3-23-1391/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

13.09.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1391

Haldusasi

X

kaebus

kliimaministri

11.05.2023

käskkirja

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja v.adv Urmas Kiik

Vastustaja – Kliimaminister (Kliimaministeeriumi kaudu),

volitatud esindajad Käthlin Raudla ja Džein Aunre

RESOLUTSIOON

1. Jätta X taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-23-1391 menetlus.

3. Tagastada määruse jõustumisel kaebajale riigilõiv 20 eurot.

4. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

1. Kaebaja omandas Kopli kinnistu 15.11.2004. Kopli kinnistu asub 3,25 ha ulatuses (96,2%

kinnisasja pindalast) Prangli hoiualal, mis on moodustatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005

määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas.“

2. Keskkonnateenistus edastas 26.02.2007 kaebajale kaitsekohustuse teatise.

3. Kaebaja esitas 01.06.2007 Keskkonnaministeeriumile avalduse kinnisasjade vahetamiseks.

Kaebaja avaldust ei rahuldatud.

4. Kaebaja esitas 27.03.2023 Keskkonnaametile avalduse, milles tegi riigile ettepaneku Kopli

kinnistu omandamiseks. Sellest keelduti kliimaministri 11.05.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/207.

Kaebaja pöördus 12.05.2023 e-kirja teel Keskkonnaameti looduskasutuse peaspetsialisti Jana

Arula poole, kinnitades ühtlasi käskkirja kättesaamist.

5. Keskkonnaameti looduskasutuse peaspetsialist Jana Arula märkis kaebajale 16.05.2023

vastuseks saadetud e-kirjas, et loodusliku rohumaa muutmine rannaniitude (1630*) elupaigas

ei ole lubatud, kinnitades kaebaja hinnangul seega, et kaebaja maa kasutus on piiratud.

6. Kaebaja esindaja esitas 09.06.2023 Keskkonnaministeeriumile vaide.

2(4)

7. Keskkonnaministeerium tagastas vaide 15.06.2023 kirjaga. Vaide tagastamist põhjendati

asjaoluga, et vaie esitati Keskkonnaministeeriumi käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, kuid

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 2 järgi ei saa esitada vaiet haldusorgani, kelle üle

teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, akti või toimingu peale. Viidati, et

Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ § 2

järgi on ministeerium aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib

tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. Kirjas selgitati, et selliste vaidluste

lahendamine toimub halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatud viisil ja korras ning

juhiti tähelepanu ka sellele, et 11.05.2023 käskkirjas sisaldus osundus, et käskkirja saab

vaidlustada halduskohtus vastavalt HKMS-le.

8. Kaebaja esitas 21.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaministeeriumi

11.05.2023 käskkirja tühistamiseks. Kaebaja selgitab, et esitas tähtaegselt vaide, kuid eksis

haldusorganiga, seega käitus ta heas usus. Haldusorgan viivitas vaide tagastamisega, mistõttu

kaebaja minetas võimaluse tähtaegselt kaebuse esitamiseks. Vaidemenetluse kord ei ole selge,

kaebajale ei selgitatud piisavalt vaide esitamise korda. Vaidlustamisviitest pidanuks selgelt

nähtuma, et vaidemenetlus HMS § 71 lg 2 järgi ei rakendu. Viide kohtukaebeõigusele ei olnud

piisav, sest halduspraktikas on tavapärane, et isikule ei selgitata võimalust vaiet esitada ja

soovitatakse pöörduda kohtusse. Kaebaja riigipoolseks suhtluspartneriks oli Keskkonnaamet ja

seega tundus õige läbida esmalt vaidemenetlus. Vaide esitamise õiguse puudumist selgitati

kaebajale alles 15.06.2023 teates. Kaebus tuleks lugeda tähtaegselt esitatud kaebuseks.

Alternatiivselt taotleb kaebaja tähtaja ennistamist põhjusel, et vaie tagastati peale tähtaja

möödumist. Hea halduse tava kohaselt olnuks Keskkonnaministeeriumil võimalus vaie kohe

tagastada. Kohtupraktika kohaselt on tähtaja ennistamine lubatav, kui tähtaeg lasti mööda

asjaolul, et kaebaja ootas algse vastustaja vastust (RKHKm 3-3-1-64-16, p 15).

9. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja andis vastustajale tähtaja kaebuse tähtaegsuse ja

ennistamistaotluse osas seisukoha esitamiseks.

10. Vastustaja esitas 03.08.2023 taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu.

Vaidlustatud

käskkiri

edastati

kaebajale

elektrooniliselt

läbi

Kliimaministeeriumi

dokumendihaldussüsteemi kaebaja taotluses märgitud e-posti aadressile 12.05.2023. Kaebaja

pöördus seepeale Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna peaspetsialisti Jana Arula poole,

märkides käskkirja kättesaamist ja lisades selle oma e-kirjale. Seega oli kaebetähtaja viimaseks

päevaks 13.06.2023. Kaebaja lepinguline esindaja esitas käskkirjale 09.06.2023 vaide, mis

tagastati HMS § 71 lg 2 alusel põhjusel, et kui haldusmenetlust läbi viinud haldusorganiks on

ministeerium, ei saa isik selles haldusmenetluses oma rikutud õigus kaitsta vaide esitamisega,

vaid peab pöörduma otse halduskohtusse. Ministri käskkirja vaidlustamiseks ei ole seadusega

ette nähtud kohtueelset õiguskaitsemenetlust. HMS § 57 lg 1 ei kohusta haldusaktis märkima

vaidlustamise välistusi.

Kaebetähtaja ennistamiseks pole mõjuvat põhjust. Kaebetähtaja möödalaskmise on tinginud

eksimus vaidluse algatamise korra väljaselgitamisel kui subjektiivne asjaolu. Kaebaja esindaja

on õigusteadmistega, seega ei ole see eksimus vabandatav. Vastustaja ei venitanud vaide

tagastamisega, vaid järgis HMS § 70 lg-st 3 tulenevat tähtaega.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei

kuulu ennistamisele.

12. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale

haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

3(4)

ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui

isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47 lg 2).

13. Praegusel juhul tehti vaidlustatud haldusakt kaebajale teatavaks 12.05.2023, seega olnuks

seda võimalik tähtaegselt vaidlustada hiljemalt 12.06.2023 esitatava kaebusega. Kaebaja on

selgitanud, et ta esitas tähtaegselt vaide, kuid eksis haldusorganiga ja käitus seega heas usus.

Vaidlust ei ole, et kaebaja pöördus kohtusse 30 päeva jooksul pärast vaide tagastamisest

teadasaamist. Seega tuleb kõigepealt kontrollida, kas kaebaja pidas kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast.

14. Vaide esitamise õigus on reguleeritud HMS §-s 71. HMS § 71 lg 2 kohaselt ei saa vaiet

esitada haldusorgani, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, akti või

toimingu peale. Vastustaja on õigesti välja toonud, et VVS § 94 lg 1 kohaselt valvab

ministeeriumi ja Riigikantselei tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle Vabariigi Valitsus.

Ka Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ § 2

järgi oli ministeerium aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib

tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. Kuna ministri üle teeb järelevalvet

Vabariigi Valitsus, ei olnud kaebajal õigust kliimaministri käskkirja vaidega haldusmenetluses

vaidlustada.

15. Eelnevast tuleneb, et kaebuse tähtaegsuse osas ei saa praeguses asjas lähtuda HKMS § 47

lg-st 2 ehk vaideotsuse teatavaks tegemisest, kuivõrd selles sätestatud erandile tuginemise

tingimuseks on üldine kohustus pidada kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

korrast. Kuna vaie tagastati õiguspäraselt, sest ministri käskkirja vaidega vaidlustamine ei ole

HMS kohaselt lubatud, ei ole HKMS § 47 lg 2 praegusel juhul kohaldatav. Seega ei saa

halduskohtusse pöördumise 30-päevast tähtaega (HKMS § 46 lg 1) hakata arvestama vaide

tagastamise otsuse teatavaks tegemisest, vaid vaide esemeks olnud käskkirja teatavaks

tegemisest. Ülaltoodust tulenevalt ei saa kaebust praegusel juhul lugeda tähtaegseks.

