2-22-9574/108 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 14.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-9574

Kohtuasi

Y avaldus X vastu alaealise lapse Cga (C) suhtluskorra

määramiseks ning lapse lasteaia ja kooli valimisel

ainuotsustusõiguse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.03.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(isa)

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja

advokaat Joonas Põder

Puudutatud isik (laps) C (isikukood XXXXXXXXXXX),

määratud esindaja vandeadvokaat Robert Suir

Puudutatud isik (ema) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja Aivar Olli

Eestkosteasutus Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed

tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 13.03.2023 määrus osas, milles kohus määras kindlaks

suhtluskorra

ja

jättis

rahuldamata

avalduse

lapse

koolivaliku

osas

ainuotsustusõiguse andmiseks. Teha tühistatud osas uus määrus, millega muuta ja

täiendada lapse ja vanemate suhtluskorda ning anda Yle C kooli valikul

ainuotsustusõigus. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

1. Rahuldada Y avaldus.

2. Määrata kindlaks Y ja Alexandra Järve suhtluskord lapsega järgnevalt:

1) Laps viibib alates määruse jõustumisest iga kuu 1. ja 3. nädala isaga ning 2.

ja 4. nädala emaga, laps antakse üle teisele vanemale pühapäeviti kell 18.00.

2) Sõltumata sellest, kumma vanema juures laps parasjagu viibib, on lapsel

õigus eemal viibiva vanemaga suhelda telefoni teel või videokõnega

privaatselt. Vanem peab arvestama, et telefonisuhtlus lapsega arvestaks

lapse magamamineku aegasid.

3) Lapse haigestumisel pikemalt kui kolm päeva, on vanem kohustatud viima

lapse perearsti juurde visiidile ja võimaldama teisel vanemal viibida koos

lapsega perearsti visiidil, teavitades selle toimumise ajast ja kohast teist

vanemat ette vähemalt 24 tundi.

4) Pühade ja tähtpäevade osas kehtib järgmine kord:

4.1. lapse sünnipäevad veedab laps ühe aasta isaga ja teise aasta emaga, kui

pooled ei lepi omavahel kokku teisiti.

4.2. jõululaupäeva ja esimese jõulupüha veedab laps ühe, teise jõulupüha

teise vanema juures ning järgmisel aastal vastupidi.

4.3. 2023. aastal veedab laps aastavahetuse 31.12 – 01.01 (k.a) emaga,

2024.aastal isaga ja sealt edasi vastavalt üle ühe aasta põhimõttel.

4.4. emadepäeva veedab laps emaga, olenemata sellest, kelle juures laps

suhtluskorra järgselt olema peab.

4.5. isadepäeva veedab laps isaga olenemata sellest, kelle juures laps

suhtluskorra järgselt olema peab.

4.6. vanemate sünnipäevadel on laps selle vanema juures, kelle sünnipäev

parasjagu on.

4.7. pühad (ülestõusmispühad, kevadpüha (1.05), jaanipäev jt) veedab laps

isa juures ühel aastal kõik esimesele poolaastale langevad pühad ja ema

juures kõik teisele poolaastale langevad pühad, järgmisel aastal vastupidi.

3. Lapse ema ega isa ei või koos lapsega asuda elama väljaspool Eesti Vabariiki

ilma teise lapsevanema kirjaliku allkirjastatud nõusolekuta, kusjuures

väljaspool Eesti Vabariiki elama asumiseks loetakse väljaspool Eesti Vabariigi

territooriumi üle 2 kuu viibimist ühes aastas.

4. Kummalgi vanemal on õigus lapsega reisida välisriiki kuni 2 nädalaks,

teavitades sellest teist vanemat vähemalt nädal aega ette.

5. Kokkuleppes nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes

lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve.

6. Rahuldada Y avaldus otsustusõiguse üleandmiseks lasteaia valiku küsimuses ja

anda Yle otsustusõigus C lasteaia valiku küsimuses alates 01.09.2023 kuni C

kooliminekuni.

7. Rahuldada Y avaldus otsustusõiguse üleandmiseks koolivaliku küsimuses ja

anda Yle otsustusõigus C koolivaliku küsimuses.

8. Tühistada määruse jõustumisel Harju Maakohtu 06.12.2022 määrusega

kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

4. Rahuldada Y määruskaebus.

5. Jätta rahuldamata X määruskaebus.

6. Jätta määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Isa avaldus

1. Y (isa) esitas 30.06.2022 maakohtule avalduse X (ema) vastu alaealise lapse C (laps)

suhtluskorra määramiseks ning lapse lasteaia ja kooli valimisel ainuotsustusõiguse saamiseks.

Isa palus määrata lapse suhtluskord kindlaks järgnevalt:

a) lapse elukoht on nii isa kui ema elukoht;

b) lapse vanem kohustub informeerima teist vanemat elukoha muutustest vähemalt 1 kuu

enne elukoha vahetamist;

c) laps viibib alates kohtumääruse jõustumisest iga kuu 1. ja 2. nädala isaga ning 3. ja 4.

nädala emaga, laps antakse üle teisele vanemale pühapäeviti kell 18:00;

d) lapse toob ja viib teise vanema elukohta last üle andev vanem, pannes seejuures lapsega

kaasa vajalikud riided ja mänguasjad, mis järgmisel lapse üleandmisel tagastatakse;

e) lapse üle kolme päeva haigestumisel on vanem kohustatud viima lapse perearsti visiidile

ja võimaldama teisel vanemal koos lapsega viibida perearsti visiidil, teavitades selle

toimumise ajast ja kohast teist vanemat ette vähemalt 24 tundi. Raskematel

haigestumistel on mõlemal vanemal kohustus ja õigus viibida lapse juures piiramatult;

f) laps võib teisele vanemale helistada. Lapsele peab olema kõne tegemise ajaks tagatud

privaatsus. Juuresviibiv vanem on kohustatud tagama selle, et laps kokkulepitud ajaks

telefonitsi kättesaadav oleks ja et ta ei tegeleks sel hetkel millegi muuga (nt televiisori

vaatamisega, õues mängimisega vms);

g) kui lapsega minnakse reisima, on mõlemad vanemad kohustatud teist vanemat sellest

informeerima, teavitades teda reisi sihtpunktist, kestusest ja lennuinfost vähemalt

kümme päeva (kui võimalik) enne lahkumist;

h) pühade ja tähtpäevade osas kehtib järgmine kord:

i. lapse sünnipäevad veedab laps üks aasta isaga ja teine aasta emaga. Vanem kelle

juures laps sel aastal oma sünnipäeval ei ole, peab lapse sünnipäeva kas üks nädal

enne või nädal pärast lapse sünnipäeva;

ii. jõululaupäev ja esimene jõulupüha – jõululaupäeva veedab laps ühe, esimese

jõulupüha teise vanema juures;

iii. emadepäeva veedab laps emaga, olenemata sellest, kelle juures laps külastuskava

järgselt olema peab;

iv. isadepäeva veedab laps isaga, olenemata sellest, kelle juures laps külastuskava

järgselt olema peab;

v. vanemate sünnipäevadel on laps selle vanema juures kelle sünnipäev parasjagu on.

Vanemate soovidest lähtuval ja kokkuleppel võib seda korraldust muuta;

vi. pühad (Ülestõusmispühad, kevadpüha (1.05), Jaanipäev jt) veedab laps isa juures

ühel aastal kõik esimesele poolaastale langevad pühad ja ema juures kõik teisele

poolaastale langevad pühad, järgmisel aastal vastupidi. Aastavahetuse pühadest

veedab laps ühel aastal isaga 24.- 26.12 ja emaga 31.12-1.01, järgmisel aastal

vastupidi;

vii. lapse sünnipäeva veedab laps ühel aastal isaga, teisel aastal emaga, kui vanemad ei

lepi omavahel kokku teisiti.

i) vanemad edastavad lapsele käesoleva kokkuleppega määratletud suhtlemise graafiku

kehtestavalt kui oma ühtse seisukoha ja julgustavad last kokkuleppega määratletud ajal

teise vanema juures olema;

j) lapse ema ega isa ei või koos lapsega asuda elama väljaspool Eesti Vabariiki ilma teise

lapsevanema kirjaliku allkirjastatud nõusolekuta, kusjuures väljaspool Eesti Vabariiki

elama asumiseks loetakse väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi üle 2 kuu viibimist

ühes aastas.

2. Avalduse kohaselt sündis vanemate kooselust ühine laps, kes oli avalduse esitamise ajal 3-

aastane. Vanemad lahutasid abielu 01.07.2021. Alates 26.09.2021 elas ema aadressil XXX,

kuhu ta kolis eelnevast ühisest elukohast aadressil YYY. Lapse ema ja isa leppisid kokku, et

peale 26.09.2021 elab laps 2 kuud koos emaga, et laps oleks keskkonnavahetuse suhtes

vastuvõtlikum. Peale 2 kuu möödumist ei elanud laps isaga koos regulaarselt, kuivõrd lapse

ema keeldus teda isale üle andmast. Enne kohtumenetluse algatamist käisid lapse ema ja isa

pereteraapias, mis ei saavutanud edu.

3. Avaldaja taotles suhtluskorra määramist selliselt, et vanemad saaksid lapsega võrdselt koos

viibida, sest lapse arengut soosiks enim mõlema vanemaga koosviibimine ja nendega

usalduslike sidemete loomine ning säilitamine. Lapse ja isa lähedase suhte hoidmine oli lapse

huvide seisukohalt oluline. Lapse ema ei toiminud seda asjaolu arvestades ning piiras

põhjendamatult lapse ja isa suhtlust. Et vanemate omavahelised konfliktid ei mõjutaks nende

suhtlust lapsega, pidi kumbki vanem võimaldama lapsele segamatult teise vanemaga

suhtlemist. Samuti oli oluline, et kumbki lapsevanem kehtestatavat suhtluskorda lapse silmis ei

õõnestaks, et vältida lapse ja teise vanema vahel konfliktide tekitamist. Mõlemal vanemal tuli

võimaldada olla lapse terviseseisundi hindamise juures. Et vältida teadlikku suhtluskorra

rikkumist ja võimalikku lapsega välismaale elama asumist ilma teise vanema nõusolekuta, pidid

vanemad lapsega ettevõetavatest välisreisidest üksteist sellest mõistlikult ette teavitama.

4. Samuti oli oluline, et lapse hariduse omandamine oleks suunatud Eesti ühiskonnas

toimetulemisele. Lapse ema valikud lapse haridustee määramisel olid ühepoolsed,

irratsionaalsed ja lapse tegelikest huvidest irduvad. Need olid kantud soovist kujundada lapsele

ja emale Eesti ühiskonnas harvaesinev ühine identiteet, mille abil võõrutada laps ülejäänud

ühiskonnast ja isast ja seeläbi siduda laps tugevamalt emaga. Avaldaja hinnangul oli lapse

huvisid enim edendav olukord, kus laps käiks kodulähedases lasteaias ja koolis. Ema asus

lapses juurutama XXX identiteeti, vaatamata asjaolule, et lapsel puudusid mistahes sidemed

vastava kultuuriruumiga. Ilma lapse isaga konsulteerimata ja tema nõusolekuta pani ema lapse

Tallinna kesklinnas asuvasse XXX lasteaeda W, mis asus kummagi vanema elukohast 13,7 km

pikkuse autosõidu kaugusel. Olukorras, kus laps saaks enda kodulähedastes haridusasutustes

luua eakaaslastega sõprussidemeid ja koos sõpradega ka lasteaia- ja koolivälisel ajal koos

viibida, ei olnud mõistlik igapäevaselt viia last Tallinna kesklinna lasteaeda, kus vastavad

võimalused puudusid. Sellist valikut ei saanud selgitada lapse huvi ega ka pragmaatiline valik

lapse ema poolt. Ühelgi lapse perekonnaliikmest ei olnud sidemeid XXX rahvusest või ZZZst

pärit inimestega. Lapse huvides oli eeskätt sotsiaalne ja emotsionaalne areng, mida soosiks

lapsele isetegevuse ja vabaduse võimaldamine, samuti lapsele teda ümbritseva ühiskonnaga

kuuluvustunde tekitamine. Lasteaias W räägiti esimese keelena vene keelt. Lapse huvides oleks

esimese suhtluskeelena riigikeele omandamine, kuivõrd see tagaks lapsele eelise edasises

toimetulekus. Seega palus avaldaja jätta lapse lasteaia valiku osas ainuotsustusõigus lapse isale.

Kuivõrd lapse ema lähtus lapse haridustee valikul eksklusiivselt enda huvidest, palus avaldaja

jätta ka lapse kooli valiku osas ainuotsustusõigus lapse isale.

