4-22-4126/107 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-22-4126

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2023. a, Tallinn, avalik kohtuistung Väärteoasja number 4-22-4126 Kohtukoosseis Sekretär eesistuja Janika Kallin, liikmed Orvi Koik ja Sten Lind Kea Lemming Väärteoasi R.

-de 218 lg 1 ja 275 lg 1 W väärteoasi KarS § järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17. märtsi 2023. a otsus Kaebuse esitaja Kohtuistungil osalenud isikud R. (ik: XXX), apellatsioon W asi arutati apellandi ja kohtuvälise menetleja osavõtuta RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 17. märtsi 2023. a otsus R. väärteoasjas nr 4 W 4126 muutmata.

2. Jätta R. apellatsioon W rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus 1. 2023. a ot -22-4126 tunnistati R.W Harju Maakohtu 17. märtsi susega väärteoasjas nr 4

- süüdi KarS § de 275 lg 1 järgi ja teda karistati arestiga 8 päeva; R.

W mõisteti süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ja teda karistati arestiga 15 päeva. Kohus kohaldas KarS §

66 lg 1 j aresti kandmise a võimaldas süüdlasel 23 päeva pikkuse ositi nii, et korraga tuleb ära kanda mitte vähem, kui 3 päeva aresti. Otsuse järgi peab R. aresti ära kand W ma hiljemalt 3 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

1.1. Kohus lahendas

R. esitas 15.03.2023. a W väärteoas R. osavõtuta. ja W taotluse 17.03.2023 kohtuistungi edasilükkamiseks elukaaslase ( ) ostetud reisi tõttu. X Maak , VTMS -de 90 ohus ei pidanud ilmumata jäämise põhjust mõjuvaks avaldas kooskõlas § lg 1 ja 98 lg 5 R. kohtueelses menetluses antud ütlused ja kirjalikud avaldused W ning

menetles asja lõpuni R. osavõtuta W . Lisaks ei pidanud maakohus enam vajalikuks tunnistaja X . Tunnistaja ei ilmunud 17.03.2023. a istungile küsitlemist , sest ta läks koos R.W-ga reisile. Maakohus märkis, et tunnistaja on korduvalt jätnud varasematele istungitele mõjuva põhjuseta ilmumata ning 17.03.2023 istungile tuleku asemel lahkusid tunnistaja ja menetlusalune isik te ajaks, mil pidi toimuma kohtuistung. adlikult välisriiki

1.2. Maakohus leidis, et R.

. W süü on täielikult tõendatud KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud etteheidete kohta vaidlus märkis kohus, et puudub ja on tõendatud, et R.W saatis oma e-posti aadressilt XXX e-kirjad politseiametniku MV töömeili aadressile YYY ja Viimsi Vallavalitsuse e-posti aadressile menetlus@viimsivv.ee, mida haldas Viimsi valla järelevalveinspektor kirjad solvavaid väljendeid RP. Kohtu hinnangul sisaldasid e- , seda möönis istungil ka R. ni W ng kinnitasid tunnistajad ja . Erinevalt MV RP menetlusalusest isikust leidis kohus, et nii politseiametnik kui ka Viimsi Vallavalitsuse MV järelevalveinspektor võimuesindaja RP on avalikku korda kaitsvad d ning R.

W solvangud olid seotud nende poolt ametikohustuste täitmisega. tegeles R.

MV W suhtes läbiviidavate kriminaalmenetlustega menetles R. väärteoasju. W ning

RP Kohus leidis, et R. pani talle etteheidetud W süüteod kavatsetult ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 lg 1 järgi. Maakohus ei nõustunud, et MV solvamise episoodi Kohtu hinnangul on s on väärteoprotokollis olulised puudused. tegemist küll minetustega, kuid need ning ei takista väärteoetteheite sisu ja faktiliste asjaolude mõistmist mõjutanud menetlusaluse isiku õiguste teostamist.

1.3. heitis maakohus R. kohtueelses W KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteos menetluses antud Kohtu hinnangul ei riimunud ütlused tõendite kogumist kõrvale. menetlusaluse isiku ütlused teiste tõenditega, mis olid usaldusväärsed ja omavaheliste vastuoludeta. Tunnistajad RB ja HAH rääkisid kohtu arvates tõtt kohta märkis kohus, et ta ,

AT ei puutunud R. -ga vahetult kokku, vaid sai isiku tuvastamiseks informatsiooni W HAHlt.

Kohus tuvastas, et 16.07.2022 öösel tulistati õhkpüssist XXX asuva hoone aknaklaase ning sellega tekitati E

- kahju. Tunnistaja

elvataolise ese

OÜ nägi, kuidas üks isik pani r le RB me sõidukisse Ford r/n XXXXXX. RBl tekkis tundmatuga rüselus, mille käigus pudenes isiku peast müts. Kohtu hinnangul kinnitas seda, et tunnistaja kirjeldatud isik oli R. fakt, et ta W on seotud sõidukiga, mida sündmuskohal märkas: menetlusalune isik pani 09.06.2022 RB sõiduautoga Ford, mille registreerimisnumber on XXXXXX toime liiklusrikkumise. Lisaks leiti s

-ekspertiisi R. bioloogilist W ündmuskohalt kaasa võetud mütsilt käigus DNA materjali. Tunnistaja avaldas kohtus, et video kaudu istungil osalev meditsiinilist maski RB kandev mees sarnaneb sellega, keda ta

XXX juures nägi ning kellega tekkis rüselus. Nii fotodelt kui ka RB ja HAH ütlustest ning koostatud skeemist nähtub, et sündmuskohal oli piisav valgus. Tõsiasi, et pipragaasi kasutamine ei jätnud R.W-le mingeid jälgi, näitab seda, et selle kogus ei tarvitsenud olla suur.

R. esitas W väärteoprotokollile vastulause, mille järgi ei ole protokollis täpsustatud varalise kahju suurust. Maakohus möönis, et väärteoprotokollis võinuks selguse huvides sisalduda võimalikult täpne kahju suurus, kuid ei muuda väärteoetteheite sisu ja teo minetus kvalifikatsiooni. Tegemist ei ole olulise rikkumisega, sest tekitatud kahju suurusjärk ja iseloom on väärteoprotokollis kajastatud. tõendi Protokollis on kajastatud d, mille hulgas olevas hinnapakkumises on konkreetsed kahjusummad. R.W etteheiteid, et väärteoprotokoll ei sisalda teavet ( üldisemat kas menetlusalune isik soovib väärteoasja arutamisest osa võtta, puuduvad väärteomenetleja telefoninumber ja e-post) kohus oluliseks minetuseks ei pidanud.

