2-22-10519/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2023, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-10519

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.K.K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

17 644,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (kuni 27.02.2023

nimega

Osaühing

Aktiva

Finants;

registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Alla Žulinskaja

Kostja: K.K.K. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:

Xxxxxxxxxxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi K.K.K. vastu.

2. Välja mõista K.K.K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Luminor Bank AS ja kostja

vahel 16.10.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxxxxx tulenev põhivõlgnevus

11 999,88 eurot

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi K.K.K. vastu intressi 620,64 euro,

sissenõudmiskulude 50,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 4014,28 euro

väljamõistmiseks.

4. Välja mõista K.K.K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 11 999,88 eurot) alates

kohtulahendi tsiviilasjas 2-22-10519 jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni.

5. Menetluskulud jätta 73,45% ulatuses K.K.K. kanda ja 26,55% ulatuses Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

6. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 1200 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1050 euro ja 150 eurot hageja

lepingulise esindaja tasu), millest 881,40 eurot mõista K.K.K.lt Aktiva Finance Group

OÜ kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-22-10519

2 (6)

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on K.K.K. kohustatud tasuma Aktiva Finance

Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (kuni 27.02.2023 nimega Osaühing Aktiva Finants, hageja) esitas

19.07.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse K.K.K. (kostja) vastu põhivõlgnevuse 11 999,98

euro, intressi 620,64 euro, sissenõudekulude 50,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

4014,28 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 20.07.2023 kuni põhinõude

Tsiviilasi nr 2-22-10519

3 (6)

11 999,88 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palus hageja

välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 1050,00 eurot ning õigusabikulud 360,00 eurot.

Esitatud asjaolude kohaselt Luminor Bank AS (laenuandja) ja kostja sõlmisid 16.10.2019

laenulepingu nr. xxxxxxxxxxx. Kostja sai laenu summas 12 000 eurot, mille kohustus

osamaksetena maksma tagasi koos intressiga. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 28.02.2020 kostjale teate laenulepingu ülesütlemise

kohta.

Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 1. osamaksest 15.11.2019. Kostjalt on toimunud laekumisi

laenuandjale põhiosa katteks summas 0,12 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud

intressimääraks 14% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates lepingu sõlmimisest, s.o

16.10.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni s.o 27.02.2020 summas 620,64 eurot.

Laenuandja loovutas 01.08.2020 oma nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 11 999,88 (12 000€ - 0,12€) eurot

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.02.2020 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 19.07.2022 lepingus toodud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras

s.o 14%.

2. Kohtu nõudel hageja 04.08.2022 täpsustas, et laenuandja ja hageja on kohtuvälises

menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele

ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale

lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu

põhitingimuste punktist 10.3. Hageja sissenõudekulude summa on 50,00 eurot mis koosneb:

tasulise kirja saatmine 25 eurot; tasulise kirja saatmine 5 eurot; tasulise kirja saatmine 5 eurot

ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

3. Pärnu Maakohus võttis 02.06.2023 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus isiklikult kätte 12.08.2023 ning kostjale vastamiseks määratud

14-päevane tähtaeg lõppes 28.08.2023 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust kohtule

esitanud ei ole.

4. Kohtu nõudel hageja 05.07.2023 selgitas, et laenulepinguga nr xxxxxxxxxxx lepiti kokku

intressi määr 14% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 14,934%. Laenuandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Laenuandja on teostanud põhjaliku

krediidihindamise. Laenuandjal on olemas tegevusluba ning allub otseselt Finantsinspektsiooni

järelevalve alla. Tüüptingimused olid mitmekordselt kontrollitud nii Tarbijakatseameti kui ka

Finantsinspektsiooni poolt. Laenu andmine toimub sise-eeskirjade alusel. Laenuandja on

hinnanud kõiki Finantsinspektsiooni vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendi

punkte sh hinnanud, kas klient on võimeline tagastama laenu oma sissetulekute arvelt (võttes

arvesse kliendi sissetulekute suurust). Kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid

andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud

teavet. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistrid, kus ei olnud lepingute sõlmimise

kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Kostja ei ole laenu katteks makseid teostanud. Leping on

sõlmitud 16.10.2019 ja üles öeldud 27.02.2020 s.o 4 kuud hiljem. Kostja on jätnud 15.11.2019,

15.12.2019 ja 15.01.2020 osamaksed maksmata.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.

Tsiviilasi nr 2-22-10519

4 (6)

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust

tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm

03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). TsMS § 407 lg 6

sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata.

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud laenuandjaga 27.02.2020 sõlmitud

laenulepingust nr xxxxxxxxxxx tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja

laenulepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud

nõue laenulepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. VÕS § 396 lg 1 järgi

laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma,

laenusaaja põhikohustus on tagasi maksma sama rahasumma.

8. Hagis ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus asuda seisukohale, et

laenuleping on sõlmitud kostja majandus- või kutsetegevuse läbiviimiseks, mistõttu asub kohus

seisukohale, et kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Kuna kostja näol on tegemist tarbijaga,

siis rakenduvad käesolevale vaidlusele VÕS 2. jaos tarbijakrediidilepingut reguleerivad sätted.

9. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd

krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

Hageja ei ole kohtule esitanud hagis ega seisukohas andmeid, et krediidiandja on järginud

kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus

on krediidiandjal. Et laenuandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud

hagiavalduses esile tuua. Laenuandja lähtus kostjale laenu andmisel kostja poolt täidetud

taotluses esitatud andmetest ning sellest, et krediidi andmise hetkel ei olnud kostjal

maksehäireid. Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr

Tsiviilasi nr 2-22-10519

5 (6)

2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem praktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul nähtub asjaoludest,

et laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud ka sellele, et

laenuandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt

teinud ettepaneku neid esitada. Hindamaks õigesti laenuvõtja maksevõimet pidi laenuandja

lisaks kohustuste olemasolule täpsustama ka krediidivõtja kulutusi, mida samuti tehtud ei ole.

Kohtu hinnangul jättis laenuandja täitmata kohustuse kontrollida talle kostja poolt esitatud

andmeid ja seega kostja krediidivõimekust. Sellele viitab ka asjaolu, et kostja ei suutnud tasuda

isegi laenumakse esimest osamakset täies ulatuses. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6

ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni

oli intressimäär 0% aastas. Eeltoodust tulenevalt on kostjal üksnes laenusumma tagasimaksmise

kohustus, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja intressi- ja sissenõudmiskulud. Kostja sai

laenulepingu alusel 12 000 eurot ja on tasunud põhivõlgnevuse katteks 0,12 eurot, mistõttu

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 11 999,88 eurot (12000€-0,12€).

11. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohtupraktika kohaselt on viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti

määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu

27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut

tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata.

Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude. Võlgnevus muutub selles osas

sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas

jõustumisest.

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1050

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

13. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Hageja taotleb lisaks riigilõivule kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 360 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 360 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust

120 eur/h ilma käibemaksuta.

Tsiviilasi nr 2-22-10519

6 (6)

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi ei ole selles asjas põhjendatud. Tegemist on trafaretse

hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei

ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 1,5 tundi. Kohus

leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu.

Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120

eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse,

et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu peab

kohus põhjendatuks ja vajalikud hageja lepingulise esindaja kulud kokku 150 eurot (1,5h x

100€) ilma käibemaksuta.

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 73,45% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

881,40 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik