3-22-2530/7 · 3-22-2530/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.10.2023.

Legislator headnote

AI generated

3-22-2530/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.10.2023.

Keywords

AI generated

systemic deficiency inadequate medical assessment early warning system early detection in disability insurance misleading advice improved health assessment

AI generated

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.09.2023, Tallinnas

Haldusasja number

3-22-2530

Haldusasi

B.P kaebus Sotsiaalkindlustusameti 06.10.2022 otsuse

nr

P26O-2022-71514

tühistamiseks

ja

Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata kaebaja

taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja — B.P, lepinguline esindaja Erkki Evart

Vastustaja — Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja

perekonnanimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.10.2023.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.P esitas 18.03.2021 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ühistaotluse

töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.

2. Eesti Töötukassa tuvastas 08.04.2021 otsusega nr TVH/21/016548, et kaebaja töövõime ei

ole vähenenud. Eesti Töötukassa jättis 09.04.2021 otsusega nr TVT/21/020780 B.P-le

töövõimetoetuse määramata. Eesti Töötukassa tegi 09.06.2021 vaideotsuse nr 1751, millega

jättis vaide rahuldamata.

3-22-2530

3. SKA tegi 09.04.2021 otsuse nr P26O-2021-32979, millega ei tuvastanud B.P-l puude

raskusastet ja ei määranud puudega tööealise inimese toetust.

4. B.P esitas 06.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi 3-21-15199) Eesti

Töötukassa 08.04.2021 otsuse nr TVH/21/016548, 09.04.2021 otsuse nr TVH/21/020780 ja

09.06.2021 vaideotsuse nr 1751 kehtetuks tunnistamiseks ning Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

5. B.P esitas 23.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-21-1685) SKA

09.04.2021 otsuse nr P26O-2021-32979 kehtetuks tunnistamiseks ja SKA kohustamiseks

otsustada uuesti kaebaja puude raskusastme tuvastamise üle.

6. Tallinna Halduskohus tegi 23.08.2021 määruse, millega liitis haldusasjad nr 3-21-1519 ja

3-21-1685 ühte menetlusse numbriga 3-21-1519.

7. Eesti Töötukassa teatas Tallinna Halduskohtule 30.08.2021 avalduses, et tegi 19.08.2021

otsuse nr TVH/21/033716, millega tunnistas 08.04.2021 otsuse nr TVH/21/016548 kehtetuks

ja 24.08.2021 otsuse nr TVT/21/043233, millega tunnistas 09.04.2021 otsuse nr

TVT/21/020780 kehtetuks. Eesti Töötukassa tegi 23.08.2021 uue töövõime hindamise otsuse,

millega tuvastas B.P-l osalise töövõime kestusega 3 aastat ja määras 25.08.2021 otsusega

töövõimetoetuse perioodiks 18.04.2021-17.04.2024 suuruses 8,6241 eurot kalendripäeva eest.

8. SKA teatas halduskohtule 13.09.2021, et tegi B.P suhtes 10.09.2021 otsuse nr P26O-2021-

70941, millega ei tuvastatud B.P-l puude raskusastet ning tunnistas 09.04.2021 otsuse nr

P26O-2021-32979 kehtetuks. Otsuse kohaselt võeti puude raskusastme tuvastamisel aluseks

B.P taotluses ning tervise infosüsteemis (TIS) sisalduvad andmed ja SKA ekspertarsti R

arvamus, mille aluseks on perearsti ja eriarstide ning visiidipõhise töövõime hindamise

kokkuvõtted. Eeltoodud andmete alusel puude raskusastet ei tuvastatud, sest terviseseisundist

tulenevalt ei esine B.P igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises piiranguid.

Erijuhtumi kohaldamise kaalutlemisel on arvesse võetud, et B.P-l ei esine eri valdkondades

üksteist võimendavaid piiranguid, mistõttu erijuhtumi kohaldamiseks puudub alus.

9. Tallinna Halduskohus lõpetas 17.09.2021 määrusega haldusasja nr 3-21-1519 menetluse

Eesti Töötukassa vastu esitatud kaebuse osas. 14.10.2021 määrusega lubas kohus kaebust

muuta ning luges kaebuse esitatuks nõuetes tühistada SKA 10.09.2021 otsus nr P26O-2021-

70941 ja kohustada SKA-d otsustama uuesti B.P puude raskusastme tuvastamise üle. B.P

esitas kaebuse muutmise tõttu 29.10.2021 kaebuse täienduse.

10. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.01.2022 otsusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning

tühistas SKA 10.09.2021 otsuse nr P26O-2021-70941 ja kohustas SKA-d otsustama uuesti

kaebaja puude raskusastme tuvastamise üle (resolutsiooni p 2). Kohus mõistis vastustajalt

kaebaja kasuks välja menetluskulud 600 eurot (resolutsiooni p 3). Tallinna Ringkonnakohus

jättis 01.09.2022 kohtuotsusega SKA apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 27. jaanuari 2022. a otsuse haldusasjas nr 3-21-1519 muutmata.

11. Sotsiaalkindlustusamet tegi 06.10.2022 uue otsuse nr P26O-2022-71514, millega ei

tuvastanud B.P-l puude raskusastet ja ei määranud puudega tööealise inimese toetust. Puude

raskusastme tuvastamisel võeti aluseks B.P 18.03.2021 taotluses sisalduvad andmed ning

tervise infosüsteemis sisalduvad andmed, sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti F arvamus

23.03.2021 ja Töötukassa ekspertiis ID 1206189.

12. Tallinna Halduskohtusse saabus 29.11.2022 B.P (kaebaja) kaebus Sotsiaalkindlustusameti

06.10.2022 otsusele nr P26O-2022-71514 tühistamis- ja kohustamisnõudega.

13. Sotsiaalkindlustusamet (vastustaja) esitas 09.01.2023 vastuse kaebusele. SKA vastuse

peale esitas kaebaja oma seisukohad 02.03.2023.

2(17)

3-22-2530

14. Kohus määras 13.06.2023 asja läbi vaatamise kirjalikus menetluses ja andis täiendavate

seisukohtade esitamiseks tähtaja 01.08.2023.

15. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 29.07.2023 ja menetluskulude nimekirja

31.07.2023. Vastustaja esitas täiendavaid seisukoha 01.08.2023.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

16. Kaebaja taotleb Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr 06.10.2022 nr P26O-2022-71514

kehtetuks tunnistamist ning palub kohtul kohustada Sotsiaalkindlustusametit otsustama uuesti

kaebaja puude raskusastme tuvastamise üle ja tegema uus otsus, millega määratakse B.P-le

vähemalt keskmine puue.

16.1. Kaebajale jääb täielikult mõistmatuks Sotsiaalkindlustusameti tegevus temale

sotsiaaltoetuse määramisel ja puude raskusastme tuvastamisel. Kuigi SKA on kaasanud nüüd

juba uue ekspertarsti, siis esineb endiselt vaidlustatavas otsuses faktivigu. Kokkuvõtvalt ei ole

SKA arvestanud kahe kohtuastme märkusi, ei võta endiselt arvesse ka Eesti Töötukassa

viimast ekspertarvamust ega otsust, rajaneb otsuses Eesti Töötukassa varasemale ekspertiisile,

jäädes eelmise vaidlustatud otsuse juurde, muutes vaid mingil määral otsuse põhjendusi.

16.2. SKA on kaasanud uue ekspertarsti dr F, kes on esitanud omapoolse arvamuse kuid seda

arvamust ei ole lisatud vaidlustatavale haldusaktile, samuti ei loe kaebaja vaidlustatavast

haldusaktist välja, et SKA oleks koostanud uue ekspertarvamuse antud asjas, millele ta

tugineks sarnaselt eelmisele korrale (10.09.2021 vormivigadega koostud SKA ekspertarst R

ekspertarvamus). SKA viitab korduvalt Eesti Töötukassa ekspertiisile 23.03.2021 (ID

1206189) jättes avaldamata, et Eesti Töötukassa tegi uue ekspertiisi 16.08.2021, millega

muutis oluliselt varasemas ekspertiisis toodud järeldusi ja tuvastas, et taotleja tegutsemine on

piiratud erijuhtumi tõttu.

16.3. Kui SKA on jällegi lähtunud vaid 23.03.2021 ekspertiisist ja jätnud jällegi arvestamata

Eesti Töötukassa 16.08.2021 ekspertiisiga, siis on SKA olnud uue otsuse tegemisel olnud eriti

hooletu. SKA ei ole soovinud arvestada kohtuasjas nr 3-21-1519 tuvastatud asjaoludega. SKA

varasema otsuse tegemise ajal kehtis veel Eesti Töötukassa 08.04.2021 otsus nr

TVH/21/016548. Eesti Töötukassa tunnistas 19.08.2021 otsusega nr TVH/21/033716 oma

esialgse töövõime hindamise otsuse siiski kehtetuks ja vaatas kaebaja töövõime hindamise

taotluse menetluse uuendamise korras uuesti läbi, sest pärast töövõime hindamise otsuse ja

vaideotsuse koostamist selgusid uued õiguslikud ja faktilisi asjaolud ning lisandusid uued

terviseandmeid, mis täpsustasid vaide esitaja tervislikku seisundit. Eesti Töötukassa tegi

23.08.2021 uue töövõime hindamise otsuse nr TVH/21/033745, millega tuvastas kaebajal

osalise töövõime kestusega 3 aastat.

17. SKA 10.09.2021 otsuses välja toodud loetelu dokumentidest ja SKA kohtumenetluses

esitatud seisukohad kinnitavad, et uuendatud töövõime hindamise menetluses koostatud

eksperdiarvamust ja Eesti Töötukassa 23.08.2021 otsust nr TVH/21/033745 arvesse ei võetud.

Kaebaja jaoks jääb järjekordselt arusaamatuks, kas SKA on puude tuvastamise hindamisel

võtnud arvesse ka kaebaja suhtes tehtud Eesti Töötukassa ekspertiisarvamust, mis kannab

kuupäeva 16.08.2021 ja mis tuvastas kaebajal keskmise puude tulenevalt erijuhtumist. SKA

viitab järjekindlalt Eesti Töötukassa ekspertiisarvamusele kuupäevast 23.03.2021.

18. SKA on leidnud, et puude raskusastet ei tuvastata, sest terviseseisundist tulenevalt

kaebuse esitaja igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ei esine piiranguid.

Kõige kummalisem põhjendus on SKA viide, et kuna kaebajal on sõiduki juhtimisõigus ja

kaebaja saab üksinda osaleda liikluses, siis taotlejal ei saa olla olulisi piiranguid vaimsete ega

3(17)

3-22-2530

motoorsete funktsioonide valdkonnas. Antud asjaolu, et kaebajal on sõiduki juhtimisõigus, ei

saa olla üllatuseks SKA-le, kaebaja on vastavates taotlustes korduvalt kirjeldanud, et ta ei saa

läbida pikki vahemaid, kuna ta väsib kiiresti, samuti ei tunne ennast hästi võõrastes kohtades.

Selle tõttu on sõiduki kasutamine talle hädavajalik. Kaebajale väljastatud ravim võimaldab

sõiduki juhtimist, ravim on kaebaja perearsti poolt kirjutatud. Perearst kooskõlastas

kaebajaga, et ravim Escitalopram Teva sobib autojuhtimiseks ja sobib kaebajale. Kuna

psühhiaatri juurde on pikad järjekorrad, siis ei olnud vajadust uuesti sinna pöörduda. Kaebaja

tarvitab vastavat ravimit õhtuti, seega ei ole antud ravimil mõju sõiduki juhtimisele.

19. Kaebaja selgitab, et ta haigestub raskelt 2-3 korda kuus (ORV, ORZ, kõik viirused/gripid).

Siis on tema üldine tervis ka halvem, kõik tervise probleemid võimenduvad sellega koos (tihti

õhtuti palavik 37,2 C, nõrkus, väsimus, peavalu+kroonilised haigused: astma, tuberkuloos,

köha või õhupuudus. Pulmonoloogi visiidil käib ta iga 3-4 kuu tagant (kopsuröntgen), üle 2

aasta trombotsüüdid üle 500. Hematoloogi poolt oli tehtud uuring. Tema hinnangul-

trombotsüüdid tõusevad, kui haigus ägeneb, arst on soovitanud pöörduda täiendavale

immunoloogi vastuvõtule, et selgitada, mis põhjusel patsient nii tihti haigestub.

Trombotsüütide tõus võib põhjustada raskeid terviserikkeid. Kui õhtuti esines palavik, siis

kaebaja helistas pulmonoloogile, kelle soovitusel võttis nädal aega järjest ibuprofeeni. LOR-

arst (kõrva-nina-kurguarst) märgib, et B.P-l on krooniline sinusiid. Peale operatsiooni võtab ta

stabiilselt iga päev hormoonravimit (Dymista 2x2). Sügisel, talvel, kevadel ja kui on

ägenemine või haigestub viirusega, siis doosi tõstab 3x2. Seda ravimit võtab kaebaja üle 5

aasta. Varem on SKA viidatud ka sellele, et spirogrammil oli kerge ventilatsiooni langus, mis

tähendab, et patsiendil hingamisfunktsioon on paranenud. Siin tuleb välja tuua, et vahetult

enne spirogrammi tegemist võttis patsient ravimeid (kuur ravim Prednisoloon nädal aega 5

tabletti päevas + Symbicord 320 mg hommikul ja vajadusel Ventolin) üks tund enne

spirogrammi tegemist. See parandas spirogrammi tulemust, varasematel uuringutel ei ole

kaebaja võtnud ravimeid vahetult enne uuringut, seega ei vasta tõele väide, et kaebaja

hingamisfunktsioon on paranenud. Antud küsimuses oleks pidanud ekspertarst suhtlema

kaebaja raviarsti dr. Y. Juhul, kui ekspertarst vaatab patsiendi digilugu, siis võib ta teha

järeldusi, et B.P ei ole viimasel ajal palju haigestunud, aga see on vale järeldus. Kuna B.P oli

2 aastat töötu, siis ei ole tal võimalik haiguslehti avada. Arst fikseeris telefoni teel patsiendi

pöördumisi ja ravimeid, millised soovitas arst. B.P on pidevalt suhelnud oma perearstiga ja

pulmonoloogia telefoni teel, järginud kõiki nende soovitusi, et tervislik olukord ei halveneks,

võtnud rohtusid.

20. Kaebaja võtab kogu aeg ravimeid, mis on seotud kopsuga, allergiaga, käsimüügiravimid

(immuunsüsteemidele), peamised ravimid on Symbicort, Opexa, Ventolin, Dymista, Respiro,

antidepressanti Escitalopram Teva (nervostrong), käsimüügiravimid immuunsüsteemile,

vitamiinid (D, q10 vitamiin C, Enhinamax, taimeekstraktid, Ferrumax, Rinogel spray,

Carmolis, taruvaik saialill, Salvei saialill, Decatylen, Deasporal, Omeprazole, erinevad

silmatilgad (Oftan, Dexa ,Ocy tilgad flash), kõrvatilgad Ciprovayne, selleks on vaja raha

(käsimüügiravimid).Kaebajale on määratud antibiootikumid Zinnat, 3 tabletti 2 korda päeva,

kaebajale on määratud veel hormoonravim Dexamethason, mida tuleb võtta ½ tabletti üks

kord päevas (7päevane ravikuur). Septembris 2022 oli jälle kopsupõletik (võttis Axetine 500

mg, mis on antibiootikum), peale seda tüsistused, sinusiid (ninahaigus) ja uued juhtumid.

Nina ja kõrvaarst võttis analüüsi, leidis bakteri (Haemophilus influenzae ehk Hib-nakkus)

ning kirjutas välja veel ühe antibiootikumi (Zinat ja hormoonravimi Dexamethason). Kaebaja

haigestub sagedasti sügisel, talvel ja kevadel, soojemal ajal on haigusi vähem. Perearst on

suunanud B.P endokrinoloogi juurde seoses sellega, et ta tihti haigestub.

21. SKA on puudulikult põhjendanud vaideotsuses erijuhu arvestamist. Arvestada tuleb

sellega, et eelnevalt on kaebajale määratud puue ja puude toetus ning käesolevaga määratud

4(17)

3-22-2530

ajutine töövõime tulenevalt erijuhust. Eelneva vaidluse käigus on kohtud juhtinud vastustaja

tähelepanu sellele, et kui vastustaja leiab, et erijuhtum ei kohaldu, siis tuleb seda oluliselt

rohkem põhjendada, kuna teine haldusorgan on jõudnud vastupidisele järeldusele, kaebaja

puhul on erijuhtumit võetud arvesse ka varasemalt. Vabariigi Valitsuse määruse „Puude

raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse

tingimused“ lg 2 p 7 kohaselt on erijuhtum – juhtum, mille korral valdkondade kaupa

tegutsemisvõimet hinnates on tööealisel inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta

puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid isiku igapäevane tegutsemine või

ühiskonnaelus osalemine on terviseseisundi tõttu takistatud. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu

sellele, et sotsiaalkaitseministri määrus „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord

ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ ning Eesti Töötukassa poolt töövõime

hindamisel kasutatav tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime

hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet

välistavate seisundite loetelu“ kasutatava erijuhtumi definitsioon on analoogiline. Kaebajale

jääb arusaamatuks, mis põhjusel SKA leiab, et erijuhtumit ei esine, samas kui Eesti

Töötukassa vahetult varem leiab vastupidist.

22. Kaebaja on esitanud Tallinna Halduskohtule juba eelnevas menetluses täiendavalt oma

terviseandmete väljavõtteid (epikriise), mis näitavad, et tema tervise olukord ei ole paranenud

võrreldes eelmise hindamise ajaga, vaid on halvenenud, seda on eraldi tõendanud ka kaebaja

perearst X. Kaebaja on esitanud ka hiljem väljavõtteid oma terviseandmetest, mis pärinevad

ajast, kui juba SKA oli oma otsuse uuesti ära teinud. Kaebaja on näidanud, et tema tervise

olukord on jätkuvalt halb, on ilmnenud uusi asjaolusid, mis vajavad täiendavaid uuringuid.

Seoses Covid-19 viiruse läbipõdemisega on tekkinud järelmõjusid veelgi, spirogrammil

tuvastatud keskmise raskusega ventilatsioonifunktsiooni langus, mis on arsti kinnitusel halb,

kaebajale on määratud hormoonravi. Hingamine on muutunud raskemaks, kaebajal on

suurendatud ICS ja LABA kombinatsiooni annuseid.

23. SKA ekspertarst selgitab, et taotleja seisund on puude raskusastme tuvastamise

(hinnatakse igapäevatoimingute sooritamisel esinevaid püsivaid piiranguid) kontekstis

hinnatud kergeks, sest tegemist ei ole püsivate ja ravile mittealluvate piirangutega, vastustaja

väidab, et kaebaja raviskeemi ei ole muudetud. Kaebaja ei saa toodud väidetega nõustuda.

Kaebaja selgitab et, tema raviskeemi on siiski mitu korda muudetud (vähemalt 16.11.2021,

22.02.2022, 01.03.2023), kuna kopsuarst Y tõstis peale viimase spirograafia tulemusi

hormoonravimi kogust. Kaebaja selgitab kohtule, et tema kopsude olukord on veelgi

halvenenud.

24. Kummalisel ja arusaamatul kombel muudab SKA ekspertarst ka Eesti Töötukassa

hinnangut kaebaja liikumise valdkonna piirangute osas. Nimelt leiab ekspertarst F, et

võtmetegevus liikumine eri tasapindadel peaks olema mõõduka piirangu (arvväärtus 2)

asemel hinnatud kerge (arvväärtus 1 piiranguga). Kaebaja ei saa selle järeldusega nõustuda.

Taotluses on kaebaja kirjutanud, et ta liigub rahulikus, aeglases tempos, sest tekib

hingeldamine ja ta peab võtma rohtu (Ventolin või Symbicort). Kaebaja liigub autoga, juba

viidatud visiidipõhise hindamise käigus ei hinnatud üldse kaebaja liikumist eri tasapindadel.

25. Kaebaja leiab, et tal esinevad terviseprobleemid on niivõrd ulatuslikud, et arvestades

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi

ja eeldatavat kestust on ta võimeline töötama vaid osalise ajaga. Lähtuvalt eeltoodust tuleb

vaidlustatud SKA otsus tunnistada kehtetuks, vaadata uuesti üle kaebaja taotlused, taastada

riiklikud toetused. Praeguses olukorras on kaebaja kaotanud oma sissetuleku, mis mõjutab ka

tema võimet osta ravimeid ja kinni pidada ravi režiimist, mis võib viia tema tervise olukorra

halvenemiseni.

5(17)

3-22-2530

26. Haldusmenetluse seadus (HMS) § 54 sätestab ühe haldusakti õiguspärasuse eeldusena

selle, et haldusakt vastaks vorminõuetele. Üheks olulisemaks haldusakti vorminõudeks on

haldusakti põhjendamine. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult

põhjendatud. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti

andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel

lähtunud. Seega on haldusakti motiveerimine haldusakti õiguspärasuse oluline eeldus.

Käesoleval juhul puuduvad vaidlustatud otsuses kaebaja hinnangul sellised olulised põhjused,

mis põhjendaksid vastava otsuse tegemist, eriti selles osas, kus jäetakse kohaldamata

erijuhtum. Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusakt olulisel ulatuses motiveerimata, sisaldab

motiveerimisvigu. Kaebuse esitaja leiab, et SKA otsus oleks pidanud olema olulisemalt

põhjalikumalt motiveeritud. Arvestades, et kaebajal oli tuvastatud varasema metoodika alusel

töövõime kaotus 60% ja tema tervislikus seisundis ei ole põhimõttelisi muutusi toimunud,

oleks pidanud kaebajale selgitama, miks ei saa enam tema puude olemasolu tuvastada.

27. Kaebaja leiab, et tal oleks vaja taastusravi, rehabilitatsioonravi (sanatoorium ja

soolakamber). Samas on vajalik tervise kontorolli all hoidmiseks ravimeid. Kaebaja soovib, et

SKA maksaks kaebajale välja puudega tööealise inimese toetuse alates vastava otsuse

tegemisest, millega SKA otsustas jätta määramata kaebajale puudega tööealise inimese

toetuse kuni vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamiseni. Arvestades esitatud tõendeid

kaebaja tervise kohta tuleks määrata SKA kaebajale vähemalt keskmine puue.

28. SKA kaebaja suhtes tehtud otsus 06.10.2022 nr P26O-2022-71514 kuulub seega

tühistamisele ja SKA tuleb teha antud asjas uus otsus, millega tuvastada kaebajal puue

(vähemalt keskmine raskusaste) ning maksta tagantjärgi välja seni maksmata puude toetus.

Vastustaja seisukohad

29. Vastustaja SKA leiab, et 06.10.2022 otsus nr P26O-2022-71514 on õiguspärane ning

vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning palub selle rahuldamata jätta. Vastustaja jääb

06.10.2022 otsuses nr P26O-2022-71514 toodud põhjenduste juurde ning ei pea vajalikuks

neid kõiki uuesti korrata.

30. Esmalt peab vastustaja vajalikuks märkida, et Tartu Ringkonnakohus on oma lahendis

haldusasjas nr 3-12-981 sedastanud, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks

olema kaebaja puude raskusaste. Halduskohus saab hinnata vaid seda, kas kaebaja taotluse

läbivaatamisel on puude raskusastme tuvastamist reguleerivatest normidest kinni peetud ning

kõiki asjaolusid arvestatud.

31. Vastustaja selgitab lisaks:

31.1. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2³ lõike 7 alusel, kui tööealine isik

taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude

raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja

töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Teisalt tuvastab PISTS § 2³lg 1 järgi puude

raskusastme Sotsiaalkindlustusamet, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Seega

on vastustajal õigus tugineda puude raskusastme tuvastamisel/mittetuvastamisel Eesti

Töötukassa ekspertarsti hinnangule, kuid vastustaja ei ole kohustatud sellele tuginema ning

võib omaltpoolt kaasata lisaks eksperdi, kes annab arvamuse kaebajal esineva puude

raskusastme osas.

31.2. Antud juhul esitas kaebaja taotluse puude raskusastme tuvastamiseks samaaegselt

töövõime hindamisega, kuid vastustaja otsustas siiski kaasata enda poolt ekspertarsti, et

kasutada lisaks antud arvamust puude raskusastme tuvastamise üle otsustamisel. Otsuses nr

P26O-2022-71514 on märgitud, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja taotluses

6(17)

3-22-2530

sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis sisalduvad andmed; 23.03.2021 Eesti Töötukassa

ekspertiisi ID 1206189 ning ekspertarst F arvamust.

32. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise

tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr

18) § 6 lõige 1 punkti 2 kohaselt tuvastab Sotsiaalkindlustusamet tööealise inimese puude

raskusastme, võttes arvesse arstiõppe läbinud isiku arvamuses määruse § 4 lõikes 5 nimetatud

valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud

arvväärtused.

32.1. Eesti Töötukassa ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust

„liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu

ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja

istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse

valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste

aritmeetiline keskmine. Kaebajal on Eesti Töötukassa hinnangul liikumise valdkonna

võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline

keskmine 1,00. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 § 6 lõike 6 punktile 1, peab

liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks

näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab

valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes Eesti

Töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel

esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,00, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus

puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas.

32.2. Eesti Töötukassa ekspertarst hindas kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonna võtmetegevust „väljaskäimine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust

„riski või ohu tajumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust

„toimetulek muudatustega“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks

arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete

arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on Eesti Töötukassa hinnangul muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,67. Vastavalt määruse nr 18 § 6 lõike 6

punktile 1, peab muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas piirangu aritmeetilise

keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine

(keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine

olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva

piirangu aritmeetiline keskmine 0,67, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude

raskusastme tuvastamiseks muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas.

32.3. Eesti Töötukassa ekspertiis ei ole tuvastanud isikul piiranguid järgmistes valdkondade

võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine); teadvusel

püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste elluviimine; inimestevaheline lävimine ja

suhted.

32.4. Võttes aluseks Eesti Töötukassa eksperdiarvamuse, on kaebajal liikumise valdkonna

võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline

keskmine 1,00 ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuste

sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,67, mis

on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise ning

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas.

7(17)

3-22-2530

32.5. Eesti Töötukassa on eksperthinnangu põhjal leidnud, et osaline töövõime on alust

tuvastada erijuhtumina arvuga 4. Vastustaja selgitab siinjuures, et erijuhtumi osa hinnataksegi

kas arvväärtusega 0 või 4 ehk kui erijuhtumit ei esine, on arvuks 0 ja kui esineb, siis on

arvuks 4.

33. PISTS § 2³ lõige 1 järgi tuvastab puude raskusastme Sotsiaalkindlustusamet, kaasates

vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Kuna valdkondade kaupa ei olnud kaebajal

tuvastatud piiranguid, mis võimaldaksid vähemalt keskmist puude raskusastet tuvastada, kuid

Eesti Töötukassa oli kohaldanud erijuhtumit, pidas vastustaja vajalikuks kaasata menetlusse

ekspertarsti F.

33.1. SKA ekspertarst F tutvus kaebaja taotluse, Eesti Töötukassa ekspertiisidega, kaebaja

terviseandmetega ning nõustus Eesti Töötukassa valdkondade hinnangutega , va valdkond

„muutustega kohanemise ja ohu tajumine“ ning osaliselt valdkond „liikumine“.

33.1.1. Ekspertarst hindas liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“

arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0

(tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge

piirang). Seega on kaebajal ekspertarst F hinnangul liikumise valdkonna võtmetegevuste

sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,67.

Vastavalt määruse nr 18 § 6 lõike 6 punktile 1, peab liikumise valdkonnas piirangu

aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme

tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu

aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Sellest tulenevalt puudub alus puude

raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas.

33.1.2. Ekspertarst hindas muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevust

„väljaskäimine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „riski või ohu

tajumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „toimetulek

muudatustega“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Seega leidis ekspertarst, et

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevustes tegevuspiirangud

puuduvad ning ei nõustunud Eesti Töötukassa hinnanguga. Vastustaja rõhutab, et ka Eesti

Töötukassa hinnanguga nõustudes ei oleks olnud alust puude raskusastet tuvastada, kuna

arvväärtused polnud selleks määruse nr 18 kohaselt nagunii piisavad.

33.2. Liikumise valdkonna kohta on ekspertarst oma arvamuse põhjendustes märkinud, et

töötukassa annab hinnangu silmas pidades inimese töövõimet, puude raskusastme hindamisel

hinnatakse soorituspiiranguid igapäevaelu põhitoimingute sooritamisel tavatingimustes, kus

isik saab valida endale sobiva tempo ja intensiivsuse ning vajadusel puhata. Ekspertarst leiab,

et taotleja haigus on tänapäeval ravimitega kompenseeritav. 16.01.2019 allergoloog-

immunoloog sissekande alusel jääb arusaamatuks, kas taotleja ikka kasutab talle määratud

ravi korrektselt, sest retseptikeskuse andmetel on välja ostetud vähem ravimeid kui regulaarse

ravi kasutamiseks jätkuks. Kui Eestis on kättesaadav taotleja tervisehäireid leevendav ravi,

siis hinnatakse esinevaid piiranguid ravi kasutamise kontekstis, sõltumata sellest kas taotleja

ravi kasutab või mitte. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna kohta on

ekspertarst oma arvamuse põhjendustes märkinud, et 23.03.2021 Töötukassa

eksperthinnangul ei esinenud taotlejal ärevust raskusastmes, mis võiks piirata igapäevaelus

osalemist. Ärevus ei piiranud taotleja 22.08.2019 mootorsõidukijuhi tervisetõendi

uuendamist, mis kinnitab toona määratud ravi efektiivsust. Kuna taotleja on võimeline üksi

osalema liikluses, ei saa taotlejal olla olulisi piiranguid vaimsete ega motoorsete

funktsioonide valdkonnas.

8(17)

3-22-2530

34. Kuna Eesti Töötukassa ekspertiisis oli leitud, et esineb erijuhtum, siis on antud asjaolu

vaaginud ka ekspertarst F kes leidis, et puude raskusastme tuvastamiseks erijuhtumina ei ole

alust.

34.1. Taotlejal diagnoositud astma on tänapäevase raviga reeglina kontrolli all hoitav haigus

ning ühegi arsti sissekanne ei kinnita arvamust, et antud olukorras ei oleks ravi efektiivne;

raviskeemi ei ole tõhustatud. Retseptikeskuse andmete alusel taotleja ei ole vajanud sagedast

hooravi (13.10.2020 kuni Töötukassa hindamiseni 23.03.2021 on välja ostetud ühe ühekordse

retsepti Salbutamoli). Taotleja ei ole astma ägenemiste tõttu vajanud erakorralist abi ega

haiglaravi. Taotleja kaebab ärevust, kuid 23.03.2021 Töötukassa ekspertiis ja ühegi

raviarstiarsti sissekanne ei kinnita astma ja ärevuse koosmõju ega ärevusest tingitud püsivate

piirangute esinemist. Mõlemad seisundid on ravimitega kontrollitavad. Sagedased

viirusinfektsioonid võivad ajutiselt ägestada astmat, kuid see on tavapärane haiguse kulg ning

tegemist ei ole püsiva koosmõjuga - viirushaigusest paranemisel paraneb ka kontroll astma

üle. Taotleja kaebuseks on 4-5 päeva kuus kestvad viirushaiguse sümptomid, millest tingituna

on Töötukassa hinnanud isiku töövõime osaliseks, toetudes 22.03.2021 dr Q sissekandele.

Puude raskusastme tuvastamise kontekstis (hinnatakse igapäevatoimingute sooritamisel

esinevaid püsivaid piiranguid) on kaebaja seisund hinnatud kergeks, sest tegemist ei ole

püsivate ja ravile mittealluvate piirangutega. Toimetulekuraskused ei kesta vähemalt enamuse

ajast ja ei avaldu kõigis elulistes situatsioonides.

34.2. Töötukassa hindab erijuhtumi all nii olemasolevaid piiranguid töötamisel kui ka riski, et

taotleja tervislik seisund töötamise jätkamisel halveneb. Puude raskusastme hindamisel

hinnatakse aga juba väljakujunenud püsivaid piiranguid igapäevatoimingute sooritamisel;

tulevikuriskid ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Puude raskusastme hindamisel

hinnatakse püsiva iseloomuga osalus- ja soorituspiirangute esinemist, mille tõttu inimene

vajab mõne põhitegevuste juures püsivalt teise inimese abi või abivahendeid ning mille tõttu

tema iseseisev hakkamasaamine ühiskonnas on püsivalt raskendatud või piiratud. Seetõttu ei

tähenda ka asjaolu, et isikul on osaline või puuduv töövõime tuvastatud seda, et kindlasti

oleks alust tuvastada ka puude raskusaste. Ehk teisisõnu puudub otsene seos selle vahel, et

vähenenud töövõime tähendaks automaatselt ka seda, et on alust puude raskusaste tuvastada.

35. Kaebaja viitab ka erijuhtumi esinemisele ja leiab, et kui Eesti Töötukassa tuvastas

erijuhtumi, siis peaks ka vastustaja erijuhtumi kohaldama, kuna regulatsioon on kaebaja

arvates samasugune. Kaebaja viitab tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39

„Töövõime hindamise taotlusele Tallinna Halduskohus kantavate andmete loetelu, töövõime

hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“, kus on toodud erijuhtumi

definitsioon. Kaebaja viitab ka nimetatud määruse erijuhtumi definitsioonile – juhtum, mille

korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on piirangud vähe väljendunud või ei

vasta osalise või puuduva töövõime kriteeriumitele, kuid isiku töötamine on terviseseisundi

tõttu osaliselt või täielikult takistatud. Vastustaja toob rõhutatult välja sõna „töötamine“, kuna

Eesti Töötukassa erijuhtum hindab isiku erijuhtumi olemasolu töö tegemise tingimustes.

Töötamise võimekus (hindab Eesti Töötukassa) ja ühiskonnaelus osalemise võimekus (hindab

Sotsiaalkindlustusamet) on kaks eri asja ning seetõttu ei saa neid erijuhtumeid ka samastada.

35.1. Seega kokkuvõtlikult on ekspertarst F leidnud, et erijuhtumit puude raskusastme

tuvastamise kontekstis ei esine ning selgitanud ka erinevust Eesti Töötukassa töövõime

hindamise erijuhtumi ja Sotsiaalkindlustusameti puude raskusastme tuvastamise menetluse

kontekstis hinnatava erijuhtumi vahel. Eesti Töötukassa erijuhtumi tuvastamine ei tähenda

seda, et esineks erijuhtum ka puude raskusastme tuvastamiseks ehk teisisõnu ei tähenda Eesti

Töötukassa erijuhtumi tuvastamine seda, et alust oleks tuvastada vähemalt keskmine puude

raskusaste erijuhtumina. Vaidlust ei ole selles osas, et kaebajal on osaline töövõime. Kui

9(17)

3-22-2530

tervisliku seisundit tõttu täiskohaga töö tegemiseks isik võimeline ei ole, siis ongi selle

kompenseerimiseks ette nähtud osaline töövõime ja sellele vastav toetus. Vastustaja ei hinda

kaebaja võimet teha tööd ja toimetada töö tegemise situatsioonides vaid piiranguid

igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises.

Kaebaja heidab kaebuses vastustajale ette, et vastustaja viitab korduvalt Eesti Töötukassa

ekspertiisile 23.03.2021 (ID 1206189) jättes avaldamata, et Eesti Töötukassa tegi uue

ekspertiisi 16.08.2021, millega muutis oluliselt varasemas ekspertiisis toodud järeldusi ja

tuvastas, et taotleja tegutsemine on piiratud erijuhtumi tõttu. Vastustaja on täiesti teadlik

16.08.2021 tehtud ekspertiisist ning selle tulemusi on ka käesolevas kohtumenetluses

vaidlustatud otsuse tegemisel arvesse võetud – 16.08.2021 ekspertiisi tulemus on kajastatud

23.03.2021 dateeringut kandvas Eesti Töötukassa ekspertarvamuses, mis on antud S poolt.

Kaebaja on heitnud vastustajale ette, et sõiduki juhtimisõiguse omamine ja juhtimisõiguse

säilitamiseks vajaliku tervisekontrolli läbimine on asjaolud, mida ei tohiks justkui puude

raskusastme tuvastamisel arvesse võtta. Vastustaja ei heida kaebajale kuidagi ette

juhtimisõiguse omamist ega seda, et juhtimisõiguse omamine oleks olemuslikult kuidagi halb.

On väga hea, et kaebaja omab juhtimisõigust ja on läbinud juhtimisõiguse saamiseks vajaliku

tervisekontrolli probleemideta. Ja nagu ekspertarst F on selgitanud, siis mootorsõiduki, mis on

kõrgema ohu allikas (sh ka kaasliiklejatele) juhtimine on keerukate otsuste kiire langetamise

kompleks, mis nõuab nii motoorsete kui vaimsete funktsioonide heal tasemel toimimist,

olukorras, kus on vaja kiiresti ja adekvaatselt reageerida äkilistele muutustele nii enda kui ka

teiste juhtide ohutust silmas pidades. Seega antud tõendi olemasolu kinnitab, et taotlejal ei saa

olla olulisi piiranguid vaimsete ega motoorsete funktsioonide valdkonnas. Kaebaja on ka ise

oma kaebuse punktis 2.3 viidanud, et Kaebajale väljastatud ravim võimaldab sõiduki

juhtimist, ravim on kaebaja perearsti poolt kirjutatud. Ka eelnevast kaebaja enda selgitusest

ilmneb üheselt, et igapäevaelus osalemine ärevuse tõttu ei ole piiratud, kuna piirang on raviga

kompenseeritud. Vastustaja rõhutab, et retseptiravimite kasutamine ei ole puude raskusastme

tuvastamise aluseks, kuna puude raskusastet hinnatakse abivahendite ja ravimite kasutamise

foonil. Retseptide info on samuti ekspertiisi poolt arvesse võetud ja see nähtub nii Eesti

Töötukassa ekspertiisist ja ekspertarst F arvamusest. Vastustaja toonitab, et puude raskusaste

ei jäänud tuvastamata üksnes eelnimetatud mootorsõidukijuhtimise loa olemasolu tõttu. See

asjaolu on üheks tõendiks, mis koostoimes teiste ekspertiisi poolt tuvastatud asjaoludega

viitavad üheselt sellele, et kaebajal ei esine piiranguid, mis vastaksid oma intensiivsuselt

vähemalt keskmisele puude raskusastmele.

36. Vastustaja selgitab, et varasemas kohtumenetluses pole kordagi leidnud tõendamist, et

kaebaja tervislikust seisundist tulenevad piirangud vastaksid vähemalt keskmisele puude

raskusastmele. Kohtu poolt tühistatud vastustaja haldusakt ei tähenda seda, et vastustaja peaks

kaebajal puude raskusastme tuvastama. Kohus ei tuvasta vastustaja eest puude raskusastet.

Kohus viitas oma otsuses, et vastustaja on kohtu hinnangul jätnud osad tõendid arvesse

võtmata või pole piisavalt põhjendanud oma otsuse tagamaid. Vastustaja võttis uue otsuse

tegemisel neid kohtu etteheiteid arvesse, kuid endiselt ei anna terviseandmed alust kaebajal

puude raskusastet tuvastada.

37. Osalise töövõime tuvastamise tõttu saab kaebaja riigilt sotsiaalset toetust Eesti Töötukassa

kaudu töövõimetoetuse näol. Õigus puude raskusastmele vastava toetuse saamiseks tekib

üksnes siis, kui on ka alust puude raskusastme tuvastamiseks. Kaebajal pole alust puude

raskusastet tuvastada, mis tähendab, et talle ei saa ka määrata puude toetust. Eelnev ei tähenda

kuidagi seda, et kaebajal ei esineks piiranguid. Kaebajal on kahtlemata puue, aga puue ja

puude raskusaste ei ole sisult kattuvad mõisted. Kui puudeline seisund on niivõrd intensiivne,

et küündib keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku lävendini, saab puude

10(17)

3-22-2530

raskusastme tuvastada, kui aga puudeline seisund jääb allapoole eelnimetatud lävendit, siis

PISTS-i kaudu isikut ei toetata, kuigi puue tal on.

38. Vastustaja on tutvunud kõigi asjakohaste kaebaja terviseandmetega. Kaebaja on ekslikult

aru saanud, et praegusel juhul peaks puude raskusastme tuvastamisel võtma arvesse

26.01.2022 või 02.02.2022 terviseandmeid. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.01.2022

otsusega kaebaja kaebuse ning tühistas SKA 10.09.2021 otsuse nr P26O-2021-70941 ja

kohustas SKA-d otsustama uuesti kaebaja puude raskusastme tuvastamise üle. Vastustaja

peab siiski hindama kaebaja puude raskusastet nende andmete alusel, mis tühistatud otsuse

tegemise ajal olemas olid. Uus otsus peab oma toimelt astuma tühistatud otsuse asemele ja on

seotud kaebaja taotlusega, mis on esitatud 18.03.2021. Kui kaebaja soovib, et tema puude

raskusastme tuvastamisel kasutataks uuemaid andmeid aastast 2022, siis tuleb tal esitada

puude raskusastme tuvastamiseks uus taotlus.

39. Kaebaja on kaebuse punktis 2.13 – 2.17 välja toodud COVID temaatika ning muud

uuemate terviseandmetega seonduvad väited puudutavad terviseandmeid, mida ei saanud

puude raskusastme tuvastamise menetluses arvesse võtta, kuna neid saaks arvesse võtta alles

siis, kui kaebaja esitaks uue puude raskusastme tuvastamise taotluse. Samuti ei saa

16.11.2021, 22.02.2022 ja 01.03.2023 tehtud muudatused kaebaja raviskeemis puutuda

käesolevasse asjasse. Käesoleva taotluse esitamise ajal, millega vaidlustatud menetlus algas,

selliseid terviseandmeid veel TIS-s ei olnud. Vastustaja selgitab, et puude raskusastme

tuvastamise menetlus ei ole lõputult kestev menetlus, kus kord taotlust esitades ja haldusakti

tegemise järel ning siis kohtusse pöördumise järel saaks kohtumenetlusse esitada ajaliselt aina

uusi ja uusi terviseandmeid, mida vaidlustatud menetluse läbiviimise ajal polnud olemaski

ning asuda vastustajale seda ette heitma, et nende andmetega pole arvestatud.

40. Kaebaja kaebuse punkti 2.20 kohta selgitab vastustaja, et on pärast Eesti Töötukassa kõige

viimast ekspertiisi kaasanud ekspertarst F, kes on oma arvamust andes tutvunud nii Eesti

Töötukassa ekspertiisiga ning meditsiinilisi eriteadmisi kasutades kujundanud koos taotluse ja

terviseandmetes nähtuvaga oma seisukoha kaebaja puude raskusastme osas ning ka selle osas,

kas esineb erijuhtum PISTS-i kontekstis.

41. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et tegi õiguspärase otsuse, kui ei tuvastanud

kaebajal puude raskusastet. Vastustaja ekspertarst leidis oma antud arvamuses, et

terviseseisundist tulenevalt ei esine kaebajal raskusi igapäevases tegutsemises või

ühiskonnaelus osalemises, mis tähendab, et põhjendatud pole vähemalt keskmise puude

raskusaste tuvastamine. Vastustajal rõhutab, et hetkel ei ole alust teha muu lõpptulemusega

puude raskusastme tuvastamise otsust, kui vastustaja on teinud. Kui kaebajal on täiendavaid

terviseandmeid, siis tuleb tal esitada uus puude raskusastme tuvastamise taotlus, et ka neid

oleks võimalik otsust tehes arvesse võtta.

KOHTU PÕHJENDUSED

42. Leian, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Vaidlustatud otsus on põhjendatud ja

seaduslik ning selle tühistamiseks ei ole alust.

43. Vaidlus on selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaebaja keskmise puude

raskusastme (PISTS § 2 lg 1¹ p 3) määramata ja kas SKA on põhjendamatult jätnud kõrvale

võimaluse kohaldada kaebaja suhtes erijuhtumit.

44. Vaidlus puudub selles, et kaebajal on astma, allergiline riniit, pansinusiit ning ta on

allergiline toiduainete, loomade, kodutolmu ja õietolmu vastu. Kaebaja esitas ühistaotluse

töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks. Eesti Töötukassa tuvastas esmalt

08.04.2021 otsusega nr TVH/21/016548, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud ja SKA tegi

09.04.2021 otsuse nr P26O-2021-32979, millega ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet.

11(17)

3-22-2530

Pärast halduskohtule kaebuse esitamist tegi Eesti Töötukassa uue 23.08.2021 otsuse nr

TVH/21/033745, millega tuvastas osalise töövõime. SKA vaatas samuti puude raskusastme

tuvastamise taotluse uuesti läbi, kuid jõudis 10.09.2021 otsuses nr P26O-2021-70941 uuesti

järeldusele, et puude raskusastme tuvastamiseks puudub alus. Tallinna Halduskohtu

27.01.2022 otsusega haldusasjas 3-2-1519 tühistas kohus SKA 10.09.2021 otsuse nr P26O-

2021-70941 ja kohustas Sotsiaalkindlustusametit otsustama uuesti B.P puude raskusastme

tuvastamise üle. Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2022 otsusega jäi halduskohtu otsus jõusse.

SKA tühistas 06.10.2022 otsusega nr P26O-2022-71514 oma varasema otsuse ja tegi uue

otsuse, millega taas ei tuvastanud B.P-l puude raskusastet ja ei määranud talle puudega

tööealise inimese toetust.

45. PISTS § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri

või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja

keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS

§ 2 lg 2¹ järgi tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine

inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava,

raske või keskmise raskusastmega puue. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 2¹ p 3 kohaselt

inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi.

Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase

tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid määruse nr 18 § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te

6 ja 7 põhjal saab järeldada, et sellega tähistatakse üldistavalt määruse nr 18 § 4 lg-s 5

loetletud valdkondi ja võtmetegevusi, millest lähtuvalt hinnatakse isikul määruse nr 18 § 4 lg-

le 6 vastavate piirangute esinemist või puudumist.

46. Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna

ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr

3-18-1588, p 19; 05.11.2020 otsus nr 3-19-2182, p 11; 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 11).

Seega ei pea kohus asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite järgimist. Kuna puude

raskusaste tehakse kindlaks hinnanguliselt, sisustades PISTS-s kasutatud määratlemata

õigusmõisteid ja hinnates faktilisi asjaolusid õigusväliste mõõdupuude (meditsiiniliste

ekspertteadmiste) alusel, on oluline otsust põhjendada viisil, et adressaat mõistaks, miks

selline otsus tehti (vt ka Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 17–18; 19.02.2019

otsus nr 3-17-1545, p 26).

47. Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus

(HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). See hõlmab pädevust tuvastada, kas haldusakti toetava

eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid

õigesti (eelkõige võtmetegevuste raskusastme määramisel), sest sellest sõltub puude

raskusastme tuvastamine.

48. Kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning hindab haldusakti

õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). SKA sai uue, 06.10.2022, otsuse

tegemisel arvesse võtta ainult neid terviseandmeid, mis olid selleks ajaks olemas. SKA

06.10.2022 otsus asendas SKA 09.04.2021 kohtu poolt tühistatud otsust. Seega on vaidlus

selle üle, milline oli kaebaja tervislik seisund 09.04.2021 seisuga puude raskusastme

tuvastamise kontekstis. Seega ei saa SKA otsuse õiguspärasust mõjutada terviseandmeid, mis

on tekkinud pärast 09.04.2021. Samas nähtub vastustaja vastusest ja selle lisadest, et SKA on

kaebaja terviseandmeid ja määratud retseptiravimeid kontrollinud 04.10.2022 kuupäeva

seisuga (dtl 319-351).

49. Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus

(HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). See hõlmab pädevust tuvastada, kas haldusakti toetava

eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid

12(17)

3-22-2530

õigesti (eelkõige võtmetegevuste raskusastme määramisel), sest sellest sõltub puude

raskusastme tuvastamine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p

24). Vastustaja on selgitanud segadust ekspertiisi kuupäevaga ning kinnitanud, et sisuliselt on

23.03.2021 ekspertiisidokument (dtl 374-395) ka 16.08.2021 ekspertiisitulemusi sisaldav ning

sisaldab ka 10.05.2021 visiidipõhise hindamise järeldusi.

50. Kaebaja 18.03.2021 taotlus oli esitatud nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme

tuvastamiseks. Seega oli tegemist taotlusega, mille lahendamisel pidi SKA PISTS § 2³ lg 7

kohaselt kasutama töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja Töötukassa

töövõime hindamise otsust. PISTS § 2³ lg 1 kohaselt tuvastab puude raskusastme

Sotsiaalkindlustusamet, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Otsuses nr P26O-

2022-71514 on märgitud, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja taotluses sisalduvad

andmeid; tervise infosüsteemis sisalduvad andmeid; 23.03.2021 Eesti Töötukassa ekspertiisi

ID 1206189 ning ekspertarst F arvamust.

51. SKA otsus puude raskusastme tuvastamisel ei pea tuginema ainuüksi tööhõive hindamise

käigus koostatud eksperdiarvamusel ja töötukassa otsusel, vaid SKA võib lisaks kaasata oma

ekspertarsti. Kui esitatud on taotlus töövõime hindamiseks ja puude raskusastme

tuvastamiseks ning Eesti Töötukassa tunnistab oma esialgse otsuse kehtetuks ja vaatab

töövõime hindamise taotluse uuesti läbi, kehtib PISTS § 2³ lg-s 7 nimetatud tõenditega

arvestamise kohustus ka uuendatud puude raskusastme tuvastamise menetluse osas.

52. Puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus on tõend, mis on

halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-

17-1110, p 24; vrd ka Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p-d 13–15). Puude

raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus ei ole SKA-le küll vahetult siduv, kuid

ekspertarsti järeldused saab siiski ümber lükata eelkõige konkureeriva eksperdiarvamusega (vt

Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22, 24 ja 26; vrd Tallinna Ringkonnakohtu

03.03.2022 otsus nr 3-21-787, p 11).

53. Praeguses asjas küsis SKA vaidemenetluses konkureeriva arvamuse SKA ekspertarst F

(dtl 368-369 ja dtl 409-421). Mõne liikumise valdkonna võtmetegevuse nn skooride

määramisel esines eksperdiarvamustes erisusi. Samas olid eksperdid kokkuvõttes seisukohal,

et liikumise valdkonnas ei ole kaebaja piirangud nii suured, et kaebajal saaks tuvastada

liikumispuude raskusastme PISTS § 2 lg 2¹ alusel, tegemist on mõõduka piiranguga mille

põhjuseks on alumiste hingamisteede kroonilised haigused ja mis on raviga kontrolli all.

Taotlejal on diagnoositud ärevust ja rahutust, mis on Töötukassa eksperthinnangus hinnatud

kergeks piiranguks. SKA ekspertarst leidis, et ärevust oli taotlejal diagnoositud 2019. aastal

ning tegi taotleja terviseandmetest lähtuvalt järelduse, et ravi on olnud efektiivne ning

viidanud ka asjaolule, et kuna 22.09.2019 on uuendatud taotleja mootorsõidukijuhi

tervisetõendit, siis ei saa taotlejal olla olulisi piiranguid vaimsete ega motoorsete

funktsioonide valdkonnas. Taotleja kaebab SKA ekspertarsti sõnul ärevust, kuid 23.03.2021

Töötukassa ekspertiis ja ühegi raviarstiarsti sissekanne ei kinnita astma ja ärevuse koosmõju

ega ärevusest tingitud püsivate piirangute esinemist ja mõlemad seisundid on ravimitega

kontrollitavad. Töötukassa ekspertarvamuses on leitud, et taotleja tegutsemine on piiratud

erijuhtumi tõttu (segatüüpi astma), kuna immuunsüsteemi nõrgenemise tõttu põeb taotleja iga

kuu viirussümptomitega haigusi, millele pulmonoloogi epikriisi kohaselt kaasneb sageli ka

astma ägenemine koos hormoonravi kasutamise vajadusega. Tegemist on kroonilise kuluga

haigusega. SKA ekspertarst leidis seevastu, et puude raskusastme tuvastamiseks erijuhtumina

ei ole alust. Taotlejal diagnoositud astma on tänapäevase raviga reeglina kontrolli all hoitav

haigus ning ühegi arsti sissekanne ei kinnita arvamust, et antud olukorras ei oleks ravi

efektiivne, taotleja raviskeemi ei ole tõhustatud, retseptikeskuse andmete alusel taotleja ei ole

13(17)

3-22-2530

vajanud sagedast hooravi, taotleja ei ole astma ägenemiste tõttu vajanud reakorralist abi ega

haiglaravi.

54. SKA ekspertarst on selgitanud, et töötukassa hindab erijuhtumi all nii olemasolevaid

piiranguid töötamisel kui ka riski, et taotleja tervislik seisund töötamise jätkamisel halveneb.

Puude raskusastme hindamisel hinnatakse juba väljakujunenud püsivaid piiranguid

igapäevatoimingute sooritamisel ja tulevikuriskid ei ole puude raskusastme tuvastamise

aluseks. Töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine on seega kaks erinevat

menetlust ning Töötukassa hinnang kaebaja vähenenud töövõime kohta ei saa automaatselt

kaasa tuua puude raskusastme tuvastamist.

55. Kohtupraktikas on leitud, et kuigi mõlemal juhul võetakse üldisemalt arvesse taotleja

terviseseisundit, isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele ning sellest tulenevaid piiranguid, on

nende menetluste eesmärk ja otsuseni jõudmise metoodika erinev (vt täpsemalt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 03.06.2021 otsus nr 3-3-21-682 20-1281, p 17). Kokkuvõtlikult hindab

töötukassa TVTS alusel tegutsemispiirangute esinemist konkreetselt töökeskkonnas. SKA

hindab PISTS-i alusel üldisemalt seda, kas isikul on piiranguid, mis takistavad tal igapäevast

tegutsemist ja ühiskonnaelus osalemist võrdselt teiste samaealiste inimestega. Sõltuvalt

asjaoludest võivad inimese terviseseisundist tulenevad piirangud takistada tal tavatingimustes

ja täiskoormusega töötamist, kuid siiski mitte olla piisavalt rasked, et oluliselt piirata

igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist. Erineva metoodika tõttu võidakse jõuda

neis menetlustes erinevale tulemusele (Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2022 otsus haldusasjas

3-21-682 p 21). Kuid kui erinevad ekspertarstid annavad isiku terviseandmetele erinevaid

hinnanguid, lasub SKA-l kõrgendatud põhjendamiskohustus, miks on asutud töötukassa

eksperdihinnangust erinevale seisukohale.

56. Ekspertarstid lähtusid arvamuse andmisel määrusega nr 18 kehtestatud metoodikast, sh

hindasid ettenähtud korras erinevaid valdkondi ja võtmetegevusi ning tuvastasid kaebaja

liikumise valdkonna piirangud, arvestades võtmetegevusele antud arvväärtusi ja nende

aritmeetilist keskmist.

56.1. Liikumise valdkonna puhul hinnatakse määruse nr 18 § 4 lg 5 p 1 kohaselt järgmisi

võtmetegevusi: liikumine eri tasapindadel, ohutu liikumine, seismine ja istumine ning muud

liikumise piirangud. Võtmetegevuse piirangutele antakse määruse nr 18 § 4 lg 6 järgi

arvväärtused skaalal 0–4 järgmiselt: 1) 0 – piirangut ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang:

piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 –mõõdukas

piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on

ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske

piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt;

tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik

piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada,

vastav funktsioon puudub. Neist arvväärtustest arvutatakse liikumise valdkonnas piirangu

aritmeetiline keskmine (määruse nr 18 § 6 lg 3) ning liikumise valdkonnas tuvastatakse

keskmine puude raskusaste, kui piirangu aritmeetiline keskmine on vahemikus 2–2,75 ning

raske puude raskusaste, kui see keskmine on vahemikus 2,76–3,49 (määruse nr 18 § 6 lg-d 6

ja 7). Kaebaja puhul oli liikumise valdkonna tegevuspiirangute aritmeetiline keskmine

Töötukassa eksperthinnangu kohaselt 1 ja SKA ekspertarsti hinnangu kohaselt 0,67.

56.2. On tõsi, et SKA kaasatud ekspertarst ja Töötukassa ekspertarst andsid liikumise

valdkonna hindamisel erinevaid hindeid (võtmetegevuste „liikumine eri tasapindadel“, „ohutu

liikumine“ ning „seismine ja istumine“ arvväärtused vastavalt 1-0-1 ja 2-0-1; muid liikumise

piiranguid ei tuvastatud). Mõlemad ekspertarstid on jõudnud kokkuvõttes siiski samasugusele

tulemusele, et taotleja liikumispiirang on mõõdukas ja põhjustatud segatüüpi astma

14(17)

3-22-2530

diagnoosist, kuid on ravimitega kompenseeritav ning piirang ei anna alust keskmise puude

tuvastamiseks.

56.3. Töötukassa ekspertarst hindas kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise