2-23-9862/10 · 2-23-9862/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 2-23-9862

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 18.09.2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-9862 Tsiviilasi N. P. hagi A. P. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N. P. (isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: H. P. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX); Kostja: A. P. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX) Menetlustoiming Hagi tagasivõtmise avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata N. P. hagi A. P. vastu elatise nõudes. 2. Tühistada tsiviilasjas nr 2-23-9862 määratud kohtuistung, toimumise ajaga 03.10.2023. a. 3. Jätta menetluskulud kostja A. P. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK H. P. esitas 11.07.2023. a kohtusse alaealise lapse N. P. nimel hagiavalduse A. P. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa, kes aga lapsega koos ei ela ja last rahaliselt ei toeta. Hageja taotles hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise seadusega ettenähtud miinimumsummas alates 1. juunist 2023. a.

2 Tartu Maakohtu 25.07.2023. a määrusega käesolevas tsiviilasjas nr 2-23-9862 võeti hagi menetlusse ja kohustati kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja, A. P, esitas 13.08.2023. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ei keeldu hagejale elatise maksmisest, aga ei saa seda praegu teha, sest tema sissetulek läheb suuremas osas laenude maksmiseks. Kostja avaldas, et soovib lapse emaga elatise maksmises kokku leppida, aga ei ole saanud seda teha, sest lapse ema H. P. on palunud tal temale mitte kirjutada. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 03.10.2023. a. Pärast kohtukutsete väljastamist, 18.09.2023. a, esitas hageja esindaja H. P. kohtule avalduse, milles märgib, et soovib hagi tagasi võtta, kuna sai kostjaga kokkuleppele.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja esindaja on avaldanud, et ta on hageja teise vanemaga jõudnud kokkuleppele ja on hagi tagasi võtnud. TsMS § 423 lg 1 p 2 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud. TsMS § 424 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Antud juhul on hagi tagasi võetud eelmenetluses, seega ei eelda hagi tagasivõtmine kostja nõusolekut. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Seoses hagi läbi vaatamata jätmisega tühistab kohus tsiviilasjas määratud kohtuistungi. Kohus selgitab hagi läbi vaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja esindaja teatel on hagi tagasivõtmise põhjuseks see, et asi lahenes kohtuväliselt kokkuleppel. Kohus leiab, et seetõttu on põhjendatud TsMS § 168 lg 5 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtule ei ole teada hagejal menetluskulude tekkimist, mistõttu puudub ka vajadus kindlaks määrata kostja poolt hüvitatavate menetluskulude suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik