2-21-17273/43 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. september 2023

Tsiviilasja number

2-21-17273

Tsiviilasi

Osaühingu

Roodevälja

Terminal

hagi

MV Finatseeringud OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. mai 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MV Finantseeringud OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): MV Finatseeringud OÜ

(registrikood

14256743),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid Peeter Viirsalu ja Maris Vutt

Vastustaja (hageja): Osaühing Roodevälja Terminal

(registrikood

10970745),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Tarmo Pilv

RESOLUTSIOON

1. Jätta MV Finatseeringud OÜ määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 30. mai 2023. a määrus

muutmata.

3. Jätta

määruskaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 178 lg 4).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Roodevälja Terminal OÜ (hageja) esitas 3. novembril 2021 Viru Maakohtule hagi

MV Finantseeringud OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 072/2019/691. Viru Maakohus jättis 3. augusti 2022. a määrusega hagi läbi vaatamata ning

poolte menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis 8. novembri 2022. a

määrusega maakohtu määruse muutmata ning määruskaebusega seotud menetluskulud hageja

kanda. Ringkonnakohtu määrus jõustus 22. detsembril 2022.

2. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja menetluskulud kokku

11 064 eurot 80 senti (koos käibemaksuga), millest 50 eurot on riigilõiv, 6 eurot

registriväljavõtetega seonduv kulu ning 11 008 eurot 80 senti õigusabikulud. Taotluse kohaselt

on õigusteenust osutatud kokku 52,4 töötundi keskmise tunnihinnaga 175 eurot 8 senti

(käibemaksuta). Kostja lepingulised esindajad ei ole tööd dubleerinud.

3. Hageja leidis, et kostja kulu on ülepaisutatud ning menetluskuludega tekitatakse niigi

ebaseaduslikust täitemenetlusest kannatada saanud hagejale veelgi rohkem kahju. Kostjal on

olnud kaks vandeadvokaadist lepingulist esindajat, samas hagejal oli kogu menetluse kestel

ainult üks vandeadvokaadist lepinguline esindaja. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 2-17-13164

tehtud lahendi p-s 11, et ühe või mitme lepingulise esindaja erinevate tunnitasu suuruste korral

ei ole üldjuhul põhjendatud lähtuda kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgsest

tunnitasude kaalutud keskmisest suurusest. Kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate

tunnitasudega, siis tuleb menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu

suurusega. Selleks saab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 6 alusel

määrata menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks. Seejärel tuleb

kohtul hinnata iga tunnitasu suurusega tehtud toimingute osas, kas vastavad toimingud olid

menetlusosalise nõuetekohaseks esindamiseks vajalikud ja milline on nende tegemiseks

tavapäraselt vajalik ajakulu ning põhjendatud tunnitasu suurus. Kostja lepingulised esindajad

osutasid õigusteenust erinevate tunnihindadega ning menetluskulude lõplik summa kujunes

kaalutud keskmisest tunnihinnast, mis ei ole põhjendatud. Kuna kostja menetluskuludele on

lisatud detailne ülevaade teostatud toimingutest ning iga toimingu juures märgitud ka tunnihind,

on kohtul võimalik määrata vajalikud ja mõistlikud kulutused iga toimingu eest. Mõned kostja

kulud on laialivalguva selgitusega ega anna täpset ülevaadet tehtud toimingust.

Puhtalt analüüsile ja büroosiseste tegevuste planeerimisele kulutas kostja üle poole

menetluskuludes märgitust ajast, mis on põhjendamatu. Käesoleva tsiviilasja keerukus ei ole

niivõrd suur ning tsiviilasi kui selline ei ole niivõrd mahukas, et selle analüüsimisele oleks

põhjendatud kulutada 24,5 tundi kahe vandeadvokaadist esindaja poolt.

Kostja kulutas menetlusdokumentide koostamisele ja täiendamisele kokku 16,1 tundi, seega on

menetlusega sisuliselt seotud ainult 16,1 tundi, kusjuures 24,5 on kulutatud analüüsile ja

büroosisesele tegevusele ning 6,4 tundi kulutas kostja tsiviilasjaga mitteseonduvale tegevusele.

16. detsembri 2022. a määruskaebuse koostamiseks, mis on koos esilehega 4 lehekülge pikk,

kulutasid kaks vandeadvokaadist kostja esindajat 7,9 tundi. 16. detsembril 2022 esitatud

vastusele kulutasid kaks vandeadvokaadist lepingulist esindajat veel 4,7 tundi, samas vastus

koosneb 3-st leheküljest koos esilehega. Lisaks kulutasid kaks vandeadvokaadist lepingulist

esindajat kokku 10,7 tundi kolme dokumendi koostamisele, mille kogumaht on 7,5 lehekülge

koos esilehtedega.

Kostja põhjendatud kuluks võib lugeda umbes 12 tundi. Kostja taotletud 52,4 tundi kogu

menetluse eest on äärmiselt ülepaisutatud ning ei ole põhjendatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus rahuldas 30. mai 2023. a määrusega kostja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 5472 eurot

(käibemaksuga) ning sellelt viivise vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatutule

alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetlusosalise

esindaja kulu on kohtuväline kulu TsMS § 144 p-i 1 mõttes.

TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu

kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindasid kostjat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastavad

lepingulised esindajad.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse

ja mahukusega (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Ühe või

mitme lepingulise esindaja erinevate tunnitasu suuruste korral ei ole üldjuhul põhjendatud

lähtuda kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgsest tunnitasude kaalutud keskmisest

suurusest. Kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, siis tuleb

menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega. Kohtul tuleb

hinnata iga tunnitasu suurusega tehtud toimingute osas, kas vastavad toimingud olid

menetlusosalise nõuetekohaseks esindamiseks vajalikud ja milline on nende tegemiseks

tavapäraselt vajalik ajakulu ning põhjendatud tunnitasu suurus (vt Riigikohtu 21. juuni 2021. a

määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 11).

Kokku on kostja esindajad esitanud kohtule kuus sisulist menetlusdokumenti kogumahuga

umbes 10,5 lehekülge. Kostja lepingulised esindajad osalesid kohtuistungil 21. juulil 2022

(kestus 0,5 tundi). Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab

vastaspoolelt mõista välja lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt Riigikohtu

21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas 2-17-13164, p 9).

Maakohus leidis, et kostja menetluskulu on ülepaisutatud. Kostja menetluskulude nimekirjas

märgitud toimingute ajakulu on põhjendamatult suur, arvestades seejuures nii toimingute

eeldatavat töömahtu, kui esindajate kvalifikatsiooni (vandeadvokaadist lepingulised esindajad).

Kostja lepinguliste esindajate tunnitasu määr oli sõltuvalt toimingust erinev 140–220 eurot

(käibemaksuta). Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud

tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti

esindaja

kvalifikatsioonist

ja

menetluse

kestusest.

Riigikohus

on

pidanud

tsiviilkohtumenetluses põhjendatuks tunnihinda 170 eurot (ilma käibemaksuta) (Riigikohtu 27.

veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 24). Lepingulistel esindajatel võivad

menetluses olla erinevad tunnitasu suurused. Samuti võib ühel lepingulisel esindajal erinevate

toimingute tegemisel olla erinev tunnitasu suurus. Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja

iga tunnitasu suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab

oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda.

Kostja kulude aruande kohaselt on suurima töötunni hinnaga (220 eurot) märgitud sellised

toimingud nagu kohtumised kliendiga, büroosisesed nõupidamised, kirjavahetused kliendiga,

suhtlus kliendiga, kliendi sisendi ja õigusliku olukorra analüüs, menetlusdokumendi analüüs ja

täiendamine. Käesoleval juhul ei ole tegemist keskmisest keerukama ja mahukama tsiviilasjaga.

Poolte vahel on mitmeid varasemaid menetlusi, mistõttu nende mõju hindamine õiguslikule

olukorrale käesolevas vaidluses on asjakohane ja põhjendatud, kuid eeltoodu ei mõjuta

käesoleva vaidluse keerukust ega mahtu.

Aruandes kõrgeima töötunni hinnaga märgitud toimingute (analüüsid, nõupidamised) sisu ega

mahtu ei ole võimalik hinnata ega kontrollida, mistõttu on 220 eurot töötunni eest loetletud

toimingute eest põhjendamatult suur.

Kokku on aruande kohaselt kulutatud kogu menetluse vältel kliendiga suhtlusele, büroosisestele

nõupidamistele ja analüüsile umbes 22,1 töötundi, sellest 200–220 euro suuruse töötunni

hinnaga suhtlusele/nõupidamistele/analüüsile umbes 12 töötundi. Arvestades tsiviilasja

keerukust, esindajate kvalifikatsiooni (vandeadvokaadid), menetluse staadiumi (lõppes

läbivaatamata jätmisega, sisulist arutamist ei toimunud), on maakohtu hinnangul põhjendatud

ajakulu kliendiga suhtlusele, analüüsile, nõupidamistele kokku 10 töötundi tunnihinnaga 160

eurot (aruandes märgitud enamuse toimingute tunnihind).

Kostja esitas 16. detsembril 2021 määruskaebuse maakohtu 1. detsembri 2021. a määruse peale.

Määruskaebuse põhjenduste osa on 2,5 lehekülge, kuid kulude aruande kohaselt on kostja

esindajad kulutanud määruskaebuse koostamisele kokku 7,5 töötundi tunnihinnaga 160 eurot.

Maakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 3 tundi (3 x 160).

Kulu aruande kohaselt on kostja menetlusdokumendi koostamisele ja täiendamisele kulutanud

juulis 2022. a kokku 4,6 tundi tunnihinnaga 140 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu

2 töötundi (2 x 140).

Kostja 12. septembri 2022. a seisukoht määruskaebusele kordab faktiliselt 12. juulil 2022

esitatud seisukohas toodut. Maakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 1 tund (taotletud 3,5

tunni asemel) tunnihinnaga 180 eurot.

Kostja esindaja on märkinud kulu aruandes 20. juuli 2022. a kohtuistungiks valmistumist 1,5

tundi tunnihinnaga 180 eurot, 21. juulil 2011 kohtuistungil osalemist, ülevaadet kliendile 0,7

tunnihinnaga 180 eurot ning 21. juulil 2022 uuesti valmistumist istungiks, esindamist istungil

1 tund tunnihinnaga 220 eurot. Kohtuistung kestis 34 minutit. Põhjendatud ajakulu istungiks

valmistumisel ja isatungil osalemisel on 2 töötundi tunnihinnaga 180 eurot.

Kohtumääruses nimetamata kostja kuluaruandes märgitud toimingud, neile kulutatud aeg ja

töötunni hind on maakohtu hinnangul põhjendatud kokku 1660 eurot. Maakohus pidas

põhjendatuks kostja esindajate kulu 4560 eurot käibemaksuta (1600 + 480 + 280 + 180 + 360

+ 1660), s.o 5472 eurot koos käibemaksuga. Õigusabikulule lisandub riigilõiv määruskaebuselt

50 eurot ja kinnistusraamatu väljavõtte kulu 6 eurot (2 x 3 eurot).

MÄÄRUSKAEBUS

5. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osas, millega maakohus jättis kostja avalduse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada

kostja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks täielikult ning mõista hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulud summas 11 064 eurot 80 senti.

Määruskaebuse kohaselt viitas maakohus 2017. aasta algusest pärinevale Riigikohtu

seisukohale, milles Riigikohus pidas põhjendatuks esindaja tunnihinda 170 eurot

(käibemaksuta). Tänaseks on Eestis elukallidus märkimisväärselt tõusnud, kuid raha väärtus

langenud. Nii on näiteks juba 2019. aastal Tallinna Ringkonnakohus pidanud põhjendatuks

lepingulise esindaja tunnihinda 220 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2019. a määrus

tsiviilasjas nr 2-18-14589, p-d 13–14). Kui lepingulise esindaja tunnihind 220 eurot oli

õigustatud 2019. aasta majanduslikus seisus, on see seda enam õigustatud 2023. aasta seisuga.

Käesolev tsiviilasi on seotud mitme teise menetlusega, nii tsiviil-, kriminaal- kui ka

täitemenetlusega. Kui õigusliku strateegia kujundamisel ja elluviimisel peab lepinguline

esindaja arvestama mitme teise paralleelselt kulgeva menetlusega ning tagama esindatava

parimad huvid, muudab see tsiviilasja nii keerulisemaks, kui ka mahukamaks. Käesolev

tsiviilasi on keskmisest keerulisem ka seetõttu, et maakohus pidas hagi niivõrd

perspektiivikaks, et otsustas selle tagamise kostja seisukohta küsimata, kuid ringkonnakohus

pidas hagi tagamise määrusele esitatud määruskaebust lahendades hagi perspektiivituks ja andis

maakohtule suunise käsitada veelkord sisuliselt hagi läbi vaatamata jätmise küsimust.

Maakohus on põhjendamatult vähendanud õiguslikule analüüsile ja nõupidamistele kulunud

ajakulu ja tunnitöötasu. Tsiviilasjas lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud ülesanded ei

piirdu üksnes menetlusdokumendi koostamisega, mille sisulehekülgi on võimalik kokku

lugeda, või istungil viibimisega, mille ajalist kestust on võimalik määrata. Mitme ning erinevate

õigusharude normidel põhinevates menetlustes esindamisel on esindaja ülesanne kujundada

tugevat menetlusstrateegiat, seda koordineerida ja kliendiga arutada. Seetõttu on põhjendamatu

määruses väidetu, et kuivõrd nõupidamiste ja analüüside sisu ega mahtu ei ole võimalik hinnata

ega kontrollida, on töötunnihind 220–220 eurot põhjendamatult suur ning 22,1 töötunnist on

õigustatud üksnes 10 tundi tunnihinnaga 160 eurot. Maakohus pidas ebaõigesti analüüsi ja

nõupidamiste eest kuulunud aja vähendamiseks õigustavaks asjaoluks seda, et asi lõppes hagi

läbi vaatamata jätmisega. Hagi läbivaatamata jätmisele eelnes mitu poolte esitatud seisukohta,

toimus eelistung, rahuldati määruskaebus hagi tagamise osas. Menetlus ei olnud lühike,

hagiavaldus esitati enam kui poolteist aastat tagasi. Seega ei saa menetluse kulg olla väiksemat

ajakulu õigustav faktor. Maakohus on õiguslikule analüüsile kulunud ajakulu ja tunnitöötasu

hindamisel lähtunud valedest eeldustest, tegemist on olulise kaalutlusveaga.

Maakohus ei arvestanud, et menetlus on veninud hageja tegevuse tõttu. Ringkonnakohus on

11. veebruari 2022. a määruse p-des 6 ja 9 viidanud, et hagi on perspektiivitu, kostja tugines

sellele juba hagivastuses, ent vaatamata sellele jätkas kohus hagi menetlemist ja hageja

põhjendamatute kaebuste ja väidete esitamist, millele kostja pidi reageerima.

Menetlusdokumendi lehekülgede arv ei saa olla vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel

määrav. Käesolevas tsiviilasjas eeldab menetlusdokumendi koostamine ulatuslikku õiguslikku

analüüsi, mille põhjustas vastuoluline kohtupraktika ning mitme õigusharu normide ja mitme

menetluste arvestamine. Kohus ei peaks menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuma sellest,

et pikem dokument õigustab suuremat ajakulu ning lühem dokument tähendab vähemat tööd.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Hageja ei ole määruskaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. mai

2023. a määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on vaidlustatud osas

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

8. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendatud ja

vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista

lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva

esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt

vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks

tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust,

menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja

põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas

nr 2-17-13164, p 9; 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19).

9. Kostja leiab määruskaebuses, et maakohus on põhjendamatult pidanud kostja lepinguliste

esindajate tunnihinda 200–220 eurot liiga kõrgeks, tegemist on praktikas tavapärase

tunnimääraga.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja lepinguliste esindajate tunnitasud

vahemikus 140–220 eurot olenevalt toimingu sisust. Kõrgeim tunnitasu määr 220 eurot on

märgitud selliste kostja esindajate toimingute eest, nagu kohtumised kliendiga, büroosisesed

nõupidamised, kirjavahetused kliendiga, suhtlus kliendiga, kliendi sisendi ja õigusliku olukorra

analüüs, menetlusdokumendi analüüs ja täiendamine.

Kostjat esindas menetluses kaks vandeadvokaadist esindajat. Menetlusosalisel võib olla mitu

esindajat, lepingulistel esindajatel võivad menetluses olla erinevad tunnitasu suurused. Samuti

võib ühel lepingulisel esindajal erinevate toimingute tegemisel olla erinev tunnitasu suurus.

Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei

ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist

turuhinda (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus

sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Ringkonnakohtu hinnangul saab iseenesest esindaja tunnitasu kuni 220 eurot pidada käesoleval

ajal tavapäraseks, tegemist ei ole ilmselgelt kõrge vandeadvokaadist esindaja tunnitasu

määraga. Sellele vaatamata tuleb sellist tunnitasu määra pidada põhjendatud ja õigustatuks

sisuliste ja tsiviilasja lahendamiseks vajalike toimingute tegemisel, mille väljundiks saab olla

eelkõige kohtule esitatav menetlusdokument. Kuigi büroosisesed nõupidamised ja suhtlus

kliendiga võivad omada menetlusdokumendi koostamisel tähtsust, ei ole tegemist selliste

toimingutega, milledel oleks õigustatud esindaja kõrgeim tunnitasu määr. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et vastavate toimingute põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks saab pidada

160 eurot. Maakohus põhjendas valitud tunnitasu suurust leides, et tegemist on aruandes

märgitud enamuse toimingute tunnihinnaga. Tegemist ei ole ka madalaima kostja esindajate

tunnitasu määraga. Kostja esindajate tunnitasud sisuliste dokumentide koostamisel on

kõrgeimast tunnitasust väiksemad ning maakohus ei ole neid tunnitasumäärasid vähendanud.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus vähendas põhjendamatult

kostja esindajate tunnitasu määra.

Ringkonnakohtu hinnangul vähendas maakohus põhjendatult nõupidamistele ja analüüsile

kulunud aega 10 tunnile. Kostja esindajate kulude aruande kohaselt on kostja esindajad

kulutanud neile toimingutele üle 20 tunni, s.o ligi poole kogu ajakulust. Arvestades, et

menetlusosalised jõudsid kogu menetluse jooksul vahetada vaid mõned sisult mitte väga

mahukad menetlusdokumendid, on taotletud ajakulu ilmselgelt ülepaisutatud.

10. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et tegemist oli ilmselgelt tavapärasest

mahukama ja keerulisema vaidlusega, mis õigustaks suuremate kulude hüvitamist. Asjaolu, et

käesolevas tsiviilasjas käsitleti muuhulgas ka kriminaalmenetluses toimunut, ei anna

teistsugusele seisukohale asumiseks alust.

Tartu Ringkonnakohus andis juba 11. veebruari 2022. a määruses, s.o kolm kuud pärast hagi

esitamist, selged suunised hagi perspektiivikuse osas. Maakohus jättis hagi läbivaatamata

3. augustil 2022, menetlus kuni hagi läbivaatamata jätmiseni maakohtu poolt on kestnud vähem

kui aasta.

Kostja leiab, et hageja on ise põhjustanud menetluskulusid esitades erinevaid seisukohti ja

kaebusi, millele kostja pidi reageerima. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asjaolu, et kostja

esindaja esitas 12. juulil 2022 hageja menetlusdokumendi suhtes seisukoha, mille esitamist

kohus ei ole kostjalt nõudnud, ei anna alust väitmaks, et tegemist oleks hageja tegevusega

tekitatud kuluga. Maakohus määras 22. juunil 2022 poolte ärakuulamise aja, s.o 21. juuli

2022. a. Kuigi esindaja peab oma esindatava huvides tegema vajalikud toimingud, puudus

kostja esindajal vajadus 12. juulil 2022 seisukoha esitamiseks, kostja esindajad võisid esitada

vastuväited hageja menetlusdokumendile ärakuulamisel.

Hageja kasutas oma menetlusõigust hagi läbivaatamata jätmise määruse peale määruskaebuse

esitamisel. Kas esitatud kaebus on põhjendatud või mitte, hindab kohus kaebuse lahendamisel.

Kaebuse rahuldamata jätmine ei anna alust vastaspoole menetluskulude täies ulatuses

väljamõistmiseks. Kohus mõistab üksnes põhjendatud ja vajalikud kulud ning maakohus on

kostja esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust hageja määruskaebustele vastuste

koostamisel hinnanud.

Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et menetlusdokumendi lehekülgede arv ei saa olla

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel määrav. Maakohus ei ole aga vähendanud

menetluskulusid ainuüksi seetõttu, et kostja esindajate menetlusdokumendid ei olnud väga

mahukad. Maakohus andis hinnangu nii dokumentide sisule, nendes sisalduvatele kordustele ja

kogu tsiviilasja keerukusele ja mahukusele.

11. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke