2-15-12380/116 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 13.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-12380

Kohtuasi

Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) avaldus X

eestkoste lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18.03.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu),

esindaja SV

Puudutatud

isik

I

(eestkostetav)

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Anti Aasmaa

Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik III C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 18.03.2022 määrus muutmata.

2. Jätta Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud X-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud,

mis jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-15-12380

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Pärnu Maakohtu 20.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12380 seati piiratud teovõimega

täisealise isiku X (puudutatud isik I, eestkostetav) üle eestkoste ning eestkostjaks määrati Pärnu

linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu; avaldaja, eestkostja). Pärnu Maakohtu 25.11.2020 määrusega

tsiviilasjas nr 2-15-12380 pikendati puudutatud isiku I eestkostet ning eestkostja ametiaega viie

aasta võrra. Määruse kohaselt otsustab kohus seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise

hiljemalt 25.11.2025. Eestkostetaval on õigus teha iseseisvalt pisitehinguid 60 euro ulatuses

ühes nädalas. Eestkoste on seatud eestkostetava varaliste ja mittevaraliste õiguste kaitseks, tema

huvide esindamiseks, igapäevaelu korraldamiseks, ravi saamiseks ning vajalike rahaliste

toimingute tegemiseks, v.a pisitehingud summas kuni 60 eurot nädalas.

2. Eestkostja esitas 30.11.2021 avalduse eestkostetava üle seatud eestkoste lõpetamiseks selle

vajaduse äralangemise tõttu. Arvestades eestkostetava tervislikku seisundit, kriminaalasjas

läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemusi ja kohtu seisukohta samas kriminaalasjas

ning psühhiaatri hinnangut, on eestkostja seisukohal, et vaatamata sellele, et eestkostetaval

esineb kerge vaimne alaareng, suudab ta oma tegudest aru saada ja neid juhtida ning seetõttu ei

ole tegemist piiratud teovõimega isikuga. Eestkostetava huve saab vajadusel kaitsta

sotsiaalhoolekandeliste abimeetmetega, eelkõige tugiisikuteenusega. Lisaks ei saa asjaolu, et

puudutatud isik manustab regulaarselt alkoholi ja tema käitumine võib muutuda impulsiivseks,

olla ainuüksi eestkoste põhjenduseks. Asjaolu, et eestkostetaval on väike sissetulek (täieliku

töövõimetuse toetus) ja see, et isik elab sotsiaalpinnal, ei tähenda ega näita seda, et isik ei saaks

igapäevaelu korraldamisega hakkama. Eestkostetaval puudub selline piiratus oma tegudest aru

saamisel ja nende juhtimisel, mis vajaks eestkostet. Eestkostetav on eestkostja hinnangul

võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, samuti avaldama oma tahet.

Eestkostetav vajab küll abi asjaajamises, kuid sellist abi on võimalik korraldada eeskätt

sotsiaalteenuste ja sotsiaaltoetuste süsteemi kaudu. Lähtuvalt vaimse tervise seisundist on

eestkostetav iseseisvalt, vähese suunamisega, võimeline tegema igapäevaelulisi toiminguid.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Eestkostetava riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas kirjalikus seisukohas eestkostja

avaldust eestkoste lõpetamiseks. Eestkostetav jättis esindajale igati adekvaatse mulje – tema

tuba oli korras, jutt selge. Eestkostetav ise avaldas, et ta ei soovi, et tema üle seatud eestkoste

lõpetatakse, kuna nii on tal lihtsam hakkama saada. Kui esindaja selgitas talle, et talle tagatakse

sotsiaalhoolekande abi, siis arvas, et võib sel juhul eestkoste lõpetada küll. Eestkostetava

kontaktisik W avaldas, et eestkostja soovib eestkostetavale tutvustada Haapsalus olevat

pereteenuse võimalust ning tema nõusolekul ta sinna suunata. Eestkostetav saab hakkama

omaette elamise ja majandamisega piiratud ulatuses (praegu on tal kaardi päevalimiit 5 eurot ja

tehingute tegemiseks ka 5 eurot) ning iseseisvalt argipäevatoimetustega, kusjuures teda peab

siiski pidevalt kontrollima ja suunama. Eestkostetava tervislik seisund lubab tal kestvalt aru

saada oma tegude tähendusest ja nende võimalikest tagajärgedest ning ta on võimeline neid

juhtima.

4. Eestkostetava vend C (puudutatud isik III, vanem vend) palus mitte lõpetada eestkostet

eestkostetava igakuiste rahaasjade haldamisel.

5. Eestkostetava vend Y (puudutatud isik II, noorem vend) avalduse osas seisukohta ei esitanud.

2-15-12380

6. Puudutatud isikule I määratud esindaja avaldas 01.03.2022 istungil erinevalt kirjalikult

esitatud seisukohast, et ei toeta avaldust. Hetkel on eestkostetaval kindel limiit ja sularaha välja

võtmise limiit. Kui eestkostet ei ole, saab ta ühekorraga oma pensioni kätte, aga ta võib selle

raha ühe päevaga ära raisata. Ta ise tunnistab ka, et kui piiranguid ei ole, siis see võiks juhtuda.

Ta ei pruugi finantsiliselt toime tulla..

7. Maakohus kuulas eestkostetava ära 17.03.2022 telefoni teel. Eestkostetav märkis

ärakuulamisel, et ta on eestkostja avaldusest teadlik, kuid soovib, et tema elukorralduses midagi

ei muutuks. Ta avaldas soovi, et eestkoste jätkuks. Igapäevaselt saab ta kasutada 10 eurot,

sellest 5 eurot saab sularahas. Eestkostetav avaldas kohtule, et ta soovib, et eestkoste jätkuks

selliselt, et keegi korraldab tema rahaasju ja maksab makse.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Pärnu Maakohus jättis 18.03.2022 määrusega eestkostja avalduse eestkostetavale määratud

eestkoste lõpetamiseks rahuldamata, eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja

tasu riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt lahendas kohus avaldaja avalduse tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1, § 206 lg 2 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 529 lg-te 1 ja 2 alusel.

9. 18.11.2020 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtuvalt on

ekspert jõudnud järeldusele, et eestkostetaval esineb kerge vaimne alaareng ja alkoholisõltuvus.

Ta on võimeline formaalselt aru saama oma tegude tähendusest, kuid ta ei ole kestvalt

võimeline neid juhtima. Tema vaimne seisund ei luba tal teha tehinguid, kuid ta on suuteline

teostama valimisõigust. Tema kohtu poolt ärakuulamisest ei tulene kahjulikke tagajärgi tema

tervislikule seisundile. Eestkostetav ei saa täielikult aru abielu sõlmimise ja muude

perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkostetav vajab eestkostet

finantsilisteks toiminguteks ja asjaajamiste korraldamiseks ning alkoholi tarbimise piiramiseks.

Kuna vaimupuue on jääv, siis vajab eestkostetav eestkostet võimalikult pikaks, seadusega

sätestatud ajaks. Maakohus märkis, et ei pea vajalikuks uue ekspertiisi määramist, kuivõrd

kohtule esitatud seisukohti ja tõendeid kogumis hinnates ning ärakuulamise tulemusel on

maakohus veendunud, et ka ekspertiisi teostamine ei muudaks kohtu lõppjäreldusi. Viimane

kohtupsühhiaatriline ekspertiis on eeskostetavale tehtud veidi enam kui aasta tagasi.

10. Maakohus leidis, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et eestkostetava tervislik seisund oleks

võrreldes 25.11.2020 määruse tegemisega muutunud. Maakohus on 25.11.2020 määruses

tuvastanud, et eestkostetav ei suuda temal esineva püsiva kuluga psüühikahäire, s.o kerge

vaimse alaarengu tõttu kestvalt oma tegude tagajärgedest aru saada ja oma tegusid juhtida.

Eestkostetav on küll orienteeritud enda isikus, ajas ja kohas ning temaga on võimalik arendada

vestlust, kuid tema mõttekäik on lihtsustatud. Samuti on maakohus tuvastanud, et eestkostetav

ei tule iseseisvalt oma elu korraldamisega toime, ta ei suuda oma isiklikke ja varalisi õigusi

ning huve kaitsta sellises ulatuses, mis tagaks tema igapäevase toimetuleku.

11. Kohtuotsusest kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ei tulene, et kohus oleks tuvastanud, et

eestkostetaval ei esine püsiva kuluga psüühikahäiret, s.o kerget vaimset alaarengut või selle

esinemise korral oleks ta võimeline kestvalt oma tegude tagajärgedest aru saama ja oma tegusid

juhtima. Kriminaalasjas tuvastas kohus piiratud süüdivusseisundi karistusseadustiku § 35

mõttes ja lahendas küsimust sellest, kas teo toimepanemise ajal oli eestkostetav võimeline aru

saama oma tegude keelatusest, st lahendas süüküsimust. Lisaks on maakohus kriminaalasja

2-15-12380

lahendades otsuses märkinud muuhulgas, et 20.11.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-15-

12380 toodud asjaoludes ei ole midagi uut võrreldes ka kriminaalasjas koostatud

kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktiga nr 171, milles on leitud, et eestkostetav vajab kerge

vaimse alaarengu (elukestev seisund) tõttu pidevat suunamist, abistamist ja juhendamist,

asjaajamisega ei tule toime; ta on impulsiivne ja afektlabiilne; tal esineb alkoholisõltuvus; ta

vajab alkoholisõltuvuse raviks nii medikamentoosset ravi temal esineva impulsiivsuse ja

afektlabiilsuse korrigeerimiseks kui ka psühhosotsiaalseid meetmeid; tema alkoholi sõltuvuse

ravita jätmisel võib ta olla ohtlik teda ümbritsevale keskkonnale temal esineva impulsiivsuse ja

afektlabiilsuse tõttu. Seega on antud ka ohuprognoos.

12. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eestkostja määramise

aluste ära langemist järeldada ka avaldaja poolt kohtule esitatud Sihtasutuse Pärnu Haigla

Psühhiaatriakliiniku poolt koostatud väljavõttest eestkostetava haigusloost ega Q e-kirjast.

Psühhiaatri hinnangul on tal suured raskused keerukamates sotsiaalsetes suhetes ja

elukorraldusel (oluline on ka seos lastekodus kasvamisega), mistõttu vajab pidevalt

juhendamist ja kõrvalabi nii igapäevasel elukorraldusel kui sotsiaalsetes suhetes. E-kirjast

nähtub üksnes, et ravimitele näidustust psühhiaatri arvates vastuvõtul ei olnud.

13. Nii eestkostetavale määratud esindaja, eestkostetav ise kui ka eestkostetava vend on

leidnud, et eestkostetav vajab eestkoste jätkamist mahus, milles see on määratud tal 25.11.2020

määrusega. Eestkostetav avaldas kohtule, et ta soovib, et eestkoste jätkuks selliselt, et keegi

korraldab tema rahaasju ja maksab makse. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus ka avaldaja

seisukohaga sellest, et puudutatud isiku huve saab vajadusel kaitsta sotsiaalhoolekandeliste

abimeetmetega, eelkõige tugiisikuteenusega. Maakohus on määranud 25.11.2020 määrusega

kindlaks eestkostja ülesanded, eestkostetav on kinnitanud, et ta vajab eestkostja abi sellises

määras nagu see hetkel talle määratud on.

14. Maakohus leidis, et esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada eestkostetaval

eestkostja määramise aluste täielikku ära langemist, mis tingiks eestkoste lõpetamise.

