3-21-2273/41 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.09.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2273

Haldusasi

OÜ Regularis kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.07.2021

korralduste nr 13-11/27361, 13-11/27362 ja 13-11/27363

tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja – OÜ Regularis, lepinguline esindaja v.adv Aivar

Raudsik

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja JL

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.11.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Regularis apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

06.09.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OÜ Regularis taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks.

2. Jätta OÜ Regularis apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

08.11.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-2273 muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.10.2023.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-21-2273

2(9)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA, vastustaja) kohustas 16.07.2021 korraldustega nr 13-11/27361,

13-11/27362, 13-11/27363 (edaspidi: korraldused, dtl 13–21) OÜ-d Regularis tasuma

välisriigis tasumata nõudeid (alkoholiaktsiis) kokku 420 659,84 eurot (vastavalt 65 807,37

eurot, 24 943,62 eurot ja 329 908,85 eurot). Korraldustele oli lisatud Soome maksuhalduri

01.06.2021 koostatud Euroopa Liidu Nõukogu 16.03.2010 direktiiviga 2010/24/EL hõlmatud

nõuete täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument (dtl 22–31).

2. OÜ Regularis esitas korralduste peale 17.08.2021 vaide, mille MTA jättis 10.09.2021

vaideotsusega nr 6-1/4989-2 rahuldamata.

3. OÜ Regularis esitas Tallinna Halduskohtule 06.10.2021 kaebuse, milles palus MTA

korraldused tühistada.

Kaebuse kohaselt ei vasta korraldused haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 ning

maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg 2 ja lg 3 p 5 nõuetele. Need ei ole õiguslikult ja

faktiliselt põhjendatud. Korraldused baseeruvad maksunõuetel, mida ei ole enne

sissenõudmistaotluse esitamist kaebajale nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Korralduste andmist

põhjendatakse Soome pädeva asutuse pöördumisega vastustaja poole.

Vaideotsuses on märgitud, et vastustaja kolm korraldust on koostatud iga maksu lõikes eraldi:

korraldus nr 13-11/27361 on koostatud trahvinõude kohta; korraldus nr 13-11/27362

intressinõude kohta ning korraldus nr 13-11/27363 põhivõla kohta. Seega võib vastustaja antud

selgituse kohaselt eeldada, et tegemist on kolme erineva maksunõudega. Korraldustele lisatud,

täitmisele pööramise alusena märgitud ühtne juriidiline dokument (ÜJD) viitab seitsmele

erinevale nõudele: 1) alkoholivero (6496,54 eurot); 2) alkoholivero (1572,13 eurot); 3)

alkoholivero (338 221,1 eurot); 4) juomapakkausvero (1674,4 eurot); 5) juomapakkausvero

(473,53 eurot); 6) juomapakkausvero (72 021,83 eurot); 7) virvoitusjuomavero (200,31 eurot).

Kaebaja on nõude esitamisest saanud teada alles korraldustega tutvumisel.

ÜJD-s ei ole ühtegi viidet selle aluseks olevatele algsetele maksuotsustele. Puuduvad

maksuotsuste numbrid, kuupäevad, maksuotsustes märgitud summad. ÜJD päises on toodud

viide FI_758634_20210601_UIOE_1. Seejärel on nõuded nummerdatud (kokku 7 nõuet).

Nõuete kohta ÜJD-s toodud viited ei ühti maksuotsuste numbritega. MKS § 514 lg 5 p 1

kohaselt peab ÜJD sisaldama vähemalt asjakohast teavet täitmisele pööramist lubava esmase

juriidilise dokumendi identifitseerimiseks. Rahvusvaheliselt tunnustatud kaitsestandard

menetlusdokumentide piiriülesel kättetoimetamisel Euroopa Liidus tagab menetlusosalise

õiguste igakülgse kaitse, nähes mh ette, et adressaadile kättetoimetatavad (võõrkeelsed)

dokumendid ja nende lisad peavad olema tõlgitud adressaatliikmesriigi ametlikku keelde.

Soome maksuamet oleks pidanud saatma vastastikuse haldusabi konventsioonis (edaspidi:

konventsioon) sätestatud korra kohaselt OÜ-le Regularis tehtud maksuotsused MTA-le, kes

pidanuks omakorda need edastama OÜ-le Regularis.

4. MTA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Maksuvõla sundtäitmist

rahvusvahelise ametiabi korras reguleerib MKS § 514 lg 1, mille kohaselt osutab MTA

rahvusvahelist ametiabi sissenõudmistaotluse esitanud välisriigi, selle kohaliku omavalitsuse

või muu haldusüksuse kogutavate maksude sundtäitmiseks Eestis elavalt või asuvalt või Eestis

vara omavalt maksukohustuslaselt. MKS § 514 lg 4 järgi toimub sundtäitmine välisriigi pädeva

asutuse esitatud sissenõudmistaotluse ja ÜJD alusel ning lg 6 kohaselt peab MTA võlgnikule

kätte toimetama sundtäitmise hoiatuse ja ÜJD. Vaidlustatud korralduste ning nendele lisatud

lisadega on MTA osundatud nõuet järginud.

