2-23-110236/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-110236

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. H. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

2243,25 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,

aadress Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115, Harju

maakond; e-post info@revensen.ee)

Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ;

e-post carlo.kask@plusplus.ee)

Kostja R. H. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx x,

xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post

xxxxx.xxxxxxx

@xxxxxxxxx.

xx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt R. H.ilt (H.) hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks

põhivõlgnevus summas 1154,14 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas

77,80 eurot, kokku 1231,94 eurot.

3. Välja mõista kostjalt R. H.ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivised alates

01.07.2023 põhinõudelt 1154,14 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 1154,14 eurot).

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 62% ulatuses R. H.i ja 38%

ulatuses Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.

5. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

6. Välja mõista kostjalt R. H.ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks

menetluskuludena 248 eurot.

7. Välja mõista kostjalt R. H.ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis

menetluskuludelt (248 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

8. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

9. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 30. juuni 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 1661,61 eurot, intressid 94,76 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, lepingu hooldustasu

summas 6 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 181,68 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostja on hagiavalduse ja menetlusse võtmise

määruse kätte saanud e-posti vahendusel 13.07.2023. Kostja tähtaegselt kohtule oma seisukohta

esitanud ei ole.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 2243,25 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Coop Finants AS-ga 03.12.2020 väikelaenu lepingu

nr. L291412 2000 euro saamiseks (dtl 45-51). Reaalselt maksti välja laenu summas 1960 eurot

(laenulepingu p 3.2 kohaselt laenu väljamaksmisel arvestab laenuandja laenusummast maha

lepingutasu). Hageja on kinnitanud, et tagasimakseid on kostja teinud kuni 10.07.2022

2(4)

maksegraafiku järgse makseni ehk tasutud on 805,86 (18 x 44,77) eurot (dtl 40 ja 50). Krediidiandja

saatis 29.09.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks (dtl 55). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles

Coop Finants AS lepingu üles 27.10.2022.a (dtl 56). Coop Finants AS loovutas nõude hagejale

27.10.2022 (dtl 56).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti ainult kostja enda antud andmetest ning

riiklikest registritest tehtud päringutele (dtl 66-75). Krediidiandja ei ole kontrollinud kostja

tegelikke kohustusi. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja täitnud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 15,9% aastas

(vt dtl 45). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud

intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne

kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

10. Hageja on võimaldanud kostjale laenu summas 1960 eurot, tagasimakseperioodiga 72 kuud,

kohustusega tasuda iga kuu 10.kuupäevaks laenu põhiosast, haldustasust ja intressist koosnevaid

makseid.

11. Hageja on kinnitanud, et kostja on tagasimakseid sooritanud kokku summas 805,86 eurot (dtl 40

ja 50). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 1154,14 (1960-805,86) eurot, sest tulenevalt

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka

muid tasusid.

12. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise

eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

13. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma

rahalist kohustust rikkunud (VÕS § 113 lg 1). Kohus on seisukohal, et tulenevalt vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisest on hagejal õigus kostjalt nõuda ainult seadusjärgset viivist.

14. Viivist tuleb arvutada perioodi 23.10.2022 – 30.06.2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kokku summas 77,80 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

16. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 62% ulatuses kostja ja 38% ulatuses hageja kanda.

3(4)

17. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

18. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kuludest

summas 20 eurot ja õigusabikulust summas 420 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei

ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

19. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

20. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures

viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles

kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda

õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade

komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava

sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.

21. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 400 (350 + 50) * 62% = 248 eurot.

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (248 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

23. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)