Maakohus jättis avalduse seetõttu rahuldamata ning muutmata eestkostetavale iseseisvalt teha

lubatud tehingute suuruse.

Määruskaebus

15. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha asjas

uus määrus, millega eestkostja avaldus rahuldada.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus valesti tõlgendanud TsÜS § 8 lg-t 2 ja PKS 203 lg-t 1,

kui leidis, et eestkostetava puhul on tegemist piiratud teovõimega isikuga, kellele õigusi ja huve

saab tagada ainult eestkostja. Eestkostetaval on küll kerge vaimne alaareng, kuid see ei takista

tal kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ning seetõttu ei ole tegemist piiratud

teovõimega isikuga. Lisaks ei ole eestkostetavale määratud esindaja põhjendanud, miks tema

kirjalikus seisukohas esitatud arvamus ja kohtuistungil öeldu puudutatud isiku I eestkoste

lõpetamise osas on erinevad. Eestkostetava piisavale arusaamisele raha kasutamisest ja selle

väärtusest viitab ka asjaolu, et ta avaldas kohtunikule ärakuulamisel, et ta soovib eestkoste

jätkamist nii, et keegi korraldab tema rahaasju ja maksab makse. Eestkostetavale saab abi

asjaajamisel tagada tugiisikuteenusega ning rahaasjade planeerimisel ja eluasemekulude

tasumisel on võimalik tuge osutada võlanõustamisteenuse kaudu, mille raames osutatakse

isikule abi oma eelarve (sissetulekute-väljaminekute) planeerimisel.

2-15-12380

Menetlusosaliste seisukohad

16. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et eestkostetava tervislik seisund

oleks niivõrd palju paranenud või muutunud võrreldes ekspertiisi teostamise ajaga, mis

õigustaks eestkoste lõpetamist.

17. Eestkostetava vanem vend vaidles määruskaebusele vastu ja leiab, et eestkostetav vajab

eestkostet oma igapäevastes toimingutes ning rahaasjades oma üüri ja muu kulude maksmisel.

Menetluse edasine käik

18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

19. Tallinna Ringkonnakohus kuulas eestkostetava isiklikult tema elukohas ära 08.09.2023.

Eestkostetav avaldas, et ei soovi eestkoste lõpetamist. Eestkostetav teab, et tema eestkostja on

Pärnu linn. Ei oska arvata, mis saab, kui tal enam eestkostjat ei ole. Eestkostetav tööl ei käi,

veedab aega niisama linnas. Eestkostetavale tuuakse tema elukohta lõunasööki, mille eest

maksab eestkostja eestkostetava raha eest. Eestkostetavale toob vajadusel riideid jm eluks

vajalikku kaupa tema tugiisik. Eestkostetav ise poest temale vajalikke asju valima minna ei

soovi (ei viitsi). Eestkostetav tarvitab alkoholi ja pidanud seetõttu magama väljas, kuna

sotsiaalmajas ei tohi viibida alkoholijoobes. Teab, et ei tohi alkoholi tarvitada, kuid teeb seda

sellele vaatamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

21. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus

§-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

22. Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu

kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2

mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks talle PKS § 203 lg 1 järgi eestkostja.

Eestkostja määramiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas ja millises osas on isiku teovõime

piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet.

PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve.

Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi-

ja sotsiaalteenuseid. Kui isiku eestkostevajadus muutub, saab kohus PKS § 206 lg 2 ja

TsMS § 529 lg 1 järgi teha vastavalt eestkostevajaduse muutumisele muudatusi eestkostja

ülesannetes või eestkoste lõpetada (vt RKTKm 15.06.2021, 2-19-8577, p 16). Riigikohus on

selgitanud, et kuna PKS § 203 lg-te 1 ja 2 järgi on eestkoste seadmise peamiseks eelduseks

asjaolu, et täisealine isik ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu

psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, mistõttu vajab ta kõrvalist

abi, peab eestkoste lõpetamiseks olema isiku varem tuvastatud eestkostevajadus ära langenud,

eestkostja ülesannete muutmiseks aga isiku eestkostevajaduse ulatus muutunud. Eestkoste

lõpetamiseks või eestkostja ülesannete kitsendamiseks annab TsMS § 529 lg 1 järgi alust

2-15-12380

asjaolu, et eestkostevajadus on täielikult või osaliselt ära langenud, st võrreldes eestkostja

määramise ajaga on eestkostetava seiskord paranenud ja eestkostevajadus vähenenud või ära

langenud (vt RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 15).

23. Otsustamaks eestkostevajaduse äralangemise üle, võib kohus määrata isikule ekspertiisi

(TsMS § 529 lg 2), kuulata isiku ära (TsMS § 524) või koguda muid vajalikke andmeid.

Erandina võib kohus otsustada asja ka üksnes avalduses esitatu põhjal, kui eestkoste

määramisest on möödunud vähe aega ja avaldusest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust

arvata, et eestkostja määramise ajaga võrreldes on isiku eestkostevajadus muutunud (vt

RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 19).

Maakohus

ei

määranud

eestkostetavale

ekspertiisi

eeskostevajaduse

äralangemise

väljaselgitamiseks, kuna kohtupsühhiaatriline ekspertiis oli eestkostetavale tehtud veidi enam

kui aasta tagasi. Lisaks tehti eestkostetavale ekspertiis ka kriminaalasja nr X-XX-XXXX

raames. Seetõttu ei oleks uue ekspertiisi määramine otstarbekas. Maakohus kuulas

eestkostetava telefoni teel ära. Riigikohus on võtnud seisukoha, et eestkoste seadmise asjas ei

ole vähemalt üldjuhul võimalik kohaldada TsMS § 477 lg 4 neljandat lauset ärakuulamise kohta

telefonitsi või kirja või elektrooniliselt esitatud seisukoha abil (vt RKTKm 21.04.2021, 2-20-

11920, p 12.2). Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise ning

kuulas eestkostetava 08.09.2023 isiklikult tema kodus ära.

24. Avaldaja väidab määruskaebuses endiselt, et eestkostetaval diagnoositud kerge vaimne

alaareng ei takista tal kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ning seetõttu ei ole

tegemist piiratud teovõimega isikuga. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Nii praeguses

asjas 18.11.2020 koostatud ekspertiisiaktis, kui ka ajaliselt varasemas, kriminaalasjas nr X-XX-

XXXX 19.12.2019 tehtud ekspertiisiaktis on eksperdid sedastanud, et eestkostetaval esineb

kerge vaimne alaareng (RHK-10 järgi F70.0) ja sõltuvus alkoholist (RHK-10 järgi F10.20), ta

on võimeline formaalselt aru saama oma tegude tähendusest, kuid ta ei ole võimeline neid

juhtima (dtl 589, kriminaalasjas nr X-XX-XXXX teostatud ekspertiisiaktis väljendatu nähtub

Pärnu Maakohtu 01.12.2020 otsusest dtl 672–673). Kriminaalasjas esitatud ekspertiisiakti

kohaselt oli eestkostetav talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal oma psüühilise

seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolest piiratud süüdivusseisundis, ta oli talle

süüksarvatud teotoimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest, oli võimeline

endale oma tegudest aru andma, kuid ei olnud võimeline neid juhtima temal esineva

impulsiivsuse ning afektlabiilsuse tõttu (dtl 673). Maakohus hindas põhjendatult eelnimetatud

ekspertiisiakte kogumis, eeskostetava ärakuulamisel antud selgitusi, eestkostetava haiguslugu

ja Q e-kirja ning leidis, et eestkostetava tervislik seisund ei ole võrreldes 25.11.2020 määruse

tegemisega muutunud selliselt, et ta suudaks vaatamata temal esineva püsiva kuluga

psüühikahäirele kestvalt oma tegude tagajärgedest aru saada ja oma tegusid juhtida. Maakohus

