3-23-2008/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht

13. september 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2008 Haldusasi

X. X.i taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised Taotleja – X. X. Menetlustoiming Taotluse sisuline lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata X. X. taotlus riigi õigusabi saamiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD 1.

X. X. esitas 12.09.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse saada riigi õigusabi. Taotlusele on lisatud majandusliku seisundi teatis ja Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 31.07.2023 koondteavitus nr P23-2023-9724, milles on X. X.i teavitatud otsusest nr P23-2023-9725, millega otsustati X. X.ile mitte võimaldada prilliklaase Dsph, cyl (ISO kood xx.xx.xx.xx). 2.

X. X. on kohtule esitatud riigi õigusabi taotluse vormil märkinud, et soovib saada riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi saamise vajadust on X. X. põhjendanud asjaoluga, et talle on määratud raske nägemispuue 2023.aasta lõpuni. KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus jätab X. X.i riigi õigusabi taotluse rahuldamata järgnevatel põhjustel.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumisel lähtub kohus lisaks HKMS-i sätetele ka riigi õigusabi seaduses (RÕS) sätestatust (HKMS § 110 lg 2).

5. Ehkki taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatisest nähtub, et taotlejal võib olla keeruline tasuda kvalifitseeritud õigusabi eest, esineb praegusel juhul RÕS § 7 lg 1 punktis 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui isik on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtule nähtub esitatud dokumentide põhjal, et taotleja kavatseb tõenäoliselt vaidlustada vaideja kohtumenetluses SKA otsuse nr P23-2023-9725, millega otsustati

X. X.ile mitte võimaldada prilliklaase Dsph, cyl (ISO kood xx.xx.xx.xx). Kuigi taotlejal võib

2(2) puududa õigusalane ettevalmistus, ei ole kohtul käesoleval juhul põhjust kahelda, et taotleja on ise võimeline esitama kaebust SKA otsuse tühistamiseks kohtumenetluses. Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimisprintsiibist on halduskohus kohustatud välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ning vajadusel koguma selleks tõendeid omal algatusel (HKMS § 2 lg 4). Seega lasub halduskohtul kohustus jälgida, et kaebaja õigused ei jääks juriidilise kaitseta. Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (HKMS § 2 lg 5). Kohus tagab kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid (HKMS § 2 lg 6).

6. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et X. X. on varasemalt mitmeid kordi kaebuste ja avaldustega kohtute poole pöördunud, seega on taotlejal üsna laialdane kohtumenetluse kogemus. Olemasoleva info põhjal võib järeldada, et taotleja saab oma huvide ja õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama ja on suuteline halduskohtumenetluses oma õigusi kaitsma. Kuivõrd vaidlus puudutab eelkõige taotleja tervisega seonduvaid asjaolusid, saab taotleja ka ise oma tervist puudutavatele küsimustele kõige tõhusamalt vastata.

7. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 punkti 1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm kohtunik