Maakohus nentis, et need puudused ei takistanud R.W-l mõista talle esitatud etteheite sisu

ega mõjutanud tema võimet realiseerida oma õigusi.

R.W juhtis maakohtu tähelepanu sellele, et XXX hoonet kahjustati tegelikult 10 päeva jooksul ja nende episoodide kogukahju ületab eeldatavalt 4000 euro piiri, kuid kohus ei nõustunud R.W-ga väärteomenetluse oleks pidanud lõpetama põhjusel, et asjas , et esinevad kuriteotunnused. Maakohus oli seisukohal, et R.W tegu on tõendatud ja see vastab KarS § s 203 sisalduvale teokirjeldusele. Kuivõrd asjas on tõendatud, et menetlusaluse - isiku tegevuse tagajärjel ei põhjustatud KarS § 203 lg 1 koosseisus nõutavat tagajärge ehk olulist kahju (summas üle 4000 euro), KarS § 218 tuleb R. tegevus kvalifitseerida W lg Kohus leidis, et toime kavatsetult ning isiku s

1 järgi. R. pani väärteo üüd ja W õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole.

1.4. Karistuse mõistmisel aristusregistri väljatrüki tuvastas maakohus k le tuginedes, et kuigi R.W on varem korduvalt väärteokorras karistatud, ei ole ta varem toime pannud sarnase iseloomuga rikkumisi.

Süü suuruse määratlemisel KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud episoodides arvestas kohus, et R. solvas kahte erinevat t. Solvangud saadeti e- W võimuesindaja posti teel ja mõnda aega pärast ametnikega kokku puutumist. Maakohtu hinnangul oli R. tegevus W pikemalt ettekavatsetud. Samas edastas menetlusalune isik ametnikele solvangud kirjalikult ja sel puhul pole nende mõju nii intensiivne kui näiteks näost näkku öeldud - solvangute puhul. RP puhul suurendas kohtu arvates solvangu et see saadeti Viimsi valla võimalikku mõju fakt, menetlusmeilile (s.t see ei olnud isikustatud aadress) ja le saadetud e-kirja RP nägid teised ametnikud. Eeltoodut pidas kohus aks teguriks. Samas ei olnud mõnevõrra süüd suurendav solvav tekst kuigi pikk ja solvangu adressaatidel dis e eriliselt kohandatud. Kokkuvõtvalt lei kohus, et R. süü solvamistegudes on mõnevõrra alla keskmise. Maakohus märkis, W et R.W tunnistas, et ta kasutas solvavaid väljendeid ja tal on piinlik, kuid ei nõustunud sellega, et tegemist oli avalikku korda kaitsvate isikutega. Kohus oli seisukohal, et kuna R.W ei ole lõpuni võimalikuks pidanud kohtu poolt tuvastatut (sellised kirjad on mitte ainult solvavad, vaid edastatud avalikku korda kaitsvatele ametnikele, kes täitsid oma töö ei ole põhjust rääkida karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikust kohustusi), kahetsusest. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

KarS § 218 episoodis karistust määrates arvestas kohus esmalt seda, et tegemist o arvestatava li kahjuga enam kui 3000 eurot kahjustada suurt hulka klaaspakette. – . R. püüdis W Mitte ühtegi menetlusaluse isiku käitumist õigustavat asjaolu kohus ei tuvastanud. Lisaks ei tunnistanud R. oma tegu. Menetlusalune isik des W põgenes sündmuskohalt, aseta eelnevalt Menetluses esitas R.

W ohtu teda takistama tulnud turvatöötaja tervise. erinevaid, kuid eluliselt ebausutavaid versioone selle kohta, et politsei lavastas ta süüdi. Maakohus märkis, et tuvastatud asjaolud peegeldavad R. suhtumist nii teiste W isikute varasse kui ka õiguskorda üldisemalt.

Maakohus oli seisukohal, et karistusliigina vastab süüdlase isikule, süü suurusele ja toimepandu tehioludele arest. R. on varem korduvalt karistatud rahatrahvidega, kuid nende W mõju pole olnud piisav KarS § 275 lg 1 järgi proportsionaalseks ja kohaseks . Kohus pidas karistuseks aresti sanktsiooni keskmisest madalamas määras

8 päeva ning KarS § 218 lg 1 ehk

järgi kvalifitseeritava väärteo puhul aresti 15 päeva.

Aresti asendamist üldkasuliku töö kohus võimalikuks ga ei pidanud . Esiteks ei olnud kohtule teada, kas menetlusalune isik oleks üldkasuliku töö tegemisega nõus märkis kohus, et . Lisaks

R. on menetluses avaldanud, et tal on mitmeid erine W läbivalt vaid töövõimetust põhjustavaid terviseprobleeme ning järelikult ei oleks üldkaslik töö

R. -le W eelduslikult Samuti on maakohtu arvates jõukohane. rohkelt süütegusid toime pannud isiku puhul karistusliiki sell põhjust eelistada raskeimat võimalikku eks, et karistus mõjuks. Arvestades suhteliselt pikka arestipäevade arvu (23 päeva) ja R.W tööalast hõivatust, pidas . Maakohus oli kohus võimalikuks määrata aresti kandmine ositi vähemalt 3 päeva kaupa seisukohal, et R. peab karistuse

3 kuu jooksul. W ära kandma

Apellatsioon

2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. , kes W palub võtta apellatsioonkaebus menetlusse; tühistada vaidlustatav maakohtu otsus; saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks; võtta vastu uued tõendid (lisad 1 Apellant märkis, et t

-5). a soovib asja arutamist kohtuistungil. Lisaks taotles R.

korras kaitsja W riigi õigusabi määramist ning tunnistajate , HAH, , , X (X) kutsumist kohtuistungile. AT RP RB RK ja

Mis puudutab tõendeid, siis tunnistajate istungile kutsumist põhjendas R. sellega, W et nende ja

ja RB RB AT ütluste vahel on vasturääkivusi. Järelikult tuleks t uuesti küsitleda. HH

korduv ülekuulamine on vajalik sellepärast, et tunnistajad kuulati maakohtus üle ilma temata. Tunnistaja X

kuulatud, kuid see on vajalik.

ne on maakohtus üle ülekuulami ei RK tarvilik sel põhjusel, et too võis varastada tema tõendite esitamist aluspesu. Uute kirjalike ringkonnakohtus s R. sellega, et need maakohtu W põhjenda sai ta enda kätte pärast menetluse algust. Tal oli kavas esitada tõendid maakohtus, kuid kohus viis 17.03.2023. a istungi läbi tema osavõtuta. Samuti ei olnud ta teadlik tunnistaja istungile kutsumisest, kuid lisa 5 HH tõend puudutab HHt.

2.1. R. on seisukohal, et asja menetlemisel rikuti W olulisi väärteomenetluse põhimõtteid. Tõendite hindamisel , üldise elukogemusega tegi kohus teinud ebaloogilisi vastuolus olevaid

. järeldusi ning otsuse tegemisel kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust

2.2.

Esmalt on kaebaja arvates rikutud VTMS 19 lg 1 p 3. 17.03.2023 § Apellandi sõnul oli ta toimuvast kohtuistungist teadlik . Oma , kuid ta esitas kohtuistungi edasilükkamise taotluse eemalviibimise tõendamiseks jättis taotluse esitas ta kohtule lennupiletid Mehhikosse. Kohus rahuldamata ja arutas asja ilma temata ära § . VTMS 42 lg 2 p 1 kohaselt loetakse kutsutu äraolek, kui seda ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidumisena, alati mõjuvaks põhjus Seda, et ta oleks menetlusest kõrvale hoidunud, maakohus ei tuvastanud eks. . Teine kohtunik rahuldas teises samal ajal ja a sjaoludel esitatud taotluse ja lükkas istungi edasi.

2.3. Teiseks rikkus maakohus VTMS 19 lg 1 p 4 . Ta soovis, et kohtus kuulataks § sätestatut tunnistajana üle . Väär on kohtu seisukoht, et jättis mõjuva põhjuseta X X korduvalt kohtusse ilmumata. 05.01.2023 kohtuistungile ei saanud X ilmuda, sest ta oli . töökohustuste tõttu eemal Tunnistaja kinnitas oma väidet tšekkidega. Seejärel edastas kaebaja maakohtule X allkirjastatud ütlused, kuid neid kohtunik ei arvestanud ja pidas vajalikuks kutsuda tunnistaja tõendina kohtusse. 27.01.2023 ja 28.02.2023 kohtuistungitele X ei ilmunud, sest kohus tühistas istungid. Järelikult pole X kordagi mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätnud. Lisaks tuli esmane initsiatiiv X kohtuistungile kutsumiseks kohtult, tema X istungile kutsumist ei taotlenud. Järelikult soovis kohus omal algatusel tunnistajat üle kuulata, kuid pärast seisukohale, et asus tunnistajal ei ole menetlusega mingit pistmist. Asjasse puutub X vähemalt nii palju, et tunnistajale Ford registrinumbriga

menetluse andmetest X kuuluv sõiduk XXXXXX ; käib läbi

viibis R. kinnipidamise juures ning menetluses on hinnatud X . W käitumist ja sõnu R.

W rõhutab, et menetlusalusel isikul on õigus taotleda tunnistaja kutsumist kohtuistungile. Maakohus ei kuulanud

osa asjassepuutuvaid tunnistajat ära ning järelikult jäid asjaolusid tuvastamata ja arvestamata. Kohus rikkus VTMS 93 lg 1 p 1, kui tegi § väärteoasjas lahendi tunnistaja , keda kohus ise pidas vajalikuks. ütlusteta Menetlusaluse isiku kohtuistungilt puudumine võttis ära võimaluse anda seletusi ning esitada tõendeid, asja arutamine menetlusaluse isiku juuresolekuta on oluline rikkumine. Eeltoodud rikkumiste tõttu taotle kooskõlas § väärteoasja tagastamist b R.

VTMS 143 lg 1

W maakohtule uueks arutamiseks teises koosseisus. Apellant on seisukohal, et nii saaks ta maakohtus esitada tunnistajatele usi. Seda ei ole ta teha saanud. täpsustavaid küsim

2.4. Mis puudutab KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud episoodi seoses RPga, siis ütles kaebaja hinnangul tunnistaja kohtus, et ta ei saanud lause tähendusest aru. Järelikult ei saanud tunnistaja solvuda. See, et tegemist oli solvanguga, on

Viimsi Valla RP RP järeldus. Lisaks ei ole ametnikuna ei ole avaliku korda kaitsev võimuesindaja. KarS § 275 lg 1 kaitseb ametnikke, kelle Viimsi valla tööülesanded seisnevad avaliku korra kaitsmises avalikus ruumis. RP ametnikuna on küll võimuesindaja, kuid tema töö on parkimiseeskirjade täitmise kontrollimine ja see ei ole avaliku korra kaitsmine. KOKS -s 53 §

1 kasutatavad mõisted „avaliku korra tagamine“ ning „eeskirjade üle järelevalve teostamine“ erinevad KarS § 275 lg-s 1 kasutatavast mõistest „avaliku korra kaitsmine“. Arvestades eelkõige, et RP ei ole avaliku korda kaitsev võimuesindaja KarS § 275 lg 1 tähenduses ning pole võimalik, et

RP e-kirja lugedes sellest aru saamata solvus, puuduvad te kuid see on VTMS 29 lg 1 p 1 kohaselt os väärteotunnused, § väärteoasja lõpetamise aluseks.

2.5. Mis puudutab KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud episoodi seoses MVi solvamisega, leiab kaebuse esitaja, et PPA d ei ole avalikku korda kaitsvad d PPVS kõik töötaja võimuesindaja § 1 lg 2 Avaliku korda kaitsva tähenduses. l võimuesindajal on eritunnused: nad kannavad teenistuslike ülesannete täitmisel vormi ja nende ametijuhendist tulenev teenistuslike ülesannete iseloom omane võimuesindajatele. , kelle tööülesanneteks on on

on uurija MV uurimistoimingute läbiviimine Järelikult pole ja see ei ole avaliku korra kaitsmine.

MV avalikk

Samuti ei ole ta selleks u korda kaitsev võimuesindaja KarS § 275 lg 1 tähenduses. KoRS

275 lgja § 6 tähenduses. Teos puuduvad seega KarS § s 1 sätestatud süüteo tunnused see on VTMS

§ 29 lg 1 p 1 järgi väärteoasja lõpetamise aluseks.

2.6. Mis puudutab KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegu, siis ei ole apellandi hinnangul otseseid tõendeid selle kohta, et väärtegu pandi toime protokollis märgitud kellaajal. Teo toimepanemise aeg tugineb

. Kaebaja on RB ütlustele, kes väidetavalt kuulis sel ajal laske seisukohal, et pika vahemaa tõttu (ca 230 m) pole võimalik pneumorelva laske kuulda.

HH selgitas, et objektil on klaase tulistatud paar korda,

-8 klaasi. Kuna RB ütluste järgi tulistati 6 RB tulistamist pealt ei näinud ja on välistatud, et ta võis tulistamist kuulda ca 230 m distantsilt, siis ei saa te

ha järeldust, et nelja klaasi tulistamine toimus 16.07.2022 kell 00.30.

Tunnistaja RB luste kohaselt kirjeldas ta menetlusalust isikut üt ATle, kes suulisele kirjeldusele tuginedes leidis politseiandmebaasist kahtlustatava foto, milles

R. . RB W tundis ära 17.03.2023 kohtuistungi protokollist nähtuvalt vastupidiseid ütlusi: andis

AT AT selgitas, et talle ütles RB, et seda tegi R. ning siis leidis ta politseiandmebaasist ankeedi, mille W järgi ära tundis. poolt 17.03.2023 kohtuistungil antud ütluste kohaselt RB R.

HH W ütles tema sündmuskohal leidis nime järgi AT AT le, et kahtlustab R. ning

R.

W W ankeedi politsei andmebaasist ning tundis menetlusaluse isiku

RB ära. Järelikult RB valetab ning

g

ja HH AT RB rää ivad tõtt. Tunnistajad lavastasid seega tema äratundmise.

sai juhised oma tööandjalt ning tegi seda varalise kasu eest. Seda kinnitab asjaolu, et pakub HH oma Facebooki konto alt avalikult tasu nö „vandaali tabamise eest’’. ei saanud teda ära RB tunda, sest ta tunnistas 05.01.2023 kohtuistungil, et pole R.

W kunagi varem näinud. Lisaks kinnitab

RB ebausaldusväärsust fakt, et ta mäletas eeluurimisel antud ütlusi detailselt ja andis ladusaid vastuseid. Uutele oli tunnistaja jaoks neile küsimustele küsimustele vastamine keerulisem. RB valetamisele viitab R.W hinnangul ka see, et tunnistaja sõnul oli laske 3-4, kuid Asjaolu, et

väärteotoimiku materjalidega on tõendatud, et laske oli vähemalt 7. RB nägi pneomorelva tema käes, ei ole teiste tõenditega kinnitust leidnud. Seejuures ei leitud seda ka tema sõiduk väitis selle olevat. Seega ei ole ütlused R. arvates W ist, kus

RB RB usaldusväärsed.

2.7. ja ei , R. arvates on kohtu järeldused ebaloogilised toetu tõenditele. Tõsiasjast W et kaebaja , et ta kasutas seda vaidlusaluse kasutas sõidukit kuu tagasi, ei saa teha järeldust sündmuse ajal. Kohtu järeldus selle kohta, et tundis ta kohtuistungil ära, ei ole loogiline RB : ta kandis istungil meditsiinilist maski ja se ei saanud

l põhjusel teda ära tunda. Lisaks ei RB tähenda sündmuskohal viibimine automaatselt seda, et ta tulistas aknaid, sest relva tema juurest ei leitud. Relva leidmise korral tulnuks tuvastada, kas sellest tehti lasud ja kas relval on tema DNA. Alles siis oleks kõik kahtlused tema süüdiolekus kõrvaldatud.

2.8. R.W hinnangul ei vastanud väärteoprotokoll seaduse nõuetele. Protokollis ei ole välja toodud täpset varalist kahju, märgitud üksnes seda selles on , et kahju pole olulise suurusega. Arusaamatuks jääb, kust lisandus aknaklaaside vahetamisele veel seinapaneelide vahetamine, sest nende kahjustamist talle ette ei heideta. Karistuse määramisel lähtus kohtunik sellest, et tekitatud kahju on suur, enam kui 3000 euro t. Maakohtu loogika järgi tulnuks määrata

3 korda kergem karistus (5 päeva aresti). kui lähtuda sellest, et täpse kahju määr Isegi atlemine ei ole oluline, on see ometi kaasa toonud raskema karistuse. Kohus ise lähtus karistuse määramisel täpsest kahjust tõi kaasa ebaõige karistuse Kuivõrd , see on oluline viga, mis . väärteoprotokollis peab olema välja toodud täpne kahju suurus, pidanuks maakohus väärteoprotokoll kohtuvälisele menetlejale puuduste kõrvaldamiseks i tagastama .

2.9. R. leiab, et maakohus oleks pidanud asjas W väärteomenetluse lõpetama kuriteotunnuste ilmnemise tõttu

10 päeva jooksul . Samal objektil on tulistatud aknaid kolmel korral ning kahju ilmselgelt 4 ületab

000 euro piiri. Kuriteotunnuste ilmnemisel tuleb VTMS §

29 lg 1 p 4 kohaselt väärteomenetlus lõpetada. hinnangul on tulistajaks sama isik ja HH ilmselgelt on tulistatud samast relvast. Lisaks tuleks väärteomenetlus lõpetada episoodis, mis puudutab solvamist: RP käimasolevas kriminaalmenetluses nr 22231503540 on tegemist sisuliselt sama kahtlustusega, kus tema käitumine on kvalifitseeritud KarS 1573 lg 1 järgi.

2.10. R. , et kuigi tal on 6 kehtivat W Talle määratud karistuse kohta märgib väärteokaristust, on kõik rahatrahvid makstud ja uusi rikkumisi ei ole. Eelnevad karistused on talle määratud 2022/2023.a talvel ehk pärast käsiloleva menetluse esemeks olevaid väärtegusid. Järelikult pole õige väita, et ta poleks nendest järeldusi teinud. Samuti ei saa varasemaid arvestada , need on teiseliigilised. Seoses sellega, et põhjusel KarS § 218 lg 1 järgi et kvalifitseeritavas episoodis on kahju täpne suurus välja arvutamata, tuleb arestipäevi vähendada

3 korda, s.o karistuseks tuleb määrata 5 päeva aresti ning asendada need üldkasuliku tööga.

Kaebaja viitab, et KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegude puhul avaldas ta puhtsüdamlikku kahetsust. Lisaks eksis ta

õigusvastasust välistavas asjaolus KarS § 31 lg 1 mõttes: tema hinnangul ei olnud ja

d ametnikud. Kui ta RP MV KarS § 275 mõttes avaliku korda kaitsva oleks veendunud, et solvatud ametnikud vastavad KarS § 275 tunnustele, ei oleks ta süütegu toime pannud. Kuna ta eksis teo keelatuses, siis ei ole selline tegu karistatav või tuleb karistust oluliselt kergendada ning mitte kohaldada aresti.

R.W hinnangul tähendaks temalt vabaduse võtmine kahju majandustegevusele, ta on juhatuse liige 12. ettevõttes. Tal on alaealised ülalpeetavad ning aresti kohaldamine kahjustaks perekonna huvisid. reldused teinud ning Kaebaja väitel on ta teinud kohased jä ta väldib tulevikus . konflikte võimuesindajatega l on stabiilne, legaalne sissetulek, kõrgharidus ja ta Ta valdab hästi eesti keelt. Eeltoodu näitab, et ta pole korrarikkuja Kokkuvõtvalt palub . R.W asendada arest üldkasuliku tööga või piirduda rahatrahvi määramisega.

2.11. maakohus ei arvestanud karistusaja hulka eelvangistuses Lõpetuseks leiab kaebaja, et viibitud aega. Väärteoasja nr 231522005401 väärteotoimikus on kriminaalasja nr 22231502417 materjalid. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli järgi viibis ta kinnipidamises ühe ööpäeva. Kriminaalasjas nr 22231503540 oli ta kinni peetud kaks ööpäeva 06.11-08.11.2023. Järelikult on ta ära kandnud 3 ööpäeva vabadusekaotust, mida ei ole karistuse määramisel arvestatud.

Menetlus ringkonnakohtus

3. Tallinna Ringkonnakohus 2023 määras 19. mai . a määrusega arutada apellatsioonkaebust avalikul kohtuistungil 22. augustil 2023. a algusega kell 10.30 ning võttis määruses seisukoha R. esitatud taotluste osas. Ringkonnakohus ei pidanud menetlusaluse isiku ja W kohtuvälise menetleja osavõttu istungist vajalikuks.

4. R.

19. mail 2023. a ja kohtukutse 21. mail W sai menetlusse võtmise määruse kätte 2023. a. K ne menetleja

22. mail 2023. a. Menetlusse ohtuväli kinnitas dokumendi kättesaamist võtmise ja ühtlasi taotluste lahendamise määrust kohtumenetluse pooled apellandi ei vaidlustanud ja see on jõustunud.

5. 22.08.2023. a kohtuistungil (kus R. osales kaugülekuulamise teel) taotles R. W W

selleks, et ta saaks omale valida kaitsja. kohtuistungi edasilükkamist Ringkonnakohus rahuldas taotluse, lükkas kohtuistungi edasi ja määras uueks kohtuistungi ajaks 30.08.2023. a.

23.08.2023. a esitas R. taotluse edastada tema väärteoasi al W luvuse korral Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus rahuldamata. jättis taotluse

24.08.2023. a esitas R. taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses W haigestumisega rahuldamata. . Ringkonnakohus jättis taotluse

28.08.2023. a esitas R. taotluse 30.08.2023. a kohtuistungil osalemiseks video teel. W Ringkonnakohus jättis taotluse rahuldamata.

29.08.2023. a esitas R.W taotluse, märkides, et juhul, kui tema apellatsioonkaebust ei rahuldata, siis palub ta asendada talle määratud arest üldkasuliku tööga. Töö sooritamise kohaks palus apellant määrata Ida-Virumaa. R. palus karistuse asendamise kaalumisel W arvestada, et aasta jooksul ei ole alustatud tema suhtes ühtegi kriminaal ega väärteomenetlust. - Kõik eelnevad rahatrahvid on õigeaegselt tasutud, rahatrahvid on avaldanud talle soovitud mõju. Ta on olemas kindel töökoht ja sissetulek, 2 ülalpeetavat. Arest on kahjulik nii tema sissetulekule kui ka Juhul, kui aresti võimele perekonda ülal pidada. kohus ei pea võimalikuks asendada, palub R. määrata kandmisele elukohajärgses kinnipidamisasutuses W see

ehk Ida-Virumaal. Samuti palub R.W määrata aresti kandmisele ositi, kandes korraga mitte vähem kui 2 päeva ja et arest tuleb ära kanda hiljemalt 9 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. R.W põhjendab oma taotlust sellega, et tal on vaja käia tööl ning vabade päevade leidmine aresti kandmiseks võib osutuda keeruliseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Alustuseks märgib kolleegium, et võttis juba 19. mai 2023. a määruses seisukoha R.W taotluste osas tunnistajate ülekuulamiseks, uute tõendite juurdevõtmiseks ja kaitsja määramiseks. Viidatud määrus on tänaseks edasikaebamata jõustunud.

7. Ringkonnakohus ei nõustu R.W-ga , et maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust, kui arutas asja 17. märtsi 2023. a kohtuistungil ilma tema osavõtuta

. Apellandi arvates on reis VTMS § 42 lg 2 p 1 tähenduses mõjuvaks põhjuseks, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidumisega. Ringkonnakohus möönab, et olukorras, kus reis on soetatud ajal, mil isik ei olnud veel kohtuistungist teadlik, võib see olla mõjuvaks põhjuseks. Paraku oli R.W-le alates 28. veebruarist 2023 teadlik sellest, et 17. märtsil 2023 toimub kohtuistung. Kaebaja elukaaslane ostis lennupiletid Mehhikosse 09. märtsil 2023 ning reisi algusaeg kattub istungipäevaga. Asjaolule, et reis ei olnud juhuslik ja seostatav menetlusest kõrvalehoidumisega, viitab R. menetluskäitumine, mis kokkuvõtlikult räägib W sellest, et ta ei ole huvitatud asjas o

(jõustunud) tsuseni jõudmisest.

R. ilmus maakohtus 05. jaanuaril 2023 toimunud istungile videosilla kaudu. Pärast W esimest istungit ei olnud kohtul võimalik järgmisi istungeid läbi viia, sest R. esitas W pidevalt taotlusi istungite edasilükkamiseks. Vaatamata sellele, et maakohus pidas R.

W taotlusi põhjendatuks, tuleb märkida järgmist.

Kolmel korral teatas oma haigestumisest ja R. paar päeva enne istungit kohtule W palus kas

istungi edasilükkamist kuu (tarkusehamba eemaldamisel) või kuude (trauma puhul) võrra Nõuetekohaseid tõendeid ringkonnakohtu hinnangul isik maakohtule ei esitanud (vt . siinkohal ka ringkonnakohtu 25.08.2023 määrus). 28.02.2023. a toimuma pidanud istungile eelneval päeval läks R.

W oma viimast tarkusehammast eemaldama. Kummalisel kombel toimus visiit arsti juurde taas istungieelsel päeval. 17.03.2023. a istungi kohta teatas R.W oma 15.03.2023. a taotluses esmalt, et ta ei saa osaleda samal päeval toimuva teise istungi tõttu. Kui kohtunik kinnitas, et ta teeb istungil vaheaja ja seega takistust istungi pidamiseks pole, teatas E. Lakenrikov, et ta toimumise ta oli läheb 17.03. hoopis reisile, mille unustanud. 19.03.2023. a teatas R.W kohtule oma elukoha muutusest ja palus asi saata tema

elukohajärgsesse kohtusse.

Täpselt samamoodi jätkas R. ringkonnakohtus. Nii oli kolleegium sunnitud W 22.08.2023. a istungi edasi lükkama, sest isik avaldas soovi valida omale kaitsja. Küsimusele, mis takistas tal ca 3 kuu jooksul kaitsjat värvata, vastas apellant, et õigusabi osutajatel oli suvepuhkus. Seejärel jätkas R.W taotluste esitamist, s.h istungi edasilükkamiseks oma terviseseisundi tõttu, oma väiteid nõuetekohaselt tõendamata. Ringkonnakohus arutas kaebust 30.08.2023. a kohtuistungil kaebaja osavõtuta, sest R. istungile ei ilmunud. W

Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuigi R. oli 17.03.2023. a istungist teadlik, W lasi elukaaslasel soetada istungi ajaks reisi ning ta tema äraolekut saab käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidumisena. Järelikult mõjuvat põhjust istungile ilmumata jäämiseks ei olnud. Sellises olukorras jättis maakohus põhjendatult isiku R. -l

W taotluse istungi edasilükkamiseks rahuldamata ja arutas asja R. osavõtuta lõpuni W

.

Argument, et teine kohtunik rahuldas samasisulise taotluse, ei oma tähtsust: paralleelselt kulgevad menetlused ei tähenda, et ka asjaolud (nt isiku eelnev menetluskäitumine) oleksid samad, lisaks pole ühele kohtunikule teise kohtuniku seisukoht siduv.

Ringkonnakohus X ei hakka eraldi hindama kõiki poolt kohtuistungile ilmumata jäämisi ja esitama põhjendusi selle kohta, kas tal esineks selliseks käitumiseks mõjuv põhjus või mitte.

Tunnistaja küsitlemist ringkonnakohus vajalikuks ei pidanud. Maakohtul oli õigus jätta tunnistaja kutsumata: olukorras kus tunnistajalt saadav info on vähene (andmeid selle kohta, et X

midagi etteheidetavast väärteost teaks, s.o oleks tulistamist näinud või kuulnud, ei ole) ja tema väljakutsumiseks minev aeg ilmselgelt ülemäärane, on tunnistaja küsitlemisest loobumine otstarbekas. Seda eriti väärteomenetluses, mille aegumistähtajad on võrdlemisi napid.

8. maakohtu argumentidega, et R. on toime pannud KarS W Ringkonnakohus on päri § järgi kvalifitseeritud väärteod. Maakohtu põhjendused on -de 275 lg 1 ja 218 lg 1 ammendavad, veatud ning tõendite ja nende usaldusvääruse hindamisel ei ole maakohus kaalutlusvigu teinud.

Maakohtu seisukohti korrata ei ole mõtet.

9. R. peamine vastuväide KarS § 275 lg 1 süütegude puhul on see, et tema W hinnangul ei ole kumbki kannatanu avalikku korda kaits

. Maakohus on ev võimuesindaja apellandi seisukoha kummutanud ja põhjendanud jälgitaval viisil, miks mõlema kannatanu puhul on tegemist avalikku korda kaitsvate võimuesindajatega KarS § 275 tähenduses (vt IV kd tl 48 ja 48pö). Lisaks on apellant seisukohal, et ei saanud e-kirjas sisalduvast lausest aru RP ja ei saanud sel põhjusel solvuda. Ometi on maakohus välja toonud, miks R.W RP puhul otsuses poolt saadetud kirjas sisalduv fraas võis RP jaoks olla solvav (vt IV kd tl 48). Samuti ei toeta apellandi arvamust RP kohtuistungil antud ütlused. Kohtuistungi protokolli järgi (vt III kd tl 169pö) oli tunnistaja mõnevõrra hädas talle saadetud fraasi viisakalt väljendamisega, kuid seda, et

. kinnitas kohtus, et lausel on RP RP kirjutatust aru ei saanud, pole võimalik väita erinev negatiivne tähendus mata väga tõsine solvang. tõi välja ka mõlema , mis on kahtle RP solvava sõna otsese tähenduse eesti keeles ning kinnitas, et tegemist on roppusega, mida on kohatu öeldagi. Seega sai t väljendatust RP R. pool aru ja see solvas teda. W

10. Etteheites, mis kvalifitseeriti KarS § 218 lg 1 järgi, on maakohus tõendikogumit igakülgselt hinnates esitanud ammendavad põhjendused, miks on põhjust öelda, et teo pani toime R.W (vt IV kd tl 49- . Maakohtu argumente kordamata vastab kolleegium ainult 51pö) apellatsiooniväidetele Esiteks ei nõustu kolleegium apellandiga, et käsilolevas asjas pole . võimalik tuvastada teo toimepanemise aega. Vaatamata sellele, et väärteoprotokollis fikseeritud aeg põhineb ütlustel tunnistaja

RB , jagab ringkonnakohus maakohtu arvamust, et tunnistaja on usaldusväärne. See, miks tunnistaja oskas aega määratleda, on jälgitav – nii näiteks selgitas RB, et ta teavitas juba sündmuse ajal kahjusaajat ning kohale kutsuti politsei. Ringkonnakohus märgib, et seega oli teo toimepanemise aeg ka juhul, kui tunnistaja sel hetkel kella ei vaadanud, kui ta laske kuulis, seostatav sündmusest teavitamise hetkega. Apellandi väide, et RB ei saanud laske kuulda, ei kummuta tunnistaja ütlust, et ta neid kuulis. Kolleegium märgib, et sündmus toimus ajal, kui on eelduslikult vaiksem ning R.W viidatud vahemaa (230m) ei öisel ole selline, mis võimaldaks täie tõsikindlusega öelda, et lasuga kaasneva heli levimine nii kaugele pole usutav. Seda, et laskja oli R. , on maakohus adekvaatselt põhjendanud. W R.W-l on õigus, et tema süüd ei tõenda ükski otsene tõend (teda ei tabatud sündmuskohal, tema juurest ei leitud relva jne), kuid apellant jätab tähelepanuta, et asjas on kogutud piisavalt kaudseid tõendeid. Neid tõendeid on maakohus hinnanud nõuetekohaselt kogumis ja teinud nendest ainuvõimaliku järelduse. R. asetavad sündmuskohale W RB ütlused, kes hiljem R.W fotolt ära tundis; sündmuskohalt leitud müts, millelt leiti

R. DNA ning selgitas, et see RB ; W oli temaga rüselenud mehe oma sündmuskohal oli R. elukaaslase auto, mi W lle kohta on olemas tõend (andmed varasema liiklusrikkumise kohta), et seda on varemgi kasutanud R. . Eeltoodu valguses ei ole W R. versioon (politsei varastas tema kodust mütsi ja viis sündmuskohale) eluliselt W usutav. Vastab tõele, et R. juurest relvataolist eset ei leitud, kuid W ajatelge vaadates jäi sündmuskohalt lahkumise ja R. kinnipidamise vahele ca 2 tundi ning see on W enam kui piisav aeg relvast vabanemiseks.

11. R.W väited selle kohta, kuidas HAH, ja

AT RB

lavastasid tema nö ära tundmise, on vastuolus kogutud tõenditega. Kaebuses kirjeldatul pole mitte midagi pistmist sellega, mida tunnistajad kohtus rääkisid. Sel põhjusel leiab kolleegium, et kaebaja püüab ringkonnakohut eksitada. Ringkonnakohus märgib, et RB ütlusest (vt III kd tl 170pö 171) võib esmapilgul - tõesti jääda mulje, et le sündmuskohal olnud isikut ning viimane leidis seejärel ta kirjeldas AT andmebaasist R. pildi, mi

lle RB HAH W järgi sündmuskohal olnud isiku ära tundis. ei eita (III kd tl 260), et ta seostas sündmusi R.W-ga. AT kinnitas kohtuistungil (vt III kd tl 256pö ) ütles talle sündmuskohal, et -257), et kahju saaja (hiljem tuvastatud kui A. HH tegemist võib olla R.W-ga , kellega on olnud eelnevalt ärikonflikt. Seejärel küsis AT RB AT lt, kas viimane nägi ründajat, kes kinnitas, et nägi hästi. Siis tegi nime järgi päringu politseiandmebaasi ja näitas le R. pilti, kes viimases ära tundis sü W RB ndmuskohal viibinud isiku. Seega võib järeldada, et lt. Seejärel sai AT HAH sai R. nime teada

W ta kinnituse lt, et too andmebaasist R. nime RB AT W nägi ründajat. Seejärel otsis järgi näitas fotolt ära sündmuskohal olnud isiku. pildi

ja RBle, kes tundis RB ei teadnud, et HAH AT oli eelnevalt

öelnud le R. nime. P arvata, et R.

W W ole põhjust isiku tuvastamine toimunuks kuidagi teisiti, kui tunnistajate ütlustest nähtub. R.

W väide, et tema äratundmine oli lavastatud, ei põhine tõenditel.

12. R. väide valeütlusi varalise kasu saamise eesmärgil W , et andis RB , on meelevaldne ja otsitud. Esiteks pole andmeid selle kohta, et ja olid tuttavad, ei RB HAH RB teadnud nimegi.

autosse istuval HAH RB ütluste järgi oli sündmuskohal piisavalt valgust ning isikul oli mask näo eest ära. Sel põhjusel oli tal võimalik isiku nägu selgelt näha. Maakohtu istungil kinnitas , et kui istungil videosilla kaudu osalenud RB R. võtaks maski ära, W oleks tal võimalik viimane ära tunda. Sel hetkel lähtus tunnistaja peakuju sarnasusest ning maski tõttu oli tal võimalik üksnes tõdeda, et R. sarnaneb isikuga, keda ta nägi W

sündmuskohal. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et sõnul ei RB ole ta R. mitte W kunagi näinud, on vale. Ilmselgelt ei olnud RBl istungil võimalik R.W ära tunda, sest viimane kandis maski. See, et

RB varem (enne vaidlusalust sündmust) R. ei W teadnud ega tundnud, on loogiline. oli

RB objekti turvatöötaja, kes täitis oma töökohustusi.

13. Apellant rõhutas, et vastused küsimustele, mida kohtueelses menetluses ei küsitud, ei RB

olnud ladusad ning see viitab valetamisele. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Esiteks ei ole RB ütlustes ulatuslikke vastuolusid. Teiseks esitas R. maakohtus tunnistajale väga W spetsiifilisi küsimusi, millele vastamine sündmusest möödunud aja tõttu ongi keeruline ja veidi meenutamist vajav. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et

RB on usaldusväärne tõendiallikas ja rääkis tõtt. Tunnistaja ütlused riimuvad ülejäänud tõendikogumiga, mida maakohus lahendi tegemisel arvestas.

14. Mis puudutab teid, et R. väi KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos on W väärteoprotokollis möönab otsuses tõepoolest olulised puudused, siis maakohus , et minetused on, kuid need ei ole olulised (vt IV kd -51). Ringkonnakohus tl 50pö täpsustab ainult seda, mis puudutab kahju suurust.

puudub kahju Vastab tõele, et väärteoprotokollis täpne suurus. Samas

on selle koostamisel siiski välja jääb alla olulise kahju määra toodud asjaolu, et selle ulatus

. Väärteoprotokollis on viited hinnapakkumistele, kust nähtub juba täpne kahju suurus, mis on kokku 3096,76 eurot (vt III kd tl 16-17). Seega on maakohus õigesti sellisest kahju suurusest lähtunud, s.h R. süü suuruse määratlemisel W .

15. R.W väiteid selle kohta, et väärteomenetlus KarS § 218 lg 1 järgi tulnuks lõpetada kuriteotunnuste ilmnemise tõttu, on maakohus otsustuse tegemisel arvestanud ja neile ammendavalt vastanud (vt IV kd tl 51). Kolleegium ei pea vajalikuks midagi lisada.

16. R.W on seisukohal, et RP solvamisega seotud episood tulnuks lõpetada, sest samas asjas on alustatud kriminaalasja. Ringkonnakohus apellandi arvamust ei jaga. kohtuistungil RP antud ütlustest saab järeldada (vt III kd tl 165pö-166), et kriminaalasja ei alustatud sama etteheite tõttu. Tunnistaja selgitas seda, et kui R. sai teada, et ta on esitanud W süüteoteate järgmise ud, mis võivad vastata esitamisest, astus R.

dd samm W kuriteokoosseisule. Järelikult kasva küll välja väärteomenetlusest, s kriminaalasi

kuid R. -le W etteheidetavad teod ei kattu.

17. Mis puudutab mõistetud karistust, siis selle leevendamiseks põhjust pole

. Maakohus on karistuse mõistmisel järginud seadust ja kohtupraktikat. Kohus on esitanud ammendavad, jälgitavad ja kohased põhjendused karistuse liigi ja määra kohta (vt IV kd tl 51pö 52pö) - . Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu motiive täiendada. Vaatamata sellele, et R.W avaldas alles apellatsioonimenetluses valmidust teha üldkasulikku tööd, on ringkonnakohus maakohtu asjakohaseid seisukohti kordamata päri sellega, et R.

W puhul ei tule aresti asendamine kõne alla maakohtu põhjendused tl 52pö). (vt IV kd

Ringkonnakohus nendib, et

tegudes ei olnud R.

W KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud kahetsus siiras ja maakohus jättis õigesti selle arvestamata. Teo keelatuses eksimist puudutavad väited on õiguslikult asjakohatud. Märkimist vääri – b, et R. seisukoht W kui oleksin teadnud, et ja A. V on avalikku korda kaitsvad ametnikud, siis poleks ma neid RP solvanud – on küüniline. Asjas kogutud tõendite põhjal pole põhjust arvata, et menetlusalune isik käitunuks kuidagi teisiti, kui ta oleks teadnud, et tunnistajad on avalikku korda kaitsvad võimuesindajad.

18. R. väitel kahjustab aresti kandmine tema töö W

- ja eraelu. Apellant palub sel põhjusel määrata korraga kantavaks aresti osaks 2, mitte 3 päeva. Ringkonnakohus muudatuste tegemiseks alust ei näe. Esiteks ei ole apellant põhjendanud, miks 2 päeva riivab tema igapäevaseid kohustusi intensiivsemalt, kui 3 päeva. Olukorras, kus kohtumenetlus on pidevalt seiskunud R. hambaravi, terviseseisundi v W õi reisi tõttu, on keeruline öelda, et 3 päeva eemalviibimist kahjustaks elu rohkem, kui 2 päevane eemalolek.

19. - R. taotles, et tal võimaldataks arest kanda Ida Virumaal, elukohajärgses W kinnipidamisasutuses. Ringkonnakohus märgib, et usseaduse § 85 lg 1 kohaselt toimub Vangist aresti kandmine otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgse prefektuur arestimajas või täitmisplaanijärgses vanglas. Seega puudub alus maakohtu seadusega kooskõlas oleva otsustuse muutmiseks aresti kandmise koha suhtes, sest seaduse mõttest tulenevalt ei ole isikule garanteeritud aresti kandmine oma Pealegi ei elukohajärgses kinnipidamisasutuses. olnud maakohtul otsuse tegemise ajal isiku elukoha muutus teada: R.W teavitas kohut sellest pärast kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Ringkonnakohus ei näe vajadust seadusega kooskõlas (vt viidatud VangS säte)

oleva otsuse muutmiseks.

20. R. , ei ole W väited, et ta on konfliktidest võimusesindajatega järeldused teinud veenvad. Ringkonnakohu solvamist alustati R. suhtes W s nendib, et pärast RP kriminaalmenetlust, kus kannatanuks on . RP Eeltoodu ei viita kuidagi käitumise paranemisele ja kohaste järelduste tegemisele.

21. R.

W seisukoht, et ta kandis eelvangistuses ära 3 päeva aresti, ei ole õige. K s.o riminaalasja raames, mis lõpetati väärteotunnuste ilmnemise tõttu, käsilolevas asjas esitatud etteheide, oli isik kinni peetud veidi alla 12 tunni. Kuigi KarS § 68 lg 2 kohaselt arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka, siis tehakse seda arvestusega, et kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti. Aresti puhul ei arvata karistusaja hulka menetlusaluse isiku kinnipidamist, mis kestis alla ühe ööpäeva

(vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-22-13 p 7). Seadusandja on sõnaselgelt reguleerinud aresti tähtaja arvutamist päevades, mitte tundides § 48 järgi võib väärteo eest karistuseks mõista

- KarS

aresti kuni 30 päeva. KarS § 67 lg 2 teise lause eesmärk on tagada, et üheks arestipäevaks ei loetaks lühemat perioodi kui astronoomiline päev. Alla ühe ööpäeva kestva kinnipidamise arvestamise aresti tähtaja hulka välistab KarS § 67 lg 2 esimene lause, mille kohaselt arvestatakse aresti tähtaega päevades. Seega, kui süüdlast on väärteomenetluses kinni peetud vähem kui kakskümmend neli tundi, siis seda aega karistuse hulka ei arvestata. Kuna R. oli kinni peetud alla W kahekümne nelja tunni, siis see aeg karistuseks mõistetud arestipäevadest maha ei lähe

. Kriminaalasjas, mis ei ole

(kuigi kannatanuks on samuti käsiloleva väärteoasjaga üldse seotud RP), eelvangistuses viibitud aeg ei puutu asjasse, küsimus eelvangistuses lahendatakse selles, mitte käsilolevas menetluses.

22. ringkonnakohus R. esitatud W Kokkuvõtvalt jätab VTMS § 147 lg 1 p 1 apellatsiooni rahuldamata ja otsuse muutmata. Harju Maakohtu 17. märtsi 2023. a

/allkirjastatud digitaalselt/