tuvastas, et eestkostetav ei tule iseseisvalt oma elu korraldamisega toime, ta ei suuda oma

isiklikke ja varalisi õigusi ning huve kaitsta sellises ulatuses, mis tagaks tema igapäevase

toimetuleku. Tuvastatud on, et eeskostetav ei suuda enda tegusid juhtida, mistõttu on endiselt

täidetud PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eeldus. Arvestades, et avaldaja 30.11.2021 esitatud tõendid

ei kajastanud eestkostetava tervisliku seisundi osas uusi asjaolusid võrreldes eestkoste

pikendamise ajaga (25.11.2020), mis oleksid praeguses asjas olulised, ei olnud maakohtul alust

eestkostet PKS § 206 lg 2 ja TsMS § 529 lg 1 alusel lõpetada, kuna eestkostja määramise alused

ei olnud ära langenud. Maakohus on õigustatult arvestanud ka eestkostetava enda, tema venna

ja eeskostetavale määratud esindaja arvamusega, et kujundada veendumust puudutatud isiku I

eestkostevajadusest või selle muutumisest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavalt

põhjendanud, miks ei ole praegusel juhul alust eestkostetava eestkostet lõpetada ning

ringkonnakohus on selles veendunud mh eeskostetava ärakuulamisel vahetult tajutu põhjal.

2-15-12380

25. Kolleegium ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kuna eestkostetav ütles maakohtu

kohtunikule ärakuulamisel, et ta soovib eeskoste jätkumist selliselt, et keegi korraldab tema

rahaasju ja maksab makse, saab ta järelikult aru raha kasutamisest ja selle väärtusest. Asjaolu,

et eeskostetav võib mõningal määral saada aru raha väärtusest ja selle kasutamisest, ei tähenda,

et ta oleks suuteline aru saama, millised on tagajärjed finantsotsuste tegemisel, kohustuste

täitmata jätmisel või kuidas neid toiminguid teostada. 18.11.2020 koostatud ekspertiisiaktist

nähtub, et eestkostetaval olid probleemid majandamisega, üüri ja kommunaalkulude

tasumisega, ta võttis kiirlaene ja oli seetõttu tõsistes makseraskustes. Samuti ei ole

ekspertiisiakti kohaselt eeskostetav võimeline teostama toiminguid, täitma dokumente,

mõistma nende tähendust ja iseseisvalt asjaajamist korraldama, mistõttu ta vajab pidevat

juhendamist ja kõrvalabi nii igapäevasel elukorraldusel kui ka keerukamates sotsiaalsetes

suhetes (dtl 588–589). Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud teha toimiku

materjalide pinnalt järeldust, et eestkostetav saab hakkama oma rahaasjade planeerimisega. Kui

püsiva kuluga psüühikahäire takistab eestkostetaval kestvalt igapäevaeluga seonduvate otsuste

tegemise ja toimetustega hakkama saamist, siis eestkoste lõpetamisel on ohus eeskostetava vara

ja edasine toimetulek.

26. Põhjendatud ei ole avaldaja etteheide eestkostetavale määratud esindaja kirjaliku ja suulise

arvamuse erinevuse kohta. Eeskostetava endine riigi õigusabi korras määratud esindaja selgitas

vastuses määruskaebusele, et ta muutis oma 03.01.2022 esitatud seisukohti kohtuistungiks ette

valmistades ja istungil kuuldu põhjal, sest avaldaja ei olnud esitanud istungi toimumise ajaks,

ega esitanud ka kohtuistungil, tõendeid selle kohta, et eestkostetava tervislik seisund oleks

oluliselt paranenud või muutunud võrreldes ekspertiisi teostamise ajaga.

27. Eeltoodust tulenevalt jääb vaidlustatud määrus muutmata ja eestkostetava eestkoste

lõpetamata.

28. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Muuhulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse

kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud avaldaja

riigi õigusabi tasu ja kulud, mille kohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

29. TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)