3-22-75/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.09.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-75

Haldusasi

X kaebus Rahapesu Andmebüroo 17.11.2021 otsuse

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja KK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.06.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rahapesu Andmebüroo apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Rahapesu Andmebüroo apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 14.06.2022 otsuse haldusasjas nr 3-22-75 resolutsioon muutmata, kuid

muuta osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.10.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-22-75

2(10)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kale

Cap

OÜ

esitas

07.06.2021

tegevusloa

taotluse

tegutsemiseks

finantseerimisasutusena. Taotluses on märgitud äriühingu rahvusvahelise finantssanktsiooni

eest vastutavaks isikuks ning kontaktisikuks rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse

(RahaPTS) mõistes X.

2. Rahapesu Andmebüroo (RAB) viis 25.10.2021 X-ga Kale Cap OÜ tegevusloa taotluse

menetluse raames läbi vestluse kontaktisiku sobivuse hindamiseks.

3. RAB leidis 17.11.2021 e-kirjas, et X ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-s 2 sätestatud

kontaktisiku nõudele ja andis Kale Cap OÜ-le tähtaja uue kontaktisiku leidmiseks (hiljemalt

20.12.2021).

4. X esitas 25.11.2021 RAB-ile taotluse 17.11.2021 otsuse tühistamiseks või alternatiivselt

uue vestluse läbiviimiseks tema sobivuse hindamiseks.

5. RAB selgitas 09.12.2021 vastuses täiendavalt, millistel põhjustel hinnati X teadmised

ebapiisavateks ja milliseid vastuseid temalt 25.10.2021 vestlusel oodati.

6. X esitas Tallinna Halduskohtule 10.01.2021 kaebuse RAB-i 17.11.2021 otsuse

tühistamiseks.

Vaidlustatud otsus rikub kaebaja põhiseaduse (PS) §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust ja PS §

29 lg-st 1 tulenevat õigust valida endale vabalt tegevusala, elukutse ja töökoht. Kaebaja ei ole

nõus vastustaja väitega, et tegevusloa taotleja kontaktisik ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.

25.10.2021 vestluse protokollist nähtub, et vestlus kujutas endast täisväärtuslikku akadeemilist

eksamit. Vestlus oli protokollitud pealiskaudselt, ettevalmistusaega ei antud, õigusliku

kirjanduse kasutamist ei lubatud. Ühtegi täpsustavat küsimust, kui mõnest vastusest ei piisanud,

ei esitatud. Kaebaja vastas sisuliselt valesti ainult rahvusvaheliste sanktsioonide teemal

püstitatud küsimusele, kuna need olid esitatud viimastena ja kaebaja oli juba väsinud. Vastustaja

väidab, et ka teistele küsimustele vastates esinesid ebatäpsused. Selleks, et vastata täpselt

kõikidele küsimustele, pidi kaebaja mitme mahuka seaduse sisu peast mäletama. Niivõrd

rangeid nõudeid ei ole isegi oluliselt põhjalikumaid õiguslikke teadmisi nõudvate ametikohtade

(kohtunik, vandeadvokaat, prokurör) eksamitel. Sisuliselt oli kaebaja allutatud kutseeksamile,

mis ei ole finantseerimisasutuse tegevusloa saamiseks ette nähtud. Kutseeksamid peavad

vastama kutseseaduse nõuetele. Antud juhul aga selle seaduse nõuetest kinni ei peetud.

Vestlusel toimuvast eksamist ja selle nõuetest ei teavitatud kaebajat ette.

Kaebaja on olnud varem RAB-i vestlusel kontaktisiku teemal ja RAB kinnitas kaebaja

kandidatuuri. DreamFI OÜ menetluses 09.12.2021 kontrollis RAB kaebaja teadmisi. Kaevatav

otsus rikub kaebaja varalisi õigusi. Kaebajale ei ole selge, kas ta saab edaspidi pakkuda

ettevõttetele kontaktisiku teenust vastavalt RahaPTS § 17 lg-tes 4 ja 5 kehtestatud nõuetele või

mitte ning mis teha ettevõttega, kus kaebaja juba rohkem kui kaks aastat töötab kontaktisikuna.

Eksamit korraldades väljus RAB oma pädevuse piiridest. RAB rikkus ka otsuse

põhjendamiskohustust, jättes põhjendamata, miks ei saa vestluse tulemust lugeda positiivseks

ning millistele RahaPTS § 17 lg-tes 4 ja 5 kehtestatud nõuetele kaebaja ei vasta. Otsuse

üldsõnalistest põhjendustest ei selgu, miks on kaebaja äriühingu kontaktisikuks sobimatu ja

milline peab olema eduka eksami tulemus. Arusaamatu on, kes osales kaebaja vestluse

3-22-75

3(10)

hindamisel ja milline pädevus, haridus jne sellel isikul on. Kaebajaga läbiviidud vestluse

protseduuri seaduslikkuse kohta RAB sisuliselt ei vastanud.

Isegi kui kaebaja ei vastanud nõuetele, oleks RAB haldusorganina kohustatud haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 15 lg 2 alusel määrama taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, mis võiks olla korduva vestluse läbiviimine. Vestlus kaebajaga toimus

25.10.2021, otsus on langetatud sama aasta novembris, kaebajal oli piisavalt aega uute

teadmiste saamiseks või värskendamiseks.