16. Järgnevalt tuleb lahendada alternatiivne ennistamise taotlus ehk küsimus sellest, kas

kaebuse hilinenult esitamiseks oli mõjuv põhjus. Ennistamistaotlust põhjendab kaebaja

eelkõige sellega, et vaide esitamise kord ei olnud selge ja vaidlustamisviide täielik, samuti

tagastati vaie vastuolus hea halduse tavaga alles peale kaebetähtaja möödumist.

17. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

18. Kaebuse põhjendustest ei nähtu praegusel juhul objektiivseid püsivaid takistusi kaebuse

tähtaegseks esitamiseks. Kaebaja esindaja seisukohast saab järeldada, et ta oli vaidemenetluse

kasutamise võimaluse osas eksituses, kuid kohtule ei nähtu selliseid põhjendusi, mis

õigustaksid eksituses olemist. Vaidlustatud käskkirjas on selgesõnaliselt märgitud, et käskkirja

saab vaidlustada, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse HKMS-s sätestatud korras.

Käskkirjas pole esitatud teavet selle kohta, et selle peale saaks esitada vaide. Vaidlustamisviisi

osas on käskkiri seega ühemõtteline ning kaebajat pole eksitatud. Kaebaja eksituses olemist ei

vabanda asjaolu, et vaidlustamisviites ei sisaldunud sõnaselget välistust selle kohta, et käskkirja

vaidlustamine vaidega ei ole võimalik, ega ka kaebaja väide, et halduspraktikas vaidemenetluse

võimalusele vaidlustamisviidete märkimisel tihti ei viidatagi.

19. Vale vaidlustamiskorra kasutamine pole praegusel juhul seega vabandatav, arvestades nii

ülaltoodut kui ka asjaolu, et kaebajat esindas vandeadvokaat, kellelt tuleb eeldada kõrgemaid

õigusalaseid teadmisi, sh nii HMS-i kui ka HKMS-i normide kohaldamise osas. Kaebaja

esindajal oli vajadusel võimalik ennast kurssi viia HMS § 71 lg-ga 2. Kaebaja, sh tema esindaja

võtsid vaide esitamisega teadliku riski, et nad võivad seeläbi minetada kaebetähtaja. Kaebajal

ei esinenud ühtegi takistust esitada vaide asemel kaebus halduskohtusse. Seda ei väära vaide

tagastamisega seonduvad asjaolud, sest õige on vastustaja seisukoht, et vaide tagastamisel ei

4(4)

esinenud vastustaja õigusvastast viivitust, arvestades HMS § 79 lg-s 3 ette nähtud 7-päevast

tähtaega vaide tagastamiseks. Asjaolu, et vaiet ei tagastatud varem, ei ole käsitatav hea halduse

põhimõtte rikkumisena.

20. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kaebaja eeldada, et tal on õigus kaebus halduskohtusse

esitada HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Viidatud norm kohaldub nendes

olukordades, kus seadusega on ette nähtud kohtueelne vaidluse lahendamise kord. Praegusel

juhul seadus kohtueelset vaidluse lahendamise korda ette ei näinud. Kliimaministri tegevuse

vaidlustamiseks tuli esitada kaebus halduskohtusse. Kuna ei esine mõjuvat põhjust kaebetähtaja

ennistamiseks, jätab kohus taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Seetõttu tuleb

HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel käesoleva kohtuasja menetlus lõpetada.

21. Tulenevalt HKMS § 43 lg 1 p-st 2 ja § 155 lg-st 6 koosmõjus ei ole lubatud halduskohtule

kaebuse esitamine, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal

alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

Menetluskulud

22. HKMS § 109 lg-st 2 tulenevalt lahendab kohus menetlust lõpetavas määruses ka

menetluskulude jaotuse ja otsustab menetluskulude väljamõistmise.

HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot tuleb seega kaebajale

tagastada. Kohus tagastab riigilõivu pärast käesoleva määruse jõustumist.

HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab menetluskulud menetluse lõpetamise korral kaebaja, kui

seadus ei sätestata teisiti. Kuna vastustajal ei saa olla väljamõistetavaid menetluskulusid, jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)