2-23-5385/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Määruse tegemise aeg ja koht

18. september 2023. a, Tartu Tsiviilasja number 2-23-5385 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi A. K. e ja R. K. e vastu ühisvara jagamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad

• Hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699)

• Hageja esindaja I. V.

• Kostja A. K. (isikukood XXX)

• Kostja R. K. (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 15.09.2023 RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Revensen OÜ, A. K. e ja R. K. e vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. A. K. võlgneb ainuisikuliselt Revensen OÜ-le 3400 eurot, s.h põhivõlg 1511,63 eurot.

1.2. A. K. tasub Revensen OÜ-le võla 3400 eurot alates 2023.a oktoobrist. Seejuures tuleb tasuda igal kuul vähemalt 200 eurot hiljemalt kuu 8. kuupäeval.

1.3. Kui A. K. ei tasu igakuiseid makseid tähtajaliselt või õiges summas, muutub kogu võlg sissenõutavaks ning tal tuleb tasuda põhivõlalt 1511,63 eurolt viiviseid 0,0065% päevas kuni võla tasumiseni.

1.4. Revensen OÜ, A. K. ja R. K. lepivad kokku, et A. K. e vastu olemas oleva nõude tagamiseks jääb kehtima käesolevas tsiviilasjas 10.04.2023 hagi tagamise korras seatud eelmärge ja märkus.

1.5. Punktis 1 nimetatud võla sisse on juba arvestatud hageja menetluskulud.

2. Kompromissis kokku leppimata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-5385.

4. Määruse jõustumisel tagastada Revensen OÜ-le riigilõiv 245 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Tartu Maakohtu menetluses on Revensen OÜ hagi A. K. e ja R. K. e vastu ühisvara jagamiseks. Hageja soovib lõpetada kostjate ühisomand kinnistule XXX. Hagejal on A. K. e vastu nõue, mida ei ole olnud võimalik täita täiteasjas nr 084/2023/1485.

2. Pooled sõlmisid 15.09.2023 kohtuistungil kompromissi, palusid selle kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Pooled leppisid kohtuistungil kokku kompromissi tingimustes, kohus kandis poolte sõlmitud kompromissi kohtuistungi protokolli.

Kohtumääruse põhjendused

3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita.

4. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 490 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub hagilt tasutud riigilõivust tagastamisele pool, s.t 245 eurot. Hageja palus tagastada riigilõivu arvele, millelt see tasuti.

TsMS § 168 lg 3 alusel jätab kohus kompromissis kokku leppimata menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik