2-23-117109/52-23-117109/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2023-09-14

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2023, Viljandi Tsiviilasja number 2-23-117109 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetluse liik Kirjalik menetlus Tsiviilasja hind 467,90 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (r...

nende esindajad Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; aadress Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115, Harju maakond) Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ; e-post carlo.kask@plusplus.ee) Kostja M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxx xx x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt M. K.lt (K.) hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlg summas 329,52 eurot, sissenõudekulud summas 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 53,24 eurot, kokku 407,76 eurot. 3. Välja mõista kostjalt M. K.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivised alates 22.06.2023 põhinõudelt 329,52 eurolt kuni selle kohase tasumiseni 0,05% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 329,52 eurot). 4. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda. 5. Rahuldada hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude taotlus osaliselt. 6. Mõista kostjalt M. K.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja kantud menetluskulud summas 190 eurot. 7. Välja mõista kostjalt M. K.lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt (190 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. 8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamatult täidetav. 9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 1. Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 21.06.2023 M. Küti vastu hagi võlgnevuse nõudes. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 329,52 eurot, sissenõudekulu 25 eurot ning sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 53,24 eurot. 2. Hageja nõue tuleneb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 25.06.2021 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr. 853700036. 3. Hageja on kohtule esitanud tõenditena Tele2 Eesti AS arved perioodil 01.03.2022 – 30.09.2022 (dtl 49-67). 4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 22.06.2023 määrusega. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult kohturuumides väljastusteatega 05.07.2023. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates. Kohus juhtis 22.06.2023 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud. 2(3)

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 6. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. 7. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, puudub vajadus nende suurus rahaliselt kindlaks määrata. Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu 140 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 190 eurot (140+50). 8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 3(3)