2-23-3965/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Britt Rand

Määruse tegemise aeg ja koht

13.09.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-3965

Tsiviilasi

M.-M. P. ja L. P. hagid T. P. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised (pooled) ja

nende esindajad

Hagejad I-II: M.-M. P. (isikukood XXX) ja L. P.

(isikukood XXX), hagejate ühine seaduslik esindaja ema

M. M. (isikukood XXX), hagejate ühine lepinguline

esindaja A. J.

Kostja: T. P. (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetluse liik

Istung 12.09.2023

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja I, M.-M. P. (isikukood XXX), hageja II, L. P. (isikukood XXX) ja

kostja, T. P. (isikukood XXX) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. T. P. maksab L. P.le elatist alates 01.10.2023 kuni L. P. täisealiseks saamiseni

(xxx) 273,40 eurot (262,85 eurot (baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)),

mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes

baassumma

indekseerimisest

ja

brutokuupalga

muutusest

vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

1.2. T. P. maksab M.-M. P.le elatist alates 01.10.2023 kuni M.-M. P. täisealiseks

saamiseni (xxx) 325,03 eurot (314,48 eurot (baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

1.3. Punktides 1.1 ja 1.2. nimetatud elatise tasub T. P. iga kuu hiljemalt 5.

kuupäevaks M. M. LHV Panga arvelduskontole EEXXX, selgitusega „elatis".

2-23-3965

2 (4)

1.4. Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui M.-M. P.l või L. P.l tekib erakorralisi

kulusid (nt breketid, mobiiltelefon, jalgratas vmt ühekordsed suuremad ostud),

mida tavapäraselt lapse igakuisel ülalpidamisel ei tehta, kooskõlastavad

vanemad need kulud esmalt omavahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, leides lapse huvidest lähtuva parima (võimalusel soodsaima) lahenduse.

Kooskõlastatud ja kantud kuludest tasub T. P. pool ja M. M. pool, kohustudes

kandma oma osa otse teenusepakkujale (vm isikule, kes on lõppastmes raha

saajaks) või poolte kokkuleppel selle vanema pangakontole, kes tekkinud kulu

teenusepakkujale (vm isikule, kes on lõppastmes raha saajaks) tasus.

1.5. T. P. võtab L. P. lastehoiust iga nädala teisipäev ja neljapäev ja viib koju

hiljemalt sama päeva kell 20. Juhul kui kostja ei saa lapsele järgi minna, teavitab

ta sellest M. M. e-kirja teel esimesel võimalusel.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa poolte kokkuleppel esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. Hagejad esitasid 13.03.2023 hagid kostja vastu, paludes kohtul mõista kostjalt välja:

− tagasiulatuva elatise ajavahemiku 01.01.2023 – 08.03.2023. a eest hageja I kasuks

summas 109,62 eurot ja hageja II kasuks summas 186 eurot;

− edasiulatuva elatise alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni

hageja I kasuks 325,03 eurot kuus ja hageja II kasuks 273,40 eurot kuus.

Hagejad tõid esile järgmised asjaolud:

− Hagejad elavad koos emaga 4-toalises korteris kolmekesi.

− 22.08.2022 müüsid hagejate vanemad oma kaasomandis oleva kodu ja mindi lahku.

− Alates lahkuminekust 22.08.2022 ei ole lapsed isa juures olnud. 24.08.2022 sõitis kostja

3 kuuks Austraaliasse. Austraaliast tagasi 18.10.2022.

− 07.09.2022 saatis hagejate ema kostjale e-kirja, milles teavitas kostjat, et kõik

hagejatega seotud kulud läheksid võrdselt pooleks. Hagejate ema palus tasuda ka 1/2

hageja I koolituskulust (kogusumma õppeaasta eest 2550,05 eurot, kostja osa

1225 eurot), milles hagejate vanemad olid juba aastate eest kokku leppinud.

− 21.09.2022 saatis hagejate ema kostjale uue e-kirja, kus täpsustas hagejatega seotud

kulude suurust ühes kuus. Hagejate ema küsis kostjalt hagejatele elatise tasumist ühes

kuus kokku summas 635 eurot ning palus oma vastusest anda teada hiljemalt

23.09.2022. Kostjalt ei saabunud selget vastust palutud tähtajaks.

− 25.09.2022 saatis kostja hagejate emale sõnumi, kus andis teada, et hagejate ema

selliseid kirju ei saadaks.

− Eluasemelaen on alates 2022. a detsembrist 635,21 eurot kuus, kommunaalkulud on

keskmiselt 257 eurot kuus ja tv+internet 94,95 eurot kuus, kokku 987,16 eurot kuus,

ühe hageja osa 329,05 eurot kuus.

2-23-3965

3 (4)

− Hageja I õpib vanemate ühise otsuse alusel X x klassis ja tal on ka sidekulu

mobiiltelefoni ja mobiilse interneti eest keskmiselt 47,3 eurot kuus. Hageja II käib X

lasteaias (73,96 eurot kuus).

− Muud kulud: hageja I osaleb jõusaali treeningus (59 eurot kuus). Hagejate ja nende

sõprade sünnipäevakulud, iga hageja sünnipäevakulu aastas on 150 eurot kord ehk 12,5

eurot kuus ning hagejate sõprade sünnipäevad ca 20 eurot sünnipäevakink ehk

keskeltläbi 10 osalust viimase aasta jooksul, seega 200/12/2=8,3 eurot kuus; kokku

muud kulud ühe hageja kohta kuus: 12,5+8,3=20,8 eurot.

− Kahe hageja kulu kokku ühes kuus on 1569,38 eurot, ilma hageja I koolimaksuta

1356,88 eurot, millest riikliku lapsetoetuse (2 x 80 eurot kuus) mahaarvamist jääb

kummagi vanema kanda 598,44 (c/2) eurot kuus. Hagejate vanemad peavad hagejate

kulude kandmisel osalema võrdselt, ehk 784,69 eurot-lapsetoetused 160 eurot

kuus=624,69 euro ulatuses kuus.

− Kostja on tasunud alates 2022. a septembrist hagejatele elatist ja hageja I hariduskulu

kokku 3769,32 eurot. Kuna kostja ema tasus 2022. a koolimaksu 892,8 eurot ja koos

2023. a tehtud maksetega kokku 1180,6 eurot, ei arvestata hageja I puhul koolimaksuga.

− Kostja on tasunud perioodil 01.01-07.03.2023. a hagejatele ilma hageja I koolimaksuta,

mille osas vaidlust ei ole, kokku 1055,46 eurot (100+431,28+93+431,28 eurot).

− Kostja on tasunud hagejatele 2023. a jaanuari ja veebruari eest elatist PKS § 101 alusel

arvutatud määras, ehk 215,64 eurot hagejale.

− 2023. a jaanuari eest on kostja tasunud hagejatele 531,28 eurot, millest 215,64 eurot on

mõlema hageja elatiseks ja 100 eurot hageja I ravikuluks. Kostja on täitnud seega hageja

I ülalpidamiskohustuse 2023. a . jaanuari eest 215,64+100=315,64 euro ulatuses ja

hageja II ülalpidamiskohustuse 2023. a. jaanuari eest 215,64 euro ulatuses. Kostja

võlgnevus hagejale I on 2023. a jaanuari eest 9,39 eurot (325,03-315,64 eurot) ja

hagejale II 57,76 eurot (273,4- 215,64 eurot).

− 2023. a veebruari eest on kostja tasunud hagejatele 524,28 eurot, millest 215,64 eurot

on mõlema hageja elatiseks ja 93 eurot hageja I matemaatika õppeks. Kostja on täitnud

seega hageja I ülalpidamiskohustuse 2023. a . jaanuari eest 215,64+93=308,64 euro

ulatuses ja hageja II ülalpidamiskohustuse 2023. a. jaanuari eest 215,64 euro ulatuses.

Kostja võlgnevus hagejale I on 2023. a veebruari eest 16,39 eurot (325,03-308,64 eurot)

ja hagejale II 57,76 eurot (273,4- 215,64 eurot).

− 2023. a märtsis ei ole kostja elatist tasunud, mistõttu võlgneb 2023. a märtsi 8 päeva

eest hagejale I 83,84 eurot ja hagejale II 70,48 eurot.

− Hagejate ema töötab ja lapsetoetus laekub talle.

2. Kostja vaidles hagidele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised

vastuväited olid järgmised:

− Kostja ei ole teadlik ühestki laenulepingust ega oma antud kinnisvaraga mingit seost.

− Hageja II telefoni kulud on vale info edastatud, sest ta telefoni number on seotud kostja

telefoniga ja seega maksab kostja kõik tema telefoniarved

− Kulutused riietele 50 eurot kuus kummagi lapse ees, seega kokku 1200 eurot aastas on

ebaõige. Kostja ostab ka hagejatele riideid, jalanõusid ja muid eluks vajalikku. Lisaks

saavad lapsed lisa raha igakuiselt enda arvele.

− Hagejate emal on uus elukaaslane. Hagejate ema omab vähemalt 4 ettevõtet.

2-23-3965

4 (4)

− Kostja on hagejatele maksnud igakuiselt rohkem, kui kohtumääruse resolutsioonis välja

toodud summa, seega ei saa kostja aru, mida taotletakse.

3. Asjas peeti eelistung 12.09.2023. Pooled pidasid istungil kompromissläbirääkimisi ning

allkirjastasid kohtuistungil kompromissilepingu, mille palusid kohtul kinnitada ning tsiviilasja

menetluse lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused.

5. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi

ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda põhipunktides (igakuise elatise

tasumise kohustus) võimalik täita. Kohus selgitas, et p 1.4 ei ole sundtäitmiseks piisavalt

konkreetne ega selge, kuid see ei tähenda, et pooled ei võiks põhimõtteliselt sellist kokkulepet

teha. Samuti selgitas kohus, et p 1.5 ei ole samuti sundtäidetav, kuid samuti on pooltel võimalik

selles kokku leppida. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt

kinnitamata. Istungil selgitati ja pooled kinnitasid teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud

tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest.

6. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud seega poolte endi kanda.

7. Pooled on soovinud loobuda edasikaebe õigusest, mis on poolte seadusest tulenev õigus

(TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 661 lg 4) ja märgitakse resolutsiooni juurde.

Maarja-Liis Lall

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)