2-23-10579/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

13. september 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-10579

Tsiviilasi

V. H. ja A. A. abikaasade ühine maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik I: V. H. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Võlgnik II: A. A. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Võlgniku usaldusisik: Oliver Ennok (Advokaadibüroo Ennok

OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn, telefon 6844400, 52 55757,

e-post: oliver.ennok@haldur.just.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V. H. ja A. A. abikaasade ühine avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Kuulutada välja V. H. (isikukood xxxx) pankrot 13. septembril 2023 kell 14.00 ja algatada

V. H. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Kuulutada välja A. A. (isikukood xxxx) pankrot 13. septembril 2023 kell 14.00 ja algatada

A. A. kohustustest vabastamise menetlus.

4. Nimetada V. H. ja A. A. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Oliver Ennok.

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 03. oktoober 2023 algusega kell 09.30

Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu III korruse saalis nr 3007.

6. Kohustada võlgnikke V. H.t ja A. A.t kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed

vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged enne esimest

võlausaldajate üldkoosolekut 03. oktoobril 2023 kell 09.30. Kui võlgnikud vannet andma ei

ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

8. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

9. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgnike vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtajast.

10. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikele kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgnike suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

11. Võlgnikele võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

12. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene

aruanne võlgnike kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt

13.09.2024.

13. Võlgnikud on kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgnike vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

14. Võlgnike kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgnike varale.

15. Menetluskulud jätta solidaarselt võlgnike V. H. ja A. A. kanda.

16. Määrata usaldusisiku Oliver Ennoki tasuks 1260 eurot (käibemaksuga).

17. Hüvitada usaldusisikule Oliver Ennokile usaldusisiku tasu 831,60 eurot riigi vahenditest

ja kanda hüvitatav summa Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole xxxx.

18. Mõista V. H.lt ja A. A.lt solidaarselt välja usaldusisik Oliver Ennoki tasu 428,40 euro

ulatuses Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole xxxx.

19. Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikele ja haldurile.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Usaldusisikule tasu määramise ja

vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja

esitada määruskaebuse.

Asjaolud

V. H. ja A. A. esitasid 17.07.2023 Harju Maakohtule abikaasade ühise maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnikud

soovivad avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohus võttis 09.08.2023 määrusega

avalduse menetlusse ja nimetas võlgnike usaldusisikuks pankrotihaldur Oliver Ennoki.

Usaldusisik esitas 11.09.2023 kohtule usaldusisiku aruande koos võlgnike võla- ja varanimekirjaga.

V. H.l töökoht puudub ja ta saab puudetoetust 320 eurot kuus. A. A. töötab ettevõttes Osaühing E ja

ta saab igakuiselt töötasu erinevalt, kuid see jääb vahemikku 1200 kuni 1500 eurot (juulis 1593,45

eurot, juunis 1467,32 eurot). Lisaks saab ta peretoetust 160 eurot kuus. Võlgnikel on üks ühine

alaealine laps, teised lapsed on täisealised. Võlgnikud on abielus alates xxxx ja nende varasuhtele

kohaldatakse ühisvara režiimi. A. A.le kuulub ühisomandina kinnistu asukohaga xxxx. Tegemist on

A. A. lahusvaraga, mis on omandatud pärimise teel (pärandina). Võlgniku selgituste kohaselt on

kinnistu saanud tulekahjus kannatada ning ei ole elamiskõlbulik. Hinnanguline A. A. osa turuväärtus

on 1500 kuni 2000 eurot. Osa kinnistu ühisomanikest on Eestist lahkunud ja kontakti ei ole olnud

võimalik saada, mistõttu on kinnistu võõrandamine raskendatud. Ühtlasi on A. A. nimel sõiduk 1998

aasta xxxx, mille hinnanguline väärtus on 100 kuni 150 eurot. V. H. nimel on 1991 aasta sõiduk

xxxx, mille hinnanguline väärtus on 50 kuni 100 eurot (vanarauana). Usaldusisikule teadaolevalt on

võlgnikel kohustusi kokku 82 158,44 euro ulatuses. Arvestades võlgniku ja ta abikaasa teadaolevaid

kohustusi ja vara, on võlgnik ja tema abikaasa (võlgnikud) usaldusisiku hinnangul püsivalt

maksejõuetud.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnike peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku ja tema abikaasa

maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine. Välja tuleks kuulutada võlgnike pankrot ja

pankroti väljakuulutamisel algatada võlgnike kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik on

nõus jätkama pankrotihaldurina.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et võlgnike ühine maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 11 lg 5 kohaselt kui abikaasad esitavad ühise

maksejõuetusavalduse, kohaldatakse mõlema suhtes võlgniku kohta sätestatut, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FiMS-s ei

ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et

asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgnike majandusraskused ei ole ajutise

iseloomuga ning V. H. ja A. A. on püsivalt maksejõuetud. Võlgnike maksejõuetus on püsiva

iseloomuga, sest võlgnikel ei ole piisavalt vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid

mida on teadaolevalt vähemalt 82 158,44 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o hooletu finantskäitumine.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest

kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. FiMS § 45 lg 1 sätestab,

et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti

väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Sama sätte

teise lõike kohaselt kui esineb PankrS § 29 lg 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused tulenevad FiMS § 45 lg 3.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnike pankrot tuleb välja kuulutada ja ühtlasi

algatada nende kohustustest vabastamise menetlus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega

algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja 13.09.2023 kell 14.00. Usaldusisik

Oliver Ennok andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgnike pankrotihalduriks. Võlgnikel

pankrotihalduri isiku osas vastuväiteid ei olnud. Kohus nimetab pankrotihalduriks Oliver Ennoki.

Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva

isikuga ka võlgnike usaldusisikuks nimetamiseks. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse

lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid (FiMS § 46 lg 1).

PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub

03.10.2023 kell 09.30 Harju Maakohtus.

FiMS § 18 lg 8 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kohus on seisukohal, võlgnikke tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged.

Kohus selgitab, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise

üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur

võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja (FiMS §

46 lg 1). Sama sätte teise lõike kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma

varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud

jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda

ei kohaldata. FiMS § 46 lg 3 alusel esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta kohtule igal aastal aruande.

Kohus määrab, et esimene aruanne võlgnike kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle

aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 13.09.2024.

Kohtu selgitused:

o Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle

võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel

kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille

võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on

muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi

ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud

haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv

kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui

nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed.

o Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

o Pankroti

väljakuulutamisel

müüb

pankrotihaldur

võlgnikule

kuuluva

vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

o Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

o Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

o Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning viivitamata

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud

tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

o Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

o Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu

ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS

§ 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks

tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

2023. aastal on kuupalga alamäär 725 eurot.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri

tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu

arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1

kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot

poole tunni kohta.

Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri

andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande

kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 11 tundi, sh 0,5 tundi teabenõude

koostamisele ja võlgnikule esitamisele, 0,5 tundi päringute koostamisele ja lähetamisele

erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse, 2 tundi päringute tulemusena saabunud vastuste

töötlemisele, 1 tund võlgniku poolt esitatud teabenõude vastustega tutvumisele ja täiendavate

päringute tegemisele, 6,5 tundi kõigi saadud andmete kogumis analüüsimisele ning vara- ja

võlanimekirja koostamisele, 0,5 tundi maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks istungil osalemisele.

Kuivõrd kohus ei planeeri käesolevas asjas korraldada istungit maksejõuetusavalduse

läbivaatamiseks ja ka võlgnikud palusid avalduse läbi vaadata kirjalikus menetluses, siis kohus jätab

usaldusisiku vastava ajakuluga arvestamata. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisiku põhjendatud

ajakulu menetluses tehtud toimingutele kokku 10,5 tundi. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik

tunnitasu määrast 100 eurot. Seega on usaldusisiku põhjendatud tasuks 1260 eurot (käibemaksuga).

Kohus leiab, et sellises ulatuses usaldusisiku tasu suurus on ka põhjendatud, kuna see vastab nii

tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisik palub tasu

osaliselt hüvitada riigi vahenditest.

Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on

õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest

PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu suurus on

10,5 tunni eest (alustatud pooltunde 21 × 33) 693 eurot, s.o 831,60 eurot (käibemaksuga). Eeltoodust

tulenevalt tuleb usaldusisiku tasust 831,60 eurot hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud ulatuses, s.o

428,40 eurot (1260 – 831,60) tuleb jätta solidaarselt võlgnike kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik