2-22-127428/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Iris Helena Fjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

13.09.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-127428

Tsiviilasi

Renovum OÜ avaldus Osaühing Vara Invest Grupp

vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

355,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Renovum OÜ (registrikood 14042462),

lepinguline esindaja Natalia Artjušenkova

Puudutatud isik Osaühing Vara Invest Grupp

(registrikood 10951475), seaduslik esindaja A D

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Renovum OÜ avaldus Osaühing Vara Invest Grupp vastu võlanõudes

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Renovum OÜ kanda.

3. Mõista Renovum OÜ-lt Osaühing Vara Invest Grupp kasuks välja

menetluskulud 450 eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

AVALDAJA SEISUKOHT JA NÕUDED

1. Avalduse kohaselt on puudutatud isik xxx korteriomandi omanik ning Tallinn, Xxx

korteriühistu liige. Puudutatud isik on avalduse esitamise seisuga jätnud tasumata talle

esitatud hooldus- ja kommunaalteenuste arved alates 2022. aasta veebruarist kuni aprillini

2022.

Korteriühistu

loovutas

20.06.2020

avaldajale

sissenõutavaks

muutunud

kommunaalmaksete arvetest tulenevad ja tulevikus tekkivad varalised nõuded puudutatud

isiku vastu. Puudutatud isiku põhivõlgnevus hageja ees on järgmine: veebruari 2022 eest

79,20 eurot, märtsi 2022 eest 117,31 eurot ja aprilli 2022 eest 149,06 eurot, kokku 345,57

eurot.

2(5)

2. Vastuseks puudutatud isiku seisukohale märgib avaldaja, et maksekorraldusest ei ole

nähtav, et tegemist on puudutatud isiku eest tasutud võlgnevusega. Seisuga 13.06.2022 oli

kostja võlgnevus kokku summas 351,10 (koos viivisega). Seisuga 13.12.2022

majapidamiskulude ja kommunaalmaksete ettemaks korteriomandi eest on 258,57 eurot.

Kostja ettemaks summas 258,57 eurot ei korva kostja võlga avaldaja ees. Antud ettemaks on

arvestatud koos avaldaja tasutud summaga suuruses 345,57 eurot. Seega ei saa puudutatud

isik väita, et võlgnevus on esialgse võlausaldaja ees tasutud kuna kui võtta maha avaldaja

poolt tasutud 345,57 eurot, siis kostjal tekkib jälle võlgnevus.

3. Avaldaja palub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 345,57

eurot ja seisuga 16.09.2022 viivis 10,12 eurot. Samuti palub avaldaja mõista puudutatud

isikult välja viivis alates 17.09.2022 põhinõudelt 345,57 eurot kuni selle kohase tasumiseni

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Välja mõistetud summad palub

avaldaja tasuda Renovum OÜ arveldusarvele nr xxx ning märkida makse selgitusse võlgniku

nimi, isikukood ja tsiviilasja number. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku

kanda ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

4. Puudutatud isik leiab, et ta on võlgnevuse tasunud. Kõnealune korter on kostja poolt üürile

antud, maksetega korteriühistule tegeleb vahetult üürnik. Arve nr 6/56 kohaselt oli

võlgnevuseks 301,51 eurot, mitte 345,57 eurot. Puudutatud isik tasus 300 eurot 24.07.2022

esialgsele võlausaldajale, so korteriühistule. 24.07.2022 maksest puudujääva 1,51 eurot tasus

üürnik täiendavalt augustikuus. Samuti on nõue tõendamata, kuna puudub arvestus. Küsitav

on ka nõude loovutamine, kuna loovutamislepingu p 1.2 on loovutamine tõenäoliselt tühine.

Puudutatud isiku hinnangul on viivisenõue alusetu.

5. Maksekorraldusel puudub tõepoolest arve number, kuid sellel on viitenumber 510561,

mis vastab, arvele nr 6/56. Kõik ülejäänud maksed tasuti võlausaldajale augustis, mida

tõendab arve nr 8/56. Võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui

talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja

arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.

6. Puudutatud isik ei vaidlusta võlasummat 345,57 eurot seisuga 20.06.2022. Korteriühistu

raamatupidaja tõendist tuleneb, et 30.06.2022 tasuti korteri Xxx eest 100 eurot ja 24.07.2022

300 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks 27.07.2022 ei olnud

puudutatud isikul võlga Xxx korteriühistu ees. Kostja tasus võlgnevuse esialgsele

võlausaldajale, st korteriühistule. Avaldaja saatis puudutatud isikule teate nõude loovutamise

kohta 22.07.2022 kell 17.02.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, jätab avalduse rahuldamata.

8. Kohus vaatab korteriomandi asjad läbi hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 13).

Riigikohus on lahendis 2-12-24747 selgitanud (p 18), et korteriomanditeks jagatud

kinnisomandi puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka üksnes asjast puudutatud

korteriomanikud. Seetõttu ei kaasanud kohus käesolevasse menetlusse peale puudutatud

isiku teisi korteriühistusse kuuluvaid korteriomanikke.

9. Avaldaja nõuab puudutatud isikult arvete nr 2/56, 3/56 ja 4/56 alusel kommunaal- ja

hooldusteenuste eest tasumist perioodil veebruar 2022 kuni aprill 2022 kogusummas 345,57

eurot. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist

(VÕS § 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine (VÕS § 100). Võlasuhe võib tekkida seadusest tuleneval alusel

3(5)

(VÕS § 3). Nõuete kajastamine raamatupidamisdokumentides ehk arve esitamine kohustust

ei tekita (RKTKo 3-2-1-107-99, 3-2-1-144-09, p 11).

10. Kinnisasja asukohaga xxx, Tallinn majandamiseks on asutatud Tallinn, Xxx

korteriühistu. Puudutatud isikule kuulub korteriomand asukohaga Xxx (dtl 36).

Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks

jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (KrtS § 1 lg 4). Korteriomanikud teevad

majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (KrtS

§ 40 lg 1). Seega on Tallinn, Xxx korteriühistu ja puudutatud isiku vahel KrtS § 1 lg 4 alusel

seadusest tulenev võlasuhe. Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks

majanduskava, mis sisaldab korteriomanike kohustuste jaotust majandamiskulude kandmisel

ja reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurust (KrtS § 41 lg 1 p 3 ja 4).

Majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek (KrtS § 41 lg 3). Põhikirjaga võib ette

näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude

suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt

tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 1). Kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu

põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast

kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude

suurus (KrtS § 41 lg 2).

11. Puudutatud isik võlgnevuse suurust ei vaidlusta. Vaidlus on üksnes selles osas, kas

nõude loovutamine on kehtiv ja kas puudutatud isik on tasunud võlgnevuse nõude

loovutanud võlausaldajale (korteriühistule). Avaldaja esitas enda nõude tõendamiseks arved

nr 2/56, 3/56 ja 4/56 (dtl 40-44). Arvest nr 4/56 nähtuvalt on seisuga 30.04.22 võlg 348,81

eurot. Arve nr 6/56 kohaselt oli kostja võlgnevuseks seisuga 30.06.2022 301,51 eurot (dtl ).

12. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui

loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata

täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale (VÕS § 164 lg 1). Nõude loovutamisega

astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). Avaldaja on tõendanud, et tasus

15.07.2022 korteriühistule nõude loovutamise lepingu nr 220620-1 alusel 345,57 eurot (dtl

138).

13. Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,

loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud

või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta

välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule (VÕS § 170).

Võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise

võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui

senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud (VÕS § 172). VÕS §

172 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude täitmisest siiski keelduda juhul, kui senine

võlausaldaja on talle küll nõude loovutamisest teatanud, ent ei ole teadet teinud kirjalikus

vormis (või sellega TsÜS-i § 80 lg 1 kohaselt võrdsustatud elektroonilises vormis) ja

võlgnikule ei esitata loovutamisdokumenti1. Hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude

loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagist (vt

RKTKo nr 3-2-1-62-07, p 12).

14. Kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega

pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud

õigele isikule (VÕS § 169 lg 1). Nõude loovutamine muutub VÕS § 169 lg-test 1 ja 2

tulenevalt võlgniku suhtes kehtivaks nõude loovutamisest teada saamisest (RKTKo 3-2-1-

1 Varul, P.; Kull, I.; Kõve, V.; Käerdi, M.; Sein, K., Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 169, p

3.1.3.

4(5)

25-17, p 13). Avaldaja edastas puudutatud isikule teate nõude loovutamisest 22.07.2022 kell

17.0, so reedesel päeval pärast tööpäeva lõppu. Avaldaja edastas puudutatud isikule

22.07.2022 kell 17.01 e-kirja, mille kohaselt loovutas Tallinn, Xxx korteriühistu talle

kuuluva nõude puudutatud isiku vastu avaldajale (dtl 136). Loovutamisdokumenti nimetatud

e-kirjaga puudutatud isikule ei edastatud. Samuti sai puudutatud isik nõude loovutamisest

teada ka käesoleva tsiviilasja avaldusest.

Nõude loovutamisest ei pea üldjuhul võlgnikule teatama. Õiguskirjanduses on märgitud, et

kui loovutamisest võlgnikule ei teatata, eksisteerib oht, et loovutamisest mitteteadlik võlgnik

täidab kohustuse senisele võlausaldajale ja seega valele võlausaldajale. Kui senine

võlausaldaja ei ole võlgnikule loovutamisest teatanud või kui võlgnikule ei ole esitatud

võlausaldaja poolt väljaantud loovutamisdokumenti, loetakse kohustuse täitmine senisele

võlausaldajale seetõttu täitmiseks õigele ehk täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule, mis

VÕS § 76 lg 3 kohaselt lõpetab kohustuse2. Vaidlus puudub, et senine võlausaldaja ei ole

võlgnikule loovutamisest teatanud, ega ei ole esitanud ka võlausaldaja poolt väljaantud

loovutamisdokumenti. Samuti ei ole uus võlausaldaja esitanud koos nõude loovutamise

teatega võlgnikule loovutamisdokumenti. Loovutamisdokument esitati koos kohtusse

esitatud avaldusega. Seega võis puudutatud isik keelduda kohustuse täitmisest uuele

võlausaldajale ja võis tasuda võlgnevuse korteriühistule.

15. Puudutatud isik on esitanud kohtule maksekorralduse, mille kohaselt tasus T V

24.07.2022 KÜ xxx arveldusarvele 300 eurot, viitenumbriga 510561, selgitusega reg. nr. xxx

D K (dtl 122). Vaidlus puudub, et D K on puudutatud isiku üürnik. Esitatud

maksekorraldusest ei nähtu, missuguste arvete katteks on tasutud 300 eurot. Igal arvel on

viitenumber sama, so 510561. Puudutatud isikul tuli välja tuua, millal ta tasus vaidlusalused

arved 2/56, 3/56 ja 4/56 ja esitada kohtule vastavad tõendid.

Kohtule esitatud korteriühistu raamatupidaja kirjast nähtuvalt maksti juunis 30.06.2022 100

eurot T . V poolt ning juulis tehtud makse 645.57 eurot koosnes 15.07.2022 345.57 eurot

Renovum OÜ ja 24.07.2022 300 eurot T . V poolt (dtl 125). Maksekorralduselt ei nähtu küll

missuguste arvete katteks on 300 eurot tasutud, kuid kohtu hinnangul tuleb lugeda 300 eurot

tasutuks võlgnevuse katteks, so veebruari, märtsi ja aprilli arvete katteks. Samuti tuleb

30.06.20222 tasutud 100 eurot lugeda tasutuks võlgnevuse katteks. 07.07.2022 väljastatud

arve nr 6/56 kohaselt oli puudutatud isiku võlgnevuse suuruseks seisuga 30.06.2022 301,51

eurot (dtl 122). Vastavalt on puudutatud isik tasunud endisele võlausaldajale 400 eurot. Muid

võlgnevusi puudutatud isikul sel perioodil korteriühistu ees ei olnud. Kuigi võlgnevus oli

loovutatud avaldajale, näitas korteriühistu võlga edasi ka puudutatud isikule esitatud arvetel.

Eeltoodust tulenevalt on nimetatud summad tasutud loovutatud nõude katteks, kuna esitatud

tõenditest nähtuvalt ei saanud seisuga 30.06.2022 puudutatud isikul olla uus võlgnevus

korteriühistu ees juba 301,51 eurot. Puudutatud isiku poolt esitatud arvest nr 9/56 06.10.22

nähtuvalt on puudutatud isikul seisuga 30.09.2022 ettemaks 345,41 eurot (dtl 72). Nimetatud

ettemaks on avaldaja poolt nõude loovutamisel korteriühistule tasutud summa. Vastavalt ei

ole puudutatud isikul võlgnevust avaldaja ees. Seega ei ole põhjendatud ka viivisenõue.

Seega tuleb asuda seisukohale, et uuel võlausaldajal puuduvad puudutatud isiku vastu

nõuded.

16. Eeltoodust tulenevalt, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, on kohus

seisukohal, et puudutatud isik on võlgnevuse tasunud endisele võlausaldajale, so täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule. Vastavalt tuleb avaldus jätta rahuldamata.

Menetluskulud

2 Varul, P.; Kull, I.; Kõve, V.; Käerdi, M.; Sein, K., Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 169, p

3.1.1).

5(5)

17. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS §

172 lg 1 ls 1). Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1 ls 2). Vastavalt avalduse rahuldamata jätmisele on õiglane

jätta menetluskulud avaldaja kanda.

18. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-

16).

19. Puudutatud isik taotles õigusabikulude välja mõistmist summas 945 eurot. Puudutatud

isiku õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: 04.10.2022 kliendi saadetud

materjalide süstematiseerimine, esmane analüüs, kommentaarid kliendile - 1h 10m;

05.10.2022 tutvumine kliendi poolt saadetud täiendavate selgitustega, kommentaarid

kliendile; teade kohtule esindajaks olemisest, e-toimikule juurdepääsu taotlus; kostja vastuse

ettevalmistamine - 1h 40m; 06.10.2022 kostja vastuse ettevalmistamine; asja materjalide

allalaadimine e-toimikust ja nende võrdlemine kliendi poolt edastatud materjalidega.

Puudutatud isikule osutati õigusabi tunnitasumääraga 150 eurot/tund.

20. Avaldaja esitas puudutatud isiku menetluskuludele vastuväite. Avaldaja on seisukohal,

et tegemist on põhjendamatu ja mõõdutundetult ülepaisutatud ajakuluga. Puudutatud isiku

vastus sisaldas 4 tõendit (2 arvet, loovutamise teatis ja maksekorraldus) ja on täiesti ilmselge,

et antud tõenditega tutvumise ja nende kommenteerimise peale ei saanud kuluda 2 tundi ja

50 minutit. Vastus hagile koosneb viiest sisulisest leheküljest, mille vormistamise ajakulu ei

saa olla suurem kui 2,5 tundi.

21. Kohus peab puudutatud isiku õigusabitoiminguid ja neile kulunud aega vajalikuks ja

põhjendatuks kokku 2,5 tunni ulatuses. Tegemist on tavalise võlanõudega ning nimetatud

toimingutele ei saa kokku kuluda 5h ja 15min. Puudutatud isiku poolt välja toodud kulud -

kliendi saadetud materjalide süstematiseerimine, esmane analüüs, kommentaarid kliendile;

tutvumine kliendi poolt saadetud täiendavate selgitustega, kommentaarid kliendile; teade

kohtule

esindajaks

olemisest,

e-toimikule

juurdepääsu

taotlus;

kostja

vastuse

ettevalmistamine, on kõik kohtu hinnangul hõlmatud puudutatud isiku vastuse koostamise

ajakuluga. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et vastus hagile koosneb viiest sisulisest

leheküljest, mille vormistamise ajakulu ei saa olla suurem kui 2,5 tundi. Seega peab kohus

põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks kokku 2,5 tundi. Kohus peab käesolevas asjas

põhjendatuks tunnitasumäära 150 eurot (km-ta).

22. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldaja menetluskulude rahalise suurusena

kindlaks 450 eurot, mis koosnevad põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest. Vastavalt

menetluskulude jaotusele tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista

menetluskulud summas 450 eurot (2h ja 30min x 150 eurot (375 eurot) + km 20% 75 eurot).

Kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuga, kuna puudutatud isik ei ole

käibemaksukohustuslane. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik