2-23-8872/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. september 2023

Tsiviilasja number

2-23-8872

Tsiviilasi

HOONEÜHISTU KULGU PAADIGARAAŽID 2. juuni

2023.

a

määruskaebus

Tartu

Maakohtu

registriosakonna 19. mai 2023. a määrusele registriasjas

nr Ä 40007348 / 23

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 19. mai 2023. a

kandemäärus nr Ä 40007348 / 23

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

HOONEÜHISTU

KULGU

PAADIGARAAŽID

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: HOONEÜHISTU KULGU

PAADIGARAAŽID (registrikood 80050845), esindaja

juhatuse liige Sergei Russakov

RESOLUTSIOON

1. Jätta HOONEÜHISTU KULGU PAADIGARAAŽID

määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta

Tartu

Maakohtu

registriosakonna

19. mai 2023. a kandemäärus nr Ä 40007348 / 23

muutmata.

3. Jätta

menetluskulud

määruskaebemenetluses

HOONEÜHISTU KULGU PAADIGARAAŽID kanda.

4. Võtta asja materjalide juurde määruskaebusele

lisatud tõenditest lisa nr 1 (ajalehekuulutus ajalehes

Gorod) ja selle tõlge, lisa nr 3 (12. aprilli 2023. a e-kiri)

ja selle tõlge ning lisa nr 5 (8. aprilli 2023. a protokoll ja

osalejate nimekiri).

5. Jätta

asja

materjalide

juurde

võtmata

määruskaebusele lisatud tõenditest lisa nr 2 (arve nr

132), lisa nr 4 (22. aprilli 2023. a protokoll) ja lisa nr 6

(selgitused määruskaebusele).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. HOONEÜHISTU KULGU PAADIGARAAŽID (avaldaja) esitas 15. mail 2023 Tartu

Maakohtu registriosakonnale avalduse, milles palus registrikaardile kanda aadressi Ida-Viru

maakond, Narva linn, Rakvere tn 73-48, 20609 ning kustutada registrikaardilt juhatuse liikmed

Dmitri Bolotov ja Roman Belianskii ja sisestada juhatuse liikmeks Alexander Eremichev.

2. Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis 19. mai 2023. a määrusega avalduse osaliselt

rahuldamata. Muudatused otsustati teha aadressi osas, muus osas jätta andmed muutmata.

Kohtunikuabi tõi määruse asjaoludes välja, et kandeavalduse alusel ei saa teha äriregistrisse

kõiki taotletud kandeid, kuna korduv koosolek ei olnud otsustusvõimeline ning lisaks esinevad

dokumentides puudused. Riigilõivu kogusummast 25 eurot on tasutud 10 eurot ning 8. aprilli

2023 koosoleku protokollis pole märgitud ühistu registrikoodi ning asukohta, protokollis pole

märgitud koosoleku juhatajat ning protokollijat, esitatud ei ole osalejate nimekirja ja 22. aprilli

2023 koosoleku protokollis pole märgitud ühistu registrikoodi ning asukohta.

Põhikirja kohaselt võib üldkoosolek võtta vastu otsuseid kui esindatud on üle poole ühistu

liikmetest. 8. aprillil 2023 toimunud üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuna kohal ei

olnud nõutud arv liikmeid. Tulenevalt tulundusühistuseaduse (TÜS) § 46 lg-st 2 ja § 41 lg-st 1

oleks saanud uue üldkoosoleku kokkukutsumise teate saata kõige varasemalt 16. aprillil 2023

(koosolek toimus 8. aprillil 2023, teate saab saata mitte varem kui seitsme päeva pärast). Seega,

kui teade saadeti 16. aprillil 2023, siis on koosolekut võimalik pidada kõige varasemalt

24. aprillil 2023. Protokolli kohaselt toimus aga korduv koosolek 22. aprillil 2023.

Korduva koosoleku kokkukutsumisel on rikutud oluliselt seaduse ning põhikirja nõudeid, seega

ei olnud koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Otsustusvõimetu üldkoosoleku protokolli

alusel ei saa teha kandeid registrisse. Äriühingu asukoha muutmise osas ei esine takistusi kande

tegemiseks. Kuna äriühingu asukoht muutub kohaliku omavalitsuse üksuse piires, siis piisab

aadressi muutmiseks ainult juhatuse liikme avaldusest. Vastav muudatus on riigilõivu vaba.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palub

registriosakonna määruse tühistada ja kohustada registriosakonda avaldust juhatuse koosseisu

kohaste registrikaardi kannete muutmiseks rahuldama.

Avaldaja on seisukohal, et üksnes isikud, kelle õigusi on rikutud, saavad otsustada, kas

koosoleku kokkukutsumise korra n-ö rikkumine on olnud oluline. Kõnealusel juhul ei ole

kellegi õigusi rikutud, sest korduva koosoleku kuupäev sai kindlaks määratud 31. märtsil 2023

Narva linnalehes „Gorod“ ilmunud kuulutuses. Liikmetele saadeti edasi meeldetuletus korduva

koosoleku kokkukutsumise kohta 12. aprillil 2023. 22. aprilli 2023. a koosoleku protokoll ei

ole ühegi õigusnormiga vastuolus.

Mis puutub 15 euro suuruse riigilõivu tasumata ja registrikoodi protokolli märkimata

jätmisesse, siis registriosakond saanuks lasta avaldajal puudused kõrvaldada.

4. Registripidaja jäi maakohtule määruskaebuse edastamisel määruses toodud seisukoha juurde,

v.a osas, mis puudutab riigilõivu tasumist. Riigilõiv on tasutud õiges suuruses. Lisaks leiab

registripidaja, et korduva koosoleku kokkukutsumise teadet ei ole võimalik saata enne kui on

toimunud esmane koosolek.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

registriosakonna määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659

kohaselt jätta muutmata ja avaldaja määruskaebus rahuldamata.

6. Avaldaja kandeavalduses taotletud juhatuse liikmete andmete muudatuste aluseks on

8. aprilli 2023. a (esmane koosolek) ning 22. aprilli 2023. a (korduskoosolek) toimunud

koosolekute protokollid.

7. Määruskaebusele lisatud tõendid võtab ringkonnakohus TsMS § 662 lg-st 3 lähtudes asja

materjalide juurde määruskaebuse lisa nr 1 (ajalehekuulutus ajalehes Gorod) ja sellele lisatud

tõlke, lisa nr 3 (12. aprilli 2023. a e-kiri) ja selle tõlke ning lisa nr 5 (8. aprilli 2023. a protokoll

ja osalejate nimekiri). Eelnimetatud tõendid omavad tähtsust asja lahendamisel.

Asja materjalide juurde ei ole vaja võtta juba kandeavaldusega registriosakonnale esitatud

22. aprilli 2023. a protokolli (määruskaebuse lisa 4). Ringkonnakohtu hinnangul on asjas

tähtsust mitteomavad tõendid määruskaebusele lisatud lisa nr 2 (arve nr 132) ja lisa nr 6

(selgitused määruskaebusele). Seega tulenevad eelnimetatud tõendid jätta asja juurde võtmata.

8. TÜS § 46 lg 1 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui kohal või esindatud on üle

poole ühistu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet ja lg 2

sätestab, et kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud

arv liikmeid, kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast,

kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid,

sõltumata koosolekul viibivate või esindatud liikmete arvust. Ka avaldaja 25. aprilli 2010

põhikirja punkti 5.7. lause 1 kohaselt kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud üle poole

ühistu liikmetest, kutsub ühistu juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme

päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga.

9. TÜS § 41 lg 1 järgi peab teade olema saadetud selliselt, et see jõuaks saaja aadressile tavalise

edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist. Äriregistri andmetel

kuulub ühistusse rohkem kui 50 liiget. TÜS § 41 lg 12 järgi kui ühistul on üle 50 liikme, ei pea

liikmetele üldkoosoleku toimumise teateid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aadressil

saatma, kuid teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning ühistu

kodulehe olemasolul ka sellel. Teade tuleb avaldada vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku

toimumist. Ühistu põhikirja punkti 5.4. kohaselt teatab ühistu juhatus ühistu liikmetele

üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt üks nädal enne koosolekut. Ühistu juhatus teatab

ühistu liikmete üldkoosoleku kokkukutsumise kohta vastavate teatiste infotahvlitele, mis on

paigaldatud ühistu hoonete territooriumil, välja panemise kaudu või teatise avaldamise kaudu

ajalehes, mis levitatakse Narva linna territooriumil.

Ringkonnakohus selgitab, et korduva koosoleku puhul ei ole tegemist eriliigilise koosolekuga,

vaid ka see on oma olemuselt üldkoosolek, mistõttu tuleb teatada liikmetele ka korduva

koosoleku kokkukutsumisest ette vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

10. Võrdlusena võib märkida, et eelnevaga analoogne on regulatsioon ka osaühingu kohta, kus

ÄS § 171 lg 6 kohaselt tuleb uue koosoleku kokkukutsumise teade saata osanikele mitte varem

kui kaks päeva pärast esimest koosolekut ja mitte hiljem kui kümnendal päeval pärast esimest

koosolekut. Riigikohus on selgitanud, et nimetatud tähtaeg ei ole uue koosoleku toimumise

hiliseim tähtaeg, vaid tähtaeg juhatusele uue koosoleku kokkukutsumiseks. Sätte osa "kuid

mitte varem kui kahe päeva pärast" tuleb aga koostoimes ÄS § 172 lg-ga 2 (koosolekust tuleb

osanikele teatada ette vähemalt üks nädal) mõista nii, et uus koosolek ei saa toimuda enne ühe

nädala ja kahe päeva möödumist esimesest koosolekust (Riigikohtu 8. aprilli 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-22-08, p 15). Ringkonnakohus leiab, et sarnaselt tuleb tõlgendada ka

korduskoosoleku kohta sätestatud tähtaega hooneühistu puhul.

11. Eeltoodut arvestades pidi avaldaja hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 2, TÜS § 46 lg 2, TÜS

§ 41 lg 1 kohaselt edastama liikmetele korduskoosoleku kokku kutsumiseks teate pärast

8. aprilli 2023. a üldkoosolekut, sealjuures mitte varem kui seitse päeva ning mitte hiljem kui

kolm nädalat pärast 8. aprilli 2023 ning selliselt, et uue koosoleku kokku kutsumise kohta teate

edastamise ja selle toimumise vahele jääks vähemalt üks nädalat. Kõige varasem aeg

korduskoosoleku kokku kutsumiseks oleks olnud 16. aprillil 2023, ning sellele tuleb juurde

arvestada üks nädal. Seega oleks korduskoosolekut olnud võimalik pidada korrektse teate

edastamisel kõige varasemalt 24. aprillil 2023. Protokolli kohaselt toimus korduskoosolek aga

22. aprillil 2023.

12. Avaldaja on määruskaebuses selgitanud, et korduva koosoleku kuupäev oli kindlaks

määratud juba 31. märtsil 2023 Narva linnalehes „Gorod“ ning lisaks on saadetud meeldetuletus

korduva koosoleku kokkukutsumise kohta 12. aprillil 2023.

Ajalehes avaldatud teatest nähtub, et esimene üldkoosolek toimub 8. aprillil 2023 kell 10.00

ühistu Kulgu territooriumi ja korduv üldkoosolek toimub 22. aprillil 2023 kell 10.00 aadressil

Narva Kreenholmi tn 25 (endise 6. kooli hoone). Kuulutuses on märgitud päevakord.

Ringkonnakohus leiab, et seadus ei võimaldanud avaldaja selgitatud viisil korduvat koosolekut

kokku kutsuda. Juba koosoleku toimumise teates ei saa anda teada uue koosoleku toimumise

ajast. Sellise koosoleku teavitamise võimaluse välistab TÜS § 46 lg 2, mille kohaselt saab

juhatus mitte varem kui seitsme päeva pärast kokku kutsuda uue koosoleku sama päevakorraga.

Seda ei muuda ka asjaolu, et korduskoosoleku toimumise aja meeldetuletus on saadetud

12. aprillil 2023 e-kirja teel. Teade on samuti saadetud enne TÜS § 46 lg-s 2 sätestatud aega ja

teatest ei nähtu, kas see on saadetud kõigile ühistu liikmetele.

13. TÜS § 42 sätestab üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on

oluliselt rikutud seaduse nõudeid. Nimetatud sättest tuleneb, et üldkoosolekul tehtud otsuste

tühisust ei too kaasa mitte igasugune seaduses või põhikirjas sätestatud nõude rikkumine, vaid

üksnes selle oluline rikkumine. Riigikohus on asunud seisukohale, et otsuse tühisuse toovad

kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad liikme õigust saada teada

koosoleku toimumisest või takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust

olla koosolekul kohal ja hääletada (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. oktoobri 2014. a

otsust nr 3-2-1-76-14, p 21)

14. Ringkonnakohus selgitab, et igal ühistu liikmel peab olema võimalus üldkoosolekul

osaleda. Uue koosoleku kokkukutsumine saab toimuda alles siis, kui on selge, et esimene

üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ja seejärel tuleb järgida uue koosoleku korraldamisel

seaduses sätestatud nõudeid ja tähtaegasid. Sellega on tagatud, et iga ühistu liige, eriti need, kes

ei saanud esimesel koosolekul osaleda, saaksid end uueks üldkoosolekuks ette valmistada.

Kõigil liikmetel, nendel kes ka ei osalenud esimesel koosolekul, peab olema selge ja ühene

teave selle kohta, kas korduvkoosolek ikkagi toimub. Seega saab korduva koosoleku

kokkukutsumine toimuda alles siis, kui on selge, et esimene koosolek ei olnud

otsustusvõimeline.

15. Lähtuvalt eelnevast on korduva koosoleku kokkukutsumisel rikutud seaduses sätestatud

tähtaega. Tegemist on sellise rikkumisega, mis annab aluse kande tegemise keeldumiseks.

Seega jättis kohtunikuabi põhjendatult avalduse osaliselt rahuldamata.

16. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et asjaolu, et maakohus on määruses eksinud

riigilõivu küsimuses ning kohtunikuabi on määruskaebuse edastamisel selgitanud, et on

määruses eksinud riigilõivu arvestamisel, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

Kandeavaldus jäeti rahuldamata põhjusel, et otsustusvõimetu üldkoosoleku protokolli alusel ei

saa teha kandeid registrisse. Seda puudust ei oleks saanud kõrvaldada avaldajale puuduste

kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmisega.

17. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda TsMS § 172 lg 2

kohaselt, mille järgi kannab avaldaja ise menetluskulud, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke