1-10-5875/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-10-5875

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2011.a. Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-5875 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Katrin Lindpere Kriminaalasi

Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja A.V lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

A.V, isikukood xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg. 3, KarS § 76 lg.1, maakohus m ä ä r a s :

Mitte vabastada A.V*it temale Tartu Maakohtu 05. mai 2010.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-10-5857 mõistetud karistuse 9 kuud 2 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik.

A.V

kannab karistust

Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 05.05.2010.a. kohtuotsuse järgi kriminaalasjas nr 1-10-5875, mille alusel tunnistati ta süüdi KarS § 121 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4-kuuline vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja sisse eelvangistuses viibitud aeg 18.-20.01. ja 06.-07.04.2010, s.o viis päeva ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.09.2009.a. otsusega

2 (3) mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 (viie) kuu ja 7 (seitsme) päeva vangistuse võrra ning mõisteti A.V-le liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust. Karistusaja algus alates 02.08.2010 a, karistusaja lõpp 04.05.2011.a.

Tartu Vangla on esitanud kohtule kohta koostatud materjalid tema tingimisi A.V enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus alates 02.02.2011a.

Tartu Vangla iseloomustuses toetatakse vabastamist enne tähtaega. A.V A.V

on kriminaalkorras karistatud kuule korral – neljal korral raske rikkumise ja kahel korral mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ning kehalise väärkohtlemise eest. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes asub elama emale kuuluvasse korterisse xxxxxxxxxxx, kus ema lubab tal elada seni, kui A.V leiab endale tööja elukoha. Omab põhiharidust. Enne vangistust töötas ametlikult hooajatöödel OÜ-s Sternoberg, mitteametlikult on töötanud Soomes ehitustöödel. Vabanemisel töökoht puudub. Vangistuse jooksul on rahaliselt toetanud ema ja elukaaslane. Kohtutäituri menetluses olevaid nõudeid on 04.01.2011.a. seisuga 660,84 euro ulatuses.

Vangistuse ajal on säilinud suhted elukaaslase ja lastega. Vabaduses suhtles alkoholi tarvitavate ja kriminaalse taustaga inimestega, mis viitab hoolimatule ja riskeerivale elustiilile. Vabaduses tarvitas sageli alkoholi, misjärel oli vägivaldne lähedaste suhtes. Ise alkoholiprobleemi eitab. A.V on suhtlemisraskusi, käitumiselt agressiivne, impulsiivne. Tuleviku eesmärgid on seotud peresuhete taastamise ja tööle asumisega. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. A.V ei ole hoidunud uute süütegude toime panemisest ka kriminaalhooldusel olles ning arvestades isiku varasemat kriminaalset käitumismustrit ja hoolimatut elustiili, ei ole kriminaalhooldaja veendunud, et isik on teadvustanud kuritegeliku käitumisega seotud riske ning on valmis midagi muutma. Kriminaalhooldaja leiab, et A.V ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole kooskõlas õiguskorra kaistmise huvidega ega ühiskondliku õiglustundega. Kohus arutas vabastamise küsimust kohtuistungil 01.04.2011.a. A.V

A.V ei soovi enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ja avaldab, et soovib karistuse lõpuni kanda.

Prokurör on seisukohal, et kuna A.V ennetähtaegset vabastamist ei soovi, siis ei saa teda allutada ka kriminaalhooldusele. A.V tuleks jätta ennetähtaegselt vabastamata.

Kohtu seisukohad

A.V on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos.

KarS § 76 lg.1 p.2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks temale mõistetud karistusajast kandnud ära rohkem kui poole, seega on on A.V

täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 (3)

A.V karistus saab kantud 04. mail 2011. Süüdimõistetu on teadlik temale kriminaalhooldusega kaasnevatest tagajärgedest, ta ei soovi ennetähtaegset vabanemist. Kohus leiab, et isikut, kes ei soovi vangistusest ennetähtaegselt vabaneda, ei saa vabastada vastu tema tahtmist. Ennetähtaegne vabanemine toob kohustuslikus korras KarS § 75 alusel kaasa kriminaalhoolduse ja vastavate kontrollnõuete täitmise ja käesoleval juhtumil aastaks. See tähendab süüdimõistetule tema olukorra raskendamistjätkata karistuse kandjana ka veel pärast vabanemist ja kauem, kui seda näeks ette kohtu poolt mõistetud karistusaeg. Seetõttu ei saa olukorras, kus isik vabaneda ei soovi, teda kohtu määruse alusel vabanema määrata. Kohus jätab A.V ennetähtaegselt vabastamata.

Kohtunik Ülle Raag