4-23-2019/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

21.augustil 2023 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne Politsei- -Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja J P Kaebuse esitanud isik O.I Isikukood: XXX elukoht xxx : Vaatas 17.08.2023 avalikul kohtuistungil O.I kaebuse Politseija Piirivalveameti läbi Põhja Prefektuuri Lääne

-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M P 23.05.2023 otsuse 2302,22,018667 muutmiseks ja . väärteoasjas nr otsuse tühistamiseks

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M P 23.05.2023 otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2302,22,018667 O.I 15.12.2022 kella 13:47 ajal j ei hoidunud Pärnu mnt kesklinnas uhtis mootorsõidukit, kõigest, mis võiks kahjustada teist isikut või d oma sõiduki kii

vara. Ei kohandanu rust vastavaks tee seisundile, liiklusoludele ja ilmastikutingimustele, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Eeltoodu tagajärjel sõitis otsa vasakpööret sooritanud sõidukile

Toyota CHR r/m xxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju SEB Liising AS-le ja M J ning tervisekahjustused R I ja M M. Rikkus liiklusseaduse § 16 lg 1, § nõudeid, pannes sellega toim väär

50 lg 3p1 e teo, mis on kvalifitseeritav l

223 lg 1 iiklusseaduse § järgi määrati iiklusseaduse § . O.I-le l lg alusel

6 kuuks. karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

O.I vaidlustas M P 23.05.2023 otsuse 2,22,018667 palus otsus väärteoasjas nr 230

tühi menetlus lõpetada kuna liiklusõnnetuse põhjustas teine auto. stada ja

O.I jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu.

Kohtuistungil andsid ütlusi kaebuse esitanud isik O.I ning tunnistajad R I ja M M.

Kohus uuris järgmisi dokumente: - s ndmuskoha vaatlusprotokollig (lk 1-3);

liiklusõnnetuse akt koos ü a - );

sõiduki vaatlusprotokoll (lk 4 - aldamise akt (lk 6);

sõiduki hoiukohta teis - Regionaalhaigla teatis (lk 7-8);

ed - P.M e-kiri salvestise lingiga (lk 9);

- Vaatlusprotokoll (lk 10-11);

id -

ekspertiisimäärus (lk ); - ekspertiisiakt (lk 17-20);

- 28512 lehega (lk 23-25);

väärteoprotokoll AB16 koos õiguste - vastulause (lk 27-29);

- 2,018667 ( 32-34

otsus väärteoasjas nr 2302,2 lk ); -

karistusregistri väljatrükk (lk );

Väärteoasi nr 4-23-2019

- kaebus lisadega (lk 1, 13-17).

Kohus vaatas videosalvestisi.

Kohus, kontrollinud kuul nud isiku väärteoasjas kogutud dokumente, anud ära kaebuse esita seletused, tunnistajate esindaja arvamuse, asub hinnates ütlused ning kohtuvälise menetleja väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab - kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

15.12.2022 koostati O.I 628512. Protokollis sisalduva suhtes väärteoprotokoll AB1 väärteokirjelduse kohaselt Pärnu mnt O.I 15.12.2022 kella 13:47 ajal Sakala tn ristmikul j

vara. Ei uhtis mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist isikut või kohandanu rust vastavaks tee seisundile, liiklusoludele ja ilmastikutingimustele, d oma sõiduki kii et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Eeltoodu tagajärjel sõitis otsa vasakpööret sooritanud sõidukile

Toyota CHR r/m xxx -le ja M J ning . Oma tegevusega põhjustas varalise kahju SEB Liising AS tervisekahjustused R I ja M M. Enda tegevusega rikkus O.I liiklusseaduse § 16 lg 1, § 50 lg 3p1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav l

223 lg 1 iiklusseaduse § järgi.

Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja otsuses. Kohtuväline menetleja asus kohtuistungil seisukohale, et O.I on temale etteheidetava rikkumise toime pannud. na teed , kuid O.I-l on õigus, et on olemas selline mõiste nagu „an “ hoolsal nägemisel pidi O.I nägema, et erivärvides Munitsipaalpolitsei Ameti sõiduk, on keset teed. Isiku karistusregistrist nda l ed, mille eest nähtub teise ja kolma õike kiiruse ületamis määratud e mingit kaalutlust määrata rahatrahv. trahvid on tasumata. Isikule ei ol Kaks isikut said õnnetuse tagajärjel vigastada. tuvälise menetleja esindaja leiab, et otsus on õige ja kaebus Koh tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutma . ta

Kaebuse esitanud isiku O.I kohaselt Toyota alustas liikumi ütluste

st, jäi seisma, seal oli piisavalt ruumi, et läbi mahtuda alustas uuesti liikumist, proovis läbi saada. . Siis po auto mu Ise s

40 km/h. asfalt oli libe. õitis Ei mäleta kas Mupo auto jäi seisma, siis hakkas uuesti liikuma, seepärast trammirööbastele. õit ninaga natuke välja, et näha, jäi mulje, et liikus ise Mupo auto s is

tal on halb nähtavus. vahel oli piisavalt ruumi, et mööda mahtuda KIA ja mupo auto . Ootamatult hakkas mupo auto liikuma, sii ei olnud enam mitte midagi teha. Viimasel hetkel s üritas pidurdada. Auto glibisemisse ei sattunud. Ilmselt kül vähendas kokkupõrg läks kiirust. Peale et

vaatama kas kõik jäid terveks. LS § 2 p 1 alusel oleks Auto kuulus M J. teine juht pidanud talle teed andma, sest oli peateel. Soovib ks menetluse. S oli , et kohus tühistaks otsuse ja lõpeta eal piisavalt ruumi, et mööda saada enne kui Toyota liikuma hakkas.

Tunnistaja M M 15.12.2022 I roolis. d 14.00 paiku ütluste kohaselt oli R. Sõitsi Sakala tänavalt Pärnu mnt poole la tänavalt Pärnu mnt le vasakule ja siis käis üks suur pauk . R keeras Saka - . Ise vaatas ka vasakule, kuid sealt tulevat autot ei Sai aru, et keegi oli neile ot

näinud. sa sõitnud, tuli autost välja. Rl oli pea verine, ise oli uimane. Teise autojuht tundis huvi, kuidas on. Peas oli hematoom, mis on tänaseks paranenud. öövõimetuslehel ühe nädala. Püsivaid kahjust T oli usi õnnetuse jäänud st ei .

Tunnistaja R I kohaselt 15.12.2022 koos M Miga tulid Solarise keskuse tagant Sakala ütluste tänavalt liikus sõidukid läbi, veendudes ohutuses, kino Kosmose poole. Lasi vasakult tulevad hakkas olt suunduvat valget Kiat, liikuma sõidutee keskteljele. Nähes paremalt kesklinna po andis talle teed. Avarii alles sel momendil kui valg Kia seisis tunnistaja ja põhjustajat nägi e ees oli trammiteel. M miks Kia vasakult suurel kiirusel liikuvat õtles nii kaua seisab, siis nägi Volvo juures kuskil pani volvo pidurid plokki, rattad loha ehk siis tekkis t. Pärnu mnt 31 kü vastassuunavööndisse . Sõitis otsa mu lglibisemine, kaldus trammiteele po autole, mis tegi 360 kraadi. Peale seda oli tunnistajal kohutav peavalu, Haigulehel oli kuni viidi kiirabiga ära. 06.01.2022. Pea oli paistes, haav peas, tehti T n vigastused paranenud. Enda

6 õmblust. änaseks o arust ei takistanud

kedagi enne Sakala tänavalt välja sõites . Välja sõites nägi kahte sõidukit, keda läbi lasi, teisi sõidukeid ei näinud, v.a valge mida nägi Kia, kui oli juba trammiteel. Kia juht tahtis ale keerata. Alguses seda valget Kiat ud, alles trammiteel Süda või Sakala tänav ei näin nägi. tee ääres olnud v näge Trammi alged postid takistasid Kia mist. Trammiteel seistes oleks Volvo tema gant mahtunud . Auto ta mööda sõitma Nähtavus oli hea, ilmastikuolud olid head. läks mahakandmisele.

Vaidlust ei ole selles, et O.I 15.12.2022 kell 13.47 ajal juhtis Pärnu maanteel mootorsõidukit sõitis Sakala tänava r ning istmiku juures otsa trammiteel seisnud vasakpööret tegevale munitsipaalpolitsei (edaspidi mupo) autole, toimus liiklus duki õnnetus. Mootorsõi juht netuse toimumise fakti kinnitavad nii ,

imise ja liiklusõn liiklusõnnetuse akt sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fotodega, videosalvestis kui ka tunnistajate M M j R I ning ed a kaebuse esitanud isiku end

a ütlused.

LS § 223 enähtud väärteo koosseisu täitmise lg 1 ett esime ks alternatiiviks on oluline, et se varaline kahju o e endale. n tekitatud teisele isikule, mitte liiklusõnnetuse põhjustanud isikul Liiklusõnnetuse akt, sõiduki vaatlusprotokoll ja videosalvestised kinnitavad, et O.I juhitud sõiduki sõiduki esiosa tud sõiduk kül l sai kahjustada ning Ii juhi R. il sai kahjustada vasakpoolne g ning tunnistaja I haselt kanti auto maha. O.I Volvo V50, reg-n i ütluste ko juhitud sõiduki ( r xxx) omanikuks on M J ja R I juhitud duki (Toyota CHR reg nr xxx omanikuks on SEB i sõi ) AS Liising. Seega, käesolevas väärteoasjas tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel varaline kahju kolmandatele isikutele, s.o M J ja AS SEB Liisingule. LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo koosseisu täitmise teiseks alternatiiviks on ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. Regionaalhaigla teatis ja ekspertiisiakt ning tunnistajate R.I ja ed M M ütlused kinnitavad, et R.I ja M M tekitati 15.12.2022 liiklusõnnetusega seoses tervisekahjustusi, mille paranemise kest us ei ületa 4 nädalat.

Kohus vaatas videosalvestisi ja tuvastas, et P M auto esimese pardakaamera salvestiselt on näha, et kell 13.47.43 alustab mupo auto vasak peale seda, kui on l pööret asknud mööda vasakult tulnud auto. kaugel kurvi juu Volvo tulesid. Kell 13.47.50 Pöörde alustamise hetkel on res näha suundub Volvo trammir

Volvo trammirajale seisma ning on ööbastele. Pärast kokkupõrget jääb näha, et t sõidurajal mööduma eised autod mahuvad autost tagant poolt

. P M auto tagumise pardakaamera salvestiselt

47.50 suundub O.I auto on näha, et 13. trammirajale ja 13.47.52 s Volvo trammirajal mupo autole otsa. Salvestiselt ku õidab on näha, et i Volvo oleks hoidnud parem e ja mitte trammirajale s oma

al .t liikunud mööda sõidurada, siis oleks m

ta ahtunud mupo autost mööda sõitma. Mupo auto pardakaamera salvestiselt auto ning on näha, et jõuab Sakala ja Pärnu mnt ristmikule 13.21.56 . Kell 13.22.00 on mupo auto ristm ul esimene teeb tema ees olev veok parempöörde ik auto ne mootor Kell 13.22.57 alustab mupo auto ise ja laseb vasakult mööda üle küm sõiduki. liikumist akult eemal Volvo tulesid, kuid 13.23.00 s.o 3 sekund peale . Koheselt ei ole näha vas it mupo auto liikuma hakkamist on Volvo tuled a. 13.23.02 mupo auto ette Kia, mis näh jõuab a lustab kiirust suundub vasakule trammirajale ja paneb vasaku suunatule sisse. Kia eg jääb aeglaselt seisma, ses et teha, kuid ei saa seda teha, sest Volvo upo t soovib vasakpöör läheneb. M

auto liigub aeglaselt risti trammir stele, et Kia Kia ööba saaks mööda ja ta saaks tagant pöörde lõpetada

23.06 sõidab . 13. Volvo otsa mupo auto . le Mupo auto taga seisnud ülejärgmise auto on näha, et 1 pardakaamera salvestiselt

4.44.45 hakkas mupo auto ristmikul liikuma. 14.44.51 suundus Volvo tram ja 14.44.53 ideti mirööbastele sõ mupo autole . Kui mupo auto hakkas liikuma olid Volvo sisse ajal, mil ta oli trammirööbastel tuled kaugel eemal. Salvestiselt Volvo ei oleks suundunud ammirajale oleks tal on näha, et kui tr olnud o . piisavalt ruumi, et mööduda mup autost tagant oma sõidureas

Kuigi kõigi üksteisest on võimalik t kolme pardakaamera salvestiste kellaajad erinevad uvastada, et ajast, mi sooritamist -9 sekundit. l mupo auto alustas vasakpöörde kuni otsasõiduni kulus 8

