2-21-12030/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedKinnitada tsiviilasjas nr 2-21-12030 X ja Y vaheline kompromiss järgmistel X loobub tsiviilasjas nr 2-21-12030 Y vastu esitatud nõuetest, sh menetluskulude
Legislator headnote
AI generated2-21-12030/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kinnitada tsiviilasjas nr 2-21-12030 X ja Y vaheline kompromiss järgmistel X loobub tsiviilasjas nr 2-21-12030 Y vastu esitatud nõuetest, sh menetluskulude
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Maris Kuurberg
Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-12030
Kohtuasi
X hagi Y vastu 30 490 euro 15 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.11.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Asso Prii
Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-21-12030 X ja Y vaheline kompromiss järgmistel
tingimustel:
1.1. X loobub tsiviilasjas nr 2-21-12030 Y vastu esitatud nõuetest, sh menetluskulude
nõuetest, samuti kinnitab, et tal puuduvad Y vastu mistahes muud nõuded. Juhul,
kui X-l on Y vastu käesoleval hetkel veel mingeid nõudeid, loevad pooled X kõigist
nõuetest loobunuks;
1.2. Y loobub X vastu tsiviilasjas nr 2-21-12030 menetluskulude ja mistahes muudest
nõuetest, samuti kinnitab, et tal puuduvad X vastu mistahes muud nõuded. Juhul,
kui Y-l on X vastu käesoleval hetkel veel mingeid nõudeid, loevad pooled Y kõigist
nõuetest loobunuks;
1.3. X ja Y soovivad vaidluse lõpetada kompromissiga üksnes õigusrahust lähtudes,
andmata hinnanguid ja taganemata oma õiguslikust positsioonist.
2. Tühistada Harju Maakohtu 30.11.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-12030 ning lõpetada
tsiviilasja menetlus.
3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.
4. Tagastada X apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust pool, s.o 455 eurot, ja kanda
see X pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX (LHV Pank).
5. Tagastada X-le menetluskulude katteks Harju Maakohtu 27.01.2022 määruse alusel
07.02.2022 tasutud tagatis 1500 eurot ja Tallinna Ringkonnakohtu 25.07.2023
2-21-12030
määruse alusel 31.07.2023 tasutud tagatis 1920 eurot ning kanda tagatised X
pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (LHV Pank).
6. Asendada arvutivõrgus avalikustatavas lahendis X nimi ja isikukood tähemärkidega.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Kuna pooled loobusid edasikaebeõigusest, ei saa kompromissi kinnitava määruse peale
Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X (hageja) esitas 29.07.2021 (täiendatud 29.09.2021 ja 30.09.2021) Harju Maakohtule Y
(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 30 490 eurot 15
senti, hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 948 eurot 95 senti ja alates hagi
esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud
määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja loobus 05.10.2022
osaliselt esitatud nõuetest ja palus lõpliku nõudega kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla
12 691 eurot 16 senti ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni sellelt VÕS § 113
lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2. Kostja esitas taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks. Harju Maakohus rahuldas
27.01.2022 määrusega taotluse osaliselt ja kohustas hagejat tasuma kostja eeldatavate
menetluskulude katteks tagatist 1500 eurot. Hageja tasus tagatise. Kostja vaidles hagile vastu,
palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Harju Maakohus jättis 30.11.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5698 eurot koos
kohustusega tasuda sellest alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1
II lauses ettenähtud määras viivist.
4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,
millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja palus kõikides
lahendites asendada hageja nime ja muud andmed (sh isikukoodi, sünniaja, aadressi) initsiaalide
või tähemärkidega.
5. Kostja esitas taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks. Tallinna Ringkonnakohus
rahuldas 25.07.2023 määrusega taotluse osaliselt ja kohustas hagejat tasuma kostja eeldatavate
menetluskulude katteks tagatist 1920 eurot. Hageja tasus tagatise. Kostja vaidles
apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6. Pooled esitasid 07.09.2023 ringkonnakohtule õigusrahu saavutamise eesmärgil allkirjastatud
kompromissilepingu, milles hageja kinnitas, et ta loobub kostja vastu käesolevas asjas esitatud
nõuetest ning kostja kinnitas, et ta loobub hageja vastu menetluskulude hüvitamise nõuetest.
Ühtlasi kinnitasid pooled, et neil puuduvad teineteise vastu mistahes muud nõuded ning juhul,
kui kummalgi poolel on veel teise poole vastu mingeid nõudeid, loevad nad teise poole neist
nõuetest loobunuks. Pooled palusid kompromissi kinnitada, asja menetluse lõpetada ja jätta
menetluskulud poolte enda kanda. Hageja palus tagastada poole apellatsioonkaebuselt tasutud
riigilõivust ning menetluskulude tagatised. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse
kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
2-21-12030
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Kolleegium
leiab,
et
ringkonnakohtule
esitatud
kompromissikokkulepe
tuleb
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel kinnitada. Kompromissi kinnitamise
tõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 645 lg 1 I lause alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus
lõpetada.
8. Pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni TsMS § 4 lg 3 ja
§ 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega lõpetada. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust
keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause
järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub
olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430
lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid
kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
Siinsel juhul esitas hageja kostja vastu rahalise kohustuse täitmise nõude ja viivisenõude. Hagist
osalise loobumise järel on hageja põhinõue 12 691 eurot 16 senti. Maakohtu otsuse järgi on
hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitis 5698 eurot koos kohustusega
tasuda sellest alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni seaduses sätestatud määras
viivist. Pooled ei tunnista teineteise õigusliku positsiooni, kuid soovivad õigusrahu
saavutamiseks lõpetada vaidluse kokkuleppel selliselt, et hageja loobub oma nõuetest (eelkõige
hagis esitatud nõuetest) kostja vastu ja kostja loobub oma nõuetest (eelkõige siinse
kohtuvaidluse menetluskulude hüvitamise nõudest) hageja vastu.
Ringkonnakohtu hinnangul on poolte tahe selge ning selline kokkulepe on materiaalõiguslikult
lubatav. Sisuliselt on tegemist kompromissilepinguga VÕS § 578 lg 1 tähenduses, milles
sisaldub poolte kokkulepe võlasuhte lõpetamiseks VÕS § 186 p 4 ja § 207 lg 1 järgi selliselt, et
võlausaldaja (hageja) loobub neist võlasuhtest tulenevatest nõuetest, mis on praeguse
kohtumenetluse esemeks. Seega tuleb poolte kompromissikokkulepe kinnitada.
9. Apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel
tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg 1 järgi määrusega ka esimese astme kohtu otsuse ja
lõpetab asja menetluse.
10. Kompromissi sõlmimisel kannavad menetlusosalised oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3
alusel ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Siinsel juhul leppisid kompromissi pooled
kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
11. Arvestades seda, et menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, langeb ära kostja
eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise põhjus ning hageja tasutud tagatised tuleb
TsMS § 195 lg 1 alusel tagastada. Hageja tasus Harju Maakohtu 27.01.2022 määruse alusel
07.02.2022 kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 1500 eurot ning Tallinna
Ringkonnakohtu 25.07.2023 määruse alusel 31.07.2023 tagatist 1920 eurot. Kuigi TsMS § 195
lg 1 järgi tagastab tagatise selle määranud või selle andmist võimaldanud kohus, tagastab
ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu
määratud tagatise.
12. Hageja taotluse alusel tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tagastada
apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 455 eurot. Hageja palus tagastada
riigilõivu pangakontole, millelt see tasuti.
2-21-12030
13. Kompromissi kinnitava määruse peale ei saa määruskaebust esitada, sest pooled leppisid
TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et nad välistavad määruskaebuse esitamise õiguse.
14. Arvetades hageja taotlust asendab ringkonnakohus TsMS § 462 lg 2 alusel hageja nime ja
isikukoodi arvutivõrgus avaldatavas kohtulahendis tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)