4-23-2234/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-23-2234

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-2234 (2317,23,004744) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi Liiklusseaduse

gu § 201 lg 2 ettenähtud väärte Menetlusalune isik H.V

ik: XXX, EV kodakondsus, elukoht: xxx xxx, e- , post: xxx, tel: xxxxxxxx. Kohtuvälise menetleja esindaja Jekaterina Aleinikova -Harju , Põhja prefektuuri Lääne politseijaoskond, menetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. H.V tunnistada LS 201 lg 2 o toimepanemises

süüdi § ettenähtud väärte ning mõista temale karistuseks arest 20 (kaks nd . kümme ) päeva

2. Mõistetud arest 0 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 30.11.2023. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o § 199 lg 3 sätete kohaselt alates 15.09.2023. VTMS kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

13.05.2023 AB 1627069 (2317,23,004744) koostatud väärteoprotokollist nr nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et Mustamäe tee 55 13.05.2023 kell 22.08 juhtis H.V Tallinnas juures suunaga Paldiski mnt- Toyota Avensis M1 reg. XXXXXX, le mootorsõidukit märk omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 keeldusid ja pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo.

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse 06.09.2023, s.o piisava ajavaruga kriminaalhooldaja vahendusel kätte saanud. Küll teatas menetlusalune isik telefoni teel, et tal on liikumisega raskusi ja ta ei tule kohtuistungile ning saatis kohtule kirja, milles taotles väärteoasja läbivaatamist tema osavõtuta.

Kohus leiab, et kuivõrd VTMS § 90 lg 1 sätte kohaselt, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutatakse asja ilma menetlusaluse isiku või tema kaitsjata. Käesoleva juhul ei ole menetlusalune isik taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud piisava ajavaruga. Seetõttu arutab kohus väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta.

Seejuures ei märgi viidatud säte seda, et sellisel juhul võib kohus asja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta, vaid sättes on üheselt öeldud, et sellisel juhul arutatakse asja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta, s.t kohtul ei olegi muud võimalust. Vastavalt VTMS § 98 lg 5 sätetele, kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu. Väärteotoimikus leiduvast menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 3) nähtuvalt on menetlusalune isik oma 13.05.2023 antud selgituses märkinud, et „13. mail sai oma sõbralt auto, et seda värvida, kuna mul uudub juhtimisõigus p peeti mind kinni, sest tagatuled ei põlenud.

Kahetsen tehtut“. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et väärteoasjas kogutud tõenditega on väärteo toimepanemine tõendatud. Karistusregistri andmete kohaselt on isikut korduvalt karistatud, ka mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta. Arvestades menetlusaluse isiku ütlusi, mis on kajastatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, 21.05.2021 mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, pidi isik aru saama, et teole järgneb karistus, kuid see ei pannud teda teo toimepanemisest loobuma. Lähtudes sellest leiab kohtuväline menetleja, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega ja menetlusalune isik on üles näidanud ükskõiksust karistusse ja reeglitesse.

Isiku varasem karistus näitab, et isik ei soovi järgida erinevaid seadusi ega tee järeldusi varem määratud ja mõistetud karistustest. Lisaks sellele nähtub t puudub kindel sissetulek ja tal võivad tekkida raskused rahatrahvi oimikust, et isikul tasumisel. Varasemad rahatrahvid on jäetud tasumata. Teda on samalaadse väärteo eest karistatud arestig . a, mis asendati 20 tunni üldkasuliku tööga Taaskord rahatrahvi määramise või aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole otstarbekas ning rahatrahv on ennast karistusliigina ammendanud.

Kasvatavat mõju võib menetlusalusele isikule avaldada aresti kandmine. aotleb menetlusaluse isiku Kohtuväline menetleja t väärteos süüdi tunnistamist ja KarS § 56 lg 1 alusel kari tamist arestiga 20 päeva. s

Kohus, materjale, kontrollinud väärteoasja s.h menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud selgitusi väärteo toimepanemise asjaolude kohta, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. o

LS § 90 lg 1 p 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust samuti kes on kõrvaldatud sõiduki (p 1), juhtimiselt vastavalt -le 91 (p 3). H.V

LS § andmeid kajastavast õiendist nähtuvalt menetlusalusel isikul , menetlusalune isik oli sellest ka ise oma kehtivat juhtimisõigust ei ole ütlustest tulenevalt teadlik. Seega oli ta LS § 90 lg 1 p 1 märgitud isikuks. Lisaks sellele on teda 25.08.2021 mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus õiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt võis . S otsusele esitada vaide 30 päeva jooksul ning otsus kehtib kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse omandamiseni.

Kuivõrd otsust ei vaidlustatud ja juhtimiselt kõrvaldamise alus, s.o juhtimisõiguse puudumine, ei ole senini ära langenud, on otsus senini kehtiv ja menetlusalusel isikul lasub mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu mootorsõiduki juhtimise keeld. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid, juhtides 13.05.2023 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt samal põhjusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning sellise väärteo eest ka karistatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima.

Nendest andmetest saab järeldada, et menetlusalune isik oli täielikus teadmises nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Karistuse mõistmine LS § 201 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse kaitsmise huvisid. mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

Kuivõrd LS § 201 lg näe b ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on 8 kehtiv at väärteokaristust, mh kolme liiklusalase väärteo eest ning kõik määratud rahatrahvid on menetlusalu jätnud ne isik tasumata, milledest kaks on ka asendatud arestiga ja asendatud üldkasuliku tööga. Sellest saab järeldada, et varasem karistus rahatrahvide ad ed näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkas samalaadsete liiklusalaste süütegude toimepanemist, jättes ka määratud rahatrahvid tasumata.

Isiku andkeetandmete kohaselt isik ka ei tööta. Arvestades määratud rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid trahvide maksmiseks kui ka seda, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistusi, juhtimisõiguse puudumist ja jätkab liikluses juhina osalemist. Seega on rahatrahv kui tagajärjetuks jäänud ja tasumata jäetav karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Menetlusalune isik on ollis avaldanud ka kahetsust, menetlusaluse isiku ülekuulamise protok millesse kohus suhtub menetlusaluse isiku karistusregistri andmeid arvestades kriitiliselt. Kuivõrd isikut on ka varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ja karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata, samuti on menetlusalune isik toime pannud ka teiseliigilisi väärtegusid, mis näitab menetlusaluse isiku negatiivset suhtumist õiguskorda üldisemalt, on menetlusalune isik üheselt teadlik nii toime pandud teo keelatusest, võimalikest põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest.

Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis saab asuda seisukohale, et kesk vad mist määra ületava karistuse tingi nii keskmine süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Kuivõrd menetlusalusele isikule määratud rahatrahve on asendatud arestiga ja arestid omakorda üldkasuliku tööga, pärast mida on menetlusalune isik jätkanud väärtegude toimepanemist, leiab kohus, et menetlusalust isikut ei ole mõjutanud ei rahatrahvid, üldkasulik töö ega ka teadmine, et järgmisena võidakse tema suhtes kohaldada karistusliigina aresti. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus kestusega üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Menetlusaluse isiku järjekordne õigusvastane käitumine väärteo toimepanemise ajal ja tema karistusandmed viitavad sellele, et menetlusalune isik tegi kõik endast oleneva sellise tagajärje saavutamiseks.

Mis puudutab võimalust asendada karistus üldkasuliku tööga, siis sellist asendamist saab teha vaid süüdlase nõusolekul. Käesoleval juhul aga süüdlane kohtuistungile ei ilmunud ja temalt ka mingit nõusolekut küsida ei olnud võimalik. Kuivõrd aga menetlusaluse isiku suhtes on rahatrahvi asenduskaristusena lähiajal kahel korral kohaldatud aresti, mis on asendatud üldkasuliku tööga ja ka selline asendamine oodatud tulemust ei andnud ega suunanud menetlusalust isikut õiguskuulekusele, siis oleks süüdlase taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks nii või teisiti jäänud tagajärjetuks, kuivõrd ka sellist liiki asenduskaristus oma eesmärki täitnud ei ole.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/