4-23-2731/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 5 /

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. augustil 2023, J

õhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-23-2731 (244023003767) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Tõlk Riina Palmi Väärteoasi I.P süüdistus LS § järgi kvalifitseeritava

227 lg 4 väärteo toimepanemises Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja A.M. Menetlusalune isik I.P , isikukood XXX, xxx kodakondsus, elukoht xxx, xxx Kinni peetud 21.08.2023 kell 01:32 RESOLUTSIOON VTMS § 107 lg 1 p 1, § 108 113, § 136 lg 1, § 137 lg 1 - -3, kohus

OTSUSTAS: I.P

227 lg 4 süüdi tunnistada LS § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et tema 21.08.2023 kella 01:32 paiku Ida-Viru maakonnas Toila vallas Tallinn-Narva mnt 156-l kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 159 km/h +/ tud sõidukiirus

- 5 km/h, luba antud

teelõigul 90 km/h, seega ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 64 km/h.

Mõista I.P-le LS § 227 lg 4 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 5 (viis) kuud.

Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumise kuupäeva.

Liiklusseaduse § 127 alusel on I.P kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada n I.P-le ing Politseija Piirivalveameti Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord

2 5 /

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 29.08.2023.

Kohtuotsuse terviktekst on k 12.09.2023. ohtu kantseleis kättesaadav

Kohtuotsus jõustub päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti

15- kättesaadavusest ehk juhul, kui ükski kohtumenetluse pool ei ole kohtuotsuse peale 28.09.2023 apellatsiooni esitanud.

Menetlusosalis

te taotlused ( VTMS § 105 lg 1 kohaldamine)

Kohtuväline menetleja taotles tunnistada I.P süüdi LS § 227 lg 4 alusel ja karistada arestiga 10 (kümme) päeva ja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 (kuueks) kuuks. Menetlusalune isik taotles jätta arest mõistmata ja karistada juhtimisõiguse äravõtmise või rahatrahviga.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Menetlusalusele isikule on süüdistus esitatud selles, et tema 21.08.2023 kella 01:32 paiku Ida- Viru maakonnas Toila vallas Tallinn-Narva mnt 156-l kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega

159 km/h +/- 5 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 64 km/h millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõuet, et asulavälisel teel , on suurim lubatud kiirus kuni 90 km/h. ( 21.08.2023 koostatud väärteoprotokoll) Tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 järgi mootorsõiduki juhi poolt kiiruse ületamine mitte - vähem kui 60 km/h võrra.

Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik antud b e , ütlustes, et ta tunnista nnast süüdi täielikult väljenda Väärteoprotokollis kirjeldatud f s kahetsust. aktilisi asjaolusid ta ei vaidlusta.

Kohtuistungil uuritud kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et 21.08.2023 kl 01.32 Tallinnarva mnt 156- xxx kiirust, mille juht oli I.P Na l kilomeetril mõõdeti WV Passat . Kiirust mõõdeti seadmega Stalker DSR 2X nr DB014031. Seade on eelnevalt testitud 20.08.2023 kl 22.40. Mõõtmine toimus režiimis paigal seistes statsionaarsel paigaldamisel. Sõiduk liikus üksinda. Doppleri signaal oli ühtlane. Mõõdetus ja fikseeritud kiirus on 159 km/h, laiendmääramatus 5 km/h, seega kiiruse mõõtmise lõplik tulem 154 km/h. Menetlusalusele isikule näidati tabloole fikseeritud lugemit ja isik kinnitas allkirjaga protokollile, et on näiduga tutvunud. Taatlustunnistuselt TTRS- 014031 on taadeldud 11.04.2023 ja 23/00067 nähtub, et seade DB kehtiv kuni 30.04.2024.

Transpordiameti andmebaasi väljatrükist nähtub, et menetlusalusel isikul on 19.01.2023 väljaantud esmane juhiluba EV820366, mis kehtib kuni 18.01.2025.

LS § 50 lg 1 näeb ette, et juht peab järgima käesoleva seaduse § s 15 sätestatud suurimat lubatud - sõidukiirust.

3 5 /

LS § 15 lg 1 p 1 näeb ette, et asulavälisel teel on suurim lubatud kiirus 90 km/h.

Liikudes asulavälisel teel kiirusega vähemalt 154 km/h, rikku menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p s

1 nõuet ja ületas kiirust mitte vähem kui 64 km/h võrra. LS § 227 lg 4 näebki ette karistuse kiiruse ületamise eest mitte vähem kui 60 km/h võrra. Seega menetlusaluse isik tegu on kvalifitseeritud õigesti.

Kohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Ta teadis, milline on suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul ning teadis, et ületab lubatud sõidukiirust vähemalt 64 km/h. Isik mööniski kiiruse ületamist ehk soostus sellega, kui sõitis selle kiirusega (vähemalt 154 km/h) alal, kus piirang on 90 km/h.

Puuduvad isiku teo õigusvastasust välistavad asja peatüki 2 jao mõttes. olud KarS 2. .

Puuduvad isiku süüd välistavad asjaolud KarS 2. pesatüki 3. jao mõttes. Menetlusalune isik on süüdiv ja täiskasvanu, seega süüvõimeline KarS § 33 mõttes.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1- 58-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Menetlusalune isik on pannud toime süüteo, mis vastab väärteokoosseisule LS §

227 lg 4.

LS § 227 lg näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 24 kuuni.

Kohus ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid. Kergendavaks asjaoluks arvestab kohus isiku poolt süü tunnistamist ja väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust. Isik on tegu tunnistanud kogu menetluse kestel ja kahetsenud. Kohtuistulgil oli isiku suhtumine oma teosse taunitav. Kohtul ei ole alust kahelda isiku kahetsuses.

Kohus hindab menetlusaluse isiku süü suurust keskmisest oluliselt alla poole, pigem LS § 227 lg

4 ettenähtud sanktsiooni mõttes miinimumlähedaseks LS § 227 lg 4 näeb ette vastutuse kiiruse . ületamise eest üle 60 km/h. Menetlusalune isik ületas kiirust 64 km/h võrra ehk sanktsiooni alampiirile lähedalt. Tegemist on üheepisoodilise ohudeliktiga ehk kahjulik tagajärg puudub. Kohus arvestab süü suuruse määramisel ka sedagi, et isikul on esmane juhiluba, seega tema mootorsõiduki juhi kogemus on vähene. Sel juhul temast tulenev oht liikluseeskirjade rikkumisel (seda enam kiiruse režiimi rikkumisel) kohtu arvates suurem, võrreldes kui tegemist oleks on kogenud autojuhiga. Kohus arvestab, et väärteo toimepanemisel tegutses otsese tahtlusega, mis suurendab süü isik suurust.

4 5 /

Karistusregistri andmetel on isik ühel korral karistatud kriminaalkorras. Tegemist ei ole liiklusalase süüteoga. Isik on katseajal. Väärteokorras on isik karistatud ühel korral rahatrahviga samalaadse väärteo toimepanemise eest.

LS § 227 lg 4 näeb ette ühe karistuse kuni 300 trahviühikut. Keskmine liigina rahatrahvi sanktsioon on 150 ühikut ehk 600 eurot. Kohus leiab, et rahatrahviga karistamine ei ole antud juhul põhjendatud karistuse eesmärkide saavutamise ega puhtpraktilistel karistuse täitmise kaalutlustel. Menelusalusel isikul puudub töökoht ja seega püsiv sissetulek. Ei ole andmeid, et lähiajal oleks isiku majanduslik olukord märkimisväärselt paranenud. Ilmekas näide on rahalist laadi karistuse määramine juulis 2023 kiiruse ületamise eest LS § 227 lg 2 järgi summas 360 eurot, mis jõustus 04.08.2023 ja ei ole senini tasutud. Kui karistus on täitmata, puudub sellel mõju ehk ei ole saavutatav ka karistuse eesmärk, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Uue samalaadse rikkumise toimepanemine 1 kuu kestel peale eelmist liiklusalast rikkumist näitabki, et rahalist laadi karistuse kohaldamine ei ole menetlusaluse isiku suhtes käesoleval ajal põhjendatud.

Kuigi isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja on katseajal kriminaalhoolduse all, ei ole varasemad kuriteod seotud liikluskorra rikkumistega. Seega iseloomustab varasem kriminaalkaristatus küll isikut negatiivses mõttes (seda enam, et süütegu on toime pandud kriminaalhoolduse ajal), kuid sellest ei saa järeldada, et just kriminaalkaristuse faktist tulenevalt peaks isiku väärteokaristus liiklusalase süüteo eest olema liigi või määra mõttes oluliselt rangem, kui seda oleks kriminaalkorras karistamata isiku puhul. Uue süüteo toimepanemine katseajal laiemas mõttes näitab, et kriminaalhooldus ei ole isikule (veel) piisavat mõju osutanud ja isik ei ole loobunud süütegude toimepanemisest. Teisisõnu, isikust tuleneb uute süütegude toimepanemise oht. Oluline konkreetne asjaolu kohtu arvates see, et isik on liiklusalase samalaadse väärteo eest karistatud juulis 2023

rahatrahviga 360 eurot. Tegemist oli kiiruse ületamisega 37 km/h võrra, isik sõitis kiiruse ületamisega Tallinn-Narva mnt-l, ka praegusel juhtimisel liikus isik samal maanteel taas kiiruse ületamisega. Ehk lühikese aja on isik näidanud, et kiiruse režiimi kest el järgimisega esinevad tal tõsised raskused. Märkimisväärne, et käesolev tegu on dünaamika poolest võrreldes eelmisega ohtlikum kiiruse ületamine 64 km/h võrra. Menetlusalune isik on noor - autojuht, kel on esmane juhiluba ja vähene autojuhi kogemus. Kõik see näitab, et kuigi isik ei ole süsteemne liiklusalane rikkuja, küll tema liikluskäitumises kujuneb välja teatud muster – isik ei soovi järgida li kiiruse režiimi. Karistuse eesmärkide saavutamise seisukohalt on iklus antud juhul tähtsust omavad kohtu arvates kaks momenti esiteks, et noort saaks

– mõjutada oma liikluskäitumist muuta, ja teiseks, et teised liiklejad oleksid kaitstud isiku seadusevastaste tegevuste eest (ehk õiguskord oleks piisavalt kaitstud).

Kohus leiab, et karistuse eesmärkide arvestades on põhjendatud karistada juhtimisõiguse äravõtmisega. Menetlusalune isik peab olema teatud ajaks liiklusest kõrvaldatud, sest temast tuleneb juba käegakatsutav oht – esmase juhiloaga vähese kogemusega autojuht, kelle liiklusalane otsustusvõime ja õiged olukordadele ei ole veel nö karastatud, kihutab maanteel reaktsioonid kiirusega 154 km/h. Selle karistuse liigi kaudu saavutakse piisav mõju isiku liikluskäitumisele ja teiselt poolt kaitstakse teisi liiklejaid. Menetlusalune isik on noor liikleja nii vanuse kui ka kogemuse poolt ja lootust on, et on võimeline andma oma tegudele vastavat hinnangut, seega peab kohus võimalikuks isiku väärtegudes mõjutada ilma selleta, et tuleks kohaldada rangemaid karistuse liike.

Karistuse juhtimisõiguse äravõtmise määraks peab kohus põhjendatuks 5 kuud ehk sanktsiooniga ettenähtud karistuse liigi keskmisest määrast alla poole.

5 5 /

KOHTU MEETMED

I.P tuleb süüdi tunnistada LS § 227 lg 4 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada vastavalt sanktsioonile juhtimisõiguse äravõtmisega, tähtajaga 5 kuud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik