3-23-873/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

13.09.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-873

Haldusasi

X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 12.01.2023 otsuse

tühistamiseks ja Eesti Advokatuuri kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Eesti Advokatuur

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.05.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.05.2023 määruse peale

haldusasjas nr 3-23-873.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.05.2023 määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas Eesti Advokatuuri aukohtule 14.11.2022 avalduse seoses vandeadvokaadi

abi Y tegevusega kaebajale riigi õigusabi osutamisel. Riigi õigusabi määras kaebajale Harju

Maakohus 07.09.2020 määrusega tsiviilasjas nr F-FF-FFFF. Advokaadi ülesandeks oli

analüüsida kaebajale tsiviilasjas nr Y-YY-YYYY nõu andnud kolme advokaadi tööd. Y

analüüsis aga vaid ühe advokaadi tegevust. Kaebaja tegi uue riigi õigusabi taotluse, et hinnataks

ka ülejäänud kahe advokaadi tööd. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 24.08.2022 määrusega

tsiviilasjas nr X-XX-XXXX riigi õigusabi andmisest, leides, et kaebajale on juba selleks

otstarbeks määratud riigi õigusabi tsiviilasjas nr F-FF-FFFF. Lisaks selgitas advokaat 14.10.2020

kirjas valesti Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumise tähtaega.

2. Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 12.01.2023 protokollilise otsusega (motiveeritud otsus

tehtud 20.03.2023) mitte algatada aukohtumenetlust, sest Y tegevuses ei ole distsiplinaarsüüteo

tunnuseid. Advokaat ei rikkunud eetikakoodeksi § 14 lg-d 2 ja 3, mis puudutavad advokaadi

asjatundlikkust ning kliendiülesande nõuetekohast täitmist.

3-23-873

2(4)

Kaebaja teeb etteheiteid advokaadi tegevusele 2020. a septembris ja oktoobris. Nendest

tegevustest on möödas rohkem kui kuus kuud, mille jooksul tuleb aukohtusse pöörduda

(advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1). Seega on kaebaja pöördumine esitatud tähtaega ületades.

Kuna kaebaja viitas ka 24.08.2022 kohtumäärusele, millest kaebaja hinnangul tulenes advokaadi

kohustus osutada jätkuvalt kaebajale riigi õigusabi, otsustas aukohus pöördumise läbi vaadata.

Harju Maakohus rahuldas 07.09.2020 määrusega tsiviilasjas nr F-FF-FFFF kaebaja riigi õigusabi

taotluse osaliselt. Kaebajale anti riigi õigusabi üksnes vandeadvokaat Q tegevuse ja sellest

tuleneva võimaliku kahjunõude esitamise perspektiivi hindamiseks. Seda on Y teinud. Määrusest

ei nähtu, et advokaat oleks pidanud lisaks hindama mõne teise advokaadi suhtes kahjunõude

esitamise perspektiivi. Tsiviilasjas nr X-XX-XXXX tehtud kohtumäärustest ei tulenenud

advokaadile kohustust kaebajale riigi õigusabi edasi osutada.

Esitatud materjalist ei nähtu advokaadi asjatundmatust. Advokaat on õigusliku seisukoha

kujundamisel arvestanud konkreetse nõude asjaoludega, lähtunud kehtivast seadusest ja tutvunud

asjakohase kohtupraktikaga. Advokaat on enda seisukohta kaebajale kirjalikult põhistanud. See,

et kaebaja ei nõustu advokaadi õigusliku hinnanguga, ei näita advokaadi asjatundmatust.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada aukohtu 12.01.2023 otsus ja

kohustada vastustajat aukohtule esitatud pöördumist uuesti läbi vaatama.

Aukohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et advokaat ei täitnud oma ülesannet hinnata kolme

advokaadi tööd. Advokaat andis kaebajale ebapädevat nõu, väites, et EIK-i pöördumise tähtaeg

hakkab kulgema ringkonnakohtu otsuse tegemise ajast. Tegelikult hakkab tähtaeg kulgema

menetlust lõpetava lahendi tegemisest. Selleks oli Riigikohtu määrus, millega kohus keeldus

kassatsioonkaebust menetlusse võtmast. Aukohus on seda väidet täielikult ignoreerinud.

Aukohus ei ole pöördumist sisuliselt läbi vaadanud ning on teinud motiveerimata lahendi. Kui

aukohus ei saanud kaebaja seisukohtadest aru, tulnuks anda kaebajale võimalus neid täpsustada.

4. Eesti Advokatuur leidis, et kaebus tuleb tagastada, sest kaebajal puudub ilmselgelt

kaebeõigus. Aukohus hindas kaebaja kõiki väiteid. Kaebeõiguse tekkimiseks ei anna alust see,

et kaebaja ei nõustu aukohtu otsuse põhjendustega.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 19.05.2023 määrusega kaebuse.

AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole

aukohtumenetluse algatamiseks. AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu

otsuse peale kaebus halduskohtule. Kaebaja on huvitatud isikuks AdvS-i tähenduses, kuna esitas

aukohtule kaebuse advokaadi kohta, kes osutas talle õigusabi. Seega on kaebajal kaebeõigus

aukohtu otsuse halduskohtus vaidlustamiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on vähe intensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

Kaebusega kaitstavate õiguste riive ei ole intensiivne. Võimalus pöörduda advokatuuri

aukohtusse ei ole advokaadi kliendi õiguste kaitseks ette nähtud õiguskaitsevahend. Selle

eesmärk on, et advokatuuril oleks olemas vajalik teave advokatuuri liikmete üle efektiivse

distsiplinaarvõimu teostamiseks. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene huvitatud

isikule õigust nõuda advokaadi karistamist. Oma kohustusi rikkunud advokaadi klient saab oma

õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses. Maakohtust hüvitise taotlemine ei eelda aukohtu poolt

süüdimõistva otsuse tegemist. Seega on kaebajal kui huvitatud isikul küll õigus nõuda, et aukohus

taotluse ettenähtud reegleid järgides läbi vaataks, kuid distsiplinaarsüüteo tunnuste tuvastamata

jätmine või taotluse läbi vaatamata jätmine ei saa tema õigusi oluliselt rikkuda. Kaebuse

läbivaatamisel saab halduskohus kontrollida advokatuuri tegevust aukohtumenetluse

läbiviimisel, mitte advokaadi tegevust huvitatud isikule õigusabi osutamisel. Kohus kontrollib,

3-23-873

3(4)

kas kaebaja on saanud esitada aukohtule taotluse ja kas aukohus on taotluse läbi vaadanud

menetlusreegleid järgides. Seda, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse käigus

teha, otsustab aukohus kaalutlusõiguse alusel. Sellise otsuse sisu saab vaidlustada üksnes isik,

kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse (nt advokaat, kelle tegevust on otsuses hinnatud).

Aukohus on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse

(AdvS § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse avaldada oma seisukohti,

hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaadi

tegevuses ei ilmne distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Aukohus ei ole jätnud tähelepanuta kaebaja

väidet, et Y selgitas talle valesti EIK-i poole pöördumise tähtaega. Aukohtu otsusest saab

järeldada, et aukohus ei tegelenud selle väitega sisuliselt põhjusel, et väidetav rikkumine leidis

aset enam kui kuus kuud enne seda, kui kaebaja aukohtusse pöördus (AdvS § 16 lg 1 teine lause).

Aukohus on võtnud seisukoha kaebaja väite osas, et Y osutas talle õigusabi kohtumäärustega

määratust väiksemas ulatuses. Seega on aukohus ka selles osas järginud huvitatud isiku

pöördumise menetlemise nõudeid. Aukohtu seisukoha põhjendatust ei saa kohus kontrollida.

Vaidlustatud otsusest ei nähtu seega menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja

lahendust või rikkuda kaebaja menetluslikke õigusi aukohtumenetluses. Seega pole tõenäoline,

et kohtus kaebuse rahuldatakse ja aukohtu otsuse tühistatakse.

6. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna

Halduskohtu 19.05.2023 määrus ja võtta kaebus menetlusse või saata haldusasi menetluse

jätkamiseks tagasi halduskohtule.

Halduskohus pidi hindama advokaadi töö vastavust AdvS-le ja teistele õigusaktidele, sh

kontrollima, kas aukohus on õigusakte õigesti kohaldanud. Arusaamatu on halduskohtu

seisukoht, et aukohus andis mõlemale poolele võimaluse esitada oma seisukohad, sest kaebajat

isegi ei teavitatud advokaadi vastusest. Advokaat esitas aukohtule valeinfot, mille tõttu on

kaebaja esitanud advokatuurile uue kaebuse. On selge, et advokaadil puudub motivatsioon

esitada aukohtule tõest infot, sest see võib kaasa tuua järelevalvemenetluse ja

distsiplinaarkaristuse. Halduskohus möönis, et aukohtu otsuse põhjendused on osaliselt

puudulikud (EIK-i poole pöördumise tähtaja selgitamise osas). Seepärast ei saa väita, et kaebuse

rahuldamise perspektiiv on olematu. Halduskohus ei selgitanud, kuidas maakohtu poole

pöördumine tagaks kaebaja õiguste tõhusa kaitse, sest viis advokaati ei ole seni suutnud

lahendada ühte täiesti tavapärast vaidlust. Advokaadi määramine riigi kulul ei tähenda, et kaebaja

ka tegelikult sai õigusabi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus võtab X määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele

nõuetele. Ringkonnakohus ei saa võtta X kaebust ise menetlusse. Seega on määruskaebuses

asjakohane taotleda halduskohtu 19.05.2023 määruse tühistamist ja asja saatmist halduskohtule

kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

8. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu 19.05.2023 määruse muutmiseks või

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

9. Kaebajal on õigus pöörduda Eesti Advokatuuri aukohtusse taotlusega algatada

aukohtumenetlus (AdvS § 16 lg 1), kuid selle eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse

distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste

kaitse. Halduskohus pidi kontrollima, kas kaebaja on saanud realiseerida oma õiguse esitada

aukohtule taotlus ja kas aukohus on selle vastavalt pädevus-, menetlus- ja vormireeglitele läbi

3-23-873

4(4)

vaadanud. Aukohtu pädevuses on tuvastada, kas advokaat on rikkumise toime pannud, ning

aukohus otsustab, kas ja kuidas rikkumisele reageerida, sh kas advokaati distsiplinaarkorras

karistada. Halduskohus ei pidanud kontrollima X kaebuse alusel aukohtu 12.01.2023 otsuse

sisulist õiguspärasust, st kas advokaat Y tegevuses esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused või

mitte ning kas aukohtu hinnang nendele asjaoludele on õige. Sisuliselt saab aukohtu

kaalutlusotsust vaidlustada advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus

hinnanud. Oma kohustusi rikkunud advokaadi klient saab oma subjektiivseid õigusi kaitsta

tsiviilkohtumenetluses (vt Riigikohtu 01.07.2022 otsus nr 3-20-1214, p-d 10 ja 11; vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019 määrus nr 3-19-362, p 10 ja seal viidatud praktika).

Eelnevat arvestades on õige halduskohtu järeldus, et aukohtu vaidlustatud otsus ei riiva kaebaja

materiaalseid subjektiivseid õigusi. Riivatud on kaebaja menetluslikke õigusi, sest kaebaja

väitel ei hinnanud aukohus kõiki tema pöördumises välja toodud asjaolusid, kuid see riive ei

ole praegusel juhul intensiivne.

10. Halduskohus leidis õigesti, et aukohus ei teinud selliseid vigu, mis võinuks mõjutada asja

lahendust või rikkuda kaebaja menetluslikke õigusi aukohtumenetluses. Aukohtul ei olnud

õigusaktidest tulenevalt kohustust aukohtumenetluse algatamise üle otsustamiseks toimetada

kaebajale kätte advokaadi seisukoht kaebaja pöördumises toodud asjaolude kohta ja

võimaldada kaebajal avaldada selle kohta arvamust. Halduskohtu hinnangul ei jätnud aukohus

tähelepanuta kaebaja väidet, et advokaat Y selgitas talle valesti EIK-i poole pöördumise

tähtaega, sest aukohtu otsusest saab järeldada, et aukohus ei tegelenud selle väitega sisuliselt

põhjusel, et väidetav rikkumine leidis aset enam kui kuus kuud enne seda, kui kaebaja pöördus

aukohtusse (AdvS § 16 lg 1 teine lause). Seega leidis halduskohus, et aukohus ei pidanudki

seda asjaolu sisuliselt hindama. Isegi kui leida, et aukohtu otsus on EIK-i poole pöördumise

küsimuses motiveerimispuudusega, ei ole tegemist rikkumisega, mille tõttu oleks kaebuse

rahuldamine tõenäoline.

11. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 19.05.2023 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)