3-21-2273

3(9)

ÜJD-s sisalduvate andmete vaidlustamiseks tuleb kaebajal esitada kaebus Soome

maksuhaldurile, mida kaebaja tegi 02.11.2021 ja teavitas sellest MTA-d 03.11.2021.

MKS § 514 lg 5 p 1 kohaselt peab ÜJD sisaldama asjakohast teavet täitmisele pööramist lubava

esmase juriidilise dokumendi identifitseerimiseks, nõude kirjeldust, sealhulgas nõude laadi,

nõudega hõlmatud ajavahemikku, kõiki täitmisele pööramise seisukohast olulisi kuupäevi ning

nõude suurust ja selle erinevaid komponente. Sama sätte lg 5 p-de 2 ja 3 järgi tuleb dokumendil

ära näidata isiku ja välisriigi pädeva asutuse identifitseerimist võimaldavad andmed. Kaebajale

edastatud ÜJD-s on need andmed märgitud.

See, et kaebaja on väidetavalt saanud ebapiisavat infot Soome maksuameti algsete

maksuotsuste kohta, ei muuda vaidlusaluseid korraldusi õigusvastaseks. Vastustaja ei pea

usaldusväärseks kaebaja väidet, et talle ei ole dokumente kätte toimetatud, kui Soome pool

kinnitab vastupidist (dtl 611–613). Samas ei ole see määrava tähendusega, kuna kaebajale on

korraldustega edastatud ÜJD, milles on viide esmase juriidilise dokumendi identifitseerimiseks.

Ka ei ole kaebuses esitatud väide takistanud kaebajal oma õiguste kaitseks Soome

maksuhaldurile kaebuse esitamist.

Kaebaja on Soome registrile teatatud oma kontaktaadressi (XXX) ning sellele aadressile on

Soome maksuhaldur talle dokumendid posti teel kätte toimetanud 30.07.2020, 10.09.2020 ja

21.12.2020. Soome maksuhaldur selgitas, et tegu oli tavapärase kättetoimetamisega posti teel

adressaadile saadetud kirjaga ning saaja loeti informeerituks seitsmendal päeval pärast kirja

saatmist, kui pole tõendatud teisiti. Samale aadressile saatis Soome maksuamet ka võlgnevuste

meeldetuletusi, millest koopiad edastati ka kaebaja esindajale e-kirjaga 05.08.2021 ja

18.08.2021. Vastustajal puudub alus kahelda talle esitatud teabe õigsuses.

5. Tallinna Halduskohus jättis 08.11.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Soome

maksuhaldur on pöördunud MTA poole maksuvõla sissenõudmiseks rahvusvahelise ametiabi

korras 16.03.2010 direktiivi 2010/24/EL alusel. Riigisiseselt reguleerib maksuvõla sundtäitmist

rahvusvahelise ametiabi korras MKS § 514. MKS § 514 lg 6 kohaselt peab MTA võlgnikule

kätte toimetama sundtäitmise hoiatuse ja ÜJD. Halduskohtu hinnangul vastavad nii vaidlustatud

korraldused (dtl 13–21) kui ka ÜJD (dtl 22-31) direktiivi 2010/24/EL ja MKS nõuetele.

Korraldustest nähtuvalt on iga korraldus tehtud erinevat liiki maksunõude kohta (põhinõue,

trahv, intress) ning seda on MTA kaebajale täiendavalt selgitanud ka vaideotsuses (dtl 45–49).

Korraldus nr 13-11/27361 on koostatud trahvinõude kohta; korraldus nr 13-11/27362

intressinõude kohta ja korraldus nr 13-11/27363 põhivõla ehk alkoholiaktsiisi kohta.

Dokumendi number korralduse lisal tähistab sissenõudmist taotleva asutuse viidet

maksukogumise palvel ja on nähtav ÜJD päises. Korralduse lisas toodud lühendid on

maksuhalduri süsteemisisesed tähised nõuete eristamiseks maksuliikide lõikes, kusjuures VRA

tähistab välisriigi abipalve põhimaksu, VRT välisriigi abipalve trahvi ja VRI välisriigi abipalve

intressi. ÜJD-s toodud ja nummerdatud nõuete 1–7 juures on välja toodud lisaks nõude

kogusummale ka selle alaliik vastavalt: a) põhisumma, b) halduskaristused ja trahvid ning c)

intressid. ÜJD-s (iga nõude puhul p-s 9) on toodud viide Soome maksuhalduri konkreetsele

üksusele, kuhu kaebaja võib selgituste saamiseks pöörduda, samuti on toodud asjaomase

asutuse kontaktandmed. ÜJD kajastab kõiki direktiivis 2010/24/EL kirjeldatud andmeid ning

artikli 12 lg 1 teise lause kohaselt on ÜJD ainus alus taotluse saanud liikmesriigis võetavatele

sissenõudmismeetmetele ja ettevaatusabinõudele.

Korralduste õigusvastasust ei saa järeldada asjaolust, et Soome maksuhaldur ei ole väidetavalt

kaebajale nõuete aluseks olevaid maksuotsused kätte toimetanud või et kaebaja on saanud

ebapiisavat infot Soome maksuhaldurilt. Direktiivist tuleneb, et teisest liikmesriigist

maksukogumispalve saanud asutus peab lähtuma ÜJD-s saadud andmetest. Praegusel juhul on

ÜJD-s märgitud, et nõuete algne täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument on vastavalt

3-21-2273

4(9)

Soome seadustele kätte toimetatud. Samasugune kinnitus on toodud ka Soome maksuhalduri

vastuses MTA täiendavale päringule (dtl 677–698, tõlge dtl 718–721). MTA-l puudub kohustus

kontrollida täiendavalt Soome maksuhalduri esitatud kinnituse vastavust. Euroopa Kohus on

20.01.2021 otsuses asjas C-420/19 analüüsinud, kas ja millises ulatuses on abipalve saanud

liikmesriigil pädevus või kohustus ise abipalve kohaldamise eelduste täidetuse üle kontrolli

teostada. Abipalve saanud liikmesriik on seotud taotluse esitanud liikmesriigi asutuste

hinnanguga sellele, kas abinõude rakendamiseks seatud tingimused on faktiliselt ja õiguslikult

täidetud. Selleks, et vaidlustada nõude või taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist

lubav esmane juriidiline dokument, tuleb pöörduda selle liikmesriigi, mitte aga taotluse saanud

liikmesriigi pädevate organite poole (direktiivi 2010/24/EL art 14 lg-d 1 ja 2). Sarnane

vaidlustamisviide sisaldub ka vaidlustatud korraldustele lisatud ÜJD-s. MTA on nõuete

sissenõudmise vaidluse praegu peatanud seoses sellega, et kaebaja on Soomes nõuded

vaidlustanud (MKS § 514 lg 9).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. OÜ Regularis esitas halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu

otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada.

Eestis toimuvas sissenõudmise ja sundtäitmise menetluses on pööratud täitmisele Soome

maksunõuded, mida ei ole kaebajale eelnevalt kätte toimetatud. Euroopa Kohus on rõhutanud,

et sissenõudmistaotlust ei ole lubatud esitada olukorras, kus puudutatud isikut ei ole teavitatud

sissenõudmistaotluse aluseks oleva nõude olemasolust. Halduskohus on otsuses põhjendanud

vääralt, et MTA korralduste õigusvastasust ei saa järeldada asjaolust, et Soome maksuhaldur ei

ole kaebajale nõuete aluseks olevaid maksuotsuseid kätte toimetanud. Seejuures on

halduskohus viidanud asjakohatule Euroopa Kohtu lahendile. Soome maksuameti väitel on

algsed maksuotsused saadetud kaebaja aadressile lihtpostiga ning neid ei pea saatma tähitult

ega MTA kaudu. Halduskohus asus seisukohale, et vastustajal puudub kohustus kontrollida

Soome maksuameti (kättetoimetamise) kinnituse tegelikkusele vastavust tulenevalt

vastastikuse usalduse põhimõttest. Soome halduskorralduse seaduse 10. ptk § 60 kohaselt tuleb

tähitud väljastusteatega adressaadile kätte toimetada sellised menetlusdokumendid, mis

sisaldavad siduvat otsust, mille kättetoimetamise suhtes hakkab kulgema edasikaebuse

esitamise tähtaeg või muu adressaadi õigusi mõjutav tähtaeg (dtl 652). Maksuotsus vastab

nendele kriteeriumitele. Isegi kui lähtuda Eesti siseriiklikust õigusest ning Eesti

kohtupraktikast, siis tuleb lihtpostiga dokumendi saatmine samuti tõendada, sh tuleb esitada

tõend selle kohta, et maksuamet on dokumendi üle andnud postiasutusele. Piiriülest

dokumentide kättetoimetamist reguleerib maksuasjades konventsioon. Küsimus välisriigi

pädeva asutuse algsete maksuotsuste piiriülesest kättetoimetamisest teises riigis asuvale isikule

omab olulist tähtsust selle haldusasja õigeks lahendamiseks. Seepärast on selles küsimuses

vajalik teada Euroopa Kohtu seisukohta.

Soome maksuametil on kohustus suhelda Eestis asuva isikuga eesti keeles. Soome maksuameti

suhtlus on toimunud soome keeles ning kaebajale ei ole esitatud eestikeelseid tõlkeid.

Vastustaja on konventsiooni mittekohaldamist õigustanud asjaoluga, et see ei ole efektiivne.

Uurimisprintsiibi rikkumist on õigustatud asjaoluga, et vastustaja usaldab Soome maksuametit.

Need vastuväited ei kaalu üles Eesti Vabariigi põhiseaduses, haldus- ja maksuõiguses,

rahvusvahelistes riikidevahelistes kokkulepetes ning Euroopa Kohtu ja Eesti kohtupraktikas

sätestatud olulisi õigusi.

Haldusakt peab olema selge ning lihtsalt arusaadav. Vaidlusalused korraldused ning nende lisad

ei vasta nendele kriteeriumitele. Korraldustes ja neile lisatud ÜJD-s ei ole viidet nende aluseks

olevate maksuotsuste numbritele, maksuotsuste kuupäevadele ega neis märgitud summadele.

3-21-2273

5(9)

Ilma nendeta ei ole võimalik tuvastada konkreetseid maksuotsuseid, mis on olnud ÜJD aluseks.

Vastustaja selgitused, et vaidlustatud korraldustes on märgitud ära kolm erinevat liiki

maksunõuet (aktsiis, trahv ja intress), ei muuda olematuks asjaolu, et korraldustes ega neile

lisatud ÜJD-s ei ole viidet nende aluseks olevate maksuotsuste numbritele, kuupäevadele ega

nõutavatele summadele.

Kaebaja kordab halduskohtule esitatud taotlust (dtl 639–640) Euroopa Kohtult eelotsuse

küsimiseks:

1) kas on õige tõlgendada Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2010/24/EL artikli 11 lõiget 1

koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ja Euroopa Kohtu praktikaga õiguslike

dokumentide kättetoimetamise ja nendest teatamise valdkonnas selliselt, et sissenõudmist selle

direktiivi tähenduses ei ole lubatud taotleda, kui puudutatud isikut ei ole eelnevalt

nõuetekohaselt teavitatud selle nõude olemasolust, kuivõrd see teave on vajalik eeltingimus

selleks, et nõuet vaidlustada?

2) kas tuginedes Euroopa Liidu põhiõiguste hartas art 47 sätestatud õigusele tõhusale

õiguskaitsevahendile ning sellele, et avaliku korraga on vastuolus puudutatud isiku suhtes

välisriigi maksuotsuse täitmisele pööramine, kui teda ei ole sellest nõuetekohaselt teavitatud,

võib sissenõudmistaotluse saanud asutus keelduda selle täitmisest olukorras, kus puudutatud

isik (kaebaja) ei ole olnud teadlik tema suhtes Soome maksuameti poolt tehtud maksuotsustest

ning nõuda, et sissenõudmistaotluse esitanud pädev asutus esitaks dokumendid puudutatud

isikule algsete maksuotsuste nõuetekohase kättetoimetamise kohta?

7. MTA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Halduskohtu otsus on õige. Vaidlus, mis seondub Soome maksuotsuste kättetoimetamisega,

lahendatakse Soome kohtus. MTA peab lähtuma ÜJD-s märgitud andmetest. ÜJD-s oli

märgitud, et nõuete algsele täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument on vastavalt Soome

seadustele kaebajale kätte toimetatud. MTA täiendavale päringule vastuseks esitas Soome

maksuhaldur samasisulise kinnituse. Kaebajal on selles küsimuses vaidlus Soome

maksuhalduriga ning kaebaja õiguste kaitse on seega tagatud. MTA-l puudub ülevaade, mis

asjaoludel kaebajale täiendavad maksukohustused määrati või kuidas maksukohustuse

määramisega seotud dokumendid apellandile kätte toimetati. Iga EL-i liikmesriik võib direktiivi

2010/24/EL art-s 2 osutatud tasumata nõuete osas taotleda sissenõudmiseks ametiabi teiselt

liikmesriigilt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebuse

väited

ei

anna

alust

halduskohtu

otsuse

tühistamiseks.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

Kohaldatav õigus

9. Soome Vabariigi maksuhaldur esitas MTA-le taotluse OÜ-lt Regularis (maksu)nõuete

sissenõudmiseks. Nõuded koosnesid kolmest komponendist (aktsiisimaks, intress ja

trahvinõue, dtl 13–21). Taotlus esitati Euroopa Liidu Nõukogu 16.03.2010 direktiivi

2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete

sissenõudmisel art 10 (sissenõudmistaotlus) alusel.

10. MKS § 511 lg 1 näeb ette, et rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele asutustele,

kes kuuluvad Euroopa Liitu või kellega kehtib Eestil vastavasisuline välisleping, osutab MTA.

Sama paragrahvi lg 3 kohaselt taotletakse ja osutatakse rahvusvahelist ametiabi välislepingu

alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses. Euroopa Liidu

3-21-2273

6(9)

õigusaktidest reguleerib vastastikust abi maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete

sissenõudmisel direktiiv 2010/24/EL. Direktiivi 2010/24/EL eesmärk on laiendada direktiiviga

2008/55/EÜ kodifitseeritud direktiivi 76/308/EMÜ kohaldamisala nõuetele, mis ei olnud

sellega hõlmatud, et paremini tagada liikmesriikide finantshuve ja siseturu neutraalsust ning

muuta vastastikune sissenõudmisabi tõhusamaks ja hõlbustada praktikas selle andmist,

tulemaks toime abitaotluste suurenenud arvuga. Selle direktiivi alusel on Soome pädev asutus

esitanud abi taotluse MTA-le. Seega toimub vastastikuse abi andmine praegusel juhul

(maksu)nõuete sissenõudmisel direktiivi 2010/24/EL alusel ja mitte maksuasjades vastastikuse

haldusabi konventsiooni alusel, nagu märgib apellant. Konventsioon, millega reguleeritakse

maksuasjades vastastikuse haldusabi andmist, ning mille Eesti Vabariik ratifitseeris

07.04.2014, võiks kuuluda kohaldamisele mh juhul, kui see võimaldaks ulatuslikumat abi

maksunõuete sissenõudmisel ning Soome oleks pöördunud konventsiooni alusel Eesti poole abi

saamiseks. Praegusel juhul see nii ei ole.

Vastastikuse usalduse põhimõte

11. Euroopa Kohus on muu hulgas rõhutanud, et tunnustamise ja täitmise kord põhineb

liikmesriikide vastastikusel usaldusel, et igas liikmesriigis kehtestatud õiguskaitsevahendite

süsteem koos eelotsusemenetlusega annab õigussubjektidele juba piisavad garantiid, mistõttu

tuleb dokumendi tunnustamise põhimõttest kõrvalekaldumist võimaldavaid erandeid

tõlgendada kitsalt.

12. Ka direktiiv 2010/24/EL põhineb vastastikuse usalduse põhimõttel (vt Euroopa Kohtu

26.04.2018 otsus C-34/17, Donnellan, p 41). See tähendab, et direktiiviga kehtestatud

vastastikuse abi süsteemi rakendamine sõltub sellest, et asjassepuutuvate asutuste vahel valitseb

usaldus. Liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõte on EL-i õiguses oluline, kuna see

võimaldab luua ja säilitada sisepiirideta ala. See põhimõte kohustab igat liikmesriiki eeldama,

et kõik ülejäänud liikmesriigid järgivad EL-i õigust ja eriti EL-i õiguses tunnustatud põhiõigusi.

ÜJD ja dokumentide kättetoimetamine

13. Direktiivi 2010/24/EL art 12 lg-st 1 tuleneb, et taotluse saanud liikmesriigis toimub nõude

sissenõudmine ÜJD alusel, millega taotluse esitanud asutus edastab taotluse saanud asutusele

teabe, mis kajastub taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavas esmases

dokumendis. MKS § 514 lg 4 kohaselt peab välisriigi pädev asutus võla sissenõudmiseks

esitama MTA-le sissenõudmistaotluse ning ÜJD, mis on koostatud välisriigi täitedokumendi

alusel ning milles on kajastatud täitedokumendi sisu. Kõikidele riikidele kehtib ÜJD vorm, mis

sisaldab MKS § 514 lg-s 5 sätestatud andmeid. ÜJD on aluseks taotluse saanud riigis võetavatele

sissenõudmismeetmetele ja ettevaatusabinõudele. Seda ei pea taotluse saanud riik tunnustama,

täiendama või asendama.

14. Direktiivi 2010/24/EL art 8 näeb ette nõude esitanud asutuse võimaluse paluda puudutatud

isiku elu- või asukoha liikmesriigi pädeval asutusel anda talle abi nõuet puudutavatest

dokumentidest

teatamisel.

Tegemist

on

vastastikuse

abi

raames

toimuva

sissenõudmismenetluse esimeses etapis toimuva nõude teatavaks tegemisega adressaadile,

kusjuures edastatav teave peab põhinema taotleva asutuse poolt antud teabel.

Teatavakstegemine on direktiivi 2010/24/EL art-s 8 ette nähtud täitemeede. Praegusel juhul ei

ole Soome Vabariik kasutanud võimalust sellise palve Eestile esitamiseks ning Eesti ei ole

vastastikuse abi raames toimuva sissenõudmismenetluse esimeses etapis toimuva nõude

teatavaks tegemisega tegelenud.

15. Direktiivi 2010/24/EL art-s 8 nimetatud toiminguid tehakse vaid taotluse esitanud asutuse

palvel, mistõttu on dokumentide kättetoimetamiseks abi taotlemine Soome pädevate asutuste

kaalutlusotsus. Soome ei olnud kohustatud taotlema Eesti abi kaebajale dokumentide teatavaks

tegemisel, nagu ekslikult arvab apellant. Samuti ei olnud Soome kohustatud taotlema

3-21-2273

7(9)

dokumentide kättetoimetamist maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni alusel, sest

praegusel juhul toimub liikmesriikide vaheline koostöö direktiivi 2010/24/EL alusel.

16. Õige on apellandi seisukoht, et reeglina ei ole enne nõude aluseks olevate dokumentide

adressaadile kättetoimetamist direktiivi alusel abi taotleval riigil õigust ÜJD-d väljastada ega

sissenõudmistaotlust esitada. ÜJD eesmärk ei ole asendada taotluse esitanud liikmesriigi

asutuse vastu võetud otsuse kättetoimetamist. Seega olukorras, kus Soome ei taotlenud Eesti

pädeva asutuse abi nõude aluseks olevate dokumentide kättetoimetamisel, vastutas Soome

pädev asutus selle eest, et adressaadile toimetatakse asjakohased dokumendid kätte enne ÜJD

väljastamist (vt Donnellani kohtuotsuse p 57).

Pädevuse jaotus vaidluste lahendamisel

17. Direktiivi 2010/24/EL art 14 näeb ette pädevuse jaotuse taotluse esitanud liikmesriigi ja

taotluse saanud liikmesriigi organite vahel, lahendamaks vaidlusi, mis käsitlevad taotluse

saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat ÜJD-d ning taotluse saanud liikmesriigis

võetud täitemeetmeid või selle riigi pädeva asutuse esitatud teate kehtivust. Nii tuleb vastavalt

direktiivi 2010/24/EL art 14 lg-le 1 taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubava

ÜJD kehtivuse vaidlustamiseks pöörduda selle liikmesriigi, mitte aga taotluse saanud

liikmesriigi pädevate organite poole, kelle kontrolliõigus on art 14 lg-s 2 sõnaselgelt piiratud

viimati nimetatud liikmesriigi aktidega (vt Euroopa Kohtu 14.03.2019 otsus C-695/17,

Metirato, p-d 33–36; Donnellani kohtuotsuse p-d 43–44). Vaidlustega, mis käsitlevad taotluse

saanud liikmesriigis võetud täitemeetmeid või taotluse saanud liikmesriigi pädeva asutuse

esitatud teate kehtivust, tuleb pöörduda selle liikmesriigi pädeva organi poole vastavalt seal

kehtivatele õigusnormidele, kuna sel organil on parimad võimalused tõlgendada oma riigi

õigust ja sellest lähtuvalt otsustada, kas meede on õiguspärane.

18. Direktiivile 2010/24/EL eelnenud direktiivi 76/308/EMÜ kohta märkis Euroopa Kohus

14.01.2010 otsuses C-233/08, Kyrian, et taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi kohtutel

ei ole põhimõtteliselt pädevust kontrollida, kas nõude täitmisele pööramist lubav juriidiline

dokument kuulub täitmisele, kuid liikmesriigi kohtud on pädevad kontrollima, kas nõude

täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument on võlgnikule nõuetekohaselt teatavaks tehtud.

Kyriani kohtuasjas tõlgendas Euroopa Kohus tol ajal kehtinud direktiivi 76/308/EMÜ art 12 lg-

s 3 märgitud täitemeetmete mõistet. Nüüd paikneb sama mõiste direktiivi 2010/24/EL art 14 lg-

s 2. Euroopa Kohus viitas ka direktiivi 76/308/EMÜ art-le 5, millele praegu vastab direktiivi

2010/24/EL art 8.

19. Nagu eelnevalt märgitud, pole praeguses asjas vastastikuse abi raames dokumentide

kättetoimetamist toimunud. Seetõttu ei ole praegusel juhul tegemist vaidlusega täitemeetme üle,

mille õiguspärasusele saaks Eesti kohus vastavalt direktiivi 2010/24/EL art 14 lg-le 2

hinnanguid anda. Seetõttu tuleb Eesti kohtul vastastikuse usalduse põhimõttest tulenevalt

usaldada Soome pädeva asutuse poolt edastatud infot, mille kohaselt on täitedokument

kaebajale Soome õigusnormidele vastavalt kätte toimetatud.

20. Asja materjalidest nähtub, et MTA on uurimiskohustuse täitnud, täpsustades Soome pädeva

asutuse käest, kas kättetoimetamine on adressaadile nõuetekohaselt toimunud (dtl 677–698,

tõlge dtl 718–721). Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus apellandi etteheitega, et MTA on

eksinud hea halduse tava vastu või jätnud uurimiskohustuse täitmata. Praegusel juhul puudub

nii EMTA-l kui ka Eesti kohtul õigus täiendavalt anda õiguslikke hinnanguid küsimustele, kas

kättetoimetamine on toimunud Soome õigusnormide järgi õiguspäraselt, sh kas Soome pädeval

asutusel tulnuks tõlkida täitedokumendid eesti keelde. Need küsimused ei puuduta mitte

täitemeetmete õiguspärasust (direktiivi 2010/24/EL art 14 lg 2), vaid täitedokumendi

täidetavuse eeldusi. Abitaotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi kohtutel ei ole pädevust

3-21-2273

8(9)

kontrollida, kas nõude täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument kuulub täitmisele (s.o

kas täitmisele pööramise eeldused on faktiliselt täidetud).

21. Täitedokumendi täidetavuse eeldusi puudutavaid vastuväiteid saab ja tuleb direktiivi

2010/24/EL art 14 lg 1 järgi esitada abitaotluse esitanud riigi (Soome) kohtus, kuna sel organil

on parimad võimalused tõlgendada oma riigi õigust ja sellest lähtuvalt otsustada, kas meede on

õiguspärane. Kättetoimetamise õiguspärasust oleks Eesti kohus saanud hinnata vaid juhul, kui

Soome oleks taotlenud direktiivi alusel Eesti abi dokumentide kättetoimetamisel ning Eesti

pädev asutus oleks sissenõudmismenetluse esimeses etapis tegelenud nõude teatavaks

tegemisega (vt Kyriani kohtuotsuse p 60).

Avaliku korra erand

22. Erandlikel ja piiritletud juhtudel saab liikmesriik nõude sissenõudmistaotluse täitmisest

keelduda juhul, kui selgub, et täitmine kahjustaks taotluse saanud asutuse liikmesriigi avalikku

korda. Näiteks saab hinnata, kas rikutud on puudutatud isiku õigust tõhusale kohtulikule

kaitsele vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-le 47. Euroopa Kohus leidis 18.07.2013

otsuse komisjon vs. Kadi jt (C‑584/10 P, C‑593/10 P, C‑595/10 P) p-s 100, et harta art 47 nõuab

piisava teabe teatavaks tegemist, et võimaldada menetlusosalistel kaitsta oma õigusi. Eesti

kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et Soomes esineks seoses harta art-s 47 ette

nähtud õiglase kohtuliku arutamisega või tõhusa õiguskaitsevahendi õigusega sellisel määral

probleeme, et see toetaks direktiivi 2010/24/EL kontekstis erandi tegemist vastastikuse

usalduse põhimõttest.

23. Nii kaebaja kui ka vastustaja on kinnitanud, et kaebaja on saanud realiseerida oma

kaebeõigust maksunõuete peale Soome kohtus. Seejuures ei ole kaebaja kinnitusel tekkinud tal

Soome kohtus vaidlust küsimuses, kas nõuete vaidlustamine on toimunud kaebetähtaega

järgides. Sellest järeldub, et kaebaja on saanud oma õigusi efektiivselt kaitsta ning ta on

täitedokumendid kätte saanud. Kaebaja on juriidiline isik, kes on kinnitanud, et ka Soome

kohtus aset leidvas kohtuvaidluses esindab teda õigusteadmistega volitatud esindaja. Seega,

isegi kui eeldada, et nõude aluseks olevate dokumentide kättetoimetamisel esines puudujääke,

ei jäänud kaebaja selle tõttu kaitsetusse seisundisse. Kaebaja tegeleb rahvusvahelisel tasandil

äritegevusega (Soomes, Saksamaal) ning on avaldanud Soome registrile oma Eesti aadressi

menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. Kaebaja on kohtuistungil kinnitanud, et kaebaja

seaduslik esindaja valdab soome keelt suhtlustasandil. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus

kaebajale oleksid saadetud dokumendid keeles, mida ta ei mõista.

24. Isegi kui Soome pädev asutus oleks taotlenud direktiivi 2010/24/EL art 8 alusel Eesti pädeva

asutuse abi dokumentide kättetoimetamisel, oleks MTA-l olnud õigus toimetada

menetlusdokumendid kaebajale kätte lihtkirjaga (MKS § 531 lg 4). Eesti avalik kord ei nõua

seega, et juriidilisele isikule tuleks maksuhalduri koostatud maksukohustuslast koormavad

haldusaktid kätte toimetada tingimata allkirja vastu. Isegi kui Soome maksuhaldur on

kättetoimetamisel rikkunud õigusnorme, ei ole olukorras, kus see pole kaasa toonud

kaebetähtaja ületamist, käsitatav sedavõrd olulise rikkumisega, et pidada täitedokumendi

täitmisele pööramist Eesti territooriumil vastuvõetamatuks. Soome maksuhalduri võimalikku

eksimust kättetoimetamise viisi valikul saab vaidlustada üksnes Soome kohtus, mida kaebaja

pole teinud.