7. RAB palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja ei vasta RahaPTS §-s 17 sätestatud nõuetele. Kontaktisiku poolt RahaPTS § 17 lg-s 7

sätestatud kohustuste täitmine eeldab seaduste ja nende alusel antud õigusaktide tundmist ja

hoolsuskohustuse täitmist. Seejuures on kontaktisiku kohustuseks, et ettevõtte tegevus ka

tegelikult vastaks seadusest tulenevatele nõuetele. Vastava asjaolu tagamiseks on kontaktisikule

kehtestatud kõrgendatud nõuded. Kui isikul puuduvad teadmised nii ettevõttega seotud kui ka

valdkondlikest riskidest ning RahaPTS-i nõuete osas on teadmised puudulikud, ei ole

kontaktisikul võimalik täita seadusega kehtestatud ülesandeid ning RAB-il ei ole võimalik anda

omapoolset kooskõlastust. Kaebaja vastas valesti või tema vastused olid ebapiisavad neljas

valdkonnas: ärisuhte seire, hoolsusmeetmed, tugevdatud hoolsusmeetmed, rahvusvahelised

sanktsioonid. Ebatäpsused esinesid kõigi küsimuste vastustes, mitte ainult rahvusvaheliste

sanktsioonide teemal esitatud küsimuste vastustes. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud

põhjendusi selle kohta, et vastustaja oleks rikkunud diskretsiooniõigust või oleks valesti

tõlgendanud kaebaja vastuseid küsimustele või kaebaja vastused vastasid seaduses sätestatule

sisuliselt. Kui isik ei oska selgitada kohustusi, mida ta peaks hakkama igapäevaselt täitma

kontaktisikuna, ei ole võimalik anda kooskõlastust ettevõtte poolt nimetatud kontaktisiku

kandidatuurile ja väljastada tegevusluba ettevõttele (RahaPTS § 72 lg 1 p 2). Kuna kaebaja

väidab, et ta juba tegutseb nimetatud valdkonnas kontaktisikuna, peaks talle olema sisulised

kohustused tuttavad praktilise kogemuse kaudu. Juriidilise haridusega isik peaks oskama lugeda

seadust, mõistma sätete sisu ning vähemalt üldjoontes mäletama ja teadma, mida üks või teine

kohustus, mõiste jm tähendab. RahaPTS ega rahvusvahelise sanktsiooni seadus (RSanS) ei ole

sedavõrd mahukad, et juriidilise haridusega kaebaja ei suudaks neid läbi töötada. Vastustaja ei

hinda seaduste sätete peast tsiteerimist, vaid nende sisulist mõistmist.

Väide kohtunike, vandeadvokaatide ja prokuröride eksamist on asjakohatu ja ka ebaõige, kuna

kohtunike ja ka advokaatide suulistel eksamitel, millele on võimalik pääseda üksnes pärast

kirjaliku eksami sooritamist, tuleb vastata sisulistele küsimustele seaduseteksti kasutamata.

25.10.2021 vestlus ei olnud kutseeksam, vaid RAB-i poolne hinnangu andmine, kas kaebajal

on piisavad teadmised ja oskused kontaktisiku tööülesannete täitmiseks. Kaebajale edastatud

kutses on märgitud vestluse eesmärk ja selles on viidatud ka RahaPTS § 72 lg 1 p-le 2. Seega

oli kaebajat teavitatud toimingu eesmärgist ja ka vestluse sisust ning kaebajal oli võimalus

vestluseks valmistuda. Samuti oli kaebajal piisavalt aega, kui ta ei saanud kutse ja ka toimingu

sisust aru, pöörduda RAB-i poole ja paluda selgitust menetlustoimingu sisu osas.

17.11.2021 puudustest teavitamise kirjas on vastustaja piisavalt selgelt ja põhjendatult välja

toonud, milles seisneb puudus ja miks ei sobi kaebaja kontaktisikuks. On selgitatud, et

kontaktisiku poolt RahaPTS § 17 lg-s 7 sätestatud kohustuste täitmine eeldab seadusest ja selle

alusel koostatud õigusaktidest tulenevate nõuete tundmist, ning valdkondade loetelu, mille

kohta isik kas vastas valesti või olid esitatud vastused ebapiisavad. Kuna puuduste teatega ei

ole määratud kindlaks, kas tegevusluba antakse välja või mitte, ei ole RAB kohustatud tooma

välja üksikasjalikku analüüsi. Seejuures on 17.11.2021 teate primaarseks adressaadiks

tegevusloa taotluse esitanud äriühing, mitte kaebaja. Tegevusloa taotlejale anti teada, et tema

3-22-75

4(10)

poolt valitud kontaktisik ei vasta nõuetele ja äriühingule anti võimalus leida uus kandidaat.

Juhul kui taotluse esitanud äriühing seda ei tee, tuleb RAB-ilt lõplik haldusakt, milles on RAB-

il kohustus tuua välja ammendavalt, miks tegevusluba ei väljastatud.

Varasem hinnang isiku sobivusele ei tähenda, et RAB ei võiks isiku sobivust ümber hinnata.

Kaebaja on kahes äriühingus kontaktisik. RAB andis tegevusloa menetluse raames oma

kooskõlastuse kontaktisiku osas 28.06.2021 ja 19.07.2021. RAB-il on õigus läbi viia uus vestlus

isikuga, sõltumata sellest, kas temaga on ka varasemate menetluste käigus vesteldud. Seejuures

on RAB-il õigus uue tegevusloa menetluse raames muuta oma halduspraktikat, sh karmistada

hindamiskriteeriume ning viia läbi täiendav ja põhjalikum kontroll. RAB on oma

halduspraktikat muutnud ja hakanud tegema põhjalikumat kontrolli mh tulenevalt 25.05.2021

avaldatud riikliku rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangust, mille kohaselt on

virtuaalvääringu teenuse pakkujad kõrge rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga sektor.

Menetlustoimingu protokoll on kaebaja poolt allkirjastatud, millega ta on andnud kinnituse, et

tema ütlused on kirja pandud õigesti ning ta on ka tutvunud oma õiguste ja kohustustega

haldusmenetluses. Vastuväiteid ei ole kaebaja protokolli allkirjastamisel esitanud ja eelduslikult

luges kaebaja kui jurist protokolli enne allkirjastamist läbi, mistõttu pidanuks ta juhtima

menetlustoimingu läbiviija tähelepanu ebatäpsustele, kui neid oleks protokollis esinenud. Seega

saab eeldada, et kaebaja pidas oma vastuseid ammendavateks ja nõustus ka protokollis

kajastatuga. Jääb arusaamatuks, kuidas rikkus 17.11.2021 puuduste kõrvaldamise teatis kaebaja

varalisi õigusi. Vastustajal ei ole kohustust läbi viia uut vestlust sama isikuga, kelle puhul on

vastustaja juba tuvastanud, et isiku teadmised ei vasta kontaktisikule kehtestatud nõuetele.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 14.06.2022 otsusega kaebuse, tühistas RAB-i 17.11.2021

otsuse ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 20 eurot.

RahaPTS § 17 lg 5 kohaselt võib kontaktisikuks määrata üksnes isiku, kes töötab alaliselt Eestis

ja kellel on kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud

võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine. Kontaktisiku määramine

kooskõlastatakse RAB-iga. RahaPTS § 17 lg 5 kohaselt on RAB-il õigus saada kontaktisiku või

kontaktisiku kandidaadi sobivuse kontrollimiseks kontaktisikult või kontaktisikukandidaadilt,

tema tööandjalt ning riigi andmekogudest teavet. RahaPTS § 72 lg 1 p 2 kohaselt antakse

ettevõtjale tegevusluba, kui kontaktisik vastab RahaPTS nõuetele. Viidatud RahaPTS sätetest

tuleneb RAB-ile õigus, aga ka kohustus kontrollida kontaktisiku vastavust RahaPTS nõuetele.

See hõlmab RAB-i õigust hinnata kontaktisiku teadmisi RahaPTS-i ja RSanS-i regulatsioonide

kohta.

RahaPTS-s pole täpsemalt reguleeritud kontaktisiku teadmiste kontrolli korda. Kuna tegemist

on osaga tegevusloa andmise menetlusest, laienevad ka kontaktisiku nõuetekohasuse kontrollile

täpsema regulatsiooni puudumisel haldusmenetluse üldpõhimõtted, sh vormivabadus ja

eesmärgipärasus (HMS § 5 lg-d 1 ja 2). RAB on valinud kontaktisiku nõuetele vastavuse

kontrolliks vestluse vormi. Kontaktisiku kandidaadile esitatavad küsimused ning neile antud

vastused protokollitakse. See tagab RAB-i otsuse kohtuliku kontrolli võimaluse. Kaebaja ja

RAB-i ametniku vestluse käik on kajastatud RAB-i 25.10.2021 menetlustoimingu protokollis.

Vaidlustatud otsuses, millega RAB teavitas Kale Cap OÜ-d puudustest tegevusloa taotluses

(mittesobiva kontaktisiku esitamine) oli välja toodud „mõned valdkonnad“ (RAB-i

sõnakasutus), kus kaebaja kas vastas valesti või olid tema vastused RAB-i hinnangul

ebapiisavad, s.o ärisuhete seire, hoolsusmeetmed, tugevdatud hoolsusmeetmed ja

rahvusvaheline sanktsioon. Sedavõrd üldsõnalist põhjendust, kus viidatud oli üksnes n-ö

probleemsetele valdkondadele, ei saa HMS-i kontekstis pidada piisavaks, kuna sellisena ei ole

vastustaja otsus kohtulikult kontrollitav. Samas on kaebaja 25.11.2021 pöördunud RAB-i poole,

3-22-75

5(10)

väljendades mittenõustumist RAB-i 17.11.2021 otsusega, taotledes RAB-i otsuse tühistamist

või alternatiivselt kaebaja korduvale vestlusele lubamist. RAB vastas sellele pöördumisele

09.12.2021, esitades enda seisukoha ja täiendavad selgitused vestluse kohta. Selles vastuses

põhjendas RAB üksikasjalikult erinevate küsimuste-vastuste lõikes oma negatiivset otsust

kaebaja kandidatuuri osas. Sisulises mõttes on pooled läbinud vaidemenetluse (hoolimata

sellest, et pöördumise esitas kaebaja, mitte Kale Cap OÜ kui tegevusloa taotluse esitanud isik)

ja RAB-i 09.12.2021 vastus on käsitatav vaideotsusena. Vaideotsusega on võimalik esialgses

haldusaktis esitatud põhjendusi täpsustada. Puudub mõistlik kahtlus, et vastustaja juhindus

17.11.2021 otsust tehes samadest kaalutlustest, kui on kajastatud 09.12.2021 põhjalikemates

selgitustes. Seega pole alust tühistada RAB 17.11.2021 otsust pelgalt formaalsetel kaalutlustel,

eelkõige põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu.

Vastustaja leidis, et kaebaja vastused on puudulikud neljas erinevas kategoorias: 1) ärisuhete

seire (küsimus nr 5), 2) hoolsusmeetmed (küsimus nr 10), 3) tugevdatud hoolsusmeetmed

(küsimus nr 11), 4) rahvusvaheline finantssanktsioon (küsimused nr 15, 17, 18, 19, 22). Viies

küsimus koosnes neljast alaküsimusest („Milline on Teie ettevõtte äriplaan? Kas teenuse

tarbijatega luuakse ärisuhteid või pakutakse teenust juhuti tehingutena? Kes ning mil moel

teostab ettevõttes ärisuhte seiret? Mida see endas hõlmab, arvestades RahaPTS-i?“). Vastustaja

hinnangul oli kaebaja vastus puudulik äriseire teostamise osas. Kaebaja vastus oli: „Ärisuhte

seiret teostavad töötajad, kuid praegu teostan seda mina. Seda teostatakse läbi skriiningu või

monitooringu. Ja kui on kahtlused, siis küsime lisainfot tarbijatelt, klientidelt. Kui takistusi ei

saa kõrvalda, siis töötame edasi vastavalt seadusele, esitame teate RAB-ile.“ Kaebaja vastus oli

üldine ega lähtunud seaduse terminikasutusest. Vastus oli RahaPTS § 23 lg 2 kontekstis ka

ebapiisav. Samas ei saa öelda, et kaebaja oleks vastanud teemast mööda. Ilmselt oleks

lisaküsimuste esitamise kaudu saanud selgitada kaebaja teadmiste tegelikku ulatust. Vastuseks

kuuendale küsimusele on kaebaja vastanud, et: „kavatseme töötada EL klientidega. Kolmandate

riikidega ja mustadest nimekirjadest riikide klientidega me töötada ei soovi.“ Seega tekib

küsimus, kas kontaktisik peaks vastuseid andma vastavalt RahaPTS sätete struktuurile (vt

RahaPTS § 23 lg 2 p 5), mis juhul oleks tegemist pigem (kutse)eksamile sarnase teadmiste

kontrolliga, või üksnes vastavalt konkreetse ettevõtte äriplaanile ja tegevussuunale. Kümnendas

küsimuses küsiti, milliseid hoolsusmeetmeid on isik kohustatud rakendama RahaPTS-i kohaselt

(sh Kale Cap OÜ). Kaebaja antud vastus küsimusele nr 10 on küllaltki pikk. Kaebaja vastuses

pole küll kasutatud seaduse terminoloogiat, nt pole eraldi välja toodud riikliku taustaga isikuid

(RahaPTS § 20 lg 1 p 5), tegelikke kasusaajaid (RahaPTS § 20 lg 1 p 3), kliendi või juhuti

tehtavas tehingus osaleva isiku esindajat (RahaPTS § 20 lg 1 p 2), kuid kaebaja on siiski

üldistatud kujul ja oma sõnadega kirjeldanud hoolsusmeetmete olemust vastavalt RahaPTS §

20 lg-le 1, sealjuures on eraldi välja toonud ärisuhete seire (RahaPTS § 20 lg 1 p 6), mistõttu ei

nõustu kohus vastustaja järeldusega, et kaebaja on toonud välja üksnes RahaPTS § 20 lg 1 p-s

1 toodud meetmed. Siingi selgunuks isiku tegelik teadmiste ulatus lisaküsimuste esitamise

kaudu. Küsimuses nr 11 tuli kaebajal välja tuua, millistel juhtudel tuleb kohaldada tugevdatud

hoolsusmeetmeid. Kaebaja vastas: „Rakendame, kui tegemist on näiteks PEP; kui klient on

geograafilise kõrgema riskiga või kui on kolmandatest riikidest; kui on mahukad käibed

kliendil.“ Vastustaja hinnangul jättis kaebaja mainimata RahaPTS § 36 lg 2 p-des 1 ja 4

sätestatud olukorrad. Kohus möönab, et kaebaja vastus on ebatäielik, kuid pole selge, et isik

poleks olnud suuteline lisaküsimuste abil puudu jäänud vastuseid andma (arvestades mh

RahaPTS § 36 lg 2 p-de 3 ja 4 suhtelist sarnasust).

Vastustaja leiab, et isikul puuduvad piisavad teadmised rahvusvahelise finantssanktsiooni

rakendamise meetmetest ja nõuetest (küsimused 15, 17, 18, 19, 22). Küsimuse nr 15 („Milliseid

rahvusvahelise sanktsioonide nimekirju Te teate?“) puhul isik küll teadis, kust vaadata

rahvusvaheliste finantssanktsioonide kohta informatsiooni, kuid küsitud oli konkreetseid

3-22-75

6(10)

nimekirju, millest isik oskas välja tuua vaid ÜRO nimekirja. Kohus nõustub sellega, et kaebaja

vastus oli ebatäielik. Küsimusele nr 17 („Kuidas ja kui tihti kontrollitakse finantssanktsiooni

jõustumisel, muutmisel või lõppemisel, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on

finantssanktsiooni subjekt? Kuidas kontrollitakse sanktsiooni nimekirju?“) vastas kaebaja, et

finantssanktsiooni jõustumist, muutmist või lõppemist kontrollitakse läbi RAB-i kodulehe.

Finantssanktsiooni kontrolli tihedus on vastavalt ärisuhte seirele ja kõrgendatud riskiga

klientide puhul kord poole aasta jooksul. Tavalise riskiga klientide puhul kord aastas. RAB-i

hinnangul ei ole sellise perioodi jooksul tehtavad kontrollid piisavad. Finantssanktsiooni

jõustumist, muutmist või lõppemist tuleks vastustaja hinnangul kontrollida vähemalt üks kord

päevas ja kehtestatud meetmetele tuleks reageerida viivitamatult. Kuigi kohtu teada pole

õigusaktides fikseeritud kontrolli sagedust ja osaliselt võib see sõltuda äriühingu tegevuse

intensiivsusest, on vastustaja põhjendatult lugenud kaebaja vastuse ebarahuldavaks.

Küsimusele nr 18 („Kuidas tuvastatakse võimalust, et klient on sanktsioneeritud isiku kontrolli

all?“) vastas kaebaja, et isikult või ettevõttelt küsitakse, kes saatis raha ja raha päritolu

tõendavaid dokumente. RAB-i hinnangul ei piisa vaid tuvastamisest, kes saatis raha ja millised

on raha päritolu tõendavad dokumendid. Ettevõtte peab suutma tuvastama olukorra, kus

tehingus kaasatud rahalised vahendid võivad kaudselt saada finantssanktsiooni subjektile

kättesaadavaks või tehtav tehing toob kaudselt kasu finantssanktsiooni subjektile, kelle kontrolli

all on klient tehingu teinud. Kohtu arvates vajanuks kaebaja teadmiste ulatuse selgitamine

lisaküsimuste esitamist. Küsimusele nr 19 („Kuidas tuvastatakse finantssanktsiooni rikkuvat

tehingut?“) vastas kaebaja, et Kale Cap OÜ-l ei ole finantssanktsiooni rikkuva tehingu

tuvastamiseks kasutusel tehnilisi vahendeid, vaid neid tuvastatakse monitoorimise käigus. RAB

toob välja, et tehnilise lahenduseta ei ole võimalik efektiivselt ja piisava kiirusega tuvastada

finantssanktsiooni rikkuvat tehingut, eriti kui kliendi sõnul kontrollitakse finantssanktsiooni

jõustumist, muutmist või lõppemist teatud juhtudel kord poole ja kord aasta jooksul. Kohtul on

kahtlus, kas vastava tehnilise lahenduse puudumine saab olla etteheidetav kontaktisikule tema

teadmiste kontrolli menetluses, vaid see on pigem äriühingu juhatuse pädevusse kuuluv

küsimus, millega tuleb tegeleda tegevusloa andmise üle otsustamisel. Küsimus nr 22 seisnes

selles, milliseid andmeid esitatakse koos ISR teatega RAB-ile. Isiku sõnul edastatakse ISR

teatega andmed kliendi, tehingu ja kliendiprofiili kohta ning kirjavahetuse andmed. RAB

märgib, et ISR teatega tuleb esitada muuhulgas ka sanktsiooni subjekt, režiim, võetud meetmed

ja millal meetmed kasutusele võeti. Juhul kui välja toodud andmeid ei ole ISR teatega esitatud,

pole isik korrektselt mõistnud ISR teate sisu ja teade on valesti esitatud. Kohus möönab, et

kaebaja vastus on olnud ebatäielik.

Nõustuda tuleb sellega, et kaebaja vastused on kohati üldised ja ebatäielikud. Kontaktisiku

nõuetele vastavuse kontroll ei vasta siiski HMS-i üldpõhimõtetele, eelkõige läbipaistvuse

nõudele. Selgusetuks jääb, kas tegemist on kutseeksami laadse teadmiste kontrolliga, kus

eeldatakse kontaktisiku laiemaid teadmisi RahaPTS-st ja RSanS-st või hinnatakse kontaktisiku

teadmisi konkreetse äriühingu profiili ja äriplaani silmas pidades. RAB lähtub pigem esimesest

alternatiivist. RAB eeldab seaduse nõuete ja terminoloogia detailset tundmist, sealjuures ei piisa

sellest, kui isik oskab üldjoontes kirjeldada kontaktisiku kohustusi. Kuna lisaküsimusi ei esitata

ja küsimused on detailsed, eeldab kontaktisiku vestluse edukas läbimine eelnevat põhjalikku

ettevalmistamist. Selline lähenemine pole õigusvastane, kuid sellisel juhul tuleb esitatavatest

nõuetest eelnevalt teada anda, et isikud saaksid end vastavalt ette valmistada. Kui eeldatakse

spetsiifilisi teadmisi, võib tulemuslikumaks kontrolli vormiks olla hoopis kirjalik test. Sellisel

juhul saab määrata testi sooritamiseks nõutava punktisumma ja iga küsimuse osakaalu. Selliselt

oleks läbipaistavalt paika pandud kontaktisikult eeldatav teadmiste tase. Tagatud oleks ka

teadmiste objektiivne hindamine. Praeguses olukorras pole arusaadavalt teada antud, millist

teadmiste taset kontaktisikult eeldatakse. Kuna lisaküsimusi ei esitata, pole ka selge, milline on

kandidaadi teadmiste tegelik tase.

3-22-75

7(10)

Praeguses olukorras saaks RAB-i otsust lugeda õiguspäraseks, kui kontaktisiku kandidaadi

vastused ei jäta kahtlust tema sobimatusest täita kontaktisiku ülesandeid. Kaebaja puhul sellist

järeldust teha ei ole võimalik. Kaebaja vastustest nähtub, et ta on üldjoontes kursis kontaktisiku

ülesannetega. Kaebaja vastustes esines vajakajäämisi, kuid lisaküsimuste esitamata jätmise

tõttu pole kaebaja teadmiste tegelikku taset välja selgitatud. Vastustaja pole eelnevalt ka paika

pannud kontaktisiku nõutavat teadmiste taset, st kas vestluse läbimiseks on vaja anda kõigile

küsimustele õiged ja ammendavad vastused või on olemas ka teatav eksimisruum. Selliselt pole

kohtul võimalik veenduda, et vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane. Vaidlustatud otsus ei

ole kontrollitav, mistõttu tuleb RAB-i vastavat otsust pidada õigusvastaseks.

Teadmiste puudumine on üldjuhul kõrvaldatav enda täiendamise kaudu. Selgemat õiguslikku

põhjendamist vajaks RAB-i praktika mitte võimaldada puuduvaid teadmisi täiendada ega

taotleda uut hindamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. RAB palub 14.07.2022 apellatsioonkaebuses halduskohtu 14.06.2022 otsus tühistada ning

teha asjas uus otsus, millega jätta X kaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

25.10.2021 vestlus ei olnud kutseeksam, vaid RAB-i hinnangu andmine sellele, kas kaebajal on

piisavad teadmised ja oskused kontaktisiku tööülesannete täitmiseks. Vestluse käigus esitati

kaebajale erineva sisuga küsimusi, nt paluti kirjeldada töökogemust rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise valdkonnas, kas ja millises valdkonnas on omandatud haridus jne. Ka

tavalistel töövestlustel esitatakse kandidaatidele küsimusi valdkonna kohta, kuhu tööotsija

kandideerib, sh sisulisi küsimusi. Samuti on tavapärane, et sageli palutakse töövestluse käigus

lahendada mõni kaasusülesanne ja seda ei loeta kutseeksamiks. Kaebajale edastatud kutses on

märgitud vestluse eesmärk ja on viidatud RahaPTS § 72 lg 1 p-le 2. Seega teavitati kaebajat

eelnevalt, et vestluse käigus hinnatakse tema sobivust kontaktisikuna töötamiseks. Kutse

edastati 02.09.2021 ehk peaaegu neli nädalat enne vestluse toimumist, mis oli piisav aeg

valmistumiseks. Kohus ei ole arvestanud, et kaebaja on juriidilise kõrgharidusega ja enda sõnul

töötanud juristina ca 20 aastat ning rahapesu ja terrorismi tõkestamise valdkonnas tegutsenud

viimased 2‒3 aastat. Lisaks on ta väidetavalt osalenud RAB-i korraldatud seminaridel

(koolitustel). Seega pidanuks ta mõistma kutses märgitud menetlustoimingu sisu ja eesmärki.

Oma kogemusega oleks kaebaja pidanud oskama vastata vestlusel esitatud küsimustele ka ette

valmistamata. Kui isik tegutseb finantsteenuse osutamise valdkonnas, siis lähtuvalt oma

tegevusvaldkonnast peab ta suutma loetleda olukorrad, millal tuleb kohaldada tugevdatud

hoolsusmeetmeid. Selleks ei pea andma isikule lisaaega ettevalmistamiseks või teda teavitama

sellest, et soovitakse viia läbi vestlus sisuliste teadmiste osas. Isik, kes soovib olla

kontaktisikuks ettevõttes ja kes peab igapäevaselt rakendama RahaPTS-s sätestatud nõudeid,

peab ka tegelikult neid teadma, et suuta täita oma otseseid tööülesandeid. Kaebajal oli piisavalt

aega RAB-ilt selgituste küsimiseks, kui ta ei saanud aru kutse ja toimingu sisust.

Kaebaja ei vasta RahaPTS § 17 nõuetele. Esitatud küsimused olid selged ja üheselt mõistetavad

ning lisaküsimused ei olnud vajalikud. Vastustajal ei ole kohustust esitada abistavaid

lisaküsimusi, kui vastustest nähtub, et isik ei oska küsimustele sisuliselt vastata. Kohus ei ole

arvestanud kaebaja eelnevat töökogemust, sh seda, et ta täidab juba teises ettevõttes

kontaktisiku ülesandeid, mistõttu peaksid tema teadmised olema juba eksperdi tasemel. Kohus

ei ole analüüsinud kõiki tõendeid, sh kaebaja enda esitatud tõendeid. Kohus on asunud ise

hindama kaebaja teadmisi sisuliselt ega ole lähtunud faktidest ja tõenditest kogumis. Kohus on

3-22-75

8(10)

ületanud oma pädevuse piire. Kohtul on võimalik hinnata vaid menetlustoimingu läbiviimise

õiguspärasust, mitte anda sisulist hinnangut.

Lähtuvalt vestlusel antud vastustest ja arvestades kõiki asjaolusid kogumis, ei sobi kaebaja

täitma kontaktisiku ülesandeid. Juriidilise haridusega isik peaks oskama lugeda ja mõistma

sätete sisu ning vähemalt üldjoontes mäletama ja teadma, mida üks või teine kohustus, mõiste

jm tähendab. RAB ei soovi ega hinda seaduste sätete peast tsiteerimist, vaid nende sisulist

mõistmist.

RAB ei ole keelanud kaebajal tulevikus mõne teise äriühingu tegevusloa taotluse menetluse

raames olla määratud kontaktisikuks ning tulla uuesti vestlusele, kui ta on oma teadmisi

täiendanud. RAB-il puudub lähtuvalt RahaPTS § 72 lg 1 p-st 2 ja §-st 17 võimalus sama

menetluse raames lubada isikut nn kordusvestlusele, sest äriühingu poolt määratud kontaktisik

peab vastama seaduses sätestatud nõuetele juba taotluse esitamisel.

10. X vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Kale Cap OÜ esitas 07.06.2021 tegevusloa taotluse finantseerimisasutusena tegutsemiseks.

17.11.2021 e-kirjas teavitas RAB Kale Cap OÜ-d, et RAB tuvastas äriühingu taotluses puuduse

kontrollieseme asjaoludes, mille kõrvaldamiseks tagastas RAB taotluse äriühingule MSÜS § 20

lg 2 alusel. RAB palus puuduse kõrvaldada hiljemalt 20.12.2021 ja hoiatas, et vastasel juhul

võib RAB MSÜS § 25 lg 1 p 2 kohaselt keelduda tegevusloa andmisest RahaPTS § 72 alusel.

Tuvastatud puuduseks oli: puudub sobiv kontaktisik. Tulenevalt RahaPTS § 72 lg 1 p-st 2 peab

ettevõtja poolt määratud kontaktisik vastama RahaPTS § 17 nõuetele. Äriühing märkis

kontaktisikuks X, kuid RAB tuvastas läbiviidud vestluse käigus, et Kale Cap OÜ määratud

kontaktisik X ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-s 2 sätestatud nõudele, kuna isikul puuduvad

piisavad teadmised RahaPTS-i nõuetest. RAB selgitas 09.12.2021 vastuses täiendavalt, millistel

põhjustel hinnati X teadmised ebapiisavateks ja milliseid vastuseid temalt 25.10.2021 vestlusel

oodati.

12. RAB-i 17.11.2021 ja 09.12.2021 e-kirjad ei ole haldusaktid, mille tühistamist saaks

halduskohtus nõuda. Tegemist oli menetlustoimingutega Kale Cap OÜ tegevusloa menetluses.

Kale

Cap

OÜ

esitas

RAB-ile

taotluse

anda

talle

tegevusluba

tegutsemiseks

finantseerimisasutusena. RAB viitas 17.11.2021 e-kirjas Kale Cap OÜ taotluses sisalduvale

puudusele ja selgitas, kuidas on võimalik puudus kõrvaldada, et tegevusloa taotluse saaks

rahuldada. Menetlustoimingu vaidlustamine on lubatud vaid erandjuhul. HKMS § 45 lg 3 järgi

võib haldusakti andmisega lõppevas menetluses tehtava menetlustoimingu peale esitada

kaebuse, kui menetlustoiming rikub iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist sõltumatult kaebaja

materiaalseid õigusi või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingib vältimatult kaebaja õigusi

rikkuva haldusakti andmise tulevikus (nt Riigikohtu 11.10.2018 määrus nr 3-17-2132, p 8).

Kaebuse põhjenduste kohaselt rikub RAB-i 17.11.2021 e-kiri, milles RAB andis hinnangu

kaebaja teadmistele RahaPTS-st ja RSanS-st, kaebaja õigust valida endale vabalt tegevusala ja

töökohta (PS § 29), kaebaja ettevõtlusvabadust (PS § 31) ning tema varalisi õigusi. Kaebaja

väitel tegutseb ta kontaktisikuna ka mitmes teises äriühingus. Kuna RAB leidis 17.11.2021 e-

kirjas, et kaebajal puuduvad piisavad teadmised RahaPTS-i valdkonnas, ei saanud kaebaja

asuda Kale Cap OÜ kontaktisiku ametikohale ja teenida sellega sissetulekut. Kaebaja märgib

ka, et RAB-i hinnang võtab temalt võimaluse kandideerida tulevikus kontaktisikuks

äriühingutes, mis tegutsevad RAB-i antud tegevuslubade alusel.

3-22-75

9(10)

13. Kaebaja kaebeõigust tuvastamiskaebuse esitamiseks menetlustoimingu vaidlustamisel

tuleb aktsepteerida HKMS § 45 lg 3 esimese alternatiivi alusel, kuna RAB-i 17.11.2021

menetlustoiming rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, st selle tulemusel ei ole tal võimalik

töötada Kale Cap OÜ kontaktisikuna. Kaebajal on preventiivne huvi tuvastamiskaebuse

esitamiseks (HKMS § 45 lg 2), sest ta on jätkuvalt ja ka edaspidi huvitatud töötamisest

kontaktisikuna ning olukorras, kus tegevusloa taotlejal on tegevusloa saamiseks lihtsam ja

kiirem RAB-i hinnangul ebasobiv kontaktisiku kandidaat välja vahetada, puudub kaebajal

tõhusam võimalus oma õiguste kaitseks. Ka praegusel juhul nähtub majandustegevuse registri

andmetest, et Kale Cap OÜ-le on finantseerimisasutusena tegutsemiseks RAB-i 31.01.2022

otsusega väljastatud tähtajatu tegevusluba nr FFA000439.

14. Ehkki juhul, kui menetlustoimingu üksikasjad pole õigusaktides sätestatud, määrab need

kindlaks haldusorgan (HMS § 5 lg 1), rikkus RAB ringkonnakohtu hinnangul hea halduse ja

haldusmenetluse läbipaistvuse põhimõtet, kui ei teavitanud kaebajat oma halduspraktika

karmistumisest ja sellega seonduvalt kontaktisikuga peetava vestluse iseloomust. RAB on

vastuses kaebusele selgitanud, et kaebaja on kahes äriühingus kontaktisikuks, RAB andis

tegevusloa menetluse raames oma kooskõlastuse kaebaja kui kontaktisiku osas 28.06.2021 ja

19.07.2021. Lisaks selgitas RAB, et põhjalikuma kontrolli vajaduse tegevusloa taotluste puhul

tingis 25.05.2021 avaldatud riiklik rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang, mille

kohaselt virtuaalvääringu teenuse pakkujad on kõrge rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga

sektor. Lähtudes riskihinnangutest toimus senises halduspraktikas muutus ja RAB hakkas

taotluste menetluste raames kutsuma kontaktisikuid vestlustele. RAB oleks pidanud kaebajat

kutses vestlusele (dtl 47) teavitama, et senise formaalse kontrolli asemel viib RAB läbi

põhimõtteliselt kutsesobivuse vestluse, ja märkima konkreetselt, mis teemasid selle vestluse

käigus käsitletakse ja mis on see teadmiste lävend, mida RAB eeldab pädevalt kontaktisikult.

RAB-i kutse vestlusele oli väga üldsõnaline ja sellest ei pidanud kaebaja aru saama, et ta peab

olema valmis kutseeksamile sarnanevaks vestluseks. Halduskohus on otsuses õigesti märkinud,

et teadmiste puudumine on üldjuhul kõrvaldatav enda täiendamise kaudu. Koosmõjus

asjaoluga, et RAB ei võimalda kontaktisikul sama menetluse raames kordusvestluse pidamist,

oli kaebaja vestlusel tulenevalt RAB-i puudulikust teavitamisest Kale Cap OÜ menetluse

raames lõplik tagajärg – tal ei õnnestunud saada selle äriühingu kontaktisikuks.

15. Õige ei ole RAB-i seisukoht, et halduskohtul puudus pädevus hinnata kaebajaga läbiviidud

vestluse tulemust sisuliselt. Kaebaja teadmiste kontrollimine ei kujuta endast kaalutlusõiguse

rakendamist, vaid hinnangulist otsustust (nt Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 17).

Haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat

kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust.

Siiski võib kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel

kontrollimisel, iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust

ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne (vt Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-

20-2474, p 20). Kuna praegusel juhul hindas RAB vestluse käigus sisuliselt kaebuse esitaja

teadmisi RahaPTS-i ja RSanS-i kohta, ei eelda selliste teadmiste hindamine õigusväliseid

erialateadmisi ning kaebaja õiguste riivet ei saa praegusel juhul pidada ka väheintensiivseks.

Seetõttu ei saanud halduskohus piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga.

16. RahaPTS § 72 lg 1 p 2 kohaselt on sama seaduse § 70 lg-s 1 nimetatud tegevusaladel

tegutsemiseks tegevusloa andmise eelduseks mh ettevõtja määratud kontaktisiku (vt RahaPTS

§ 17) vastavus RahaPTS-s sätestatud nõuetele. Isik vastab RahaPTS-s sätestatud nõuetele mh

siis, kui tal on kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud

võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine (RahaPTS § 17 lg 5). Viidatud

„vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning

laitmatu maine“ on määratlemata õigusmõisted, mida tuleb vastustajal menetlustoimingu

3-22-75

10(10)

tegemisel igakordselt sisustada, lähtudes konkreetse ettevõtja ja taotlusega seotud asjaoludest.

Ringkonnakohus ei ole sarnaselt halduskohtuga kaebajaga läbi viidud vestluse protokolli (dtl 6

jj) põhjal (ja arvestades, et kaebajat ei olnud eelnevalt teavitatud vestluse olemusest)

veendunud, et kaebaja ei sobi kontaktisikuks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

hinnanguga, et kaebaja vastused vestlusel olid küll osaliselt üldsõnalised ja puudulikud, kuid

samas ei andnud RAB kaebajale ka võimalust oma vastuseid täiendada, esitades täiendavaid

küsimusi või andes teada, millise täpsusastmega vastuseid oodatakse. Kaebajaga läbi viidud

vestlus ei andnud seetõttu adekvaatset pilti sellest, milline on tema tegelik teadmiste tase ja kas

ta on sobiv töötama kontaktisikuna. Ringkonnakohus nõustub selles küsimuses halduskohtu

otsuse põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 201 lg 4).

17. Eelnevast tulenevalt jääb RAB-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi

vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele (HKMS § 200 p 4). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja

§ 109 lg-le 1 jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)