Ema vastus avaldusele

5. Lapse ema palus jätta avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja lapse isale lasteaia ja

kooli valimisel ainuotsustusõiguse andmiseks rahuldamata.

6. Avalduses kajastuv ei olnud kooskõlas lapse huvide ja vajadustega. Vanema suhe lapsega ei

olene koosoldud tundide arvust, vaid selle kvaliteedist, vastastikusest austusest ja usaldusest

ning oskusest kuulata ja panna tähele lapse soove. Lapsele oli vaja ühte kindlat elukohta,

stabiilsust ja kodutunnet. Pidev liikumine kahe elukoha vahel oleks lapsele füüsiliselt ja

vaimselt kurnav. Ema ei olnud nõus, et lapse elukoht oleks üheaegselt nii isa kui ka lapse ema

juures, sest laps oli taolise suhtlemiskorra jaoks liiga väike. Lapse tasakaaluka ja rahuliku

arengu huvides oli, et tal oleks üks kodu ema juures. Ema kodus oli pojal oma tuba, voodi ja

mööbel. Emal kujunesid lapsega suhtlemisel oma rituaalid – muinasjuttude lugemine,

huvitegevused, raamatute uurimine, mis tagasid lapsele vajaliku turvatunde ja stabiilsuse.

Lapsele meeldis jalutada emaga vanalinnas, käia muuseumides ja rannas. Ema ostis pojale

vajalikud riided, hügieenitarbed, vajalikud meditsiinitarvikud, igapäevase toidu ja kattis kulud

seoses poja vaba aja veetmise ja lasteaias käimisega. Isa pojale igapäevaseks elamiseks

vajalikke tarbeid ei ostnud ega tasunud eelnimetatud teenuste eest. Isa tasus emale elatusraha

alates 2022. aasta aprillist 250 eurot kuus.

7. Peale vanemate lahkuminekut ei ööbinud laps isa kodus, kuivõrd laps seda ei soovinud ja see

ei olnud tema huvides. Laps oli isaga tööpäevade õhtutel, peale lasteaiast tulekut kuni 19.30-ni.

Laupäeviti oli laps koos emaga ja pühapäeviti alates kell 10.00-19.30 isaga. Kuivõrd ema ja isa

kodud asetsesid Viimsis teineteise läheduses, puudus vajadus kahe kodu järele. Ema pakkus

korduvalt isale võimalust olla lapse juures magamamineku aegadel, kuid isa keeldus sellest.

Vajalike tegevuste ja suhtlemise läbiviimiseks kasutasid vanemad igapäevaselt Viber

suhtluskeskkonna kirjalike sõnumite saatmist. Aegadel, mil laps oli emaga, ei teinud ema

lapsele takistusi isaga suhtlemiseks telefoni teel. Isa töö ja töögraafik oli pingeline ning ei olnud

mõeldav, et ta suudaks üksinda lapsega toime tulla. Isal oli Aspergeri sündroom, millega

kaasuvate häirete vähendamiseks oli talle psühhiaatri poolt välja kirjutatud vastavad

retseptiravimid. Isa kasutas magamiseks und soodustavaid ravimeid, mistõttu oli lapse viibime

öösel isa juures vastuvõetamatu. Arvestades isa ebastabiilset vaimset seisundit, ei soovinud ema

lapse pikaajalist viibimist koos isaga. Ema hinnangul puudus vajadus muuta olemasolevat

suhtlemiskorda, sest kujunenud graafik vastas lapse huvidele. Võrdne suhtlemiskord võiks tulla

läbivaatamisele siis, kui laps läheb kooli.

8. Lapse isa nõudis, et laps peab 2-aastaselt alustama lasteaias käimist ning valis lapsele Viimsis

asuva lasteaia FFF. Lapse lasteaeda sisseelamine oli raske, kuivõrd laps ei olnud valmis lasteaia

teed alustama. Esimestel kuudel oli laps tihti haige ja ei soovinud lasteaias käia. Lasteaiast tulles

oli ta agressiivne ja nuttis palju. Lapsel ei tekkinud sidet õpetajatega ja tal polnud sõpru. Ema

proovis koos isaga teha lasteaia valikut, kuid üksmeelt ei saavutatud. Isa kritiseeris lasteaeda

W alusetult ja põhjendamatult. Laps käis lasteaias W alates 2022. aasta aprillist, sest ema ei

olnud rahul lapse arenguga Viimsis asunud lasteaias. Kalendriaasta lõpul sündinud lastele

Viimsi munitsipaalalluvusega lasteaiakoha saamine oli laste rohkuse tõttu keeruline. Lasteaed

W oli kakskeelne, õppetöö ja mängimine toimusid nii eesti kui ka vene keeles, toimus väga heal

tasemel varajane keelekümblus. Lasteaias olid väiksed rühmad ja õpetajad suhtusid lastesse

soojalt ja toetavalt. Laps läks lasteaeda igal hommikul suure õhina ja rõõmuga ning ei tahtnud

ka õhtuti koju minemisega kiirustada. Lasteaias olid heal tasemel huviringid ja laps kohanes

lasteaiaga hästi. Samuti oli lasteaed Viimsi valla poolt esitatud lasteaedade nimekirjas, kellega

on vald sõlminud toetuslepingu. Lapse areng lasteaias W oli märgatav. Keskkond oli talle

sobilik, mistõttu tundis ta end lasteaias turvaliselt ja mugavalt ja oli vastuvõtlik õpitule.

Lasteaias W valmistati toitu kohapeal, toidu kvaliteet oli hea ja toit lastesõbralik. Isa ei esitanud

tõenditega põhistatud argumente selleks, et selgitada vajadust lõpetada vanemate ühine

otsustusõigus lasteaia ja kooli valiku küsimuses ning anda ainuotsustusõigus isale. Kuivõrd

lapse koolimineku kohustus saabub 01.09.2026, ei olnud põhjendatud isale kooli valiku osas

ainuotsustusõiguse andmine.

Eestkosteasutuse seisukoht

9. Kuigi eestkosteasutus toetas algses seisukohas ema seisukohta, muutis Viimsi Vallavalitsus

pärast poolte ebaõnnestunud kompromissiläbirääkimisi oma seisukohta. 20.02.2023 lõplikus

seisukohas (dtl 782) toetas eestkosteasutus isa ja lapse esindaja taotletud suhtluskorda.

Lapse esindaja seisukoht

10. 26.07.2022 seisukohas (dtl 75) palus lapse esindaja jätta esitatud kujul avaldus lapse suhtes

suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja hariduse küsimuses otsustusõiguse andmiseks isale

rahuldamata. Pärast poolte ebaõnnestunud kompromissiläbirääkimisi muutis lapse esindaja

oma seisukohta, tegi ettepaneku rahuldada isa avaldus osaliselt ja jätta avaldus rahuldamata

koolivaliku ainuotsustusõiguse andmise osas, kuivõrd sisuline vaidlus selles osas puudus (dtl

808).

Maakohtu määrus

11. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt, määras kindlaks lapse ja isa suhtlemiskorra, andis

otsustusõiguse lapse lasteaiavaliku küsimuses alates 01.09.2023 kuni lapse kooliminekuni isale

ja jättis rahuldamata avalduse lapse isale otsustusõiguse üleandmiseks kooli valiku küsimuses.

12. Kohus pidas vajalikuks reguleerida vanema suhtluskorda lapsega, selle järk-järgulise mahu

suurendamisega, et lapsel oleks võimalik harjuda isa juures olemisega. Maakohus määras

kindlaks isa ja lapse suhtluskorra, mille kohaselt, 1. kuul kohtub isa lapsega paaritutel nädalatel

neljapäevast pühapäevani selliselt, et neljapäeval võtab isa lapse lasteaiast hiljemalt kell 17.00

ja toob lapse ema elukohta sama nädala pühapäeval hiljemalt kell 18.00. 2. kuul ja sealt edasi

kohtub isa lapsega paaritutel nädalatel kolmapäevast pühapäevani selliselt, et kolmapäeval

võtab isa lapse ema elukohast hiljemalt kell 10.00 ja toob lapse ema elukohta sama nädala

pühapäeval hiljemalt kell 18.00. Paaris nädalatel kohtub isa lapsega selliselt, et võtab lapse

kolmapäeviti ema elukohast kell 17.30 ja ema läheb sama päeva õhtul lapsele isa elukohta kell

19.30 järele. Sõltumata sellest, kumma vanema juures laps parasjagu viibib, on lapsel õigus

eemal viibiva vanemaga suhelda telefoni teel või videokõnega privaatselt. Lapse haigestumisel

pikemalt kui kolm päeva, on vanem kohustatud viima lapse perearsti juurde visiidile ja

võimaldama teisel vanemal viibida koos lapsega perearsti visiidil, teavitades selle toimumise

ajast ja kohast teist vanemat ette vähemalt 24 tundi. Lapse sünnipäevad veedab laps ühe aasta

isaga ja teise aasta emaga, kui pooled ei lepi omavahel kokku teisiti. Jõululaupäeva ja esimese

püha veedab laps ühe, teise jõulupüha teise vanema juures ning järgmisel aastal vastupidi.

Käesoleval aastal veedab laps aastavahetuse 31.12 – 01.01 (k.a) emaga, 2024.aastal isaga ja

sealt edasi vastavalt üle ühe aasta põhimõttel. Emadepäeva veedab laps emaga, olenemata

sellest, kelle juures laps suhtluskorra järgselt olema peab. Isadepäeva veedab laps isaga

olenemata sellest, kelle juures laps suhtluskorra järgselt olema peab. Vanemate sünnipäevadel

on laps selle vanema juures, kelle sünnipäev parasjagu on. Laps veedab isa juures ühel aastal

kõik esimesele poolaastale langevad pühad ja ema juures kõik teisele poolaastale langevad

pühad, järgmisel aastal vastupidi. Lapse ema ega isa ei või koos lapsega asuda elama väljaspool

Eesti Vabariiki ilma teise lapsevanema kirjaliku allkirjastatud nõusolekuta, kusjuures

väljaspool Eesti Vabariiki elama asumiseks loetakse väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi

üle 2 kuu viibimist ühes aastas.

13. Kohus leidis, et last isa juurde ööbima mitte lubamine ei olnud õigustatud ja isa ravimite

tarvitamine ei kujutanud lapsele ohtu. Lapsel oli õigus suhelda isaga selliselt, et ta ööbib ka isa

elukohas. Kuigi eestkosteasutus ja lapse esindaja asusid alates 09.12.2022 erinevalt oma

varasematest seisukohtadest toetama 50/50 põhimõttel suhtluskorda, leidis kohus, et

sellekohase seisukoha muutuse tingis lapse ema mittevalmidus koostööks, mitte lapse huvide

kaalumine. Eestkosteasutus ja lapse esindaja märkisid, et lapsel oli võrdselt tugev

kiindumussuhe mõlema vanemaga. Seega ei nõrgestanud lapse suhet isaga asjaolu, et laps ei

saanud alates vanemate lahku kolimisest isa juures ööbida. Võrdne vanemlus ei pruugi alati

tähendada võrdset osalust ja tähtsust lapse elus, kuivõrd käesoleval juhul usalduslik suhe säilis.

Puudus kahtlus selles, et isa oli valmis ja võimeline lapsele vahelduvat elukohta pakkuma, kuid

antud juhul tuli tuvastada, kas vahelduv elukoht oleks lapse huvides. Kuigi isal ei olnud

keelatud viia last lasteaeda või võtta muul moel lapse elust osa, hoolitses lapse eest ema, viis ja

tõi last lasteaiast. Käesoleval juhul olid vanemate omavahelised suhted pingestatud ja nad ei

olnud suutelised tegema vajalikku koostööd, mida kinnitas asjaolu, et isa pöördus kohtu poole

ja pooled ei suutnud kohtumenetluse ajal kompromissis kokku leppida. Eeltoodust lähtudes ja

võttes arvesse lapse vanust ja senist elukorraldust leidis kohus, et lapse huvides ei oleks

suhtluskord, mille kohaselt ta viibiks võrdse aja mõlema vanema juures, kuivõrd 4-aastane laps

vajab kindlat elukohta, et oleks tagatud stabiilsus ja kindlustunne.

14. Seoses lasteaiaga märkis kohus, et lapse keerulist kohanemist sõimerühma minekul

kogevad mitmed lapsevanemad. Kohus ei eitanud, et lapse kohanemist eestikeelses lasteaias

Viimsis võis pikendada asjaolu, et laps alles hakkas rääkima ja tema esimesed sõnad olid vene

keeles. Seega oleks olnud mõistlik anda lapsele kohanemiseks rohkem aega. Kohtu hinnangul

tuli hinnata, kas isa soov vahetada lapse lasteaed kodulähendase eestikeelse lasteaia vastu oli

kooskõlas lapse huvidega. Käesoleval juhul olid kodukoha lasteaial eelised, st lapsel kuluks

lasteaeda jõudmiseks vähem aega ja kuivõrd kodukoha lasteaias käivad lapsed on reeglina

samast kandist pärit, tekivad lastel vanemaks saamisel sõbrad, kellega ka lasteaiaväliselt

suhelda. Reeglina lähevad lasteaiakaaslased ka kodukoha kooli, mis tähendab, et lisaks ühisele

lasteaia ajale hakatakse käima samas koolis, mis samuti soodustab lapse kohanemist koolieluga.

Samuti oli asja materjalide kohaselt mõlema vanema jaoks oluline, et laps saaks eestikeelse

hariduse. Eeltoodut ei kaalu üles lapse ema väiteid, et kesklinna lasteaias käies on pärast

võimalik külastada muuseume ja jalutada vanalinnas. BBB keele ja XXX traditsioonide

õppimise osas märkis kohus, et isegi kui lapse ema on XXX päritolu, siis on emal võimalik

XXX traditsioone õpetada lasteaiaväliselt kodus. Kohtu hinnangul ei olnud antud juhul BBB

keele ja XXX traditsioonide ja kultuuri omandamine lasteaias primaarne. Kuigi asja

materjalidest nähtuvalt oli lasteaed W kakskeelne, ei nähtunud, kui palju laps lasteaias eesti

keeles suhtleb. Juhul kui vanemad soovivad lapsele anda eestikeelse hariduse, siis on äärmiselt

oluline mh lapse kohanemisel kooliga, millisel tasemel on lapse eesti keel. Kuivõrd suhtluskorra

järgi veedab laps rohkem aega emaga kui isaga, kellega laps saab eesti keeles suhelda, oli kohtu

arvates oluline, et laps saaks tulevast koolivalikut arvesse võttes suhelda väljaspool ema

elukohta eesti keeles rohkem. Tuginedes eeltoodule asus kohus seisukohale, et lapse huvides

oli saada koolieelne haridus eesti keeles, et tal ei tekiks eestikeelsesse kooli minekul

kohanemisraskusi. Seega rahuldas kohus isa taotluse anda otsustusõigus lasteaia valiku osas

alates 01.09.2023 kuni lapse kooliminekuni üle isale. Kuivõrd käesolevalt puudus poolte vahel

vaidlus lapse koolivaliku osas, tuli avaldus otsustusõiguse üleandmiseks isale koolivaliku

küsimuses jätta rahuldamata.

Isa määruskaebus

15. Isa palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus määras kindlaks suhtluskorra ja

jättis taotluse talle koolivaliku küsimuses ainuotsustusõigus andmiseks rahuldamata.

16. Kohus kohaldas Riigikohtu poolt asjas nr 2-21-5895 sedastatut vääralt. Riigikohus tõdes

tsiviilasjas nr 2-21-5895, et a priori ei saa kehtivale õigusele tuginedes eeldada, et vanemate

lahuselu korral peab eelistama võrdselt jaotunud suhtluskorda ka siis, kui see ei ole lapse

parimates huvides, kuid antud juhul ei esinenud kaalutlusi, millele tuginedes Riigikohus

tsiviilasjas nr 2-21-5895 leidis, et lapse huvides ei oleks võrdne suhtluskord. Vanemad elasid

üksteisest 5 minutilise jalutuskäigu kaugusel, mistõttu tuli eelistada võrdset suhtluskorda.

Kohus ei toonud välja käesolevale vaidlusele iseäraseid asjaolusid, mis põhjendaksid

seisukohta, et lapse huvides ei ole võrdselt kummagi vanemaga elada. Maakohus ei tuvastanud,

et kumbki vanem oleks vägivaldne, võimetu lapse eest hoolitsema või, et kummalgi vanemal ei

oleks lapsega tugevat sidet. Vastupidiselt märkis kohus, et vanematel oli võrdselt tugev

kiindumussuhe lapsega. Järelikult tuli leida, et lapse huvides oli mõlema vanemaga veeta

võimalikult võrdselt aega. Olukorras, kus puudus kaalukas põhjus eelistada lapse viibimist

eeskätt ühe vanemaga, tuli lähtuvalt perekonnaseaduse (PKS) §-st 116; §-st 118 ja § 143 lg-test

1 kuni 21 eeldada, et lapse parim huvi seisneb mõlema vanemaga võrdselt aja veetmises. Kohus

sisustas kehtivat kohtupraktikat meelevaldselt ja vääralt ja jättis määruse tegemisel olulised

asjad tähelepanuta ja vastavas osas põhjendamata. Kohtu seisukoht, et vahelduv suhtluskord

tähendaks lapsele sisuliselt kolimist kahe vanema kodu vahel, oli meelevaldne ja väär.

Kolimiseks ei saanud nimetada seda, kui laps elab ühe nädala ühe vanema juures ja teise nädala

teise vanema juures. Kohtulahend eiras lapse huvi suhelda mõlema vanemaga võrdselt, aga

samas ei võimaldanud lapsele väidetavalt ühes elukohas elamisega kaasnevaid hüvesid. Kohtu

selgitus, justkui vanemad ei oleks võimelised omavahel lapse kohta teavet vahetama ja

koostööd tegema, oli väär ja vastuoluline menetluses avaldatud asjaoludega. Vanemad olid

võimelised lapse kohta teavet vahetama ja teatud ulatuses koostööd tegema, kuigi neil esines

erimeelsusi.

17. Lapse huvides ei olnud peamiselt emaga elamine. Kohus põhjendas suhtluskorra ajalist

jaotust napisõnaliselt ja selgitas, et peab lapse huvidele vastavaks suhtluskorda, mille järgi laps

elab peamiselt ühes kohas. Samas ei selgitanud kohus seda, miks pidi lapse elukoht olema ema

elukoht. Kui lapse parimates huvides on elada peamiselt ühes kohas ja koos ühe vanemaga, siis

peaks see koht olema isa kodus koos isaga. Väide, et laps oli harjunud ema kodus elama, oli

paljasõnaline ja väär. Lapse sünnikodu oli isa kodu ja ta elas suurema osa elust seal. Isegi, kui

vastaks tõele, et lapsele on harjumuslikuks kujunenud peamiselt ema juures elamine, siis ei

järeldu sellest, et selle harjumuse põlistamine oleks lapse parimates huvides. Kohus pidas ka

ise lapse huvides olevaks järk-järgulist üleminekut peamiselt isaga koos viibimisele. Ühelgi

juhul ei saanud lahendit teha, lähtudes implitsiitsest ja õigusvastasest eeldusest, justkui iga lapse

parimates huvides oleks elada koos naissoost vanemaga.

18. Kohus jättis lapse koolivaliku osas määruse sisuliselt lahendamata ja asus väärale

seisukohale, et vanemate vahel puudus selles osas vaidlus. Isa soovis lapse kooli valiku osas

kindlust, et ema ei toimiks koolivalikul selliselt nagu toimis lasteaia valimisel. Ema vaidles

arusaamatult kooli kindlaksmääramisele vastu, väites, et selles küsimuses kokku leppimiseks

on liiga vara. Ema argument ei olnud seostatav lapse huvidega, vaid ema sooviga säilitada

ainuotsustusõigus lapse koolivaliku osas. Isa soovis määrata kindlaks, et laps läheb tulevikus

eestikeelsesse ja kodulähedasse kooli. Samuti palus isa määrata kindlaks lapsega reisimise kord

selliselt, et kummalgi vanemal on õigus lapsega reisida välisriiki kuni 2 nädalaks, teavitades

sellest teist vanemat vähemalt nädal aega ette.

Ema määruskaebus

19. Ema palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus andis isale otsustusõiguse lapse

lasteaia valiku küsimuses alates 01.09.2023 kuni lapse kooliminekuni.

20. Kohus jättis arvestamata, et otsustusõiguse andmine ühele lapsevanemale on teise isiku

põhiseaduslike õiguste piiramine. Mõlemal vanemal oli ühine hooldusõigus, mida nad lapse

kasvatamisel ühiselt teostasid. Ema püüdis saavutada isaga kokkulepet lasteaia osas, tuues välja

selged ja arusaadavad argumendid, mis lähtusid lapse huvidest, kuid maakohus jättis need

tähelepanuta. Maakohus ei lähtunud määruses PKS § 123 lg-st 1, mille kohaselt teeb kohus

esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi ja ei põhjendanud oma seisukohti jälgitavalt.

Maakohus jättis hindamata kogutud tõendid ega tuvastanud asjas tähtsust omavaid elulisi

asjaolusid.

21. Kohus ei pööranud piisavat tähelepanu põhjustele, miks ema vahetas Viimsis oleva lasteaia

Tallinna kesklinnas asuva lasteaia W vastu. Samuti ei arvestanud kohus sellega, et lapse

elukorraldus emaga oli stabiilne ja rutiinne. Lapse areng uues lasteaias oli märgatav, keskkond

oli talle sobilik, ta tundis ennast seal turvaliselt ja mugavalt ning oli vastuvõtlik õpitule. Emale

ei saanud ette heita, et ta hoolib oma lapse lasteaia viibimistingimustest ja soovib lapse arengut.

Olukorras, kus lapsel esines probleeme esimese lasteaiaga harjumisel, aga teise sulandus

koheselt ning on käinud seal ligi aasta, oleks selline lasteaia vahetus võrreldav elukorralduse

drastilise muutusega ning lapse huve mittearvestav. Olukorras, kus kohus ei tuvastatud selliseid

kaalukaid muutusi tingivaid asjaolusid, puudus alus muutuse tegemiseks. Samuti jättis kohus

tähelepanuta lapse arengukirjelduse, milles toodi välja, et lapse kõne paranes märgatavalt,

samuti eesti ja vene keele oskus. Laps tuli toime igapäevases suhtluses nii eesti kui ka vene

keeles. Kuivõrd lapse eraldamine talle tuttavast ja meeldivast keskkonnast oleks stressirohke,

ei oleks see lapse huve järgiv.

22. Maakohus ei hinnanud otsustusõiguse üleandmisel ühele vanemale vanema suutlikkust

seada lapse huvid enda huvidest eespoole. Avalduses puudusid tõenditega põhistatud ja

tõsiseltvõetavad argumendid selleks, et selgitada vajadust lõpetada lasteaia valiku küsimustes

vanemate ühine otsustusõigus ja anda see üle lapse isale. Samuti ei põhistanud maakohus seda

tõenditega, vaid tugines enamjaolt oletuslikele väidetele. Vanemate vahel puudusid ületamatud

erimeelsused lapse kasvatamise osas. Asjaolu, et vanemad ei jõudnud kokkuleppele lasteaia

osas, ei andnud alust edasiulatuvalt ema hooldusõiguse lõpetamiseks. Lapse huvides oli

lasteaias W jätkamine. Kuivõrd vaidlusalune lasteaed omas tegevusluba, vastas see kõikidele

Eestis kehtivatele haridussüsteemi nõuetele. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et 2024. aastal

algab lasteaedades ja 1. ja 4. klassides üleminek eestikeelsele haridusele. Seega ei ole lasteaed

W alates 2024. aastast enam kakskeelne lasteaed.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

23. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja nendele

vastamiseks.

24. Eestkosteasutus leidis, et isa määruskaebus oli põhjendatud, palus selle rahuldada ja

kohaldada võimalikult lihtsat ja võrdset suhtlusgraafikut, mille kohaselt laps viibiks 1,5-2

nädalat järjest ühe vanema juures. Ainuotsustusõigus lapse koolivaliku osas tuli anda lapse

isale. Eestkosteasutus ei pidanud vajalikuks vahetada lapse lasteaeda.

25. Lapse esindaja toetas osaliselt isa määruskaebust ja tegi ettepaneku tühistada määruse

resolutiivosa p-d 2.2 ja 2.3. Esindaja palus teha tühistatud osas uus lahend ja määrata kindlaks

üleminek võrdsele suhtlusgraafikule astmeliselt. Isa määruskaebus tuli jätta rahuldamata osas,

milles isa palus anda talle ainuotsustusõigus lapse koolivaliku osas. Esindaja ei toetanud ema

määruskaebust.

26. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

27. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja asja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu

13.03.2023 määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus §-ga 659 tühistada osas, millega

maakohus määras kindlaks vanemate iganädalase suhtluskorra ja jättis rahuldamata avalduse

otsustusõiguse üleandmiseks kooli valiku osas avaldajale. Lapse isa määruskaebus kuulub

rahuldamisele ja lapse ema määruskaebus jääb rahuldamata.

28. Ringkonnakohus võtab määruskaebemenetluses esitatud tõendid TsMS § 662 lg 3 alusel

asja materjalide juurde.

29. Lapse isa taotles määruskaebuses asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 esimese

lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks

kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks praegusel juhul kohtuistungit

korraldada ning leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. Maakohtu menetluses on

kogutud asja õigeks lahendamiseks piisavalt tõendeid.

30. Esmalt seisneb pooltevaheline vaidlus selles, kas lapse huvides on sellise suhtluskorra

kindlaksmääramine, mille kohaselt laps viibib kummagi vanema juures võrdse aja, st lapsel on

vahelduv elukoht. Käesoleval juhul leidis maakohus, et võttes arvesse lapse vanust ja senist

elukorraldust, ei olnud lapse huvides suhtluskord, mille järgi viibiks ta võrdse aja mõlema

vanema juures. Samuti ei toetanud maakohtu hinnangul võrdse suhtluskorra määramist asjaolu,

et vanemate omavahelised suhted olid pingestatud ja neil puudus suutlikkus teha koostööd.

31. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lg 21 kohaselt lepivad

vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse

puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. PKS § 123 lg 1 kohaselt

teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva

lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus peab seega

arvestama nii vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanematega

suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema neid asjaolusid arvesse võttes lapse

huvidest lähtuva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21 seitsmes lõik). Sobiv

suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud

elurütmi, arengut ja vanust (RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p 22). Lapse õiguste ja heaolu

tagamise põhimõtted tulenevad ka lastekaitseseaduse (LasteKS) §-st 5, mille p 3 kohaselt tuleb

kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes seada esikohale lapse huvid.

32. Maakohus märkis käesolevas asjas õigesti, et vanemate ühine hooldusõigus PKS § 117 järgi

ei tähenda seda, et vanematel on lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul.

Selline õigus ei tulene ka PKS § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda

mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult

(RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 19). Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu

seisukohaga, et lapse isa juurde ööbima mitte lubamine ei ole õigustatud ning isa tervislik

seisund ei kujuta lapsele ohtu. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei leidnud kinnitust

põhjused, mille tõttu peaks keelama lapsel isa juures ööbida. Lapsel olid mõlema vanemaga

head suhted ning laps soovis koos olla mõlema vanemaga, mistõttu ei ole põhjendatud jätta isa

kõrvale lapsega korrapärasest ja tihedast suhtlusest. Isa soovis lapse kasvatamisel osaleda ja oli

võimeline seda tegema. Samuti ei tõendatud, et isaga koos olemine avaldaks lapsele kahjulikku

mõju. Selleks, et kiindumussuhe lapse ja isa vahel säiliks, on oluline isa ja lapse sagedane ja

regulaarne suhtlus. Käesoleval juhul oli mõlemal vanemal soov ja võimalus täita lapse suhtes

perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi.

33. Kuigi lahuselavatel vanematel ei ole seadusest tulenevat õigust lapsega võrdse aja jooksul

suhelda, ületas maakohus käesoleval juhul ringkonnakohtu hinnangul suhtlemise korra viisi

valiku määramisel kaalumispiire, võimaldades lapsel isa juures olla 1. kuul paaritutel nädalatel

neljapäevast pühapäevani, teisel kuul ja sealt edasi paaritutel nädalatel kolmapäevast

pühapäevani ning paaris nädalatel kolmapäeviti kella 17.30-st kuni 19.30-ni. Maakohtu

määratud suhtluskord ei vasta ringkonnakohtu hinnangul lapse huvidele ega aita piisaval määral

tagada isa ja lapse vaheliste suhete säilimist, mida maakohus pidas käesoleval juhul oluliseks.

34. Isa osutas määruskaebuses õigesti, et maakohus ei toonud välja käesolevale vaidlusele

iseäraseid asjaolusid, mis põhjendaksid, et lapse huvides ei olnud võrdselt kummagi vanemaga

elada. Olukorras, kus kohus pole tuvastanud, et kumbki vanem oleks vägivaldne või võimetu

lapse eest hoolitsema ning lapsel on mõlema vanemaga tugev side, tuleb kohtutel lähtuda

sellest, et lapse huvides on ka vanemate lahuselu korral veeta aega võimalikult võrdselt mõlema

vanemaga (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 19). Ringkonnakohus nõustub lapse isa

määruskaebuse väidetega, et maakohtu määrusest ei nähtunud, miks ei ole vahelduv elukoht

praeguse asja asjaolusid arvestades laste huvides. Määruses on maakohus üksnes välja toonud,

et arvestades lapse vanust, senist elukorraldust ja vanemate keerulisi suhteid, ei olnud lapse

huvides suhtluskord, mille kohaselt viibiks ta võrdse aja mõlema vanema juures.

35. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asja materjalide pinnalt järeldada, et vaatamata vanemate

keerulistele suhetele ei oleks vahelduv suhtluskord lapse huvides ja teostatav. Asja

materjalidest nähtuvalt arutasid vanemad omavahel sõnumeid saates tihti lapsega seonduvaid

küsimusi ja korraldasid omavahelist suhtlust võrdlemisi edukalt. Käesoleval juhul ei eeldaks

võrdse suhtluskorra kehtestamine märkimisväärselt tihedamat koostööd ja suhtlust, kui

maakohus oma määrusega kehtestas. Samuti toetasid lapse esindaja ja eestkosteasutus võrdse

suhtluskorra määramist. Esindaja hinnangul tundis laps end hästi mõlema vanema kodus.

Vestluse käigus esindajaga nõustus laps esindaja ettepanekuga, et ta saaks võimalikult võrdse

aja viibida ema ja isaga. Käesoleval juhul puuduvad alused jätta arvestamata lapse, lapse

esindaja ja eestkosteasutuse seisukohadega.

36. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui

seadusest ei tulene teisiti. Seega mahub kohtu diskretsiooni piiridesse võimalus määrata

suhtluskord kindlaks selliselt, et lapsed viibivad vaheldumisi ühe nädala kaupa kummagi

vanema juures. Toodud järeldus on kooskõlas ka suundumustega Euroopas. Euroopa Nõukogu

02.10.2015 resolutsiooni kohaselt peavad liikmesriigid seadma eesmärgiks tagada vanemate

võrdsus ning p-s 5.5 on välja pakutud, et seaduses peaks olema võimalik vahelduva elukoha

printsiibi rakendamine pärast vanemate lahkuminekut, välja arvatud juhtudel, mil ohus oleks

lapse heaolu või tegemist oleks perevägivallaga (vt ka RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p 23

teine lõik).

37. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks määrata kindlaks üleminek

võrdsele suhtlusgraafikule selliselt, et laps viibib iga kuu 1. ja 3. nädala isaga ning 2. ja 4. nädala

emaga, laps antakse üle teisele vanemale pühapäeviti kell 18.00.

38. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus lapse lasteaia ja kooli valimisel ühele vanemale

ainuotsustusõiguse andmise küsimust.

39. Vanemate ühise hooldusõiguse võib lõpetada ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse anda

üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p

19). Tulenevalt PKS § 116 lg-st 1 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on

sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja

hoolduskohustuse teostamist. Vanemate vaidluse korral on võimalik teha muudatusi ühises

hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmise (PKS § 119) või ühise hooldusõiguse täieliku või

osalise lõpetamise (PKS § 137) kaudu (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 14; RKTKm

12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 24).

40. Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise

hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles

vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid

arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (PKS § 123, TsMS §

477 lg 5). PKS § 119 kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last

puudutava ühekordse olulise küsimuse üle (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15). Ühise

hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud hooldusõiguses

ulatuslikumate muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt

kõigi tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud

(RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 16). Mõlemal juhul vanema hooldusõiguses muudatuste

tegemine on kohtu kaalutlusotsustus, mille kohus teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes

eelkõige lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi

(PKS § 123 lõige 1). Sellisesse kohtu kaalutlusotsustusse sekkub kõrgema astme kohus üksnes

juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi.

41. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul lasteaiavaliku osas lapse isale

ainuotsustusõiguse andmisel diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud.

Maakohus lähtus lahendi tegemisel lapse huvidest ja põhjendas oma seisukohti nõuetekohaselt.

Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutluse tegemisel piiridest, mis

kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Maakohus hindas tõendeid kogumis,

tuvastas nende põhjal tähtsust omavad asjaolud ja kujundas oma arvamuse. Ringkonnakohus

nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS

§ 659 ja § 654 lõige 6).

42. Seoses koolivaliku küsimusega leidis maakohus, et pooltel puudus selles osas vaidlus ja

jättis sellest tulenevalt avalduse koolivaliku küsimuses ainuotsustusõiguse andmiseks

rahuldamata. Määruskaebuses heitis isa ette, et kohus jättis asja koolivaliku osas sisuliselt

lahendamata ja asus ebaõigele seisukohale, et vanemate vahel puudus koolivaliku küsimuses

vaidlus. Lapse ema hinnangul oli kooliküsimuse otsustamiseks veel vara, kuivõrd laps oli 4-

aastane.

43. Kohus nõustub isa määruskaebuse väidetega, et vanematel oli vaidlus mh lapse koolivaliku

osas. Asja materjalidest nähtuvalt ei jõudnud pooled kooliküsimuse arutamisel üksmeelele.

Poolte vahel tekkis vaidlus juba selles, kas koolivaliku küsimuse üle käesoleval hetkel

otsustamine oli vajalik. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisuga, et

poolte vahel puudus vaidlus lapse koolivaliku osas. Samuti arvestab kohus, et kuivõrd vanemad

ei suutnud käesoleval juhul kokku leppida lapse lasteaiavalikus, puudus alus arvata, et

koolivaliku langetamisel suudaksid vanemad koostööd teha. Kuigi asja materjalidest nähtuvalt

oli mõlemale vanemale tähtis, et laps käiks eestikeelses koolis, ei olnud lapse ema nõus

menetluse käigus üheski koolivalikuga seotud küsimuses kokku leppima.

44. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole otsustusõiguse andmine lapse haridusasutuse valiku üle

tema kooliminekul käesoleval hetkel ennatlik. Laps saab 03.11.2023 5-aastaseks ja on

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 9 lg 2 järgi koolikohustuslik alates 2026/2027

õppeaastast. Lapse sünnikuupäeva arvestades ei ole välistatud ka tema koolitee alustamine

2025/2026 õppeaastal. Arvestades, et taotlus lapse kooli vastuvõtmiseks tuleb reeglina esitada

6 kuud enne õppeaasta algust, on mõistlik lapse kooli valimise otsustusõiguse andmine

otsustada käesolevas asjas.

45. Kohus selgitab, et vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha

diskretsiooniotsus. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki olulisi asjaolusid, mis võivad

mõjutada lapse heaolu ja huve. Asja materjalidest nähtuvalt pakkus isa välja kokkulepet lapse

koolivaliku kriteeriumide kindlaksmääramiseks (asukoha ja õppekeele osas). Ema

kokkuleppeid lapse koolivaliku osas teha ei soovinud. Arvestades lapse huve ja tuginedes

eeltoodule, leiab kohus, et sarnaselt lasteaiavalikuga, on käesoleval juhul põhjendatud jätta

ainuotsustusõigus lapse koolivalikul lapse isale.

46. Määruskaebuses palus isa määrata kindlaks lapsega reisimise kord selliselt, et kumbki

vanem võib lapsega välisriiki 2 nädalaks korraga reisida, teatades sellest teist vanemat nädal

aega ette. Asja materjalidest nähtuvalt ei vaielnud lapse ema reisimise korra

kindlaksmääramisele vastu. Seega lisab ringkonnakohus suhtluskorrale, et kummalgi vanemal

on õigus lapsega reisida välisriiki kuni 2 nädalaks, teavitades sellest teist vanemat vähemalt

nädal aega ette.

47. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus isa määruskaebuse ja tühistab maakohtu

määruse käesoleva määruse resolutsioonis toodud ulatuses. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue määruse, millega muudab ja täiendab vanemate ja lapse suhtluskorda käesoleva

määruse resolutsioonis toodud viisil. Samuti annab ringkonnakohus lapse koolivaliku osas

ainuotsustusõiguse lapse isale. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Lapse ema

määruskaebus jääb rahuldamata.

48. Ringkonnakohus märgib, et asjaolude muutumise korral saab kohus huvitatud isiku nõudel

teha vaidlusalustes küsimustes teistsuguse otsustuse, kui see peaks osutuma vajalikuks ja olema

lapse huvidega kooskõlas.

49. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda TsMS

§ 171 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud. Lapsele

riigi õigusabi osutanud advokaadi kulud jätab kohus riigi kanda vastavalt TsMS § 172 lg-le 3.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi

osutanud tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

50. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)