 ajal Vabaduse pst. 154, liikudes Vikerkaare tn. suunas, Nissan X-Trail, reg.nr XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus oli peatatud 08.02- 07.08.2023 või kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Selliselt rikkus Martin Lõõbas LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

3. Väärteoprotokolli nr 2302,23,005416 järgi juhtis Martin Lõõbas 26.04.2023 kella 13.47 ajal Tähetorni tänaval C kategooria mootorsõidukit MAN TGL 12.240 4*2 BL, r/n YYYYY, registrimassiga 11990 kg teel, millel liiklemine on üle 3,5 tonnise registrimassiga C kategooria mootorsõidukiga keelatud liiklusmärgiga nr 313a „Veoauto sõidu keeld.“ Teostas veosevedu (muld), kontrollimisel ei esitanud nõuetekohast veodokumenti. Juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Sellega rikkus Martin Lõõbas LS § 16 lg 2; § 90 lg 1 p 1; AutoVS § 29 lg 1 p 4 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2; § 2612 lg 1 ja AutoVS § 72 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

4. Harju Maakohtu 4. juuli 2023. a otsusega mõisteti Martin Lõõbas süüdi LS §-de 201 lg 2; § 2612 lg 1 ja AutoVS § 721 järgi ning teda karistati KarS § 63 lg 1 sätteid arvesse võttes LS § 201 lg 2 järgi arestiga 15 päeva.

4.1 Maakohus leidis, et Martin Lõõbasele etteheidetavate väärteokoosseisude realiseerimine on esitatud tõenditega tõendamist leidnud. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

4.2 Karistust määrates lähtus maakohus KarS § 63 lg 1 sätestatust, kuna menetlusalune isik pani kõik inkrimineeritud väärteod toime sõidukit juhtides, mistõttu on väärteod toime pandud ühe teoga. Maakohus kohaldas karistust LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Maakohtu hinnangul oli Martin Lõõbase süü suur kuna pani LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toime kahel päeval järjest ja kavatsetult. Lisaks pani teisel päeval toime veel kaks väärtegu, so LS § 2612 lg 1 ja AutoVS § 721 järgi. Karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kuna varasemad rahatrahvid ei ole Martin Lõõbasele mõju avaldanud, pidas maakohus vajalikuks teda karistada arestiga sanktsiooni keskmises määras, so 15 päeva.

5. 11. juulil 2023 esitas Martin Lõõbas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Kaebuses märgib Martin Lõõbas, et kohtuotsuses esinevad vead, kuna ei ole arvestatud tema varasemate ütlustega kus ta kirjutas, et ta ei olnud esimesel korral teadlik, et tal juhtimisõigus puudub. Tegu ei olnud tahtlik. Õige ei ole ka väide, et ta ületas ristmikku punase fooritulega. Tõele ei vasta, et tal on kehtiv kriminaalkaristus ning rahatrahvid on ta tasunud võimaluste piirides. Leiab, et seetõttu on arest meelevaldne karistus. Karistus tuleks määrata rahatrahvina, mis oleks jaotatud 12 kuu peale ositi maksmisel.

6. 17. augustil 2023 esitas Martin Lõõbas allkirjastamata täiendused apellatsioonile, märkides, et soovib vaidlustada otsust punase fooritulega ristmiku ületamise osas mida ei ole protokollitud trahvikviitungil. Lisab, et tema süü ei ole suur juhtides tähelepanu, et esimesel korral ei olnud ta teadlik juhilubade puudumisest. Ta sai kohtult kirja, et trahvi tasumise tähtajani on jäänud teatud hulk päevi, mistõttu ei vaevunud vaatama trahvi tegelikku sisu ning pidades rahatrahvi temale määratud karistuseks, mille ka koheselt tasus. Seega ei olnud tegu tahtlik. Teistkordselt sõitma asudes oli jõudnud oma elukäiguga afekti seisundisse kus oli küsimus ellujäämises, mida ei saa pidada tahtlikuks tegevuseks. Leiab, et kergendavaks asjaoluks on avaliku huvi puudumine.

3(5) Märgib veel, et aresti saab ära kanda 2024 aastal, kui läheb ettenähtud puhkusele. Käesoleval aastal ta puhkust ei saa. 7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21 augusti 2023. a määrusega Martin Lõõbase apellatsiooni käiguta selles esinevate puuduste tõttu ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

8. Martin Lõõbas kõrvaldas 31. augustil 2023 puudused, märkides, et soovib osa võtta kohtuistungist või kui ei saa tulla, siis palub lahendada asi kirjalikus menetluses. Samuti allkirjastas ta täiendused apellatsioonile.

9. 19. septembril 2023 ringkonnakohtus toimuvale kohtuistungile ilmus menetlusalune isik, kes jäi oma apellatsioonkaebuses esitatu juurde ning taotles aresti asemel rahatrahvi määramist. Kuivõrd kohus ei kohustanud menetluspooltel istungile ilmuda, siis kohtuväline menetleja istungile ei ilmunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud argumente, mis tingiks maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamise.

11. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (RKKKo nr 3-1-1-23-11, p 18; 3-1-1-14-14, p 718 ja 1-16-6115/67, p 28). Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud (nt RKKKo nr 1-20-1301, p 14; 1- 18-1247/58, p 33; 3-1-1-64-16, p 6 jpt), et vältimaks vahetu ja suulise kohtuliku arutamise tulemina maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist peab ringkonnakohus, tehes süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima. Käesolevas asjas ei tuvastanud ringkonnakohus vigu, mis annaks põhjust maakohtu järeldustest kardinaalselt teistsugustele järeldustele jõuda, s.o teha samade tõendite alusel vastupidine otsus.

12. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. Apellatsioonis heidab Martin Lõõbas maakohtule ette, et kohus jättis arvestamata, et ta ei olnud teadlik 25. aprillil 2023 temal juhtimisõiguse puudumisest. Seega ei olnud apellandi hinnangul tegu tahtlikult toime pandud ning süü ei ole suur. Maakohtule selliseks etteheiteks siiski alust ei ole. Maakohus on otsuses Martin Lõõbasele etteheidetava LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo koosseisu subjektiivset koosseisu hinnanud ja leidnud, et rikkumise pani ta toime kavatsetult. Samuti arvestas maakohus Martin Lõõbase väitega, et ta ei olnud teadlik temal juhtimisõiguse puudumisest, kuid seejuures asus maakohus seisukohale, et 20. jaanuari 2023 otsusest väärteoasjas nr 2302,22,017681 nähtub, et ühe otsusega määrati Martin Lõõbasele karistused (s.o. rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks) kahe erineva väärteo eest, millest ühe s.o. rahatrahvi ta veebruariks 2023 oli maksnud. Seega pidi olema Martin Lõõbas eelnimetatud otsuse kätte saanud ja 25.04.2023 täiesti teadlik, et temalt on juhtimisõigus ära võetud kuni 6 kuuks…/ Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Martin Lõõbas sai eelnimetatud otsuse kätte, sest rahatrahv on tasutud. Selleks, et näha trahvisummat ja selle tasumise aega, pidi ta nägema ka teist temale määratud karistust. Eluliselt usutav ei ole, et

4(5) Martin Lõõbas ei näinud samal lehel rasvaselt trükitud kirja juhtimisõiguse äravõtmise kohta 6 kuuks. Järeldada saab sellest üksnes seda, et Martin Lõõbas oli 25. aprillil 2023 teadlik, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. Sellele vaatamata otsustas ta 25. aprillil 2023 juhtida autot ilma juhtimisõiguseta. Seda, et Martin Lõõbas eiras taaskord juhtimisõiguse äravõtmist, kinnitab see, et ta uuesti juhtis 26. aprillil 2023 juhtimisõiguseta veoautot. Martin Lõõbas ei ole esitanud ringkonnakohtule selliseid argumente ega tõendeid, mis tingiks maakohtust ja tuvastatud asjaoludest erinevale seisukohale jõudmise. Olemasolevatele tõenditele tuginevalt puudub vähimgi alus arvata, et Martin Lõõbas ei juhtinud 25. aprillil 2023 juhtimisõiguseta mootorsõidukit kavatsetult nagu maakohus tuvastas.

13. 26. aprillil 2023 toimepandud rikkumise kohta märgib Martin Lõõbas, et see ei olnud tahtlikult toime pandud kuna oli afektiseisundis ja küsimus oli ellujäämises. Sellised põhjendused on käesoleval juhul ringkonnakohtu hinnangul täiesti asjakohatud. Afekt on hingelise erutuse seisund, mille tagajärjel inimene võib käituda ettearvamatult. Apellant ei ole vähimalgi määral selgitanud, millest tal afektiseisund tekkis ja kuidas oli juhtimisõiguseta sõitmine ning keelava märgi eiramine seotud ellujäämisega. Ringkonnakohus ei saa hakata ise sisustama selliseid asjaolusid. Maakohus on õigesti tunnistaja X ütlustele ja Martin Lõõbase päev varasema rikkumise pinnalt tuvastanud tahtluse kavatsetuse vormis. Apellatsioon ei sisalda argumente, mis selle seisukoha kummutaks. 14. Ainetu on Martin Lõõbase vaidlus punase fooritulega ristmiku ületamise üle. Sellist rikkumist ei ole Martin Lõõbasele väärteoprotokollides asjas nr 231723004076 ega nr 230223005416 ette heidetud. Maakohus ei ole ka sellise rikkumise eest teda karistanud ega sellisele rikkumisele vähimalgi määral tuginenud. Punase fooritulega ristmiku ületamisele juhib tähelepanu tunnistajana ülekuulatud X, kes selgitab, et selline käitumine äratas tähelepanu ning seetõttu otsustasid politseinikud auto peatada ja dokumente kontrollida. Peale isikuandmete kontrolli selguski, et juhil oli juhtimisõigus peatatud ning alustati menetlustoiminguid. Martin Lõõbasele sai etteheidetavaks rikkumiseks LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu ning rikutud õigusnormiks oli LS § 90 lg 1 p 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole juhtimisõigust. Seega ei ole Martin Lõõbast punase fooritulega ristmiku ületamise eest süüdi mõistetud ning karistatud ning vaidlus selles osas on ainetu. 15. Martin Lõõbas ei nõustu temale mõistetud karistusega ning leiab, et kohaseks karistuseks oleks rahatrahv. Karistuse kergendamiseks ega muutmiseks alust ringkonnakohtu hinnangul ei ole. KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus ei tuvastanud Martin Lõõbase käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kuid luges tema süü suureks, sest ta pani rikkumised toime kahel järjestikusel päeval. Samuti arvestas maakohus, et varasemad kergemad karistused ei ole Martin Lõõbasele mõju avaldanud, mistõttu pidas maakohus kohaseks Martin Lõõbast karistada sanktsiooni keskmises määras 15-päevase arestiga. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga ja põhjendatud. 16. Märkida tuleb, et mõistetud 15-päevase aresti asemel rahatrahvi määramiseks põhjust ei ole. Avaliku huvi puudumine ei ole KarS § 57 kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks. Maakohus on piisava põhjalikkusega põhjendanud, miks ei ole Martin Lõõbasele rahatrahvi mõistmine kohaseks karistusliigiks. Ringkonnakohus nõustub täielikult, et arvestades Martin Lõõbase süü

5(5) suurust ja varasemaid karistusi liiklusrikkumiste eest, mõjutaks üksnes arest Martin Lõõbast hoiduma uute samalaadsete rikkumiste toimepanemisest. 17. Martin Lõõbas on taotlenud võimaldada tal arest ära kanda järgmisel aastal, s.o 2024 aastal, kuna ta ei saaks sellel aastal töölt puhkust. Esiteks tuleb märkida, et toimepandud rikkumise eest karistuse kandmine ei peagi olema süüdlase jaoks mugav. Teiseks selgitab ringkonnakohus, et aresti kandmisele asumine on reguleeritud VTMS §-s 205, mille lg-st 1 tuleneb, et kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 209 ja süüdlane ei olnud kohtumenetluse ajaks kinni peetud, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlasele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja või vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. VTMS § 209 annab väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi ja aresti täitmisele pööramise edasilükkamise võimaluse. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt saab seda teha lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega. Seega ei ole aresti kandmise edasilükkamine ringkonnakohtu pädevuses.

18. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 4. juuli 2023. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/