Salvestised kinnitavad, et mupo autojuht ootas 57 sekundit enne kui ta alustas vasakpöörde tegemist. Ta lasi vasak or s ootas ult mööda üle kümne moot sõiduki, mi näitab, et mupo auto juht ristmikul kannatlikult kuni tal avanes ustamisel oli Volvo võimalus manöövriks. Vasakpöörde al linnaliiklu kiiruseid arvestades piisavalt kaugel, et mupo auto ud man se oleks jõudn öövri lõpetada pööret ja vähendanud kui Kia juht ei oleks soovinud teha ristmikul omakorda vasak trammirööbastele suundudes om vähendab kiirust ja mupo auto läheb a kiirust. See, e Kia ht t ju l manöövri lõpet ei olnud mupo auto juhile manöö amiseks rohkem aega vrit alustades ette teada, kuna Kia autojuht

. lülitas suunatule sisse alles mupo autoga kohakuti jõudes

Asjaolu, et mupo auto jäi trammirööbastele sei ga liiklusõnnetuse põhjuseks. sma, ei olnud a

Videosalvestistelt on näha, et mingil põhjusel õrget

2 sekundit enne kokkup suundub Volvo trammirööbastele. Selleks ajaks oli trammirööbastele jõudnud ka mupo auto. Samas oli mupo auto taga kesk na poole suundu piisavalt ruumi, e Volvo oleks saanud oma rajal lin val sõidurajal t edasi sõites mupo autost mööduda.

O.I ütluste kohaselt jäi mupo auto jäi seepärast

seisma, siis hakkas uuesti liikuma

ja liikus ise Mupo auto s is ninaga nat

t tal trammirööbastele. õit uke välja, et näha, jäi mulje, e on halb nähtavus. vahel oli piisavalt ruumi, et mööd Kia ja mupo auto a mahtuda, siis ootamatult hakkas ta liikuma, siis ei olnud enam mitte midagi teha. Viimasel hetkel pidurdada. üritas Arvestades, et mupo auto oli enne sooritamis alus mist seisnud juba 57 sekundit vasakpöörde e ta ja peale alustamist manöövri ei jäänud enne seisma kui trammirööbastel (mupo auto liikus kui r s aeglaselt), ei liku ööbastel sei ma jäämiseni väga ole O.I ütlused vastavuses tege olukorraga. ne bastel. Mupo auto ei jäänud peale liikuma hakkamist en seisma kui trammiröö O.I ütlustest ei nähtu, et autot märgates vähendanud ta oleks mupo kiirust, vastupidi ta pidurdas alles viimasel hetkel. Kuna 2 sekundit enne kokkupõrget on O.I juhitud lvo Vo liikunud oma rajalt istada, e just siis toimus pidurdamine ning kurvis trammirööbastele, ei saa väl t pidurdades hakkas auto libisema nagu tundus tunnistajale I. R.

O.I-le heidetakse ette

50 lg 3p1 ete rikkumist, liiklusseaduse § 16 lg 1, § nõu mis näevad ette, et liikleja peab olema viisakas ja arvesta ma teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ja et juht peab dukogemust, tee sõidukiiruse valikul arvestama oma sõi olusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. O.I

kaugemal olles ja mitte vahetult enne ütlustest nähtub, et ta nägi mupo autot juba kokkupõrget. manöövri Videosalvesti d kinnitavad, et O.Il oli Volvo se alustamisest kuni kokkupõrke , mis välistaks liiklusõn ni aega 8 sekundit et reageerida lusolukorrale viisil liik netuse.

50 km/h liikuva ielikuks peatumiseks kulub 25-30 meetrit, ehk pool spidomeetri sõiduauto tä näidust. Sõites kiirusega 40 km/h (nagu väitis läbib ohu märkamise O.I) juht st jala piduripedaalini viimiseni ca m

( ). Hetkest kui mupo auto a s https://www.tlu.ee/opmat/ts/TST6020/pidurdusteekond.html lu tas manöövrit kuni kokkupõrkeni kulus 8 9 sekundit. Kui O.I sõitis 40 km/h kiirusega oleks ta -

7 se m (40000x7/3600). Kui O.I kundiga läbinud ca 77 oleks teel mupo autot nähes väh läbinu endanud kiirust kuni pidurdamiseni, siis selleks oleks ta d minimaalselt 11+20 s.o ca meetrit. Videosalvestiselt vahemaad hinnates ja võrreldes seda https://www.google.com/maps/place/P%C3%A4rnu+mnt andmetega oli vahemaa Volvo ja mupo auto vahel mupo auto liikuma hakates 70-90 meetrit. Seega oli O.I-l mupo auto vähemalt teele t aega, et oma auto kiirust pidurdada seisma väljasõitmisest piisaval vähendada või jäämiseni ja vältida seeläbi kokkupõrget

. O.I-l oli võimalik vähendada kiirust ja jätkata sõitu oma sõidureas. Kui O.I oleks jätkanud sõitu oma sõidureas isegi ilma kiirust vä öödu hendamata, oleks ta suutnud m da mupo autost ilma kokkupõrketa. O.Il oli piisavalt aega, et tal võtta juhina vastu otsus, mis oleks võimaldanud hoidud tra s.t ta ei olnud piisavalt hoolas, et hoiduda a mmirööbastel olnud autole otsa sõidust kõigest, mis võib tak ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda istada liiklust, . O.I enda ütl st nähtub, et talle jäi mulje, et mupo auto on halb näh uste juhil tavus. ega oli Se O.I-le endale arusaadav ja etteaimatav, et mupo auto juht ei pruugi teda ata. varakult märg Sellise juht kiirust ja veendub, et kaasliiklej

s olukorras vähendab mõistlik a on teda märganud. O.I ise kinnitab, t ndanud kiirus a ei vähe t enne kui mupo auto oli jõudnud trammirööbastele s.o

2 sekundit enne . ca kokkupõrget Seega

umine ei ole kindlasti olnud teisi liiklejaid arvestav. Sellega rikkus ta O.I käit LS § 16 lg 1 nõudeid. Samuti ei arvesta selle r nud ta sõidukiiruse valikule, et päeva teeoludes järsult pidu dades võib auto hakata libisema. O.I-l oli ustamise piisavalt aega mupo auto manöövri al nägemisest et ta suutnuks vajadusel seisma jääda. Mupo auto manööver võimaliku takistusena oli O.I-le ette näha, kuid ta ei reageeri llele või adekvaatselt s.t ei vä nud se malikule takistusele hendanud varakult ja piisavalt kiirust, mist . õttu rikkus ta liiklusseaduse § 50 lg 3p1

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb h t innata kõigi õnnetuse osapool e käitumist. /…/ On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklu use osapooled ning sellisel juhul tuleb milline neist sõnnet välja selgitada, rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Võimalik on seegi, et tagajärje suhte on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. s Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse e küsimust ilma teiste osapoolte osapoole vastutus käitumist hindamata. Vastav kohustus on nii kohtuvälisel m välja, enetlejal, kes peab selgitama kas väärtegu on isik (vt VTMS § 72 lg 2 aset leidnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune ja § 108), kui ka maakohtul (RKL 3-1-1-79-06 p 6).

Kaebuse esitaja on seisukohal, et teine juht pidanud talle teed andma, sest LS § 2 p 1 alusel oleks k baja oli peateel. ae LS § 2p1 sätestab, et anda teed (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust. Videosalvestised kinnitavad, pidi et mupo auto juhi käitumine ei olnud põhjuseks miks O.I muut

u ajalt trammi teele. Sellise otsuse tegi ma järs lt oma liikumissuunda, s.t sõitis oma sõidur liiklusolukorda hinnates O.I ise. Kohtu hinnangul ei olnud tekkinud liiklussituatsiooni arvestades otsus - esialgu samal kiirusel jätkata mupo auto manöövrit märgates sõitu ja seejärel trammiteele sõit tarbekas ja liiklusseadusega kooskõlas olev lahendus. mine - ots

Liiklusseaduse sätted on loodud eesmärgiga tagada liiklusohutus ja seeläbi kaitsta kõiki liikluses osalejaid. On oluline , et olenemata sellest, kas ja millise antud märkida id sätteid võis rikkuda juhtumis teine isik, ei muuda see õiguspäraseks käitumist. ga juhtimisõiguse saanud O.I I isik peab teadma, et kui talle tundub, et teise liikleja poolt rikutaks liiklus deid, ei anna see gi nõu õigust nõ ejal kohustus jääda viisakak ise neid udeid rikkud Ka sellises olukorras on liikl a. s ning

vajadusel näiteks loobuda oma eesõigusest tagamine tähtsam kui ühe , sest liikluses on ohutuse juhi õigu ed või emotsioonid. s

L

33 lg 2p 8 kohaselt on j iiklusseaduse § uht kohustatud duma, et enne manöövri alustamist veen see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. § 2 p 37 kohaselt loetakse manöövriks LS

igasugust p t Videosalvest ja tunnistaja ööret või mis tahes sõiduraja vahe ust või ümberpõiget. ised R.I nnitavad s R.I i ütlused ki , et enne manöövri sooritamist veendu igati oma manöövri ohutuses. Alustas liikumist ettevaatlikult olukorras, kus Volvo oli temast maksimaalsel kaugusel, mis antud kohas olevaid e kurve takistus sõidute arvestades oli võimalik näha. Võimalik manöövri lõpetamiseks Kia näol selgus alles peale manöövri alusta mist. Kui Kia juht oleks suunatule varem sisse lülitanud, oleks Kia juhi soov oma manöövriks olnud Iile varem arusaadav. Samas liikus I autoga trammiteele nii, et tema auto tagant oleks vasakult lähenenud sõiduk sõidurajal sõites mööda mahtun i käitumi eaduse nõuete ud. Seega ei esinenud I R. ses selliseid liikluss rikkumisi, mis oleks olnud . liiklusõnnetuse põhjuseks

Vastavalt - väärteomenetluse seadustiku § le kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Karistusseadustiku § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Teo toimepanemine hool lg 3 kohaselt ettevaatamatusdelikti. etusest kujutab endast KarS § 18 Seetõttu isik realiseeris kõik elem on oluline kontrollida, kas kaebuse esitanud endid, mis on vaja tuse ise eest. Kahtluseta saab likud võtmaks isikut vastu le süüteo ettevaatamatu toimepanem öelda, et käitumise õttu tekkis liiklusoht naturalistliku kausaalsuse mõttes: O.I t kui kaebuse esitanud isik ei oleks suundunud trammiteele, ei olek Ii s tekkinud võimalust tema ja R. juh

itud auto kokkupõrkeks ja see võimalus poleks saanud realiseeruda kokkupõrkes ning sellest lähtuvalt nii kaebuse esitanud isiku kui I kasutatud autode kahjustumises ja nii kolmandatele

R. i isikutele varalise kahju tekkimises kui ka R.Iile ja M M tervisekahjustuste tekkimis le es. Naturalistlik kausaalsus teo ja tagajärje vahel on aga ettevaatamatusest toime pandud tagajärjedelikti korral pelgalt isiku karistusõigusliku v astutuse minimaalne eeldus. Lisaks sellele tuleb teha kindlaks, kas tagajärje põhjustanud isik rikkus mingit hoolsuskohustust ja vajadusel analüüsida ka seda, kas tagajärg on selle põhjus tajale normatiivselt omistatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-23-13, p 6 ja 2. novembri 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-87-15, p 12).

Hoolsuskohustuse rikkumisest tuleb kõneleda siis, kui panija jätab üles näitamata teo toime ühiskonnas vajaliku hoolsuse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-45-14, p 8). Vajaliku hoolsuse üles näitamata jätmist saab isikule tagajärjedelikti puhul ette heita üksnes juhul, nud tagajärg oli teo toimepanijale objektiivselt ettenähta kui saabu v (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-79-10, p 20). O.I poolt

ele takistuse märgates kiiruse vähendamata jätmine ning oma sõidurajalt trammi te suundumine on kohtu hinnangul hoolsuskohustuse rikkumine, sest isik ei veendunud, et trammirajale sõites suudab ta jääda pidama nii, et ei sõida otsa

, seal juba peatunud mupo autole. Teo toimepanemine hooletusest kujutab endast KarS § 18 lg 3 kohaselt ettevaatamatusdelikti. V t kokku s hetkel, kui mupo auto oli äärteoasjas kogutud tõendid kinnitavad, e põrge toimu jõudnud trammirööbastel manööver e olnud veel lõpet (oli küljega sõidusuu e ja tema i atud nas), kuid auto taga oli piisavalt ru a d umi, et sõidur jas otse sõitu jätkanu juht oleks mööda mahtunud. Seega teele j O.I antud sõites trammi a mitte jätkates sõitu oma sõidurajas, ei jätnud olukorras mupo auto juhile mitte mingi sellises t võimalust kokkupõrke vältimiseks, mistõttu pidi olukorras liiklusohu ja varalise kahju tekitamine olema O.I-le av. objektiivselt ettenäht Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et O.I -

pani LS § 223 lg s 1 sätestatud väärteo toime hooletusest.

Kõike eeltoodud arvestades on leidnud tõendamist § , et O.I rikkus enda tegevusega LS 16 lg 1 ja § 15 lg 3p1 nõu LS § 223 s 1 sätestatud väärt

deid, pannes sellega toime - lg eo.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. on süüvõ O.I imeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindu kohus KarS § 56 b lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning või mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude malust toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmis lähtub kohus karistusele hinnangu e huvidest. Samuti andmisel karistuse üld ja eripreventiivsetest eesmärkidest. -

L -, maastiku - S § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki sõiduki või trammijuhi poolt l d teisele isikule iiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatu varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni

300 trahviühikut, arest või sõidu imisõiguse äravõtmine kuni kuue ki juht kuuni.

Kohtuväline menetleja määras § 223 lg 1 järgi O.I-le LS kvalifitseeritava rikkumise eest juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks.

Kohtup

raktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Näht Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. uvalt karistusregistrist on menetlusalust isikut varem kriminaalokorras karistatud. O.I ja väärte ütluste koha võivad v täiturite käes se lt arasemad rahatrahvid olla tasuma . Ei tea palju on ta võlgnevusi füüsilise isiku pank stri õiend kinnitab, et . Taotleb rotti. Karistusregi isikule kahel viimasel aastal summas 740 eurot määratud siku enda ütl est nähtub, rahatrahvid on tasumata. I ust et tal on nii palju ning võlgu, mida ta ei suuda tasuda, et peab vajalikuks taotleda pankrotti sellises olukorras ei ole kohtu hinnangul isikule uue rahatrahvi määramine ilmselgelt põh atud ja mõistlik Kohtuväline menetleja on määranud juhtimisõiguse jend . O.I-le äravõtmis maksimaalmääras kohtuvälise menetleja poolt e sanktsiooni . Kohtu hinnangul ei ole määratud karistu põ s hjendatud ja proportsionaalne. Kohus arvestab, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mis kui selle tõttu puudub alus määrata raskemat karistust karistusliigi sanktsiooni keskmises hus ei pea kohaldada isikule määras. Ko põhjendatuks vabadust piiravat karistust s.o aresti. S aresti ga amuti ei oleks võimalik asendada üldkasuliku töö kuivõrd seda s KarS § 69 lg 1 kohaselt üksnes süüdl nõusolekul aab teha ase enda , kuid O.I sellist soovi ei avaldanud.

otsus Kohus peab võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja osaliselt karistuseks s.o karistuse määramise osas ja määrab O.I-le liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel moo se 3 kuuks. torsõiduki juhtimisõiguse äravõtmi

VTMS § 38 ja KrMS § 180 lg 1 alusel kuulub isikult väljamõistmisele ka e kspertiisikulu. Väärteoasja raames on teostatud isiku kohtuarstlik ekspertiis, mis on olnud oluline tuvastamiseks liiklusõ etuse tagajä nn rjel tekitatud tervisekahjustuste raskus. Ekspertiisi maksumus on 84 eurot ning kohtuväline menetleja on ekspertiisikulu õigesti isikult vä ja mõistnud l .

Eeltoodust tulenevalt tuleb O.I kaebus , kuid jätta sisuliselt rahuldamata kohtuvälise menetleja otsus tuleb stad karistuse osas ja selles osas teeb kohus uue otsuse. tühi a määratud Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.

Eeltoodut arves dest 132 p 2, 133, 134, tades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §

Otsustas

1. O.I kaebus rahuldamata. Jätta kaebus Politseiuuri -Harju . O.I ja Piirivalveameti Põhja Prefekt Lääne politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M P 23.05.2023 otsus väärteoasjas nr 2302,22,018667 tühistada tuse määramise osas, muus osas jätta otsus karis

muutma . ta

Määrata liiklusseaduse § 223 lg 1 mootorsõiduki O.I-le alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 uks. ku

DVD plaat

jätta väärteoasja materjalide juurde

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsioonteate esitamisel on kohtuots 14.09.2023 us menetlusosalistele kättesaadav