4-23-2645/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2023, Tartu Kohtuasja number 4-23-1909 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politseija Piirivalveameti taotlus T.D-le (T.D; isikukood XXX asenduskaristuse kohaldamiseks ) Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 1. augusti 2023. a määrus Määruskaebuse esitaja T.D Teised määruskaebemenetluse pooled Politseija Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 1. augusti 2023. a määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle

seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel.

M

enetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) 5. mai 2020. a kiirmenetluse otsusega karistati T.D väärteoasjas nr 278020003910 hädaolukorra seaduse § 51 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut 100 eurot. Otsus jõustus 21. mail 2020. , st

2. T.D rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud, mistõttu algatati rahatrahvi sissenõudmiseks täitemenetlus. Kohtutäitur enõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest teavitas 6. juunil 2023 siss .

3. 12. juunil 2023 esitas PPA Tartu Maakohtule taotluse T.D-le asenduskaristuse kohaldamiseks. T.D on tasumata kogu trahvisumma.

4. Tartu Maakohus rahuldas 1. augusti 2023. a määrusega PPA taotluse ning asendas T.D-le

PPA 5. mai 2020. a otsusega määratud rahatrahvi kahe päeva pikkuse arestiga ja

aresti viie tunni üldkasuliku tööga. Maakohus tuvastas, et rahatrahv on seniajani tasumata ja

sundtäitmine nurjus, sest isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele saaks sissenõude pöörata. Kohus märkis, et T.D taotles aresti asemel üldkasuliku töö tegemist ja

kohus ei täheldanud, et T.D oleks tervisest tulenevaid asjaolusid, mis takistaksid üldkasuliku töö tegemist. Samuti on üldkasulik töö ühiskonnale kasulikum kui aresti kandmine.

5. T.D esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub võimalust rahatrahvi tasumiseks. Põhjusena toob T.D välja, et ei ole suuteline üldkasulikku tööd tegema, kuna on psühholoogiliselt närviline ja alakaaluline. T.D ema aitab trahvi maksmisega.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud T.D-le määratud rahatrahvi arestiga.

7. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et T.D on PPA 5. mai 2020. a otsusega määratud

rahatrahv 100 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna sissetulekut ja vara, millele sissenõuet pöörata, T.D pole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 72 lg le 1 täidetud. Kuna rahatrahvi sissenõue ei ole KarS - § 82 lg 4 kohaselt ka aegunud, on rahatrahvi arestiga asendamine põhjendatud.

8. T.D taotlust rahatrahvi tasumiseks ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Rahatrahvi tasumise tähtaeg on möödunud, mistõttu alustati ka täitemenetlust, mis ebaõnnestus. Lähtuvalt KarS § 72 väärteomenetluse seadustiku § 211 lg st 1 on kohtul võimalik

-st 1 ja lg (VTMS) - otsustada üksnes seda, kas asendada T.D rahatrahv arestiga või üldkasuliku tööga. Kuna

T.D taotles maakohtu istungil aresti asemel üldkasuliku töö tegemist, on rahatrahv põhjendatult asendatud arestiga ja arest üldkasuliku tööga. Märkida tuleb sedagi, et omakorda PPA otsusest, millega T.D-le rahatrahv määrati, on möödas üle kolme aasta ja rahatrahvi tasumise võimalusel on ajalised piirid. Samuti puudub ringkonnakohtul usaldus, et T.D rahatrahvi , sest seni ta seda teinud ei ole. Isegi selle on nurjunud ära maksaks sundtäitmine . Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et rahatrahvi täitmine on võimatu.

9. T.D palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada, kuna ei ole suuteline

üldkasulikku tööd tegema. Selline väide jääb mõneti arusaamatuks, sest T.D taotles maakohtu istungil otsesõnu aresti asendamist üldkasuliku tööga. Samuti on väide paljasõnaline, kuna kohtu

istungil sõnas T.D, et vastunäidustusi kergemate tööde tegemiseks tal ei ole. Tõsi, niisugune väide annab aluse kahelda selles, kas T.D üldse üldkasulikku tööd tegema hakkab. Seda silmas pidades oleks ilmselt kõige mõistlikum üldkasulikust tööst loobuda ja T.D

aresti kand

ma saata. See siiski praeguses menetluses võimalik pole – seda kasvõi seetõttu, et nõnda talitamine oleks vastuolus VTMS § s 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku § - - s 340 sätestatud reformatio in peius-põhimõttega, mis keelab isiku olukorra raskendamise tema

enese kaebuse alusel. Kui T.D tõesti üldkasulikku tööd tegema ei hakka, tuleb sellele

reageerida tavakorras, st tuleb KarS § 69 lg 6 kohaselt alustada aresti reaalsele täitmisele pööramise menetlust.

10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 l st 1, § st 194 ja § 196 lg st 2 jätab g 1 p- - -

ringkonnakohus Tartu Maakohtu 1. augusti 2023. a määruse muutmata ja T.D määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)