Legislator Case Law & Legislation
2-21-12030/37 AI generated

2-21-12030/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-12030/37
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada tsiviilasjas nr 2-21-12030 X ja Y vaheline kompromiss järgmistel X loobub tsiviilasjas nr 2-21-12030 Y vastu esitatud nõuetest, sh menetluskulude

Legislator headnote

AI generated

2-21-12030/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kinnitada tsiviilasjas nr 2-21-12030 X ja Y vaheline kompromiss järgmistel X loobub tsiviilasjas nr 2-21-12030 Y vastu esitatud nõuetest, sh menetluskulude

Keywords

AI generated
satisfaction of claim settlement of dispute withdrawal following settlement arbitration clause resolution of main issue set-off in bankruptcy
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-12030

Kohtuasi

X hagi Y vastu 30 490 euro 15 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.11.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Asso Prii

Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-21-12030 X ja Y vaheline kompromiss järgmistel

tingimustel:

1.1. X loobub tsiviilasjas nr 2-21-12030 Y vastu esitatud nõuetest, sh menetluskulude

nõuetest, samuti kinnitab, et tal puuduvad Y vastu mistahes muud nõuded. Juhul,

kui X-l on Y vastu käesoleval hetkel veel mingeid nõudeid, loevad pooled X kõigist

nõuetest loobunuks;

1.2. Y loobub X vastu tsiviilasjas nr 2-21-12030 menetluskulude ja mistahes muudest

nõuetest, samuti kinnitab, et tal puuduvad X vastu mistahes muud nõuded. Juhul,

kui Y-l on X vastu käesoleval hetkel veel mingeid nõudeid, loevad pooled Y kõigist

nõuetest loobunuks;

1.3. X ja Y soovivad vaidluse lõpetada kompromissiga üksnes õigusrahust lähtudes,

andmata hinnanguid ja taganemata oma õiguslikust positsioonist.

2. Tühistada Harju Maakohtu 30.11.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-12030 ning lõpetada

tsiviilasja menetlus.

3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.

4. Tagastada X apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust pool, s.o 455 eurot, ja kanda

see X pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX (LHV Pank).

5. Tagastada X-le menetluskulude katteks Harju Maakohtu 27.01.2022 määruse alusel

07.02.2022 tasutud tagatis 1500 eurot ja Tallinna Ringkonnakohtu 25.07.2023

2-21-12030

määruse alusel 31.07.2023 tasutud tagatis 1920 eurot ning kanda tagatised X

pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (LHV Pank).

6. Asendada arvutivõrgus avalikustatavas lahendis X nimi ja isikukood tähemärkidega.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kuna pooled loobusid edasikaebeõigusest, ei saa kompromissi kinnitava määruse peale

Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 29.07.2021 (täiendatud 29.09.2021 ja 30.09.2021) Harju Maakohtule Y

(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 30 490 eurot 15

senti, hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 948 eurot 95 senti ja alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja loobus 05.10.2022

osaliselt esitatud nõuetest ja palus lõpliku nõudega kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla

12 691 eurot 16 senti ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni sellelt VÕS § 113

lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja esitas taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks. Harju Maakohus rahuldas

27.01.2022 määrusega taotluse osaliselt ja kohustas hagejat tasuma kostja eeldatavate

menetluskulude katteks tagatist 1500 eurot. Hageja tasus tagatise. Kostja vaidles hagile vastu,

palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3. Harju Maakohus jättis 30.11.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5698 eurot koos

kohustusega tasuda sellest alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1

II lauses ettenähtud määras viivist.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja palus kõikides

lahendites asendada hageja nime ja muud andmed (sh isikukoodi, sünniaja, aadressi) initsiaalide

või tähemärkidega.

5. Kostja esitas taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks. Tallinna Ringkonnakohus

rahuldas 25.07.2023 määrusega taotluse osaliselt ja kohustas hagejat tasuma kostja eeldatavate

menetluskulude katteks tagatist 1920 eurot. Hageja tasus tagatise. Kostja vaidles

apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Pooled esitasid 07.09.2023 ringkonnakohtule õigusrahu saavutamise eesmärgil allkirjastatud

kompromissilepingu, milles hageja kinnitas, et ta loobub kostja vastu käesolevas asjas esitatud

nõuetest ning kostja kinnitas, et ta loobub hageja vastu menetluskulude hüvitamise nõuetest.

Ühtlasi kinnitasid pooled, et neil puuduvad teineteise vastu mistahes muud nõuded ning juhul,

kui kummalgi poolel on veel teise poole vastu mingeid nõudeid, loevad nad teise poole neist

nõuetest loobunuks. Pooled palusid kompromissi kinnitada, asja menetluse lõpetada ja jätta

menetluskulud poolte enda kanda. Hageja palus tagastada poole apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõivust ning menetluskulude tagatised. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse

kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

2-21-12030

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium

leiab,

et

ringkonnakohtule

esitatud

kompromissikokkulepe

tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel kinnitada. Kompromissi kinnitamise

tõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 645 lg 1 I lause alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus

lõpetada.

8. Pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni TsMS § 4 lg 3 ja

§ 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega lõpetada. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust

keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause

järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub

olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430

lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid

kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

Siinsel juhul esitas hageja kostja vastu rahalise kohustuse täitmise nõude ja viivisenõude. Hagist

osalise loobumise järel on hageja põhinõue 12 691 eurot 16 senti. Maakohtu otsuse järgi on

hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitis 5698 eurot koos kohustusega

tasuda sellest alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni seaduses sätestatud määras

viivist. Pooled ei tunnista teineteise õigusliku positsiooni, kuid soovivad õigusrahu

saavutamiseks lõpetada vaidluse kokkuleppel selliselt, et hageja loobub oma nõuetest (eelkõige

hagis esitatud nõuetest) kostja vastu ja kostja loobub oma nõuetest (eelkõige siinse

kohtuvaidluse menetluskulude hüvitamise nõudest) hageja vastu.

Ringkonnakohtu hinnangul on poolte tahe selge ning selline kokkulepe on materiaalõiguslikult

lubatav. Sisuliselt on tegemist kompromissilepinguga VÕS § 578 lg 1 tähenduses, milles

sisaldub poolte kokkulepe võlasuhte lõpetamiseks VÕS § 186 p 4 ja § 207 lg 1 järgi selliselt, et

võlausaldaja (hageja) loobub neist võlasuhtest tulenevatest nõuetest, mis on praeguse

kohtumenetluse esemeks. Seega tuleb poolte kompromissikokkulepe kinnitada.

9. Apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel

tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg 1 järgi määrusega ka esimese astme kohtu otsuse ja

lõpetab asja menetluse.

10. Kompromissi sõlmimisel kannavad menetlusosalised oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3

alusel ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Siinsel juhul leppisid kompromissi pooled

kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

11. Arvestades seda, et menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, langeb ära kostja

eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise põhjus ning hageja tasutud tagatised tuleb

TsMS § 195 lg 1 alusel tagastada. Hageja tasus Harju Maakohtu 27.01.2022 määruse alusel

07.02.2022 kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 1500 eurot ning Tallinna

Ringkonnakohtu 25.07.2023 määruse alusel 31.07.2023 tagatist 1920 eurot. Kuigi TsMS § 195

lg 1 järgi tagastab tagatise selle määranud või selle andmist võimaldanud kohus, tagastab

ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu

määratud tagatise.

12. Hageja taotluse alusel tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tagastada

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 455 eurot. Hageja palus tagastada

riigilõivu pangakontole, millelt see tasuti.

2-21-12030

13. Kompromissi kinnitava määruse peale ei saa määruskaebust esitada, sest pooled leppisid

TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et nad välistavad määruskaebuse esitamise õiguse.

14. Arvetades hageja taotlust asendab ringkonnakohus TsMS § 462 lg 2 alusel hageja nime ja

isikukoodi arvutivõrgus avaldatavas kohtulahendis tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)