25. Ringkonnakohtu hinnangul ei riku usalduse põhimõtte ja direktiivi sätete järgimine

praegusel juhul kaebaja põhiseaduslikke õigusi või harta artiklitest 41 ja 47 tulenevaid õigusi.

Direktiiv 2010/24/EL ei näe ette, et selle alusel abi taotluse saanud asutus peab enne

sundtäitmise hoiatuse koostamist ja ÜJD kättetoimetamist võlgniku täiendavalt ära kuulama.

Sellist nõuet ei tulene ka harta art-st 41. Direktiivi sätted on võetud Eesti õiguskorda üle ning

asjakohased MKS sätted ei näe ette võlgniku täiendavat ärakuulamist enne sundtäitmise

3-21-2273

9(9)

hoiatuse koostamist. Eesti maksuhalduril on rahvusvahelise ametiabi korras maksuvõla

sissenõudmisel õigus kontrollida teise riigi maksunõuet üksnes formaalselt ning MTA

kaalutlusõigus direktiivi 2010/24/EL alusel esitatud abi taotluse täitmisel on rangelt piiratud.

Seetõttu pole põhjendatud apellandi etteheited, et MTA on korralduste väljastamisel ja ÜJD

täitmisele võtmisel rikkunud HMS § 40 lg-s 1 ning §-s 6 ja MKS § 13 lg-s 1 ning § 10 lg-s 3

sätestatut.

26. Harta art-s 47 sätestatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ei näe ette, et taotluse esitanud

liikmesriigi akte peab saama vaidlustada nii selle liikmesriigi kohtus kui ka taotluse saanud

liikmesriigi kohtus. Abi andmise kord ja sellest tulenevalt kindlalt reguleeritud vaidluste

lahendamise kord aitab vältida vastuolulisi kohtulahendeid ning meelepärase kohtualluvuse

valimist (forum shopping’ut), suurendades nõnda õiguskindlust. Kaebajal on võimalik

vaidlustada maksunõude täitmisele pööramise eeldused riigis, kus maksukohustus tekkis, ning

täitemeetmed riigis, kus need võeti.

27. MTA sissenõudmise toimingud on vaidluse ajaks kooskõlas MKS § 514 lg-ga 9 peatatud.

28. Eespool märgitu tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et praegusel juhul ei esine alust

keelduda sissenõudmistaotluse täitmisest põhjendusel, et täitmine kahjustaks Eesti avalikku

korda. Tegemist ei ole olukorraga, mis oleks piisavalt sarnane Donnellani kaasuse asjaoludega.

Kaebaja pole kaebeõigust minetanud ning on saanud nõude aluseks olevaid dokumente

päritoluriigis õigeaegselt vaidlustada.

ÜJD vorminõuded

29. MKS § 514 lg-s 5 sätestatakse andmete loetelu, mis peavad olema kajastatud täitmisele

pööramist lubavas ÜJD-s. Dokumendist peavad selguma isiku identifitseerimist võimaldavad

andmed, nõudega seotud andmed ning välisriigi pädeva asutuse kontaktandmed. ÜJD esitab

MTA-le välisriigi pädev asutus ning ÜJD koostatakse tüüpvormi alusel. Kaebaja hinnangul ei

ole korraldustes ja neile lisatud ÜJD-s viidet nende aluseks olevate maksuotsuste kuupäevadele

ja numbritele ega neis märgitud summadele. Ringkonnakohus möönab, et ÜJD-st (dtl 22–31)

ei nähtu maksuotsus(t)e numbreid. Samas sisaldab ÜJD andmeid, mis võimaldavad nõuet

identifitseerida (nõude perioodi, summasid, nõude liiki ja nimetust). Kooskõlas MKS § 514 lg

5 p-des 2 ja 3 märgituga on ÜJD-s toodud adressaadi identifitseerimist võimaldavad andmed ja

välisriigi pädeva asutuse kontaktandmed. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega

ega korda neid. Sellest tulenevalt ei ole kokkuvõttes põhjendatud kaebaja väited sellest, et ÜJD

ei vasta MKS § 514 lg-s 5 toodud nõuetele või HMS-i sätetele.

30. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjenduste ja järeldustega, ei anna alust

järeldada, et kohus oleks valesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud menetlusnorme.

Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et MTA korralduste tühistamiseks puudub alus.

Eelotsuse taotlus

31. Kaebaja on esitanud apellatsioonkaebuses taotluse küsida Euroopa Kohtult eelotsust.

Arvestades, et Euroopa Kohus on vaidlusalust küsimust eespool toodud kohtuasjades piisavalt

selgitanud, jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse rahuldamata.

Menetluslikud küsimused

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulude

hüvitamist

taotlenud,

mistõttu

jäävad

ka

vastustaja

võimalikud

apellatsioonimenetluse kulud vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)