2-19-17384/109 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-17384

Tsiviilasi

Võlanõuded

OÜ

hagi

osaühingu

VAKS

vastu

töövõtulepingust

tuleneva

tasu

164 553,60

eurot,

kahjuhüvitise 185,41 eurot ja viivise 100 790,76 eurot

saamiseks, garantiikohustuse täitmisest keeldumise õiguse

tuvastamiseks ning hüpoteegi seadmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

225 604,02 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. aprilli 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Võlanõuded OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

31. jaanuar 2023

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Võlanõuded

OÜ

(registrikood

14841594), seaduslik esindaja juhatuse liige Erik Savi

Vastustaja

(kostja):

osaühing

VAKS

(registrikood

10171228), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina

Uuetoa-Tepper

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tartu Maakohtu 11. aprilli 2022 otsuse resolutsiooni p-s 3 hagi rahuldamata

jätmise põhjenduste osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata arvestades

ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.

2. Kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt:

2.1. Võtta vastu Võlanõuded OÜ hagist loobumine 2392,64 euro ulatuses ja lõpetada

selles osas menetlus.

2.2. Jätta läbi vaatamata Võlanõuded OÜ hagi tuvastada hageja õigus keelduda

töövõtulepingust 3. märtsi 2017 nr n1/2017 tuleneva garantiikohustuse täitmisest.

2.3. Jätta Võlanõuded OÜ hagi osaühing VAKS vastu hankelepingust tuleneva tasu

164 553,60 eurot, kahjuhüvitise 185,41 senti ja viivise 100 790,76 eurot nõudes

rahuldamata, sh põhivõla 31 988 euro osas jätta hagi rahuldamata tasaarvestuse

tõttu järgmiselt: Võidu 32, Vastseliina kõrvalkulud 20 248,82 eurot ja viivis

172,81 eurot; ehitusprügi utiliseerimine 869, 28 eurot; leppetrahv 10 697,09 eurot.

2.4. Jätta rahuldamata Võlanõuded OÜ hagi osaühing VAKS vastu hüpoteegi

seadmiseks hankelepingust nr 1/2017 tulenevate nõuete tagamiseks.

3. Jätta Võlanõuded OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta Võlanõuded OÜ taotlus uue tõendi - 19. jaanuari 2018 ülevaatusega seotud

e-kirjade vastuvõtmiseks rahuldamata.

5. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Võlanõuded OÜ kanda.

6. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Võlanõuded OÜ (hageja) esitas 6. novembril 2019 maakohtule hagi osaühingu VAKS

(kostja) vastu. Hageja palus lõpliku nõudena mõista kostjalt hageja kasuks välja

töövõtulepingust tuleneva tasu 164 553,60 eurot, kahjuhüvitise 185,41 eurot ja viivise

100 790,76 eurot. Hageja palus tuvastada õiguse keelduda 3. märtsi 2017 töövõtulepingust

nr n1/2017 tuleneva garantiikohustuse täitmisest ning kohustada kostjat andma nõusolek

kinnisasjale registriosa nr-ga 478741 hageja kasuks hüpoteegi summas 350 000 eurot

sissekandmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Mace Ehitus OÜ (nõude loovutaja, töövõtja) ja kostja (tellija)

3. märtsil 2017 ehitustööde töövõtulepingu nr n1/2017 (hankeleping) Vastseliina hooldekodu

renoveerimiseks. Tellitud tööd kirjeldati tellija hankedokumentides ja töövõtja pakkumuses

nr 128353.

Lepingupooled muutsid 17. oktoobril 2017 hankelepingut: sõlmiti kokkulepe pealkirjaga

„Tööettevõtuleping nr 2“, mille sisuks oli hankelepingule tööde lisamine ja ärajätmine, hinna,

tähtaja ja kohtualluvuse muutmine. Uueks hankelepingu täitmise tähtajaks lepiti kokku

4. detsember 2017.

Hankelepingu järgne töötasu oli 717 792 eurot (käibemaksuga), tööettevõtulepingu nr 2 järgne

töötasu oli 36 003,50 eurot (käibemaksuga). Kokkulepitud töötasudest on kostjal tasumata

69 386,56 eurot. Sellele lisanduvad viivised.

Lisaks 3. märtsil 2017 ja 17. oktoobril 2017 kokkulepitud töödele tegi töövõtja muid töid, st

lisatöid (edaspidi lisatööd II), mis ei kuulunud töövõtulepingu eseme hulka. Töövõtja tegi

lisatöid II kokku väärtuses 92 774,40 eurot. Lisatööd II ei sisaldunud hankelepingu lisaks

olevates hankedokumentides. Töövõtja ei ole neid töid hankemenetluses pakkunud ja seega

puudub nende tegemiseks hankemenetluses kokkulepe. Kokkulepe lisatööde II tegemiseks

väljendub läbivalt töökoosoleku protokollides. Kostja ei vaielnud lepingu täitmise ajal

lisatöödele vastu.

Töövõtja andis kostjale akti hoone põhilise kasutusvalmiduse etapi tööde kohta 16. detsembril

2017. Akt hõlmas kogu teostusdokumentatsiooni, nii lepingujärgseid töid kui lisatöid. Tööde

ülevaatamine toimus 8. jaanuar 2018 kuni 10. jaanuar 2018, kus osalesid lisaks töövõtjale ja

kostjale veel Terviseameti ja Päästeameti esindajad. Uuesti ja täiendatud ülevaatusel tuvastatud

vaegtööde

nimekirjaga

anti

põhilise

kasutusvalmiduse

akt

koos

kogu

teostusdokumentatsiooniga kostjale üle e-kirjaga 16. jaanuaril 2018. Tellija ei vaielnud akti

üleandmisele vastu ega esitanud mingeid pretensioone enne kui 16. veebruaril 2018, s.o kuu

aega hiljem.

Hankelepingus kokku lepitud tööde eest tasumise korra järgi tuli tasuda teostatud tööde aktide

alusel. 16. jaanuaril 2018 olid tööd teostatud ja vastavad aktid edastatud. Töödele ei vaieldud

vastu, mistõttu tuleb tööd tuleb lugeda vastuvõetuks 17. jaanuaril 2018. Kuni valduse

üleandmiseni 9. aprillil 2018 tegeles töövõtja vaid vaegtööde kõrvaldamisega. Tööde eest

tasumise kord oli ammendavalt reguleeritud lepinguga.

2018. a aprillist vaatasid Terviseamet ja Päästeamet uuesti objekti üle ning tuvastasid, et 2018. a

jaanuaris fikseeritud puudused on töövõtja enamuses kõrvaldanud. Töövõtja poolt

kõrvaldamata puudused tõid Päästeamet ja Terviseamet välja vastavates aktides. Need

puudused likvideeriti kostja ja VKKV OÜ vahel 8. juunil 2018 sõlmitud tööettevõtulepingu

alusel ja nende tööde maksumuseks oli 7340 eurot (ilma käibemaksuta)

Alternatiivselt muutus töötasu nõue muutus sissenõutavaks tööde valmimise tõttu. Tööde

teostusdokumentatsioon, mille alusel anti kasutusluba hoonele 4. juulil 2018 kostja alustatud

kasutusloa menetluses, oli identne teostusdokumentatsiooniga, mis oli esitatud töövõtja poolt

esmalt tellijale juba 2017. detsembris.

Töövõtja on loovutanud 5. novembril 2019 kõik hankelepingust tulenevad nõuded hagejale.

Ekspertarvamus tuleb jätta tähelepanuta, sest ekspertiisi teostanud Tanel Seppelil puudus nii

pädevus kui õigus sellises mahus ekspertiisi tegemiseks. Ekspert on lisatöid II hinnanud vaid

lähtudes sellest, et kokkulepet nende tegemiseks ei olnud, seega tuleb tema arvamus lisatööde II

osas jätta tähelepanuta.

Kui kohus peaks tuvastama, et lepingupoolte kokkulepe lisatööde II tegemiseks puudus, on

kostjal kohustus tehtud kulutused hüvitada ja töö eest tasu maksta käsundita asjaajamise või

alusetu rikastumise sätete alusel.

Hankelepingu p 10.1.2 järgi tuli töövõtjal anda garantiiperioodiaegsete kohustuste täitmiseks

garantii 2% riigihanke maksumusest ehk 14 355,84 eurot. Hageja õiguslikuks huviks on

tuvastada, et kostjal puudub õigus garantiikohustuse nõudmiseks ja töövõtjal pole vastavat

kohustust.

Töövõtja tasus perioodi 18.-31. jaanuar 2019 eest hoone elektrikulu 185,41 eurot. Kuna

17. jaanuaril 2019 tuleb lugeda tööd kostjale üleantuks, pidi selle kulu kandma kostja. Hagejale

on vastavas ulatuses tekkinud kahju, mis tuleb kostjal hüvitada.

Hageja leidis, et kostja tasaarvestusavaldus on alusetu, sest kostjal puuduvad tasaarvestatavad

nõuded.

2. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kostja ei vaielnud vastu sellele, et kostja ja töövõtja sõlmisid 3. märtsil 2017 riigihanke

tulemusena lepingu nr 1/2017 Vastseliina hooldekodu ehitus- ja projekteerimistööde

teostamiseks. 3. märtsil 2017 andis kostja töövõtjale tööde teostamiseks üle Võidu tn 32 hoone

ja krundi valduse. 17. oktoobril 2017 sõlmisid tellija ja töövõtja tööettevõtulepingu nr 2

summas 30 002,92 eurot (käibemaksuta) tähtajaga 4. detsember 2017. Tööettevõtuleping nr 2

on täidetud.

Töödes esinesid samal ajal olulised puudused, mille tõttu ei väljastatud mh hoonele

kasutusluba. Kostja viitas puudustele töökoosolekute protokollides, samuti kirjavahetuses

töövõtjaga. 8. jaanuaril 2018 fikseeriti mitmeid olulisi puudusi, millistest tellija on töövõtjat

teavitanud 9. jaanuaril 2018. Asjaolu, et töös esinesid olulised puudused, kinnitavad ka

Terviseameti ja Päästeameti märkused hankelepingu objekti kohta kasutusloa menetluses.

Töövõtja oli seisukohal, et tööd on teostatud nõuetekohaselt, mistõttu nõudis kostjalt tööde

vastuvõtmist ja nende eest tasumist. 16. detsembril 2017 esitas töövõtja tellijale põhilise

kasutusvalmiduse akti, mida tellija ei aktsepteerinud, kuna töövõtja ei olnud töödes esinevaid

puudusi vaatamata korduvatele nõudmistele jätkuvalt kõrvaldanud. Töövõtja esitas

17. jaanuaril 2018 muudetud põhilise kasutusvalmiduse akti, mida tellija samadel põhjustel ei

aktsepteerinud.

Töövõtja ei ole tellijale ehituse töövõtulepingu üldtingimuste (ETÜ 2013) p 10.2.4 kohast

teadet ega täitmisakti kunagi edastanud. ETÜ 2013 p 11.2.3 sätestab, et töövõtjale tasumisele

kuuluva viimase makse teeb tellija pärast täitmisakti allkirjastamist. Lõpliku kasutusvalmiduse

puudumist (ETÜ 2013 p 10.2.3) kuni hankelepingu tellija poolt lepingust taganemiseni

5. märtsil 2018 kinnitab töövõtja poolt 16. jaanuaril 2018 esitatud „Põhilise kasutusvalmiduse

akti“ lisa, milleks on 3 lk pikkune nimekiri vaegtöödest jm puudustest. Samuti Terviseameti

12. jaanuari 2018 paikvaatluse akt ja 8. jaanuari 2018 tuleohutusalase ülevaatuse akt. Ka

kinnitab seda eksperdiarvamus. Ekspertarvamuse kohaselt juhul, kui arvestada tööde mahust

välja kõik tööd, mis ei vasta nõuetele, siis on tööde valmidus hinnanguliselt 65%. Pärast

hankelepingu lõpetamist on tellija teinud kulutusi töödes puuduste kõrvaldamiseks 11 808 euro

ulatuses. Pärast hankelepingu lõpetamist on OÜ Vastseliina Hooldekodu teinud kulutusi töödes

puuduste kõrvaldamiseks 10 945,97 euro ulatuses.

Viimase teostatud tööde akti nr V-008 tööde kohta perioodil 1.-17. oktoober 2017 allkirjastasid

pooled 18. oktoobril 2017 ning sellega koos oli akteeritud tööde maht kokku 90%. Töövõtja ei

ole esitanud ei kostjale ega käesolevas tsiviilasjas teostatud tööde akti viimasele 10%-le

hankelepingu alusel tegemisele kuulunud töödest. Kostja tasus hankelepingu p 6.1 järgsest

lepinguhinnast töövõtjale 646 012,80 eurot 18. oktoobriks 2017. Seega on töövõtja 24. jaanuari

2018 arve nr A-180103 summas 57 423,36 eurot alusetu. Viimase makse tasumise eeldused

vastavalt lepingule on jätkuvalt täitmata.

16. veebruaril

2018

esitasid

kostja

ja

hooldekodu

ühiselt

töövõtjale

nõudekirja/kompromissettepaneku, milles mh teatati, et töövõtjal tuleb lõpetada vähemalt kõik

ehitustööd (sh teha ümber mittekvaliteetselt tehtud tööd) ning hankida kasutusloa saamiseks

vajalikud kooskõlastused hiljemalt 4. märtsiks 2018. Kui töövõtja ei täida eeltoodud kohustusi

antud tähtajaks, loeb tellija ennast hankelepingust taganenuks ehk leping lõpeb p 12.3. alusel

5. märtsil 2018. Töövõtja puuduseid kõrvaldanud ei ole ning töövõtuleping on seetõttu

lõppenud taganemise alusel 5. märtsist 2018.

Tööettevõtulepinguga nr 2 jäeti poolte kokkuleppel ära järgmised töid mahus 22 693,20 eurot

(käibemaksuga). Ära jäid konkreetsed tööd konkreetsete maksumustega ning hageja ei ole

väitnud, et töövõtja oleks need tööd tegelikult siiski teinud või teinud nende asemel mingid

muud lisatööd.

16. jaanuaril 2018 edastas töövõtja tellijale lisatööde II nimekirja, mille kohaselt on lisatööde

kogumaksumus 55 426,70 eurot (käibemaksuta). Kostja ei tunnista lisatöid II. Nimekirjas

märgitud tööd olid osaliselt lepitud kokku tööettevõtulepingus nr 2. Osa nimekirjas toodud töid

kuulusid lepingu mahu hulka. Lepingu p-st 12.1 tulenevalt võis lepingut muuta üksnes poolte

kirjalikul kokkuleppel, mistõttu puudub kostjal kohustus tasuda kokku leppimata ja/või töövõtja

omal algatusel tehtud tööde eest.

Kuivõrd hagejal puuduvad kostja vastu rahalised nõuded, puuduvad eeldused hüpoteegi

seadmiseks mistahes summas. Lisaks saab VÕS § 654 lg 2 alusel tagada hüpoteegiga üksnes

töövõtulepingust tulenevaid nõudeid.

Garantiikohustusega seotud tuvastusnõue on hagis põhistamata, samuti on välja toomata

õiguslik alus tuvastusnõude esitamiseks.

Hageja leiab, et kahjuhüvitise nõue on välistatud arvestades hankelepingu p 4.1.12, sest tööd ei

olnud valmis seisuga 31. jaanuar 2018.

Kui kohus leiab, et hageja nõuded mistahes osas on põhjendatud, sh muutunud sissenõutavaks,

esitas kostja tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab töövõtja vastavad nõuded vastavas

ulatuses tellija nõuetega töövõtja vastu ning seda alltoodud järjekorras (alustades nõudest,

millele tellija tugineb esmaselt): 1) Võidu tn 32 hoone kõrvalkulud 20 248,82 eurot; 2) Võidu

tn 32 hoone kõrvalkuludelt seadusjärgne viivis kuni 5. märtsini 2018 (lepingu lõppemise hetk)

172,81 eurot; 3) ehitusprügi utiliseerimine 869,28 eurot; 4) Võidu tn 32 hoone ehitusjärgne

koristus 2239,80 eurot; 5) kostja kantud kulud puuduste kõrvaldamiseks hoonele kasutusloa

saamiseks 11 808 eurot; 6) kostja kulud töödes kõrvaldamata, Päästeameti ja Terviseameti

aktides ning ekspertarvamuses osundatud puuduste kõrvaldamiseks 75 918 eurot; 7) kostja

leppetrahvinõue 101 687,20 eurot; 8) kostja kulud töödes töövõtja poolt koostatud vaegtööde

nimekirjas toodud puuduste kõrvaldamiseks 65 000 eurot.

Vastseliina Hooldekodu OÜ on tasunud ehitustöödes puuduste kõrvaldamiseks kulusid

erinevateks ehitustöödeks kokku 10 945,97 eurot. Tulenevalt puuduste kõrvaldamise vajadusest

sai hoone kasutusloa alles 31. juulil 2018 ning Vastseliina Hooldekodu OÜ sai hoonesse kolida

2. augustil 2018.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus võttis vastu hageja hagist loobumise 2392,64 euro ulatuses ja lõpetas selles osas

menetluse. Maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude tuvastada hageja õiguse keelduda

3. märtsi 2017 töövõtulepingust nr n1/2017 tuleneva garantiikohustuse täitmisest. Maakohus

jättis hageja nõuded hankelepingust nr 1/2017 tuleneva tasu 164 553,60 eurot, kahjuhüvitise

185,41 eurot ja viivise 100 790,76 eurot saamiseks ning hüpoteegi seadmiseks hankelepingust

nr 1/2017 tulenevate nõuete tagamiseks. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Maakohus märkis, et hageja rahalised nõuded tuleb jätta rahuldamata, millest tulenevalt jääb

rahuldamata ka hüpoteegi seadmise nõue. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et tüüptingimuste

regulatsiooni kohaldamise kohta hankelepingutele puudub kohtupraktika.

Maakohus viitas VÕS § 635 lg-le 1 ning tuvastas, et pooled ei vaidle hankelepingu nr 1/2017

ja selle lisa „Tööettevõtuleping nr 2“ sõlmimise osas. Samuti pole vaidlust, et töövõtja ei

esitanud (vaeg)tööde valmimise järgselt lõpliku kasutusvalmiduse akti ning töövõtja ei ole

andnud

tellijale

hankelepingu

p-s

10.1

kokkulepitud

garantiikirja

krediidi-,

finantseerimisasutuse või kindlustusandja poolt garantiiperioodiaegsete kohustuste täitmiseks

2% ulatuses riigihanke maksumusest ilma käibemaksuta. Vaidlust ei ole ka selles üle, et

tööettevõtuleping nr 2 on täidetud mõlema lepingupoole poolt.

Esmalt võttis maakohus seisukoha hageja töövõtulepingust tuleneva tasunõude osas.

Eeltõendamismenetluses (tsiviilasi nr 2-18-4040) viidi läbi ehitustehniline ekspertiis

Vastseliina hooldekodu ehitus- ja projekteerimistöödele. Ekspert leidis, et projekteerimis-

ehitustööd on tehtud 95% ulatuses ning kui arvestada valminud tööde mahust välja kõik tööd,

mis ei vasta nõuetele, siis on tööde valmidus hinnanguliselt 65%. Maakohus ei nõustunud

hageja etteheidetega ekspert T. Seppelile. Ekspert on andnud hinnangu ehitustööde valmiduse,

kvaliteedi ja dokumenteerimise osas ning ei ole hinnanud ühegi spetsiifilise seadme või

süsteemi puuduseid (ATS, ventilatsioon, elektrisüsteem, küttesüsteem vms). Ekspert on

kohtuistungil kinnitanud, et ta on pädev vastama kõikidele poolte ja kohtu poolt esitatud

küsimustele.

Tunnistaja E. A. ütlustega on tõendatud, et vaidlusaluse hoone projekteerimis- ja ehitustöödele

ei olnud kaasatud töövõtja ehituse eest vastutav isik. Töid juhtis E. A., kes kinnitas tunnistajana,

et tal puudub ehitusalane haridus.

Maakohus leidis, et töövõtja projekteerimistöö ja ehitamine olid puudustega ning neid ei

kõrvaldatud ka ehitustandrilt lahkumise ajaks. Seetõttu oli kostjal tellijana vaja teha täiendavaid

kulutusi nii projektdokumentatsiooni korrastamiseks kui ka vaegtööde likvideerimiseks ning

tegemata jäänud tööde lõpetamiseks.

Maakohus leidis, et ainetu on hageja tuginemine saamata tasu väljamõistmisel põhilise

kasutusvalmiduse akti esitamisele 17. jaanuaril 2018, millele on lisatud vaegtööde nimekiri

(100 positsiooni) kolmel lehel. Vaegtööde kõrvaldamine töövõtja arvestuste kohaselt maksab

kogusummas 20 662 eurot (käibemaksuta) ja enamus vaegtöid tuli lõpetada jaanuarikuu

jooksul. Eksperdiarvamusest nähtuvalt oli märtsis töös jätkuvalt puuduseid. Vaegtööde

nimekirjale on lisatud puuduste loetelud, mis põhinevad Terviseameti paikvaatlusel

12. jaanuaris 2018 tuvastatul ja tuleohutusalasel paikvaatlusel 8. jaanuari 2018 tuvastatul.

Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kõikide puuduste kõrvaldamist ning kogu

ehitusdokumentatsiooni korrasolekut ning üleandmist 23. märtsiks 2018. Hageja märkis hagis,

et töövõtja likvideeris vaegtööd jaanuaris-veebruaris 2018. Tööde tegemist tõendab hageja

arvates Tervisameti 20. aprilli 2018 paikvaatluse akt. Täpsemalt tuleneb aktist, et likvideeritud

on 8 positsiooni jaanuaris tuvastatud puudustest. Kuid nimetatud aktist nähtub ka see, et

jätkuvalt esines likvideerimata puuduseid.

Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tööde lõpliku üleandmise akt on koostatud ja esitatud.

Hageja on esitanud KVT Ehitus OÜ 19. mai 2021 hinnapakkumise, mille kohaselt on eksperdi

ja Tervishoiuameti tuvastatud vaegtööde/puuduste kõrvaldamise maksumus 22 594 eurot

(käibemaksuta). Hinnapakkumises pole neid töid, mille kõrvaldamiseks sõlmis kostja

VKKV OÜ-ga 18. juunil 2018 tööettevõtulepingu nr 3. Tööde maksumus oli 7340 eurot

(käibemaksuta) vaegtööde kõrvaldamise eest ja 2500 eurot (käibemaksuta) dokumentatsiooni

korrastamise eest. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et KVT Ehitus OÜ hinnapakkumises

hinnastamata jäetud tööde maksumus ning dokumentatsiooni puuduste kõrvaldamise

maksumus oleks väiksem. Hageja seisukohad VKKV OÜ poolt teostatud tööde osas on

vastukäivad: ühest küljest hageja tunnistab tehtud tööde maksumust, teisalt kahtlustab, kas

VKKV OÜ on kostjaga lepingu sõlminud. Maakohus lähtus kostja esitatud tõenditest VKKV

OÜ-ga sõlmitud lepingu ja tehtud tööde maksumuse ning tasumise kohta, sest tõendid on

usutavad. Eeltoodu alusel on hankelepingu täitmata jätmisest tulenevate puuduste kõrvaldamise

kogumaksumus

vähemalt

(22 594+7340+2500)

32 434 eurot

(käibemaksuta),

koos

käibemaksuga 38 920,80 eurot.

Pooled ei vaidle, et lepingu täitmisele kohaldatakse ka ETÜ 2013 norme. ETÜ 2013 p 10.2.12.

kohaselt on vaegtööde esinemisel tellijal õigus pidada töövõtjale tasumisele kuuluvatest

summadest kinni nende tööde maksumus, mille puhul esinesid vaegtööd.

Hanketingimustega kokku lepitud, kuid ära jäänud tööd olid summas 18 911 eurot

(käibemaksuta), vastavalt tööettevõtulepingu nr 2 lisas kokkulepitule. Seega jäi lepingu

kogumaksumusest tasumisele kuuluvaks (598 160-18 911) 579 249 eurot (käibemaksuta), koos

käibemaksuga 695 098,80 eurot. Kostja on tasunud hankelepingu p 6.1 järgsest lepingu hinnast

töövõtjale 654 117,61 eurot (käibemaksuga) seisuga 22. november 2017 (hageja esitatud

pangakonto väljavõte, hagiavalduse lisa 16, ei sisalda tööettevõtuleping nr 2 alusel tasumisele

kuulunud lisatööde summat). Tasumata lepingumaksumus (jääk) hankelepingu alusel on seega

40 981,19 eurot, sh käibemaks (695 098.80-654 117,61).

Hageja nõue 24. jaanuari 2018 arve nr A-180103 alusel 57 423,36 euro (käibemaksuga)

tasumiseks tuleb jätta rahuldamata, sest arvesse ei ole võetud kõrvaldamata vaegtöid summas

vähemalt 38 920,80 eurot (käibemaksuga). Lisaks ei ole töövõtja andnud tellijale hankelepingus

ettenähtud garantiid garantiiperioodiks 2% ulatuses lepingu maksumusest (töövõtja 20. jaanuari

2018 e-kiri), mis on 11 584,98 eurot (käibemaksuta) ja mille kinnipidamiseks kuni garantiikirja

esitamiseni (mida ei ole tehtud) on töövõtja andnud nõusoleku viidatud e-kirjas. Hageja nõue

tasu saamiseks arves nr A-180103 märgitud summat ületavas osas jääb rahuldamata samal

alusel: hagejal puudub tasunõue, sest ta on saanud kätte tasu vastavalt tema poolt teostatud

tööde mahule ja kvaliteedile.

Kõrvaldamata puuduste tõttu ei saanud hoone jaanuaris 2018 toimunud Terviseameti ja

Päästeameti ülevaatuste aktidest nähtuvalt kasutusluba. Puudused olid osaliselt kõrvaldamata

hankelepingu ülesütlemise ajaks (5. märts 2018) ja hoone üleandmise ajaks (9. aprill 2018), mis

nähtub ekspertarvamusest ja Terviseameti 20. aprilli 2018 ülevaatusaktist (hagiavalduse

lisa 10). Kostja on esitanud hulgaliselt arveid seoses (vaeg)töödega Vastseliina hooldekodus.

Maakohus nõustus hagejaga, et need arved, mis on tasutud OÜ Vastseliina Hooldekodu poolt,

ei ole kostja kui tellija kulu seoses puudustega ehitisega. Seetõttu tugines maakohus puuduste

loetelu osas ekspert T. Seppeli ekspertarvamuses ja Terviseameti ülevaatusaktis toodule,

puuduste hinna osas hageja esitatud KVT Ehitus OÜ hinnapakkumisele ning VKKV OÜ-ga

sõlmitud tööettevõtulepingule nr 3.

Järgmisena hindas maakohus hageja nõuet lisatööde II eest tasu saamiseks. Maakohus tuvastas,

et hankeleping sõlmiti riigihankest tulenevatel tingimustel, mis tähendab, et tegemist on siduva

eelarvega töövõtulepinguga (VÕS § 639 lg 1).

Töövõtja on esitanud kohtule hagiavalduse lisas 22 Mace Ehitus OÜ arve nr A-180105 summas

57 670,44 eurot kirjeldusega Vastseliina Võidu 32 hoone tasumata lisatööd. Kostja on

keeldunud arvet tasumast põhjendusega, et lisatööde (kirjalik) kokkulepe puudub ning kostja

nägi lisatööde loetelu ja maksumust esmakordselt alles arve saamisel.

Hageja seisukoht, et töövõtja on hankelepingu sõlmimisel alati nõrgemas positsioonis ja vajab

seetõttu täiendavat kaitset, on Riigikohtu praktikat arvestades ebaõige. Tellija ei pea tundma

lepingu täitmiseks vajalikke töid ja teadma nende mahtu, töövõtja kui professionaal peab seda

teadma eeldusel, et tellija esitatud tellimus on selge.

Maakohus leidis, et lisatööde II loetelus toodud tööd on kas lepingu täitmiseks vajalikud tööd

või sellised tööd, mille tegemiseks on vaja lepingupoolte kirjalik kokkulepe. Hageja seisukoht,

et kõik lisatööd on kajastatud töökoosolekute protokollides ja on seetõttu tõlgendatavad

lisatööde tellimisena, ei vasta ETÜ 2013 p-le 8.2. Ühestki kohtule esitatud töökoosoleku

protokollist ei nähtu lisatöö tellimine kostja pädeva esindaja poolt. Maakohus kuulas ära

tunnistajad, kelle ütlustest samuti ei nähtunud arusaadavat lisatööde tellimuse esitamist.

Töövõtja ei ole kohustatud lisatöid tegema.

Maakohtu hinnangul ei ole töökoosolekute protokollides tööde märkimine lahtise hinnaga

kokkulepe (VÕS § 26) mingi töö tegemiseks, sest protokollides on korduvalt mainitud

hinnapakkumise saamise vajadust. Lepingupooled on mh sõlminud lisatööde kokkulepe

(tööettevõtuleping nr 2 ja selle lisa). Hageja ei ole kohtule tõendanud, et töövõtja on esitanud

enne tööde tegemisele asumist hinnapakkumised lisatööde II nimekirjas loetletud tööde kohta.

Lähtudes kohtule esitatud tõenditest asus maakohus seisukohale, et lisatööde II nimekirjas

tööde puhul on tegemist nii lisatööde kui muudatustöödega ETÜ 2013 tähenduses. Lisatööd on

olemasolevate laevalgustite ümberpaigutamine, hinnapakkumises nimetamata boileri

väljavahetus, tapeetimise lisamaht, koridoride lagede katmine kipsiga, savitöökoja

elektripaigaldis, tuletõkke akende paigaldus. Muudatustööd on liftišahti lisahüdroisolatsiooni

paigaldus, ATS lisakulu, käiguteed pööningul, lisa trepikäsipuude paigaldus keldris, uste

pakkudele ülemineku kiilude paigaldus.

Maakohus tuvastas lisatööde II osas lõplikult järgmist. Olemasolevate laevalgustite

ümberpaigutamine on lisatöö, mis vajab tellija ja töövõtja kirjalikku kokkulepet. Tõendamata

on lisatöö mahu ja hinna kokkulepe. Liftišahti lisahüdroisolatsiooni paigaldus on muudatustöö,

sest liftišahti süvendi kaevamine, liftišahti ehitus ja lifti paigaldamine oli töövõtja

hinnapakkumises märgitud kohustus. Tellija on lifti kulu töövõtjale hüvitanud. Boilerite

vahetus soojasõlmes rohkem kui ühe boileri osas oleks lisatöö, kui oleks kirjalik kokkulepe, mh

mahu ja maksumuse kohta. Töövõtja hinnapakkumises on "boiler", st üks boiler, hageja ei ole

tõendanud, et ka teine boiler vajas väljavahetamist. Tapeetimise lisamaht on lisatöö, millest

tuleb kirjalikult kokku leppida. Osa tapeetimist nähtub tööettevõtulepingu nr 2 lisast. ATS

lisakulu on muudatustöö, sest töövõtja ei hinnanud pakkumise tegemist võimalikku tegelikku

kulu õigesti. Tellija ei pea teadma ATSi töökorda seadmiseks vajalikku kulu. ATS oli märgitud

hinnapakkumises. Käiguteed pööningul kuuluvad lepingu eesmärgist tuleneva töö hulka ja on

töövõtja kohustus, sest katuslae soojustus puistevillaga on töövõtja pakkumises toodud töö.

Ekspert kinnitas, et töövõtja kasutas hankelepingus mitte ettenähtud soojustusmaterjali, mis tõi

kaasa käiguteede rajamise vajaduse. Koridoride lagede katmine kipsiga tulepüsivuse

tagamiseks on lisatööd, mida ei nähtunud pakkumusest. Kui muudatustöö, siis kuulub lepingu

mahu sisse. Puudub õiguslik alus kulutuste hüvitamiseks. Savitöökoja elektripaigaldis on

lisatöö, ei nähtu eelprojektist ega pakkumusest. Lisa trepikäsipuude paigaldus keldris on

muudatustöö, sest pakkumuses olid trepi piirded ja käsipuud, arvestama pidi hoone spetsiifikat

(mh invanõuded). Uste pakkudele ülemineku kiilude paigaldus on muudatustöö, sest riigihanke

tehnilises kirjelduses ja muudes hankedokumentides on selge nõue, et hoone vastaks

kehtestatud invanõuetele. Tuletõkke akende paigaldus on lisatöö, sest eelprojekti kohaselt

avatäited säilitatakse olemasolevatena ning ka tehnilises kirjelduses on märgitud ainult see, et

akendel tuleb paigaldada puuduvad tihendid ja lingid, aknad reguleerida ja muuta korralikult

suletavateks.

Maakohus tuvastas, et kostja on tasunud töövõtjale kvaliteedinõuetele vastavate tööde ulatuses.

Hagi ei ole esitatud hoone kasutaja OÜ Vastseliina Hooldekodu vastu. Kokkulepitud boileri

vahetamisele/paigaldamisele teise uue boileri paigaldamise eest tasu saamise alus võiks olla

alusetu rikastumine, kuid rikastunud ei ole kostja, sest ta ei ole hoone omanik ja ei kasuta

töövõtja paigaldatud uue täiendava boileri arvelt saadavat kasu. Samuti ei ole kostja oma raha

kokku hoidnud. Sama kehtib tapeetimise lisatöö kohta, tuletõkkeakende paigaldamise kohta,

savitöökoja elektripaigaldise kohta, ilmselt ka koridoride lagede kipsiga katmise kohta.

Mitmete lisatööde osas oli hageja väitel kokkulepe mitte tellijaga, vaid OÜ Vastseliina

Hooldekodu juhataja Terje Otsataluga. Tunnistajana andis T. Otsatalu ütlusi, et ta käis hoones

seoses sisekujundusega. Töökoosolekute protokollidest nähtub, et sisekujunduslike tööde osas

tuligi töövõtjal arutada olukorda T. Otsataluga, kuid saavutatud kokkulepped tuli esitada

tellijale, mis on loogiline tööde mahu kokkuleppimiseks ja tasu saamiseks, et jääda

hankelepingus toodud eelarve raamidesse või leppida kokku lisatöö.

Hagiavalduses märgitud, kuid tellijale 16. jaanuaril 2018 saadetud loetelus nimetamata lisatöö

on hageja arvates ventkambri tulepüsivuse EI60 tagamine summas 3116 eurot. Kostja

lähteandmete kohaselt oli olemasoleva ventkambri konstruktsiooni tulepüsivus normidele

vastav, kuid töö käigus selgus, et seda tuli oluliselt parendada. Maakohus leidis, et tegemist on

muudatustööga, mis lepingu eesmärgist tulenevalt kuulub töö hulka, mis lepingu kohaselt on

töövõtja kohustus. Sama kehtib invatualettide kutsesüsteemi paigaldamise kohta summas

2520 eurot. Hageja enda hinnangul oli töö vajalik, et hoone vastaks kasutusotstarbest

tulenevatele tingimustele. Seega on tegemist muudatustööga, mis lepingu eesmärgist tulenevalt

kuulub töö hulka, mis lepingu kohaselt on töövõtja kohustus.

Maakohus jättis rahuldamata kahjuhüvitise nõude, sest hageja pidi hankelepingu p 4.1.12 alusel

kandma ehitusaegsed elektrikulud. Maakohus jättis TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata

garantiikohustuse tuvastamise nõude, kuivõrd tegemist on töövõtja (mitte hageja) kohustusega.

Tõendatud ei ole kostja nõusolek töövõtja garantiikohustuse üleandmiseks hagejale.

Maakohus võttis seisukoha kostja tasaarvestamiseks esitatud nõuete osas. Maakohus tunnustas

kostja tasaarvestusavaldust lepingu täitmise tähtaja ületamise eest leppetrahvi 28 962,45 euro

ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada osas, milles jäeti hagi rahuldamata hankelepingust tuleneva tasu

69 386,56 euro, lisatööde 55 426,70 euro ning viiviste 100 790,76 euro nõuetes. Hageja palub

saata asi tagasi esimese astme kohtule või teha uus otsus, millega hageja nõuded rahuldada.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohus jättis tähelepanuta, et tasu nõue on muutunud lepingu kohaselt sissenõutavaks, sest

kostja on töö vastu võtnud vastavalt lepingus p-dele 6.2.3 ja 11.3. Lisaks minetas kostja

puudustest mitteteatamise tõttu õiguse puuduste kostjale etteheitmiseks. Vaidlust ei ole, et

tellija ei esitanud kolme tööpäeva jooksul kirjalikku keeldumist ei põhilise kasutusvalmiduse

aktiga 16. jaanuaris 2018 üle antud töödele ega muudele teostatud tööde aktidele, millega

vastavalt valmimisele anti üle kõik tööd, mille puudulikkust on ette heidetud. Kuna tööde

üleandmise kord on poolte vahel kokku lepitud, siis ei kuulu vastuvõtmise tingimuste

väljaselgitamiseks kohaldamisele VÕS § 637 lg-d 3 ja 5 ning VÕS § 638 vastav regulatsioon,

sest tegemist on dispositiivsete sätetega. Maakohus jättis hindamata olulised tõendid, mis

tõendasid töö vastuvõtmise korra kokkulepet, tööde vastuvõtmist ja aktsepteerimist ning mis

välistasid kostja õiguse tugineda puudustele, sh lepingu p-d 6.2.1, 6.2.3 ja 11.3 ja hagi lisas 6

esitatud „Põhilise kasutusvalmiduse akt v2“ ja täpsemalt selle tööde teostamisdokumentatsioon.

Eeltoodud rikkumine viis tõendamiskoormise vale jaotuseni. Kui tellija on töö vastu võtnud,

eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama

tellija. Maakohus ei ole põhjendanud hageja seisukohtade käsitlemata jätmist ega tõendite

hindamata jätmist.

Tööde vastuvõtmist ja vastavaid akte käsitleb vaid otsuse p 51, kus viidatakse umbmääraselt

“eeltoodu alusel“. Ilmselt viitab maakohus otsuse p-dele 47-50, milles refereeritakse

eeltõendamismenetluses määratud ehitustehnilist ekspertiisi.

Arusaamatuks jääb maakohtu järeldus, et vaatamata tööde 95% ulatuses tõestatusele

(peamiseks puuduseks kasutusluba, mis ei olnud töövõtja kohustus), ei saa hageja tugineda

põhilise kasutusvalmiduse aktile, mis on maakohtu sõnul „ainetu“.

Täiesti asjakohatu on maakohtu seisukoht, et tunnistaja E. A. ütlustega on tõendatud

projekteerimistöö ja ehitamise puudused. Tunnistaja kinnitas, et tal puudub ehitusalane haridus.

Arusaamatu on maakohtu etteheide, et hageja ei ole tõendanud kõikide puuduste kõrvaldamist

ning kogu ehitusdokumentatsiooni korrasolekut ning üleandmist 23. märtsiks 2018. Kõikide

puuduste kõrvaldamine, kogu ehitusdokumentatsiooni korrasolek ja üleandmine 23. märtsiks

2018 ei olnud töötasu sissenõutavaks muutumise eeldusteks.

Ebaõigesti asjaolusid tuvastades leidis maakohus, et tasumata lepingumaksumus (jääk)

hankelepingu alusel on 40 981,19 eurot. Töövõtulepinguga nr 2, millega muudeti

hankelepingut, ei jäetud mitte ainult töid ära, vaid ka lisati. Lisatud ja ärajäetud tööde saldo oli

36 003,50 eurot. See summa tuleb liita hankelepingu töötasule.

Kostja ei ole tasunud hankelepingu p 6.1 järgsest lepingu hinnast mitte 654 117,61 eurot, vaid

646 012,80 eurot, nagu kostja on ise selgitanud. Maakohus jättis arvestamata, et kostja (mitte

hageja) vastusele lisatud pangakonto väljavõtte rida 8604,81 eurot, on tasutud “Lisalepinguga

kokkulepitud lisatööde eest”. 3. märtsi 2017 lepingu järgne tasu oli 717 792 eurot ja

tööettevõtulepingu nr 2 järgne tasu oli 36 003,50 eurot. Nendest kokkulepitud töötasudest on

põhiosas kokku tasumata 69 386,56 eurot.

Kohtu põhjendus ekspertarvamuse kõlblikkuse osas on vastuoluline ja ebapiisav. Ekspert

hindas kõiki neid spetsiifilisi süsteeme, mille kohta on maakohus väitnud, et seda tehtud ei ole:

ATS, ventilatsioon, elektrisüsteem, küttesüsteem. Piisavaks ei saa pidada kohtu tuginemist

eksperdi enda kinnitusele, et ta on pädev vastama kõikidele poolte ja kohtu esitatud

küsimustele.

Maakohus tuvastas ebaõigesti vaegtöödega seotud asjaolud. Kostja ei teavitanud puudustest

tähtaegselt. Lisaks on hageja läbivalt rõhutanud, et aprilliks 2018 oli enamus puudusi

likvideeritud. Kõrvaldamata puuduste maksumus oli 7340 eurot (käibemaksuta). Ka nendele

puudustele ei saa kostja tugineda, sest neist ei teatatud õigeaegselt.

Lisaks on hindamata jäänud hageja korduvalt esiletoodud asjaolud: Vastseliina Hooldekodu

hoone rekonstrueerimiseks ei ole alates 2018. aastast Võru valla konsolideerimisgruppi

kuuluvate isikute poolt kulutusi tehtud ning ühtegi garantiinõuet ei ole kostja peale tööde

valmimist ja üleandmist töövõtjale esitanud.

Maakohus tuvastas ebaõigesti lisatöödega seotud asjaolud. Samuti on maakohus jätnud

käsitlemata ja lahendamata hageja alternatiivse nõude. Maakohus ei ole selgelt ja arusaadavalt

käsitlenud hankelepingu p 3.2 tühisuse küsimust.

Riigihankemenetluses teab tellija täpselt oma eesmärke ja ressursse, teab ja tunneb lepingu

täitmiseks vajalikke töid ja nende mahtusid. Hankemenetluse olemuseks on see, et töövõtja on

seotud pakutud hinnaga ja tellija sellega, mida hanketingimustes konkreetselt tellis. Lisanduvad

tööd, mida hankemahus ei olnud, suurendavad hankemahtu ega ole lepingu esemeks - need on

lisatööd. Eelneva tõttu on ekslik maakohtu käsitlus nagu oleks lisatööd muudatustööd, mis olid

tehtud lepingu täitmiseks. Need tööd ei olnud tehtud lepingu täitmiseks, sest neid ei olnud

hankemahus, st lepingus ette nähtud. Täpsemalt on väär nimetada muudatustöödeks järgmisi

töid: liftišahti lisahüdroisolatsiooni paigaldust, ATS lisakulu, lisa trepikäsipuude paigaldus

keldris, ustele pakkudele ülemineku kiilude paigaldus ja ventkambri tulepüsivuse EI60

tagamine.

Ebaõige on kohtu järeldus lisatööde kokkuleppe puudumise kohta. Kokkulepe väljendub

läbivalt töökoosoleku protokollides, mis on lepingu dokumentideks. Kostja ei vaielnud lepingu

täitmise ajal vastu, et lisatöid ei peaks tasustama koos lõppmaksega (TK p 9). Dokumentide

hulka, mis tõendavad kokkulepet, kuuluvad lisaks: tellija saadetud teostatud lisatööde nimekiri

(hagi lisa 23), hüdroisolatsiooni paigaldus (hagi lisa 31, KTA 19) ja boilerite vahetus

soojasõlmes (hagi lisa 32.1, KTA_VL_24).

Maakohus on jätnud lahendamata alternatiivsed, käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise

sätetele tuginevad nõuded. Hageja selgitas käsundita asjaajamise eelduseid kohtukõne teesides.

Käsundita asjaajamist kohtuotsuses ei käsitleta. Lisaks on ebapiisav ja ebaõige on maakohtu

selgitus alusetu rikastumise sätete kohaldamatuse osas. Tellija oli kostja, mitte OÜ Vastseliina

Hooldekodu. Seetõttu on just kostja hoidnud kokku oma raha, sest kui need tööd oleksid

sisaldunud hankes, oleks nende eest tulnud tasuda.

Hageja vaidles maakohtu põhjendustele vastu ka osas, milles maakohus pidas põhjendatuks

kostja tasaarvestusavalduse aluseks olnud nõudeid.

5. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub kostja

jätta hageja kanda.

Hageja käsitlus, mille kohaselt tööd tuleb lugeda kostja poolt vastu võetuks, on vastuolus

lepingutingimustega, aga ka hageja enda poolt esile tooduga. Töövõtja nõuab lepingu alusel

põhitööde eest tasu 69 386,56 eurot. Maakohus on märkinud, et poolte vahel ei ole vaidlust

selles, et töövõtja ei esitanud (vaeg)tööde valmimise järgselt lõplikku kasutusvalmiduse akti.

Hageja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Viimane teostatud tööde akt, mille töövõtja esitas

enne lepingu lõppemist 5. märtsil 2018, on teostatud tööde akt nr V-008 (kostja 16. märtsi 2021

menetlusdokumendi lisa 46). Arvestades varasemaid teostatud tööde akte ja akti nr V-008, on

kostja poolt aktsepteeritud teostatud tööde aktidega kaetud üksnes 90% lepingu hinnast. 16.

jaanuari 2018 põhilise kasutusvalmiduse akt koos vaegtööde nimekirjadega ei ole „teostatud

tööde akti“ lepingu p-de 6.2.1 ja 6.2.3 tähenduses. Kostja on tõendanud, et ainuüksi

Päästeameti, Terviseameti ja eksperdi esiletoodud, veel kõrvaldamata osade puuduste

kõrvaldamise maksumus on 74 190 eurot. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal tellijana

oli vaja teha täiendavaid kulutusi nii projektdokumentatsiooni korrastamiseks kui ka vaegtööde

likvideerimiseks. Maakohus ei ole eksinud VÕS § 637 lg-te 3 ja 5 ning § 638 dispositiivsuse

vastu.

Hageja ei tugine enam apellatsioonkaebuses alternatiivsele väitele nagu oleks tööd vastu võetud

juba enne „põhilise kasutusvalmiduse aktide“ esitamist 16. detsembril 2017 ja 16. jaanuaril

2018, võttes siiski aluseks teatud tööde kohta koostatud „kaetud tööde aktid“.

Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud nõudele vastavas summas arve esitamise

asjaolusid. Arve esitamine lepingu alusel on tasu maksmise nõude vältimatu eeldus. Hageja

tugineb arvele summas 57 423,36 eurot, mis on haginõudest 11 963,20 euro võrra väiksem.

Kuna töövõtja ei ole kostjale täitmisakti isegi esitanud, ei saa tõusetuda küsimus täitmisakti

aktsepteerimisest. Kõiki töid, mille puudulikkust kostja töövõtjale ette heidab, ei ole teostatud

tööde aktidega üle antud.

Põhjendamatu

on

etteheide

maakohtule

tõendite

hindamata

jätmise

kohta.

Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud, mille poolest on maakohus tööde üleandmise ja

vastuvõtmise korra kokkuleppe sisu ebaõigesti või puudulikult tuvastanud. Maakohus on

õigesti lähtunud sellest, et tööde üleandmise pakkumine peab sisaldama kaudselt väidet, et üle

antavad tööd on valmis ja ettepanekut võtta valmis tööd vastu. Töövõtja koostatud vaegtööde

nimekirjas märgitut arvestades ei ole kuidagi võimalik lugeda akti tööde üleandmise

pakkumiseks ega järeldada aktist tööde valmisolekut. Hageja viidatud tõendid ei anna alust

asuda teistsugusele seisukohale. Sarnane põhimõte tuleb ka Riigikohtu praktikast (tsiviilasi

nr 3-2-1-145-14).

Maakohus on leidnud, et hageja tuginemine põhilise kasutusvalmiduse akti esitamisele

17. jaanuaril 2018 on ainetu, sest eelkõige eksperdiarvamuse ja põhilise kasutusvalmiduse

aktile lisatud vaegtööde nimekirjaga ja selle lisatud puuduste loeteludega on tõendatud, et tööd

ei olnud valmis.

Hageja ei ole esile toonud, milles seisneb maakohtu eksimus, tuvastades, et 23. märtsil 2018 oli

töödes jätkuvalt olulisi puudusi. Hageja ei ole tõendanud kõikide puuduste kõrvaldamist ning

kogu ehitusdokumentatsiooni korrasolekut ja üleandmist hiljemalt 23. märtsil 2018.

Maakohus märkis, et hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tööde lõpliku üleandmise akt on

koostatud ja esitatud. Hageja ei ole otsesõnu vaidlustanud asjaolu, et töövõtja ei ole koostanud

ja esitanud tööde lõplikku üleandmise akti. Seega jääb ainetuks hageja väide, et tööd on vastu

võetud.

Seadusest ega lepingust ei tulene, et isegi juhul, kui tööd oleksid vastu võetud, välistaks see

kostja õiguse puudustele tugineda. Hageja väide tõendamiskoormise jaotuse kohta on ebaõige.

Hageja ei tugine väitele, et kostja on tööd vastu võtnud ega taotle ringkonnakohtult selle asjaolu

tuvastamist. Kostja arvates on seega vaidluse all, kas tööd tuleb lugeda vastu võetuks (lepingu

p 6.2.3 järgi), mitte aga asjaolu, kas kostja on tööd vastu võtnud. Riigikohtu praktika kohaselt

peab sellisel juhul tasunõude sissenõutavuse eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ja töö

lepingukohasuse tõendama töövõtja (tsiviilasi nr 2-16-5851). Töövõtjal on tõendamiskoormis

sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või seadus. Hageja

ei ole tõendanud viimase makse sissenõutavaks muutumise eeldusi vastavalt lepingule.

Põhjendamatu on hageja etteheide eksperdiarvamusele. Hageja ei ole esile toonud ühtki asjaolu,

millega põhistaks oma kahtlusi eksperdi pädevuse või oskuste osas. Ekspert ei hinnanud

süsteeme. Samuti on põhjendamatud hageja seisukohad tunnistaja E. A. ütluste kohta.

Maakohus ei ole lugenud E. A. ütlustega tõendatuks töödes esinevaid puudusi.

Hageja viitas hagiavalduses, et vaegtööd likvideeriti 2018. a jaanuaris-veebruaris. Seega on

asjakohane fakt, et veel 2018. a aprillis ei olnud vaegtöid likvideeritud. Maakohtu otsusest

nähtub, et hageja esile toodud asjaolude ja tõendite põhjal ei osutunud nõude sissenõutavaks

muutumise eeldused täidetuks ka hiljem.

Maakohus on õigesti arvutanud lepingu alusel tasumisele kuulunud ja tasutud summad.

Sõltumata aga maakohtu arvutusest, ei oma asjas tähtsust, kas lepingu alusel tasumata

maksumus on 40 981,19 eurot. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja nõue nii

24. jaanuari 2018 arves nr A-180103 märgitud summas kui seda ületavas osas, jääb rahuldamata

põhjusel, et hageja ei ole tõendanud tööde valmimist tasunõude aluseks olevas osas ja puuduste

kõrvaldamist. Töövõtja on saanud tasu vastavalt tema teostatud tööde mahule ja kvaliteedile.

Maakohus ei jätnud tähelepanuta, et kostjal ei olnud õigust puudustele tugineda, sest nendest ei

teatatud õigeaegselt. Maakohtu põhjendustest nähtuvalt on ilmne, et töövõtja ei andnud kostjale

võimalust teatada töövõtjale sellest, et puudused on jätkuvalt kõrvaldamata ning kostja ei

pidanud, saamata töövõtjalt täitmisakti, puudustest omal algatusel uuesti teatama. Hageja

möönab apellatsioonkaebuses, et puudused on osaliselt kõrvaldamata, st viimase makse

tingimused on täitmata.

Hageja väitele, et alates 2018. a ei ole Vastseliina Hooldekodu hoone rekonstrueerimiseks Võru

vallaga seotud isikute poolt kulutusi tehtud, on maakohus vastanud. Hageja ei ole märkinud,

millist tähtsust peaks omama hageja väide, et kostja ei ole pärast tööde valmimist ja üleandmist

esitanud töövõtjale ühtki garantiinõuet.

Kostjal puudub kohustus tasuda kokku leppimata või töövõtja omal algatusel tehtud tööde eest.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et lisatööde II loetelus toodud tööd on kas lepingu

täitmiseks vajalikud tööd või sellised, mille tegemiseks on vaja lepingupoolte kirjalikku

kokkulepet. Maakohus leidis õigesti, et tegemist oli siduva eelarvega lepinguga.

Maakohtu otsusest nähtuvalt on maakohus hinnanud lepingu tingimused kehtivaks ja vastanud

väitele, millega hageja soovis põhistada seisukohta lepingu p 3.2 tühisuse osas. Teostatud tööde

nimekiri (hagi lisa 23) ei tõenda lisatööde kokkulepet.

Kuigi maakohus ei ole esitanud käsundita asjaajamise õiguslikku käsitlust ning on alusetu

rikastumise küsimust käsitlenud lühidalt, on otsusest arusaadav, et maakohtu hinnangul ei ole

kostja soodustatud isikuks ega rikastunud isikuks. Hagejal ei ole kostja vastu nõuet ka

VÕS § 1041 ega § 1042 alusel.

Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud konkreetsete lisatöödega seotud asjaolusid, mille

tuvastamist hageja soovib ega tõendeid, mida tuleb teisiti hinnata. Kostja ei ole töövõtjaga

lisatöödes II kokku leppinud. OÜ Vastseliina Hooldekodu juhatuse liikmel T. Otsatalul puudus

õigus tellida kostja nimel lisatöid. A. L. ei ole samuti lisatöid kokku lepitud. Hageja ei ole

esitanud väidetavaid e-kirju hinnapakkumiste saatmise kohta. Seda kinnitas ka tunnistajana

A. L. Töökoosolekutel ei ole lisatööde II tellimise otsust tehtud.

Olukorras, kus maakohus asus seisukohale, et hageja nõuded ei ole põhjendatud, puudus

maakohtul alus hinnata kostja tingimusliku tasaarvestuse vastuväite aluseks olevaid nõudeid.

Kostjal polnud võimalik maakohtu otsust vaidlustada üksnes põhjendavas osas. Kostja jääb

oma kõigi nõuete juurde. Ringkonnakohtul tuleb hinnata tasaarvestuse aluseks olevaid nõudeid

üksnes juhul, kui ringkonnakohus peaks leidma, et hageja nõuded on põhjendatud. Kostja ei

nõustu maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus pidas kostja tasaarvestuse avalduse

aluseks olevaid nõudeid põhjendamatuks.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

6.Ringkonnakohus arutas pooltega hageja nõuet, menetluse seisu, tõendamiskoormist ja

kompromissi võimalikkust 31. jaanuari 2023 kohtuistungil ja andis pooltele täiendava tähtaja

seisukohtade esitamiseks.

7. Hageja esitas 14. veebruaril 2023 alternatiivsena seoses lepingust taganemisega VÕS § 189

lg 1 alusel nõude üleantu väärtuse hüvitamiseks. Hageja esitas alternatiivse nõude juhuks kui

ringkonnakohus leiab, et lepingust taganemine on kehtiv ja poolte vahel on lepingust

taganemise tõttu tagasitäitmise võlasuhe. Hageja nõude suuruse kindlaksmääramisel tuleb

arvesse võtta tööde lepingujärgne maksumus ja kostjal tuleb hagejale tagastada üleantu rahaline

väärtus, mis vastab sellele osale tööde ja materjalide väärtusest, mille eest kostja ei olnud

hagejale lepingust taganemise hetkeks veel tasunud. Kostjal on hagejale tasumata 69 386, 56

eurot. Kostjal saab olla kahju hüvitamise nõue, millega tasaarvestada hageja väärtuse

üleandmise nõuet vaid 4177 euro ulatuses. Hageja esitas ka taotluse täiendava tõendi, 18.

jaanuari 2018 e-kirja vastuvõtmiseks, mis tõendab, et töövõtja pakkus tellijale tulla töid üle

vaatama koos terviseameti esindajaga 19. jaanuaril 2018.

11. septembri 2023 seisukohas leidis hageja, et võimaliku hinna alandamise ulatuse, teisisõnu

puuduste maksumuse määratlemiseks, ei saa arvestada puudustega suuremas ulatuses kui 4080

eurot.

8. Kostja märkis 14. aprilli 2023 seisukohas, et hageja 14. veebruari 2023 seisukohast võib aru

saada, et ta soovib vaidlustada ka lepingust taganemise kehtivuse. Samas ei ole hageja

apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et leping lõppes taganemisega

5. märtsil 2018. Apellatsioonkaebust saab muuta või täiendada üksnes apellatsioonitähtaja

jooksul. Lepingu alusel teostatud, kuid veel tasumata tööde väärtust ei ole tõendatud.

11. septembri 2023 seisukohas leidis kostja, et VÕS § 112 lg 1 järgi juhul, kui kohase ja

mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuse suuruse asjaolusid

arvestades kohus. Kostja on eelnevaga seotud olulisemad asjaolud ja viited tõenditele

koondanud 14. aprilli 2023 menetlusdokumenti ning jääb seisukohale, et töövõtja poolse

täitmise väärtuseks (arvestades töödesse jäänud puuduste hulka ja iseloomu (mh kasutusloa

saamist takistanud olulised puudused), kogu projekteerimis- ja ehitustöö tegemine ilma

pädevust omava isiku osaluseta, lepingu nõuetele vastava täitedokumentatsiooni koostamata ja

üleandmata jätmine, ning lepingu järgset tasu juhul, kui tehtud oleks kõik tööd ning seda

nõuetekohaselt) ei saa olla enam kui 90% lepingu järgsest tasust (mis on hagejale juba

makstud).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata osas, millega

maakohus jättis hagi rahuldamata, kuid muuta tuleb otsuse resolutsiooni sõnastust hagi

rahuldamata jätmise põhjenduste osas. Ülejäänud osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata,

arvestades ringkonnakohtu otsuses esitatud põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Hageja

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.

10. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja 14. veebruaril 2023 esitatud taotluse uue

tõendina 19. jaanuari 2018 ülevaatusega seotud e-kirjade vastuvõtmiseks. Hageja ei ole uue

tõendi esitamise lubatavust selles menetluse staadiumis põhjendanud (TsMS § 652 lg 4), tõend

on esitatud ilmselgelt hilinenult ja tuleb jätta asja juurde võtmata.

11. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata

lepingujärgse tasu 69 386, 56 euro, lisatööde 55426, 70 euro (ilma km-ta) ja viivise 100 790,

76 euro nõudes. Ülejäänud osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ja see on jõustunud.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust vaidlustatud osas (TsMS § 651

lg 1).

Põhjendatud on hageja väited, et maakohus on eksinud otsuses lepingu alusel tasumisele

kuuluva rahasumma märkimisel ning seeläbi ka hageja nõude suuruse hindamisel. Nimelt on

maakohus otsuse p-s 55 märkinud lepingu kogumaksumuseks koos käibemaksuga 695 098, 80

eurot ja sellest tulenevalt p-s 56 hageja nõude suuruseks 40 981, 19 eurot. Pooltel ei ole aga

vaidlust, et lepingu kogumaksumuseks koos lisatöödega nr 1 (Töövõtuleping nr 2) kujunes

717 792 eurot ning seega on nii hageja täitmis- kui ka alternatiivse põhinõude suuruseks

69 386, 56 eurot.

12. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt maakohtu otsusega tuvastatud asjaolusid ja hageja

nõude õiguslikku alust (I), seejärel hageja hankelepingu tagasitäitmisega seonduvat nõuet (II),

hageja väiteid lisatööde kokkuleppe osas (III), kostja tasaarvestusavaldust (IV) ning viimaks

võtab seisukoha menetluskulude jaotuse osas apellatsioonimenetluses (V).

I

13. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) töövõtja ja kostja sõlmisid

riigihanke tulemusena 3. märtsil 2017 hankelepingu 1/2017 Vastseliina hooldekodu

projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks lõpptähtajaga 1. august 2017; 2) pooled leppisid

uue tööde lõppkuupäevana kokku 15. september 2017; 3) pooled muutsid lepingut 17. oktoobril

2017, sõlmides lepingu lisa nimetusega Töövõtuleping nr 2, millega lepiti kokku lisatöödes,

mis on kostja poolt teostatud, samuti lepiti kokku uueks hankelepingu 1/2017 täitmise tähtajaks

4. detsember 2017; 4) kostja andis 3. märtsil 2017 töövõtjale tööde teostamiseks üle Võidu tn

32 Vastseliinas hoone ja krundi; 5) töövõtja väljastas 16. detsembril 2017 kostjale põhilise

kasutusvalmiduse akti, mille osas esitas kostja pretensioonid, toimus tööde ülevaatus, sh

8. jaanuaril 2018 Päästeameti esindaja osavõtul; 6) töövõtja sulges perioodil 11. jaanuar 2018

– 9. aprill 2018 kostjale juurdepääsu Võidu tn 32 hoonesse; 7) töövõtja väljastas 16. jaanuaril

2018 teistkordselt kostjale põhilise kasutusvalmiduse akti; 8) kostja sõlmis Võidu tn 32 kinnistu

osas 23. oktoobril 2017 hoonestusõiguse lepingu OÜ-ga Vastseliina Hooldekodu, hoone

muutus hoonestusõiguse oluliseks osaks; 9) kasutusluba ehitisele väljastati 30. juulil 2018;

10) töövõtja on loovutanud kõik nõuded kostja vastu hagejale.

Maakohus tuvastas, et hankeleping lõppes 5. märtsil 2018 kostja poolse taganemisega (otsuse

lk 19, 21, p 74.1). Hageja ei ole seda maakohtu seisukohta apellatsioonkaebuses vaidlustanud

ja kinnitas lepingu lõppemist ka ringkonnakohtu istungil 31. jaanuaril 2023 (VII kd lk 143).

Kuigi hageja nõuab oma hilisemas, 14. veebruari 2023 seisukohas esmase nõudena jätkuvalt

lepingu täitmist, peab ringkonnakohus maakohtu tuvastatut lepingu lõppemise osas

põhjendatuks. Hageja ei ole esitanud ringkonnakohtu menetluses ka väiteid, miks taganemine

ei peaks olema kehtiv ja seega ei ole hankelepingu lõppemisega seotud asjaolud

ringkonnakohtus enam vaidluse all.

14. Hageja väidab, et ta saab esitada täitmisnõude seetõttu, et tema tasunõue muutus

sissenõutavaks enne hageja poolt lepingust taganemist. Hageja põhjendab oma seisukohta

poolte kokkuleppega täita lepingut ositi. Tööde eest tasumise kord on kokkulepitud

hankelepingu p-s 6.2, mille kohaselt toimub töö eest tasumine teostatud tööde aktide alusel, mis

koostatakse üks kord kuus 45 kalendripäeva jooksul arvates päevast, kui tellija poolt

aktsepteeritud teostatud tööde akti alusel koostatud arve on tellijale allkirja vastu üle antud.

Hageja leiab, et kõik tööd anti kostjale üle põhilise kasutusvalmiduse aktiga 16. jaanuaril 2018.

Pooled vaidlevad ringkonnakohtus jätkuvalt selle üle, kas ja millal muutus töövõtja tasunõue

sissenõutavaks: kas põhilise kasutusvalmiduse akti üleandmisega kostjale 16. jaanuaril 2018

või tööde valmiduse tõttu VÕS § 638 alusel või ei muutunudki hageja tasunõue enne kostja

poolt 5. märtsil 2018 lepingust taganemist sissenõutavaks, sest tööd olid osaliselt lõpetamata ja

tehtud halva kvaliteediga tähtaega rikkudes. Pooled vaidlevad ka selles, millises ulatuses

kohalduvad lepingule Ehituse töövõtu üldtingimused (ETÜ 2013) tööde üleandmise ja

vastuvõtmise osas.

Maakohus tuvastas, et hageja ei saa saamata jäänud tasu nõudmisel tugineda põhilise

kasutusvalmiduse aktile, millele oli lisatud vaegtööde nimekiri (100 positsiooni), mille

kõrvaldamine hageja enda hinnangul maksis 20 662 eurot (maakohtu otsus p 51). Puuduste tõttu

ei andnud Terviseamet ja Päästeamet kooskõlastust, mis on EhS § 54 lg 1 alusel vajalik eeldus

kasutusloa saamiseks.

15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei võtnud jaanuaris 2018 töid

vastu, lepingule kohaldus EÜT, pooled ei olnud kokku leppinud tööde vastuvõtmises põhilise

kasutusvalmiduse akti alusel, hageja ei ole kunagi väitnud, et ta on esitanud lõpliku

kasutusvalmiduse akti. Nõustudes maakohtu seisukohtadega selles osas (otsuse p 51), ei pea

ringkonnakohus vajalikuks neid seisukohti korrata.

Tööde üleandmise ja vastuvõtmise kord on reguleeritud lepingu 11. osas. Täpsem tööde

üleandmise ja vastuvõtmise protseduur on reguleeritud Ehituse Töövõtu üldtingimustes ETÜ

2013, mis kohalduvad hankelepingule p 2.3 alusel.

ETÜ 2013 p 10.2.1 järgi võib tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimuda pärast lõpliku

kasutusvalmiduse saavutamist kahes etapis, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ringkonnakohus

nõustub kostjaga, et pooled ei olnud hankelepingus kokku leppinud kahes etapis toimuvas tööde

üleandmise ja vastuvõtmise korras, mistõttu ei saanud töövõtja poolt põhilise kasutusvalmiduse

akti esitamisega jaanuaris 2018 tellijale lugeda töid kostja poolt vastuvõetuks. Seega ei olnud

kostjal ka kohustust põhilise kasutusvalmiduse akti allkirjastada ja asjakohatud on hageja

etteheited kostjale pretensioonide tähtaegse mitteesitamise osas.

ETÜ punkt 10.2.2.2 järgi toimub tööde lõplik vastuvõtmine lõpliku kasutusvalmiduse akti

alusel pärast seda, kui on täidetud kõik p-s 10.2.3. nimetatud tingimused, sh tööde lõplik

kasutusvalmidus on saavutatud (sh on kõrvaldatud vaegtööd, kui ei ole kokku lepitud teisiti);

töövõtja on tellijale esitanud kasutusloa, kui kasutusloa saamine on lepingu kohaselt nõutav ja

selle esitamine on sätestatud töövõtja kohustusena; töövõtja on teinud kontrollmõõdistused ja

katsetused võimalike varjatud puuduste tuvastamiseks kõikide ehitise osade ja tehnosüsteemide

puhul, mille vastavust kehtivatele nõuetele on võimalik kontrollmõõdistuste ja katsetuste teel

tuvastada; töövõtja on tellijale üle andnud kogu täitedokumentatsiooni, sh katsetustulemused

koos vastavate protokollidega, tööjoonised (kui nende koostamine oli nõutav), samuti

ehitustoodete vastavust tõendavad dokumendid (ehitustoote pass, vastavussertifikaat,

vastavusdeklaratsioon vm asjakohane dokument), koostades vastava dokumentide nimekirja;

töövõtja on tellijale esitanud nõuetekohase garantiiaja tagatise; töövõtja on korraldanud

lepingus sätestatud koolituskursused ehitise või selle osa kasutajatele jm. Hageja ei ole neid

kohustusi täitnud. Maakohus tuvastas, et lõpliku kasutusvalmiduse akti ei ole töövõtja kostjale

esitanud.

16. Asjas tuleb arvestada, et alates 11. jaanuarist 2018 keeldus töövõtja kostjat objektile

lubamast. Kostja esitas töövõtjale 16. veebruaril 2018 pretensioonid tööde osas, samuti

ettepanekud olukorra lahendamiseks (II kd lk 26). Töövõtja ettepanekutega ei nõustunud,

misjärel kostja taganes lepingust töövõtja poolsete kohustuste rikkumise tõttu 5. märtsil 2018.

Kostja pöördus ka maakohtu poole valduse tagasisaamiseks ja eeltõendamismenetluses

ekspertarvamuse saamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja on esitanud kõik oma

pretensioonid arvestades asjaolusid töövõtjale mõistliku aja jooksul ning ei ole hankelepingut

tööde vastuvõtmise osas rikkunud.

Kokkuvõtvalt ringkonnakohus leiab, et hageja täitmisnõue ei muutunud põhilise

kasutusvalmiduse akti alusel sissenõutavaks enne lepingu lõppemist 5. märtsil 2018, sest tellija

ei ole akti aktsepteerinud ega olnud töid VÕS § 638 alusel vastu võtma kohustatud, mistõttu ei

tekkinud kostjal selle akti alusel hankelepingu p 6.2.2 alusel töövõtjale maksekohustust enne

lepingu lõppemist 5. märtsil 2018.

17. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus, kes ei ole seejuures

seotud poolte väidetega (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause, § 442 lg 8 esimene

lause) (Riigikohtu 21. detsembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086/52, p 13).

Maakohus on olukorras, kus kohus tuvastas lepingu lõppemise taganemise tõttu, ebaõigesti

kvalifitseerinud hageja nõude lepingu täitmisnõudeks. Ringkonnakohus selgitas kohtuistungil

hagejale, et kuivõrd leping lõppes lepingust taganemisega VÕS § 186 p 5 alusel, on poolte vahel

tekkinud tagasitäitmise võlasuhe ning hageja saab esitada nõudeid kooskõlas VÕS §-ga 189.

Hageja esitas 14. veebruari 2023 menetlusdokumendis alternatiivselt VÕS § 189 lg 1 alusel

nõude lepingu alusel üleantu väärtuse hüvitamiseks.

II

18. Kuivõrd kostja on hankelepingust kehtivalt taganenud, on kostjal õigus esitada taganemise

võlasuhtest tulenevaid nõudeid VÕS § 189 alusel.

VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral pool nõuda tema poolt lepingu alusel

üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Sama paragrahvi lõige 2 p 1 kohaselt tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool

hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu

välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises. Üleantu väärtuse tuvastamisel

lähtutakse VÕS § 189 lg 3 järgi lepingus kokkulepitud hinnast. Seega saab hageja võimaliku

nõude suuruse kindlaksmääramisel lähtuda tööde lepingujärgsest maksumusest, arvestades

kostja poolt tasututut.

Riigikohus on oma täpsustatud praktikas selgitanud, et lisaks VÕS § 189 lg-s 3 sätestatule tuleb

arvestada ka üleantu lepingule mittevastavusega, arvestades summat, mille võrra hinda oleks

saanud lepingu kehtima jäämise korral alandada VÕS § 112 lg 1 järgi. Puudustega üleantu

väärtuse leidmiseks tuleb sellisel juhul korrutada üleantu väärtus koos puudustega ja üleantu

hind lepingus (VÕS § 189 lg 3) ning saadud tulemus jagada väärtusega, mis oleks üleantul ilma

puudusteta. Juhul kui hinna alandamisega saadud summa on lepingulisest hinnast väiksem, ei

pea tellija VÕS § 189 lg 3 järgi hüvitama mitte lepingulise hinna, vaid hinna alandamise teel

saadud hinna (Riigikohtu 10. juuli 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-20-9750 p 33). VÕS § 112 lg 1

teise ja kolmanda lause kohaselt määratakse kohase ja mittekohase täitmise väärtused kohustuse

täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha,

otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. VÕS § 112 lg 5 järgi ei või lepingupool

hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas.

19. Hageja leiab, et töövõtja oli lepingu lõppemise aja seisuga 5. märts 2018 teostanud kõik

lepingujärgsed tööd ja kõrvaldanud jaanuari-veebruari jooksul enamuse vaegtöid ning üleantud

tööde väärtus, mille eest kostjal on tasumata on 69 386, 56 eurot. Hageja selgituste kohaselt

ringkonnakohtu istungil (VII kd lk 154) on töövõtjale lepingu hinnast 717 792 eurot tasutud

646 012 eurot ja 2000 euro osas on hageja nõudest loobunud. Nõude arvestus on esitatud

apellatsioonkaebuse p-s 4.5. Hageja lähtub arusaamast, et tööde väärtuse kindlaksmääramisel

tuleb lähtuda tööde lepingujärgsest maksumusest.

Kuivõrd kostja tugineb oma vastuväidetes tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavusele,

tuleb asja lahendamisel hinnata kostja õigust hinda alandada, milleks tuleb kohtul arvestades

Riigikohtu juhiseid tsiviilasjas nr 2-20-9750 kooskõlas VÕS §-s 112 sätestatuga tuvastada

kohase ja mittekohase täitmise väärtused kohustuse täitmise aja seisuga. Väärtuste

tõendamiskoormis on tellijal, st kostjal.

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus leping lõppes 5. märtsil 2018, asja arutamine kohtus

kestab viiendat aastat ning Riigikohus muutis senist praktikat 10. juuli 2023 otsusega, ei ole

pooltel objektiivselt võimalik koguda käesoleval ajal täiendavaid tõendeid lepingu kohase ja

mittekohase täitmise väärtuse kohta. Pooled on saanud oma seisukohad seoses hinna

alandamisega esitada ning ringkonnakohus lahendab asja kogutud tõenditele tuginedes,

arvestades ka VÕS § 112 lg-s 1 tuleneva kohtu diskretsiooniõigusega kohase ja mittekohase

täitmise väärtuste suuruse üle otsustamisel.

20. Kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on mööndud, et puuduse mõju hindamine

töövõtulepingu alusel tehtud töö hinnale võib olla raskendatud, see võib sõltuda puuduste

iseloomust, puuduse kõrvaldamiseks vajalike tööde olemusest ja selleks tehtavatest kuludest

jms. Tihti võivad puuduse kõrvaldamiseks tehtavad kulud olla suuremad kui puuduse mõõdetav

mõju eseme väärtusele. Riigikohus nõustus seetõttu, et muude andmete puudumisel saab kohus

müügieseme puudustega väärtuse kindlaksmääramisel lähtuda ka puuduste kõrvaldamiseks

tehtavatest kuludest, põhjendades nende seost eseme väärtusega ( Riigikohtu otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-85-13 p 14). Õiguskirjanduse kohaselt on see aga lubatav üksnes juhul, kui puudust

kõrvaldamata ei saa lepingueset eesmärgipäraselt kasutada või kui puudus on sellise

iseloomuga, et mõistlik isik kõrvaldaks selle eseme seisundit arvestades ja kannaks seoses

sellega kulusid (Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne I osa, lk 550).

21. Kostja on menetluses läbivalt väitnud (viimati vastuses hageja alternatiivsele nõudele

14. aprillil 2023), et tööd ei olnud lepingu lõppemise ajaks valmis, puudused olid kõrvaldamata,

kontrollmõõdistamised tegemata, täitedokumentatsioon esitamata, töövõtja ei olnud esitanud

akti lepingu hinnast viimase 10 % akteerimiseks. Töövõtja sulges 11. jaanuaril 2018 kostjale

sissepääsu Vastseliina hooldekodu hoonesse. Kostja taotles töövõtjalt 16. veebruari 2018 kirja

p-s 4.3 objekti faktilise olukorra ülevaatust ning tegi ettepaneku riiklikult tunnustatud eksperdi

kaasamiseks (II kd lk 26), millest töövõtja keeldus 19. veebruari 2018 kirjaga (V kd lk 59).

Hoonestusõiguse omanik OÜ Vastseliina Hooldekodu sai hoone valduse tagasi 9. aprillil 2018

akti alusel (II kd lk 112) vastavalt Tartu Maakohtu 6. aprilli 2018 määrusele tsiviilasjas

nr 2-18-4079, st pärast kohtu määratud eksperdi poolt läbiviidud paikvaatlust 23. märtsil 2018.

22. Kostja tellis töövõtjalt lepingulised tööd mõisahoone renoveerimiseks, et hakata seda

kasutama hooldekoduna, st hoones pidid hakkama elama ka erinevate puuetega isikud. Kostja

on tõendanud, et ta on teinud pärast lepingu lõpetamist ja valduse tagasisaamist 9. aprillil 2018

kasutusloa saamiseks puuduste kõrvaldamiseks töid 11 808 euro ulatuses ja Vastseliina

Hooldekodu on teinud töid 10 945, 97 euro ulatuses. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et

kostja võib puuduste kõrvaldamiseks tehtud töid ja nende väärtust tõendada ka lepingupooleks

mitteoleva, kuid hoonet kasutava Vastseliina Hooldekodu poolt tellitud ja tasutud töid

tõendavate tõenditega. Kostja sõlmis puuduste kõrvaldamiseks 18. juunil 2018 töövõtulepingu

VKKV OÜ-ga (V kd lk 108) eesmärgiga Vastseliina hooldekodus ehitus-projekteerimistööde

lõpetamine kasutusloa saamiseks, kasutusloa taotlemine ja tasus tehtud töö eest vastavalt

hinnapakkumisele 11 808 eurot (V kd lk 111-114). Vastseliina Hooldekodu pidi samuti tellima

täiendavaid töid hankelepinguga mittevastavuste kõrvaldamiseks (evakuatsiooni pääslate

seadustamine, ATS keskseadme rikke põhjuste tuvastamine ja leitud puuduste kõrvaldamine,

ventilatsioonitöödes

avastatud

puuduste

kõrvaldamine,

kaldteede

ümberehitus,

kanalisatsioonitööd II korrusel, elektritööde ümbertegemine), mille eest on tasutud 2018 suvel

arvete alusel erinevatele teenusepakkujatele kokku 10 945, 97 eurot (V kd lk 136-141).

Kostja väidab, et kõigi puuduste kõrvaldamiseks tuleks seisuga 10. mai 2021 lähtuvalt AS RIS

Ehitus hinnangust teha veel kulutusi 74 190 euro ulatuses. Maakohus tuvastas otsuse p-s 74.5

põhjendatult, et tegemist on orienteeruva hinnapakkumisega, sest pakkumuse tegija ei ole asja

ülevaadanud ja tegelike puuduste olemasolu ulatust kindlaks teinud. Seega ringkonnakohus

nimetatud tõendiga tehtud kulutuste tuvastamisel ei arvesta.

Kostja tugineb ka sellele, et nõuetekohase täitedokumentatsiooni puudumine vastab ETÜ

p 10.2.7 kohaselt 2 %-le lepingu hinnast, st alandab väärtust 14 355, 84 eurot.

Hageja ei ole tõendanud, et töövõtja oleks pärast hoone valduse üleandmist Vastseliina

Hooldekodule 9. aprillil 2018 täiendavalt veel puudusi kõrvaldanud.

Kostja on seega tõendatud, et üleantud tööde väärtus oli lepinguga võrreldes 22 753 eurot

(11 808+10 945) väiksem, millele tuleb lisada nõuetekohase täitedokumentatsiooni puudumise

tõttu ETÜ p 10.2.7. kohaselt 2 % lepingu hinnast, st 14 355, 84 eurot, mis teeb kokku

37 108, 84 eurot ja nende tõendite alusel saaks VÕS § 112 lg 1 järgi kostjale üle antud töö

väärtuseks koos puudustega lugeda 680 684 (717 792- 37 108) eurot. Nimetatud puuduseid

kõrvaldamata ei oleks kostja saanud hoonet hakata kasutama eesmärgipäraselt, st

hooldekoduna.

23. Kostja tõendatud töö parandamiseks tehtud kulutuste suurusjärk koos ETÜ p 10.2.7. järgi

täitedokumentatsiooni puudumise mahaarvamisega on kooskõlas ekspert T. Seppeli

arvamusega tööde lõpetamise ulatuse osas (III kd lk 78 jj). Ekspert teostas paikvaatluse ja

vaatles vaidlusaluse lepingu alusel tehtud töid 23. märtsil 2018, st lühikest aega pärast kostja

poolt lepingust taganemist 5. märtsil 2018. Ekspert töötas läbi teostusdokumentatsiooni,

kohtutoimiku ja lähtus teostatud tööde mahtude hindamisel visuaalsest hinnangust, mis on

omanikujärelevalve korral tavapärane. Ekspert leidis, et Vastseliina Hooldekodu ehitus- ja

projekteerimistööd on suuremas osas lõpetatud, projekteerimistöid võib pidada üldmuljena

95 % ulatuses lõpetatuks, puudu on kasutusluba. Teostatud tööde puhul on tegemist väga palju

nõuetele mittevastavusega, mis annavad tellijale võimaluse nõuda tööde ümbertegemist või

küsida hinnaalandust.

Ekspert avaldas suulisel ärakuulamisel (VI kd lk 179jj), et ta lähtus mahtude hindamisel

omaniku järelevalve funktsioonist. Ehituse lõppjärgus on oluline dokumentatsioon ja tööd

loetakse lõpetatuks, kui ehitusdokumentatsioon on korras. Eksperdile esitatud dokumendid ei

olnud korrektsed. Lõpu ülevaatusel peab kogu töö valmis olema.

Kui võtta mittekohase täitmise väärtuse arvestamisel aluseks eksperdi arvamus tööde

valmidusastmest 95 %, on mittekohase täitmise väärtuseks 681 902, 40 eurot (st 717 792 –

35889, 60 eurot). Ekspertarvamusest ja eksperdi ärakuulamisel antud vastustest nähtub, et

hinnangu andmisel on ekspert arvestanud ka puuduva dokumentatsiooniga, mistõttu ei ole

põhjendatud arvestusele lisada ETÜ p 10.2.7. alusel 2 % lepingu hinnast. Ringkonnakohus

mõistab ekspertarvamust selliselt, et parendustöid tuleb teha 35 % tehtud tööde juures, samas

on puuduste kogumaht 5 % tööde maksumusest.

24. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et riiklikult tunnustatud ekspert T. Seppel

on pädev isik ehitustehnilist ekspertiisi läbi viima (maakohtu otsuse p 50).

TsMS § 294 lg 1 kohaselt teeb ekspertiisi riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või

muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik.

Eksperdiks võib kohus määrata isiku, kellel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja

kogemused. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui ekspertiisi tegemiseks on olemas riiklikult

tunnustatud ekspert, määratakse muu isik eksperdiks üksnes mõjuval põhjusel. Hageja ei ole

vaidlustanud asjaolu, et T. Seppel on riiklikult tunnustatud ekspert ehitustehniliste ekspertiiside

valdkonnas.

Ekspertarvamuse kvaliteet sõltub paljuski eksperdile esitatud küsimustest. TsMS § 293 lg 1

kohaselt võib kohus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude

välja selgitamiseks. Kohus ei või eksperdilt küsida küsimusi, mille otsustamine on kohtu enda

pädevuses. Nii ei saa kohus eksperdilt küsida, kas tööd on teostatud kooskõlas lepingu sätetega,

mis on õiguslik küsimus ja mille otsustamine on kohtu enda pädevuses. Samuti ei saa eksperdilt

küsida, kas ja millised poolte vahel vaidluse all olevad lisatööd kuulusid lepingu mahtu, sest

tegemist on lepingu tõlgendamist nõudva küsimusega, milles peab seisukoha võtma kohus.

Ehituseksperdilt kui asjatundjalt saab küsida tööde vastavuse osas ehitusprojektile, heale

ehitustavale ja ehitusnormidele, samuti teostatud tööde mahtude ja väärtuse kohta. Selle

nõudega on kooskõlas küsimused p-des 4.1 ja 4.3.2 ja täiendavad küsimused lisatööde kohta.

Ekspert on jätnud küsimusele, milline on nõuetele mittevastavate tööde osakaal lepingu järgi

teostamisele kuulunud töödest ja nende eest lepingu alusel maksmisele kuulunud tasust

(küsimus 4.3.2) sisuliselt vastamata, märkides üksnes nõuetele mittevastavate tööde osakaalu

protsendiks 35%. Kuidas ekspert sellisele järeldusele jõudis, ekspertarvamusest ei nähtu,

mistõttu ei saa ringkonnakohus ekspertarvamusega selles osas arvestada.

25. Lisaks eksperdile teostas paikvaatluse objektil pärast lepingu lõppemist Terviseamet, mille

20. aprilli 2018 teatise kohaselt olid likvideerimata järgmised puudused (II kd lk 32): osaliselt

puuduv ripplagi, ustel puuduvad lukusüdamikud, ruumides nr 223 ja 241 on peitmata juhtmed,

pesupesemise ruumis ja meditsiinikabinetis ei ole valamut käte pesemiseks, söögitoa viimistlus

esimesel korrusel on defektidega, ruumis nr 1018 üleliigne uksepiiraja, mis on ohtlik, ruumis

nr 143 (siibripesuruum) on aknaklaas seestpoolt katki ja aknalaud raskesti puhastatav (pind

krobeline), keldrikorrusel on ladu-saviruumis aknaklaas mõraga, seinas defekt ning astang ukse

juures viimistlemata, juurviljaruumis vajab torustik korrastamist, saunapoolses otsas liiga kõrge

lävepakk, lifti tambur viimistlemata, kolmandal korrusel defekt saali põrandal, põrand toa nr

211 ees on madalam (defektiga), tubades lahtised tapeedipaanid, ukspiitade kruvid on katteta.

Tegemist on puudustega, mille likvideerimine on eelduseks kasutusloa väljastamisele.

Need Terviseameti tuvastatud puudused kinnitavad eksperdi järeldust, et „tööd olid suuremas

osas lõpetatud“. Päästeameti 30. aprilli 2018 märkuste kohaselt (II kd lk 42) oli enamus

varasemaid puudusi kõrvaldatud, Päästeametil olid jätkuvalt märkused dokumentatsiooni

korrastamise osas. Terviseameti ja eksperdi loetletud puudused kõrvaldati kostja ja Vasteliina

Hooldekodu poolt tellitud tööde käigus (vt käesoleva otsuse p 22).

26. Arvestades kohtu poolt hinnatud tõendeid ning VÕS § 112 lg-st 1 tulenevat kohtu

diskretsiooniõigust, hindab ringkonnakohus kohase täitmise väärtuseks lepingu täitmise aja

seisuga lepingu hinna 717 792 eurot ja mittekohase täitmise väärtuseks 680 000 eurot.

Alandatud hinna arvutamiseks tuleb korrutada lepingu eseme väärtus koos puudustega ja

kokkulepitud müügihind ning saadud arv jagada väärtusega, mis on lepingu esemel ilma

puudusteta (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-84-05 p 16; 3-2-1-97-07 p 10).

Alandatud hind võrdub seega lepinguline hind 717 792 eurot korrutatud mittekohase täitmise

väärtusega 680 000 eurot ja jagatud kohase täitmise väärtusega 717 792 eurot = 680 000 eurot.

Kostja on lepingu täitmiseks tasunud 646 012 eurot, lisaks on hageja loobunud 2000 euro

nõudest, st leping tuleb lugeda täidetuks 648 012 euro ulatuses. Arvestades alandatud hinda

peaks kostja hagejale lepingu täitmiseks täiendavalt tasuma 680 000 (alandatud hind)- 648 012

eurot (kostja poolt tasutud) = 31 988 eurot.

III

27. Hageja nõuab ringkonnakohtu menetluses kostjalt 14 lisatöö (lisatööd II) eest kokku

55 426, 70 euro tasumist (ilma käibemaksuta). Maakohtus nõudis hageja lisatööde eest

92 774, 40 eurot, millist summat on hageja vähendanud käibemaksu võrra.

28. Pooled ei vaidle, et tegemist oli riigihanke korras sõlmitud töövõtulepinguga, millisel juhul

on tegemist üldjuhul tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Kostja ei ole käesolevas menetluses

vastupidist väitnud. Seega kohalduvad lepingule VÕS 35 lg 1 jj sätted. Kohtul tuleb ka omal

algatusel kontrollida, kas säte, millele hageja viitab, on ebamõistlikult lepingupoolt kahjustav

ja seega tühine VÕS § 42 ja 44 alusel.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pooled sõlmisid siduva hinnapakkumisega lepingu.

Siduvale hinnapakkumisele viitab ka lepingu p 3.2. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb

arvestada ka hageja hinnapakkumusega ja asjaoluga, et tegu oli riigihanke tulemusel sõlmitud

töövõtulepinguga.

29. RHS § 69 lg 3 järgi on hankijal lubatud töövõtjaga hankelepingu muutmises kokku leppida

üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida hankijal ei olnud võimalik

hankelepingu sõlmimise ajal ette näha, ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks

täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Kuigi

RHS § 69 lg 5 järgi ei mõjuta selle nõude rikkumine hankelepingu kehtivust, tähendab eelnev

siiski seda, et hankelepingut saab muuta vaid kitsastes piirides, tagades menetluse läbipaistvuse

ja pakkujate võrdse kohtlemise. RHS § 69 eesmärk on kaitsta teisi pakkujaid ja tagada avaliku

raha kasutamise läbipaistvus ning takistada riigihanke menetlusest möödaminekut. Eeltoodust

tulenevalt saab riigihanke tulemusena sõlmitud töövõtulepingus hinna hilisema muutmise

mõistlik võimalus olla vaid selline, mis on juba alguses avaldatud ja millest saavad lähtuda ka

teised pakkujad. Vaid juhul, kui hinna muutmise selge võimalus on hankemenetluses avaldatud,

on hankija sellist võimalust pakkunud võrdselt kõigile pakkujatele ning ettenähtud muudatuse

rakendamine lepingu täitmise käigus ei ole vastuolus hanke üldpõhimõtetega. Samuti saab

mittesiduv eelarve sellise hankelepingu puhul kõne alla tulla üksnes selgelt ettenähtavatel

tingimustel, mis peavad olema arusaadavad ka teistele pakkujatele. Kuna hind on

riigihankelepingu oluline tingimus ja oluline hindamiskriteerium pakkuja valikul, ei saa

hinnakokkulepe riigihankelepingus olla täies ulatuses mittesiduv (Riigikohtu otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-102-14 p 9).

30. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et ta on lepingu nõrgem pool ja

tüüptingimusena on tühine hankelepingu p 3.2., mille kohaselt lepinguliste tööde hulka

kuuluvad töövõtja poolt ehitise projekteerimistööd, üld- ja ehitustööde teostamine, samuti kõik

objekti käikulaskmiseks ja tulevaseks ekspluateerimiseks vajalikud mõõdistus-, häälestus-,

katsetus- ja seadistustööd, aga ka tööjoonistes välja toomata kuid heast ehitustavast tulenevad

vajalikud tööd, mis on otseselt seotud projektikohase ehitustööga ja mille eest tellija ei pea

täiendavalt tasuma.

Kuigi maakohus ei ole otsuses hageja väidet lepingu p 3.2 kui tühise tüüptingimuse osas selgelt

hinnanud, on maakohus oma lõppjärelduses kooskõlas Riigikohtu praktikaga (viidatud

maakohtu otsuse p-des 45 ja 60) asunud põhjendatud seisukohale, et tellija ei pea tundma

lepingu täitmiseks vajalikke töid ja teadma nende mahtu, töövõtja kui professionaal peab seda

teadma eeldusel, et tellija esitatud tellimus on selge. Maakohtu selline järeldus on kooskõlas

Riigikohtu seisukohtadega tsiviilasjades nr 3-2-1-102-14 p 22 ja nr 2-15-8942/229 p 22.

Hankelepingu p 3.2. ei kahjustanud töövõtjat ebamõistlikult. Hageja ei ole väitnud ega

tõendanud, et muudatustööde tegemise põhjustasid kostja esitatud andmed, seega kannab

töövõtja ise enda eksimusest tulenevat riski.

31. Hageja ei nõustu maakohtu hinnanguga nimetada ETÜ 2013 P 1.20 järgi muudatustöödeks

(st töödeks, mis oma olemuselt ja eesmärgilt kuuluvad töö hulka ja mille tegemata ei ole

võimalik lepingu eesmärki saavutada) liftisahti lisahüdroisolatsiooni paigaldus, ATS lisakulu,

lisatrepikoja käsipuude paigaldus keldris, ustele pakkude üleminekukiilude paigaldus,

ventkambri tulepüsivuse E160 tagamine. Maakohus hindas nimetatud lisatöid otsuse p-des

66.2, 66.5, 66.9, 66.10 ja 69 hankedokumentatsiooniga kooskõlas olevateks.

Apellatsioonkaebuses on hageja muudatustööde eest tasu nõudes üksnes korranud oma

seisukohti maakohtu menetluses (apellatsioonkaebus sisaldab eelkõige viiteid hageja poolt

maakohtule esitatud dokumentidele). Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele koos viidetega

tõenditele (töövõtuleping nr 2, ekspert T. Seppeli arvamus, tunnistaja A. L. ütlused, töövõtja

pakkumus rida J“-1, eelprojekt) selgitanud nn muudatustööde kooskõla hankedokumentidega.

Ringkonnakohus

nõustub

maakohtu

käsitlusega,

et

nimetatud

tööd

olid

tehtud

hankedokumentide alusel ja lepingu eesmärgi täitmiseks.

32. Hageja ei nõustu ka maakohtu järeldusega ülejäänud nõudepositsioonide osas lisatööde

kokkuleppe puudumises.

Tõendamiskoormis, et pooled on lisatööde tegemises kokku leppinud, on hagejal. Kui hageja

seda tõendab, on lisatööd tehtud lepingu alusel ning hageja saab ka nende tööde eest hüvitist

nõuda taganemise võlasuhte alusel VÕS § 189 lg 1 alusel.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele lisatööde II osas kokkuleppe

puudumise osas ja ei pea vajalikuks neid maakohtu otsuse põhjendusi korrata (otsuse p-d 62-

65 ja p-d 66.1, 66.3, 66.4, 66.6-66.8, 66.11).

Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et kokkulepe lisatööde osas

sisaldus

töökoosoleku

protokollides.

Samuti

ei

tõenda

lisatööde

kokkulepet

apellatsioonkaebuses nimetatud ja hagi lisadena esitatud tõendid: lisatööde nimekiri, KTA 19

ja KTA VL 24, sest need dokumendid (tööde nimekiri ja kaetud tööde aktid) ei sisalda poolte

kokkulepet lisatööde ja lepingu hinna suurendamise osas. Lisatööde kokkuleppimine

töökoosoleku protokollides ei oleks kooskõlas lepinguga, kuid selliseid kokkuleppeid ka

töökoosoleku protokollidest ei nähtu. Maakohus on seda hageja väidet otsuse p-s 65 ka

hinnanud. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hageja ei ole suutnud veenvalt põhjendada

oma seisukohta, miks olukorras, kus pooled sõlmisid 17. oktoobril 2017 kooskõlas ETÜ 2013

p-ga 1.17 kokkuleppe Lisatööde I tegemiseks (Töövõtuleping nr 2), ei vormistanud pooled

samal viisil kokkulepet kõigi väidetavalt kokkulepitud lisatööde osas. Ringkonnakohtu istungil

avaldas hageja, et kõigi lisatööde (nii loetelu nr I kui ka II) tegemise vajadus tekkis enne

17. oktoobri 2017 kokkuleppe sõlmimist. Sellest saab ringkonnakohus järeldada seda, et

lisatöödes, mis ei ole kokkulepitud Töövõtulepingus nr 2 pooled kokkuleppele ei jõudnud.

33. Kuivõrd käesolevas asjas hageja lisatööde kokkulepet ei ole suutnud tõendada, st pooled ei

olnud lisatööde tegemises kokku leppinud, ei saa tagasitäitmise võlasuhte raames hageja nõuda

kostjalt lisatööde hüvitamist. Küll aga saab hageja lisatööde tegemisega seotud kulutused

hüvitada käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel juhul, kui töövõtja tahtis

neid töid tehes tegutseda kostja kasuks VÕS § 1018 lg 2 järgi (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas

nr 2-10-12908/156 p 14.3 ja 15).

34. Põhjendatud on hageja etteheide maakohtule, et maakohus ei võtnud selget seisukohta

hageja lisatöödega seotud alternatiivnõuete osas. Maakohus rikkus sellega TsMS § 442 lg-s 8

sätestatut.

TsMS § 1018 mõttes võib käsundita asjaajamiseks mh olla teise isiku esemele kulutuste

tegemine. Selleks, et hageja saaks nõuda kostjalt lisatöödega seotud kulutuste hüvitamist ja

mõistlikku tasu nende tegemise eest, peab lisatööde tegemine vastama VÕS § 1018 lg 1

tingimustele, st kui kostja on asjaajamise (tööde teostamise) heaks kiitnud või see vastas tema

huvidele ja tegelikule või eeldatavale tahtele või see on avalikes huvides oluline. Riigikohus on

selgitanud, et käsundita asjaajamise sätted ei võimalda isikule peale suruda soovimatut teenust

ja kohustada isikut selle eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud

(Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 12; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 33).

Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et asjas esinevad alused hageja nõude

rahuldamiseks käsundita asjaajamise sätete alusel. Ringkonnakohus on juba varasemalt

märkinud, et ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja nõustumus lisatööde II eest tasumiseks

nähtub töökoosoleku protokollidest. Kostja sellekohaseks tahteavalduseks ei saa lugeda ka

kostja poolt 5. novembril 2018 Võru vallale avaldatut (V kd lk 176). Kohtule esitatud

kirjavahetuses on pärast lepingu lõppemist arutatud võimalusi vaidluse osas kokkuleppele

jõudmiseks ja hageja väiteid see kirjavahetus ei tõenda. Töövõtjalt saadud aktide osas on kostja

oma pretensioonid esitanud, mistõttu ei ole õige hageja väide, et tellija avaldas lisatööde

tegemiseks heakskiitu sellega, et jättis lepingus sätestatud tähtaja jooksul aktidele vastu

vaidlemata. Kostja huvi tellijana oli saada tellitud töö kokkulepitud hinna eest, mistõttu ei ole

kohtu ette toodud asjaoludel võimalik tuvastada VÕS § 1018 lg 1 järgset eeldust, et töövõtja

tegutses lisaks lepingu täitmisele lepinguväliselt kostja huvides või selline tegutsemine oli

oluline avalikes huvides. Seega ei ole hageja asjas tõendanud asjaolusid, mis oleksid aluseks

hagi rahuldamisele käsundita asjaajamise sätete alusel.

35. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks rahuldada hageja nõuet lisatööde osas ka alusetu

rikastumise sätete alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kõik hagis lisatöödena

nimetatud tööd, sh need tööd, mis maakohus tuvastas muudatustöödena, olid vajalikud lepingu

eesmärgi saavutamiseks. Töövõtja, kes teostas ise ka hoone projekteerimistööd, pidi

projekteerima ning ehitama hoone, mis saaks kasutusloa hooldekoduna kasutamiseks. Kui

töövõtja jättis hoone projekteerimisel või ehitamisel selle eesmärgi tähelepanuta, vastutab ta ise

lisatööde vajaduse eest, milles ta ei suutnud kostjaga kokku leppida. Maakohtus on põhjendatult

märkinud ka seda, et kuivõrd hoone kasutajaks on vastavalt hoonestusõigusele OÜ Vasteliina

Hooldekodu ja mitte kostja, ei ole kostja ka sel põhjusel rikastunud.

IV

36. Kostja on esitanud maakohtule 4. märtsil 2021 tasaarvestusavalduse, milles palub

tasaarvestada töövõtja rahuldatud nõuded vastavas ulatuses tellija nõuetega töövõtja vastu ja

seda alltoodud järjekorras (alustades nõudest, millele tellija tugineb esmaselt):

1)Võidu tn 32 hoone kõrvalkulud 20 248,82 eurot;

2) Võidu tn 32 hoone kõrvalkuludelt seadusjärgne viivis kuni 5.märts 2018. a (lepingu

lõppemise hetk) 172,81 eurot;

3) ehitusprügi utiliseerimine 869,28 eurot;

4) Võidu tn 32 hoone ehitusjärgne koristus 2239,80 eurot;

5) Tellija poolt kantud kulud puuduste kõrvaldamiseks hoonele kasutusloa saamiseks 11 808

eurot;

6) Tellija kulud töödes kõrvaldamata, Päästeameti ja Terviseameti aktides ning

ekspertarvamuses osundatud puuduste kõrvaldamiseks 75 918 eurot;

7) Tellija leppetrahvinõue 101 687,20 eurot;

8) Tellija kulud töödes töövõtja poolt koostatud vaegtööde nimekirjas toodud puuduste

kõrvaldamiseks 65 000 eurot.

Ringkonnakohus järgib kostja nõuete lahendamisel tasaarvestusavalduses taotletud järjekorda.

36.1. Maakohus tunnustas kohtuotsuse põhjendavas osas kostja tasaarvestusavaldust

hankelepingu p 4.1.12. alusel töövõtja poolt tasumata kommunaalteenuste võla 14 575, 05 eurot

(perioodil jaanuar kuni 5. märts 2018) ja viivise 51, 72 eurot osas, lepingu täitmise tähtaja

ületamise eest hankelepingu p 8.1.6 alusel leppetrahvi 28 962, 45 euro osas ja ehitusjäätmete

utiliseerimise osas 869, 28 euro ulatuses. Hageja vaidlustab maakohtu otsust ka selles osas.

Hageja leiab, et lepingu p 8.1.6 (leppetrahvikokkulepe) on tüüptingimusena tühine.

Hageja möönis 14. veebruari 2023 menetlusdokumendis (p 3), et kostjal saab olla kahju nõue,

mida ta saab tasaarvestada hageja nõudega kokku 4177 euro ulatuses (puuduste kõrvaldamiseks

tehtud VKKV OÜ tööde maksumus 4080 eurot + üks aknalaua ots 12 eurot + üks uksepakk

25 eurot + probleemid 4 ruumi viimistluses 60 eurot).

36.2. Võidu 32, Vastseliina hoone kõrvalkulud 20 248, 82 eurot ja viivis 172, 81 eurot.

Lepingu p 4.1.12 kohaselt kohustus töövõtja tasuma igakuiselt ehitusaegsed elektri-, vee-,

kanalisatsiooni- ja küttekulud vastavalt arvetele. Hageja on esitanud nõudele osaliseaegumise

vastuväite (arved nr 173316, 173635, 173988, 180573, 180574). Maakohus tuvastas nõude

aegumise arvete nr 173316, 173635 osas. Kuivõrd asjas on tuvastatud, et leping lõppes

taganemisega 5. märtsil 2018, ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et ta ei olnud kohustatud

selle ajani lepingu p-st 4.1.12 tulenevat kohustust täitma.

Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga vastuses apellatsioonkaebusele, et maakohus

jättis aegumise kohaldamisel tähelepanuta VÕS § 200 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt võib

tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul tasaarvestava poole

nõue on aegunud, kuid õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Maakohtu

tuvastatu kohaselt aegus arvetest nr 173316 ja nr 173635 tulenev nõue 31. detsembril 2020,

hagi on esitatud 6. novembril 2019, seega tekkis kostjal õigus see nõue tasaarvestada enne

nõude aegumist. Seega tuleb kostja tasaarvestusõigust tunnustada kõrvalkulude 20 248, 82

eurot ja viivise 172, 81 eurot osas.

36.3. ehitusprügi utiliseerimine 869, 28 eurot

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et töövõtja oli lepingu p 4.1.17 järgi

kohustatud utiliseerima ehituse käigus tekkinud ehitusjäätmed, kuid asjas esitatud tõendite

kohaselt korraldas jaanuaris 2018 prügi utiliseerimist Võru Vallavalitsus ning selle eest tasus

kostja vastavalt arvele 869, 28 eurot. Hageja väited selles, et ehitustööd olid lõppenud juba

16. detsembril 2017 ja pärast seda prügi ei tekkinud on vastuolus hageja enda väidetega, et

pärast nimetatud kuupäeva kõrvaldas töövõtja objektil vaegtöid. Leping lõppes alles 5. märtsil

2017, kusjuures ehitusobjekt oli selle ajani vaieldamatu asjaoluna töövõtja valduses. Seega

tuleb kostja tasaarvestusõigust tunnustada prügi utiliseerimise kulu 869, 28 euro osas.

36.4. Võidu tn 32, Vastseliinas ehitusjärgne koristus 2239, 80 eurot

Lepingu p 4.1.18 järgi oli töövõtja kohustatud tagama töö teostamise ajal ehitusplatsi ja töövõtja

valduses olevate ruumide korrashoiu ning koristama lõplikult ehitusplatsi töö üleandmise-

vastuvõtmise päevaks hea tava tasemel. Maakohus tuvastas, et hageja on tõendanud regulaarset

koristust hoones, sh 2018 märtsikuu lõpus, kostja täiendava koristamise vajadust kuluga 1866,

50 eurot (lisandub käibemaks) ei ole tõendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga ja kostja see nõue tuleb jätta tasaarvestamata.

36.5. kulutused puuduste kõrvaldamiseks hoone kasutusloa saamiseks 11 808 eurot

Ringkonnakohus arvestas neid kostja kulutusi (VKKV OÜ poolt tehtud tööd puuduste

kõrvaldamiseks ja dokumentatsiooni saamiseks) hinna alandamisel, mistõttu hageja ei saa

sama kulu kasutada hageja nõudega tasaarvestamisel. Tasaarvestusavaldus jääb selles osas

rahuldamata.

36.6. kulud töös puuduste kõrvaldamiseks 75 918 eurot

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga otsuse p-s 74.5 ja ei pea vajalikuks seda

korrata. Selles osas jääb tasaarvestusavaldus rahuldamata.

36.7. leppetrahv 101 687, 20 eurot

Maakohus tuvastas põhjendatult, et lepingu p-s 8.1.6 on pooled leppinud kokku leppetrahvis

juhuks kui töid ei ole tähtaegselt lõpetatud 0, 1 % hankelepingu hinnast iga tähtajast üle läinud

kalendripäeva eest. Tegemist ei ole tühise kokkuleppega. Leppetrahvi absoluutset suurust piirab

ETÜ 2013 p 12.2.3., mille kohaselt tellija poolt töövõtja suhtes rakendatavate leppetrahvide

summa ei või ületada 5% lepingu hinnast /arvestatud ilma käibemaksuta), kui lepingus ei ole

kokku lepitud teisiti. Leppetrahvi kokkulepe lepingu p-s 5.2.7 ei ole lepingu täitmisega

viivitamise korral asjakohane.

Maakohus võttis viivise suuruse määramisel ekslikult lepingu hinnana aluseks 579 249 eurot

(ilma käibemaksuta), tegelikult oli lepingu hind käibemaksuga 717 792 eurot ja hind ilma

käibemaksuta on 598 160 eurot (hageja on ise nii avaldanud I kd lk 36). Lepingu hinnast (ilma

käibemaksuta) 5 % moodustab 29 908 eurot ja sellest suuremat leppetrahvi ei saa kostja

töövõtjalt lepingu täitmisega viivitamise eest nõuda.

Pooled vaidlevad tööde valmimise tähtaja osas. Maakohus tuvastas tööde lõpetamise tähtajana

ja arvestuse aluseks 4. detsembri 2017, kostja väitel pidid tööd olema valmis juba

15. septembril 2017. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga et kõigi tööde

lõpetamise tähtajaks tuleb lugeda 4. detsember 2017, millisest ajast tekkis kostjal õigus nõuda

leppetrahvi. Perioodi 4. detsember 2017 - 5. märts 2018 (lepingu lõppemine) eest arvestatav

leppetrahv ületaks aga maksimaalselt lubatavat leppetrahvi suurust. Seega saab kostja

tasaarvestuse avalduse rahuldada leppetrahvi nõudes kuni 29 908 eurot.

36.8. kulud vaegtööde nimekirjas toodud puuduste kõrvaldamiseks 65 000 eurot

Ringkonnakohus jätab selle nõude osas kostja tasaarvestusavalduse läbivaatamata, kuna hageja

nõue kostja vastu on juba tasaarvestatud kostja teiste nõuetega.

36.9. Ringkonnakohus tasaarvestab hageja taganemise võlasuhtest tuleneva hüvise nõude

31 988 eurot kostja järgmiste nõuetega: Võidu 32 Vastseliinas hoone kõrvalkulud 20 248, 82

eurot ja viivis 172, 81 eurot; ehitusprügi utiliseerimine 869, 28 eurot; leppetrahvinõue 10 697,

09 euro ulatuses.

37. Põhjendatud on kostja seisukoht, et kui maakohus jättis hageja nõude rahuldamata, puudus

tal alus hinnata kostja tasaarvestuse avalduses märgitud nõuete põhjendatust ka kohtuotsuse

põhjendavas osas. Kuivõrd ringkonnakohus jätab osa hageja nõudest rahuldamata kostja

nõudega tasaarvestuse tõttu, käsitleb ringkonnakohus vajalikus ulatuses ka kostja

tasaarvestusavaldust arvestades hageja esitatud nõuete järjekorda.

38. Kokkuvõtvalt jääb hagi põhinõude, sh lisatööde ja viivise osas rahuldamata nõude

põhjendamatuse tõttu, sh põhivõla 31 988 euro osas jääb hagi rahuldamata tasaarvestuse tõttu

kostja nõuetega.

Hageja nõue jääb rahuldamata ka viivise osas. Hageja saab kostjalt viivist nõuda üksnes kostja

poolt kohustuse rikkumisel. Tasaarvestusolukord VÕS § 197 mõttes tekkis, kui hageja nõue oli

muutunud sissenõutavaks ja kostjal oli õigus tema vastu suunatud hageja nõue täita. Seega

tekkis käesolevas asjas tasaarvestuse olukord alates ajast, mil kostja õigus nõuda hagejalt hoone

kõrvalkulude ja ehitusprügi utiliseerimise kulu ja leppetrahvi tasumist muutus sissenõutavaks,

ning hageja nõue oli täidetav ehk kostjal oli õigus hageja nõue täita (vt ka Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16 p 21).

Tasaarvestusolukorra saabumisega lõppesid poolte nõuded VÕS § 197 lg 2 mõttes kattuvas

ulatuses. Tasaarvestatavad nõuded ei lõpe mitte tasaarvestusavalduse kättesaamise hetke

seisuga, vaid tasaarvestus omab tagasiulatuvat toimet ja nõuded lõppevad tagasiulatuvalt alates

hetkest, mil tekkis tasaarvestuse olukord. Sama ajahetke seisuga lõpeb ka viivise arvestus.

Kuivõrd tasaarvestusolukord tekkis lepingu lõppemisel, ei ole kostja oma rahalise kohustuse

täitmisega viivitanud.

V

39. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kõik poolte menetluskulud

ringkonnakohtus jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse

määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)