2-18-12324/93 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Määruse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12.09.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-12324

Tsiviilasi

Menetlustoiming

R.I (F.C) avaldus korraldada lepitusmenetlus

Lõpplahend hagita asjas

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohalik omavalitsus

Avaldaja R.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman

Puudutatud isik I F.C (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie

Kunila

Puudutatud isik II U.S (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Andreas Lunden

Tallinna Linnavalitsus

Ärakuulamise toimumise aeg 30.05.2022, 10.03.2023; 14.06.2023 (laps),

edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.

2.Muuta Harju Maakohtu 18.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12324 kinnitatud

R.I ja U.S vahel kompromissina kokkulepitud isa R.I ja lapse F.C suhtlemiskorda ning

määrata uus suhtluskord:

2.1. Kui isa ei viibi Eestis, suhtlevad laps ja isa järgmiselt:

2.1.1 Laps ja isa suhtlevad suhtlustarkvara Skype kaudu 2 korda nädalas ema

juuresolekul. Vanemad lepivad kirjalikult e-posti teel kokku suhtlemise päevades ja

kellaaegades vähemalt 1 nädal ette. Juhul, kui laps loobub suhtlemast isaga, siis emal ei

ole lubatud lõpetada vestlust arvutiprogrammis selleks, et isa vähemalt 15 minuti

jooksul pöördub lapse poole suhtlemise korraldamiseks.

2.2. Kui isa viibib Eestis, siis suhtlevad laps ja isa järgmiselt:

2.2.1.Iganädalaselt suhtlevad laps ja isa teisipäeviti ja neljapäeviti kella 18.00-st kuni

20.30-ni. Nimetatud päevadel võtab isa lapse kell 18.00 tema viibimiskohast ning

toimetab lapse tagasi hiljemalt 20.30 ema elukohta. Isa tagab lapse huviringides ja

muudel üritustel osalemise.

2.2.2.Iganädalaselt suhtlevad laps ja isa laupäeviti kella 15.00-st kuni 19.30-ni. Isa võtab

lapse kell 15.00 tema viibimiskohast ning toimetab lapse tagasi hiljemalt 19.30-ks ema

elukohta. Isa tagab lapse huviringides ja muudel üritustel osalemise.

2.2.3.Tähtpäevadel ning haiguse korral toimub lapse ja isa suhtlemine graafikujärgselt.

Haiguse korral võib kohtumine ära jääda, kui raviarst määrab lapsele voodirežiimi.

2.2.4. Isa teavitab ema Eestisse tulekust esimesel võimalusel, kuid vähemalt 1 kuu ette.

2.3. Vanemate vaheline suhtlus toimub kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis

(eelistatult e-kiri). Suhtluskorda puudutavad vanemate vahelised kokkulepped loetakse

sõlmituks kui vanemad kinnitavad teisele vanemale selle kokkuleppega nõustumist

sõnaselgelt kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis.

3. Käesolev kohtumäärus on sundkorras täidetav ja käesoleva kohtumääruse täitmise

rikkumise korral võib U.Sle määrata sunniraha täitemenetluse seadustiku (TMS) § 26¹

sätestatud korras.

Menetluskulude jaotamine

4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi

õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.

Kohtumäärusele edasikaebamise kord, kehtivus ja jõustumine

Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kätte

toimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kohtumäärus jõustub kui

seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse

jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.R.I (kohtumenetluses avaldaja ) esitas 22.11.2021 Harju Maakohtule avalduse

lepitusmenetluse algatamiseks. 30.11.2021 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja andis

avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 20.12.2021 esitas avaldaja parandatud avalduse.

Avalduse kohaselt Harju Maakohus kinnitas 18.10.2018 tsiviilasjas nr 2-18-12324 R.I

(edaspidi lapse isa) ja U.S (edaspidi lapse ema) vahel sõlmitud kompromissi. Vastavalt

viidatud kompromissile peavad isa ja laps suhtlema järgmiselt:

1.1. Kui isa viibib Eestis, suhtleb isa lapsega kahel tööpäeval nädalas. Isa võtab lapse

teisipäeviti ja neljapäeviti kell 17.30 lasteaiast ja viib koju 19.30. Kui laps lasteaias ei viibi,

võtab isa lapse lapse kodust. Kohtumiste juures viibib lapse ema või ema poolt nimetatud isik,

kuni laps ja isa harjuvad.

1.2. Isa viib koos emaga ühiselt lapse kolmapäeviti lasteaeda. Isa ootab maja ees alates 7.45.

1.3. Laupäeviti läheb isa lapsega ja lapse emaga kell 11.00 lapse kodust balletitundi, mis

kestab kuni 13.00, edasi suhtleb isa lapsega kuni 17.00 lapse ema juuresolekul.

1.4. Lapsevanemad peavad arvestama, et kokkusaamised peavad toimuma mõistlikult ja last

säästval viisil ning arvestades lapse vanust, soove ja päevarežiimi.

1.5. Kui isa viibib jõulu esimesel pühal Eestis, on tal õigus lapsega kohtuda vähemalt 3 h.

1.6. Kui mingil põhjusel isa ja lapse kohtumisi graafikus märgitud ajal ei toimu, lepivad

vanemad kokku ära jäänud kohtumiste asendamise.

1.7. Kui isa ei viibi Eestis, toimub isa ja lapse suhtlemine Skype teel kahel tööpäeval nädalas

kell 19.00- 19.30, päev lepitakse eelnevalt vanemate vahel kokku 1-2 päeva enne meili teel.

1.8. Lapse suhtlemine isaga Horvaatias toimub üks kord kahe aasta jooksul lapse ema

osavõtul korraga vähemalt 10 päeva, isa tasub lapse ema ja lapse edasi-tagasi sõidukulud ja

toidukulud. Jaanuarikuus ema ja isa lepivad kokku täpse reisi aja.

1.9. Lapse sünnipäeval on isal õigus lapsega kohtuda vähemalt 2 tundi.

Isa korduvalt pöördus ema poole lapsega suhtlusaja suurendamiseks kohtuväliselt, isa ja lapse

suhted kompromissi alusel suhtlemise ajal paranesid ja ilmselgelt suudaks laps suhelda isaga

kolmandate isikute juuresolekuta.

Seoses ema loobumisega lahendada tekkinud vaidlus lapse ja isa suhtlemise aja

suurendamiseks kohtuväliselt oli sunnitud isa pöörduma avaldusega kohtu poole 18.10.2018

kohtumäärusega kindlaks määratud suhtluskorra muutmiseks.

Septembris 2019, kui kohus toimetas lapse emale lapse isa avalduse tsiviilasjas 2-19-10498,

ema katkestas kohe lapse isaga igasuguse suhtlemise. Lapse ema hakkas aktiivselt välistama

lapse isaga suhtlemist, olles välja mõelnud erinevaid põhjusi sh määras nõudlikult lapsega

suhtlemise tingimuseks isa poolt vene keele selgeks õppimise.

Lapse ema püüdis vähendada isa ja lapse koosviibimise aega, nt teisipäeviti isa sai suhelda

lapsega 40 minutit või nt alles 11 minutit maja ümbruses jalutada. Neljapäeval võis ema

keelduda kohtumast, kuna laps käis tol ajal eelkoolis. Laupäeviti lapse ema võimaldas isal

kohtuda lapsega, kuid kohtumine oli mitte täiemahuline ja siis võis järgneda keeldumine

järgmisest kohtumisest. 01.10.2019 kestis lapse ja isa kohtumine 16 minutit. Vastavalt

18.10.20218 kompromissi kinnitava kohtumääruse resolutsiooni punkti 1.1 peab kestma lapse

ja isa kohtumine 2 tundi. 03.10.2019 kohtumist ei toimunud. 05.10.2019 kestis kohtumine

kellast 11:00 kuni 13:00. Kohtumise aja hulka kuulus lapse balletitund ja bussiga sõit koju.

18.10.20218 kompromissi kinnitava kohtumääruse resolutsiooni punkti 1.3 lapse ja isa

suhtlemine peab kestma kella 11:00 kuni 17.00.

08.10.2019.a kestis lapse ja isa kohtumine 11 minutit. Vastavalt 18.10.20218 kompromissi

kinnitava kohtumääruse resolutsiooni punkti 1.1 kestab lapse ja isa kohtumine 2 tundi.

21.10.2019 kohtumisel Tallinna linnaosa valitsuse sotsiaaltöötaja juuresolekul avaldas lapse

ema, et kompromissiga ettenähtud kohtumised teisipäeviti ja neljapäeviti enam toimu.

Eeltoodust tulenevalt rikub lapse ema 18.10.2018 kompromissi kinnitava määruse

resolutsiooni punkte 1.1., 1.2. ja 1.3.

Alates nimetatud ajast ei toimi isa ja lapse suhtlemine mingil viisil: laps ei ole kättesaadav

isale Skype kaudu, kui isa ei viibi Eestis (on ettenähtud 18.10.20218 kompromissi kinnitava

kohtumääruse punktiga 1.7.) ning kui isa viibib Eestis, siis kohtumised ei toimu ema poolt

väljamõeldud põhjuste tõttu. Lapse ema ei toeta kuidagi lapse ja isa suhtlemist Skype kaudu

ning väljavõtetest on näha, et lapse Skype konto ei ole aktiivne isa helistamise ajal. Seega

rikub lapse ema kestvalt 18.10.20218 kompromissi kinnitava kohtumääruse resolutsiooni

punkti 1.7.

25.04.2021 teatas lapse ema, et tema ei kavatse soodustada lapse ja isa suhtlemist Horvaatias.

18.10.2018 kompromissi kinnitava määruse resolutsiooni punkti 1.8. järgi peab lapse ja isa

suhtlemine toimuma Horvaatias üks kord 2 aasta jooksul 10 päeva kestel. Lapse ema poolt on

see resolutsiooni punkt rikutud, sest laps alates viidatud kompromissi sõlmimise hetkest ei

olnud ühtegi päeva Horvaatias isa juures viibinud. Lapse ema ei kavatsegi eelviidatud

18.10.2018 kompromissi kinnitava määruse resolutsiooni punkti täita.

Isa leiab, et eelnimetatud olukorras, kus lapse ema rikub suhtlemist puudutavat 18.10.2018

määrust, on olemas TsMS § 563 lõikes 1 nimetatud eeldused lepitusmenetluse läbiviimiseks,

mille raames tuleb muuta suhtlemist puudutavat 18.10.2018 määrust. Lapse isa esitas

ettepanekud kindlaksmääratud suhtlemiskorra muutmiseks.

Lapse ema poolt suhtlemiskorra eelkirjeldatud rikkumine on alus selleks, et kohaldada

sunnivahendeid. Selleks, et tagada lahendi täitmine, tuleb kohtulahendi resolutsioonis ette

näha ka see, mis saab juhul, kui ema jätab vabatahtlikult lapse ja isa suhtlusest ilma.

Avaldaja palus kohtul algatada lepitusmenetlus ja lepitusmenetluse ebaõnnestunuks

tunnistamisel muuta Harju Maakohtu 18.10.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-12324

kindlaksmääratud suhtlemiskorda vastavalt avaldaja ettepanekutele. Tulenevalt TsMS § 563

lg 7 p 1 ja lg 8 ning TMS § 2 lg 1 p 1 tunnistada käesolevas asjas tehtud määrus

täitedokumendiks.

Hoiatada U.St, et kui ta ei täida Harju Maakohtu käesolevas asjas tehtud määrust, võib R.I

kohtutäituri poole pöörduda, et kohtutäitur alustaks käesoleva määruse kui täitedokumendi

alusel täitemenetlust ning teeks täitetoiminguid lapsega suhtlemise võimaldamiseks TMS §

179 ja TMS § 183 järgi, sh TMS § 26¹ sätestatud korras on kohtutäituril õigus määrata U.Sle

sunniraha.

Lapse isa täpsustas suhtluskorra ettepanekuid 23.03.2023 menetlusdokumendis.

2. U.S (ema, kohtumenetluses puudutatud isik) vastuse kohaselt avaldaja eksitab ja valetab

kohtule. Avaldaja peale 2-18-12324 kompromissi kinnitamist juba järgmisel päeval ütles, et

talle selline variant ei sobi. Siis esitas vähem kui ühe aasta möödudes avaldaja suhtluskorra

muutmise taotluse, mida on kohus menetlusse võtnud nr 2-19-10498. Kõik avaldaja väited

olid pajasõnalised ning ei vastanud tegelikkusele. Pärast ts asjas nr 2-18-12324 kompromissi

kinnitamist ei ole oluliselt muutunud ega kuidagi paremaks läinud. Kõik kohtumised on

toimunud ema juuresolekul, kes oli kohtumise organisaator ja tõlk. Isalt ei tulnud sisuliselt

mingid toetust ja initsiatiivi lapsega kontakti arendamiseks. Kõik avaldaja eelpoolt toodud

sõnad sai ümber lükatud ts asjas nr 2-19-10498, mille raames oli kindlaks tehtud, et avaldajal

puudub lapsega usaldusväärne side, kontakt ja kõige tähtsam ühine suhtluskeel. Seda oli

pikalt arutatud asja nr 2-18-12324 raames.

Avaldaja muutis oma taktikat ning ütles kohtule, et ema takistab tal lapsega suhtlemist, kuid

tõendeid selle kohta ei esitatud. Kõik oli tema poolt väljamõeldud või valesti interpreteeritud.

Avaldajal ükskõik mis toimuks, siis süüdi on ema, kes takistab isal lapsega suhtlemast. Ts asja

nr 2-19-10498 raames olid korduvalt viidud läbi erinevad kohtumised isa koos lapsega,

spetsialistid aitasid luua lapsega uuesti kontakti, kuna isa elab väljaspool Eesti ja käib siin

vaid kui talle on vaja. Vanemad käisid inglise keelt kõneleva perelepitaja juures ajavahemikul

2019-2020, samuti olid kohtumised kohalikus omavalitsuses koos lastekaitse töötajaga aastal

2019, kus 3 tunni jooksul ema U.S ja lastekaitse töötaja pakkusid isale erinevaid suhtlemise

graafikuid ning variante. Isale ei sobinud mitte midagi. Isa peamine seisukoht oli, et kõik

peavad talle organiseerima lapsega kohtumised. Tal on õigus ja muud asjad isa ei huvita. See,

et tal on kohustused ta ei mäleta ja või ei tea. Samuti isa käitumine, mille kaudu ta kohustab

ema ja lastekaitse ning perekeskuse ametnikke last tema tahte vastaselt ja jõuga isaga

suhtlema ei ole lapse huvides. Äkki probleem on isas, kellele need kohtumised on vaja vaid

selleks, et segada oma lapse ja tema ema elu. Äkki isa keelebarjäär ikka ei ole läbitud isa

poolt.

Isa ründamise taktika seisneb sellest, et kogu aeg nõuda lapse emalt ja riigilt lastekaitse

kaudu, et kõik peavad talle organiseerima ja tagama suhtlemist lapsega.

Aastal 2019 lapsel algas eelkool, kus laps pidi käima kaks korda nädalas. Eelkool sattus

osaliselt päevale, millal oli isa suhtlemise päev, sellega isal oli võimalus võtta osa lapse

haridusprotsessist, kuid otsest huvi isa ei ole näidanud. Ema pakkus isale laupäeval alustada

kohtumisi ühe tunni võrra varem, et isal oleks võimalik lapsega suhelda enne huviringi algust,

ehk laps veel ei ole nii väsinud. Samuti pakkus ema isale kohtumiseks teine päev, kuna

neljapäeval oli eelkool, kuid avaldaja lastekaitse ametniku juuresolekul sellest keeldunud. Ta

ütles, et olemas kohtu dokument ja sellest tuleb lähtuda.

Kõik isa ja lapse kohtumised kunagi ei ole lõppenud ema tahtmisel või ema poolt. Laps ise on

palunud kohtumine lõpetada kuna ta oli väsinud ja soovis koju minna. 2018.a kompromissis

oli sõnastus, et kohtumine algab ja lõpeb lapse palvel ja soovil. Ehk, kui laps ei soovinud

enam siis kohtumine oli lõpetatud.

Avaldaja oli Eestis aastal 2020 kaks korda. Iga korra pikkus oli 1 kuu, kuid samal ajal puhkus

oli 2-3 kuud. Sel ajal, kui avaldaja oli Eestis, siis pooled käisid perelepitaja H.N juures.

(tegelikult poolte vahel juba käis lepitusmenetlus ja/või oli kasutatud erinevad vahendid,

selleks, et isa lõppude lõpuks saaks aru, et tema kohustus lapsega ühine keel leida, kuid edasi

on kõik tema töö). Lisaks põhigraafiku järgsetele kohtumistele isa sai lapsega veel täiendavad

kohtumised perekeskuses.

Aastal 2021 avaldaja käis üks kord Eestis, kuid ta oli teavitatud, et Eesti kohe läheb kinni, uue

karantiini oht. Isale edastati pressiteated jne. Selle peale avaldaja kirjutas, et teda ähvardatakse

ning takistatakse lapsega suhtlemas. Avaldaja ei kuulanud, mida talle öeldi ja tuli Eestise.

Istus karantiinis 2 nädalat, siis oli mõni kohtumine ning avaldaja jäi Covidisse. Kuna kokku

aastal 2021 isa oli Eestis vaid 1 kuu, siis graafiku järgseid kohtumisi oli vähe.

Avaldaja Eestis viibimise ja lapsega kohtumise graafik 2018-2021

Aasta

Viibimise ajavahemik

Eestist äraminek

Kohtumiste arv

2018

8/10/2018

14/11/2018

2019

05/02/2019

26/02/2019

2019

27/04/2019

05/06/2019

2019

21/09/2019

24/10/2019

2020

14/01/2020

16/02/2020

7 + 1 perekeskuses

2020

30/07/2020-13/08/2020 – karantini lõpp

17/09/2020

+

perekeskuses

2021

12/03/2021 -20/03/2021 – karantini lõpp

22/04/2021

03/04/2021-13/04/2021 – R.I haigus COVID

Avaldaja kogu aeg kaebab ema peale lastekaitsele, sotsiaalametnikele. Samuti ta käis ja pidas

vaidlusi administratsiooni ja Fertilitase kliiniku peaarstiga (F.C LOR raviarts). Avaldaja tuli

kooli eirates koolireeglid, karantiini jne. Ilma aluseta hakkas õpetajaid küsitlema, hoidis neid

kinni, mille pärast õppetundidega alustati hiljem. Õpetajad ei saanud aru millise eesmärgiga

isa kooli tuli. Terve klass pidi ootama, kui õpetaja vastab isa küsimustele. Kuna avaldaja

soovis teada kõike ja kohe. Üldjuhul sellised külastused tehakse kokku leppides

õppepersonaliga. Avaldaja oli teadlik kooli reeglitest, kuid eiras neid tulles millal tahtis ja

millal talle oli mugav. Samuti isa ei teavitanud sellest kooliõpetajat. Emale helistati kooli

administratsioonist ning kaevati isa käitumise peale. Üldjuhul enamus suhtlust toimub kas e-

kooli või muude kanalite vahel. Niisama huvi pärast kooli tulek ei ole põhjendatud.

Sotsiaalametnikud olid teadlikud R.I käitumisest.

10.02.2020 korraldati ümarlaud Lasnamäe linnaosavalitsuses, kuna lapse isa kirjutas kaebuse

ema peale Sotsiaalministeeriumi. Kohtumine oli inglise keeles, mis veel kord tõendas, et isa ei

valda vene keelt. Isale järjekordselt selgitati vajadust tema ja lapse vahel usaldusväärse

kontakti loomiseks. Pakuti talle kuidas ta peab lapsega suhtlema, et teenida lapse usaldus.

Pakuti juhuslikult 2 minutiline kohtumine kaubakeskuses, kus ta pidi lapsele selgitama

vähemat kahe lausega, miks ta nii harva temaga kohtub, kuidas ta last armastab ja igatseb.

Eesmärk oli, et isa saaks aru sellest, et otse last survestada ei ole mõtet ja ei ole vajalik last

sundida midagi tegema. Kahjuks kõik mida isale räägiti kohtumisel ei läinud läbi, kuna isa

lihtsalt ei ole seda teinud. Isa jätkas survestamist ja nõudis kohtumisi nii nagu oli graafikus

kirjas. Isa ei saa aru, et lapsega suhtlemine on loominguline protsess, seal ei saa olla nii nagu

isa tahab. Seega kõik ema, lastekaitse ja sotsiaalameti töötajate jõupingutused ei andnud

tulemust.

Aastal 2018-2020 F.C ja tema lähisugulased olid haiged, kahjuks ei saa haigusele öelda, et

hetkel on isaga kohtumise päev, kus haigena ei tohi olla. Haigus on loomulik asi. Ajal, kui oli

võimatu kohtuda füüsiliselt väljastpoolt korterit, siis isa sai lapsega kokku korteri esikus.

Seega mingid takistusi talle ei ole tehtud.

Ema pidevalt on lapsega rääkinud, selgitanud ja motiveerinud last isaga suhtlema. Laps

keeldub suhtlemast oma äranägemise järgi. Ema on lapsele selgitanud, rääkinud isa ja tema

suguvõsa kohta, näitas pilte Horvaatiast, rääkis kus ja kellena isa töötab. Laps kõike seda teab,

kuid ema isiklik arvamus, et seda pidi isa selgitama. See on see koht, kus isa peab lapsele

selgitama ja rääkima enda elust. Kui see tuleb ema käest, siis laps ei võta seda vastu. Ema

isiklik arvamus on, kui isa valdaks vene keelt ja räägiks lapsele oma elust, tööst, suguvõsast

ise, siis see annaks tunduvalt rohkem tulemust. Kahjuks isa võtab suhtlemist lapsega nagu

kokkulepitud ajalist kohustust. Isa ei võta seda armastusega. Ta ei saa aru, et kui ta ei räägi

lapsega arusaadavalt siis laps ei ole temast huvitatud. Lapsega suhtlemine on oskus, mis tuleb

praktikaga.

Oli kokkulepitud Skype kõned, kus ema tõlkis lapsele ja üritas aidata lapsel isaga suhtlemast.

Laps keeldus suhtlema Skype kaudu, laps väga negatiivselt suhtus sellisesse suhtlemise viisi.

Sundida last suhtlema monitoris oleva pildiga, kus on isik keda laps ignoreerib, on võimatu.

Isa ei ole suuteline kontakti looma, laps ei saa temast aru. Laps on ema teadmata kas

blokeerinud ja/või kustutanud avaldaja konto enda programmides. Ema pidi taastama

olukorra, kuna sai sõimata isa käest, et ema takistab lapsega suhtlemast. Pärast järjekordset

kõnet F.C kustutas isa uuesti. Ema järjepidevalt teavitab last, millal nädalas isa peab

helistama, samuti helistamise päeval ta täiendavalt tuletab lapsele meelde, et isa peab

helistama ning palub ta kõnele vastata.

Perekeskuses kohtumised olid isa teisel tulekul Eestisse. Iga nädal pidid ema ja tema

lähedased muutma oma plaane, et viia laps kohtumisele perekeskusesse. Perekeskuses

kohtumised toimusid tööpäeval, seega nad pidid oluliselt muutma elurütmi. Kokku oli 4

kohtumist. Pere keskuses laps oli väga heas kontaktis perekeskuse töötajaga, nemad on

professionaalid, oskavad ja teavad, kuidas lapsega kontakti luua. Laps ei näidanud suurt tahet

seal käia, kuid pidi lähtuma soovitust ja graafikust. Perekeskuse töötajad kasutasid väga

aktiivset mängude taktika, kui laps oli mängus ja mängust väga erutunud, siis nad lülitasid isa

osavõtu sisse. Viimasel kohtumisel, see oli lapse teine koolinädal, laps oli väga väsinud,

halvas tujus ning ei soovinud sõita perekeskusse, kuid ema ei saanud keelduda kartes, et isa

hakkab uuesti kaebusi kirjutama. Keskuses töötajad proovisid tavapäraselt last liikuma panna

ja suhtlema, kuid said väga karmi keeldumise, mistõttu kohtumine peatati.

Täiendavalt lähtudes lastekaitse soovitusest ja suunistest laps on käinud aastal 2021

perekeskuses oleva psühholoogi juures, kes tegi kindlaks, et tegemist on iseseisva ning

otsustusvõimelise lapsega, kes on kindel oma tegudes ja tahetes, laps on emotsionaalselt

stabiilne ning mingid mõjutuse viited ja faktorid puuduvad.

Aasta jooksul, kui isa oli Tallinnas, olid toimunud kohtumised perelepitaja juures. Kohtumisel

peamiselt rääkis isa, kes kogu aeg meenutas minevikku. Oli selline tunne, et ta elab

minevikus. Samuti ta pidevalt selgelt ei lõpetanud oma juttu, siis ema pidi selgitama

psühholoogile mida ta silmas pidas. Isa ei paku midagi selleks, et parandada midagi olevikus

ja tulevikus, aga aeg jookseb, laps kasvab, seega isa ülesanne oli aru saada, et ta peab praegu

aktiivselt tegelema lapsega, looma kontakti, teenima usaldusväärsust, aga selleks on vaja

lapsega rääkida. Mingid mänguasjad ei too seda, vaid suhtumine. Kahjuks perelepitaja

soovitusi isa ei ole aktsepteerinud ning jätkas kirjade ja kaebuste kirjutamisega eesmärkiga

tekitada uut konflikti. Isa ei saanud aru perelepituse menetluse eesmärgist. Talle ei jõudnud

kohale, et talle selgitatakse, kuidas ta peab praegu suhtlema ja mida ta peab tegema, selleks et

lapse usalduse teenima. Talle selgitati, miks ja kuidas ta peab emaga suhtlema, millise

eesmärgiga. Samuti talle tehti selgeks, et nüüd kaks vanemat peavad jõudma kompromissele

ja oskama leida lahenduse situatsioonis, kus on küsimusena lapse kasvatamine. Kahjuks isa

sellest ei saanud ja/või ei soovinud aru saada. On olemas vaid üks arvamus, see on tema

arvamus ja soov, kõik teised peavad tegema nii nagu tema tahab, teiste arvamused ja soovid

ta ei aktsepteeri.

Iga kord kui isa jõuab Eestisse algab kaebuste terror. Saadetakse provokatiivseid kirju, kus

koopias on kõik R.I advokaadid, sekretärid, lastekaiste, sotsiaaltöötajad, lepitajad ja kohus.

R.I mõtleb välja enda peas mingi loo ja siis teeb sellest probleemi, võttes aluseks väidetava

takistuse lapsega suhtlemiseks. Ta millegipärast ei saa aru, et enne kui ta Eestisse jõuab oleks

hea lapsega suhelda, teavitada, et ta tuleb, ette valmistada. Isa, kes oskab teenida oma lapse

usalduse ja lapsel temaga on hea, kunagi ei jälgi kui palju on laps temaga, siis samuti lapsel ei

teki vajadust kohtumist katkestada. Isaga ei ole võimalik midagi kokku leppida. Isa leiab, et

kui ta tuleb, kõik peavad jätma oma tavapärase elu ja jooksma tema ümber, kuna ta tuli vaid

kuuks ja ta tahab ühe kuuga teha sama palju, mida ta pidi tegema 6 kuuga.

Eeltooduga on kindlaks tehtud, et tegelikult kõik mida oleks võimalik käesolevas asja

lepitusmenetlusena läbi viia on juba tehtud. Lepitusmenetluse läbiviimine ei ole põhjendatud.

Avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Kui kohus leiab, et alused läbi vaatamata jätmiseks

puuduvad, jätta avaldus rahuldamata.

Ema esitas seisukohad isa pakutud suhtlemiskorra kohta ja esitas enda nägemuse võimalikust

suhtlemiskorrast, mida täpsustas 24.03.2023 menetlusdokumendis.

3. Lasnamäe Linnaosa Valitsus teatas, et alates 2018. aastast on R.I korduvalt pöördunud

kohtu poole alaealise lapse F.Cga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, kindlaksmääratud

suhtlemiskorra muutmiseks ja praegu lepitusmenetluse algatamiseks. Selle aja jooksul on

erinevate spetsialistide poolt toimunud mitmeid vestlusi R.I, U.S ja nende ühise lapse F.Cga,

teostatud kodukülastusi nii F.C ja tema ema elukohta, kui ka R.I elukohta Tallinnas.

R.I Eestis viibimise ajal 2018. aastal Harju Maakohtu 26.04.2018 kohtumääruse tsiviilasjas nr

2-18-4002 kohaselt toimusid isa ja lapse kohtumised 22.05.2018, 29.05.2018 ja 05.06.2018

sotsiaaltöötaja juuresolekul väljaspool tööaega. Teenus oli tasuline ning kulutused kandis R.I.

Hiljem selgus, et isa ei soovi maksta sotsiaaltöötaja juuresoleku eest, millest tulenevalt tegi

Lasnamäe Linnaosa Valitsus vanematele ettepaneku korraldada lapsega kohtumisi tööaegadel

ja lastekaitse spetsialisti juuresolekul. Antud ettepanekuga olid vanemad nõus. Seega isa ja

lapse kohtumised lastekaitse spetsialisti juuresolekul toimusid 03.07.2018, 10.07.2018,

17.07.2018 ja 23.07.2018. Perioodil 12.06.2018 - 30.06.2018 kohtumisi ei toimunud, kuna isa

ei viibinud Eestis.

Vestlus mõlema vanemaga lastekaitse vanemspetsialisti juuresolekul toimus 23.09.2019 kell

16.30 - 20.30 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse hoones vene keeles, kasutades Google translate

programmi. Mõnedest teemadest üritas isa vene keeles aru saada. Omavahel suhtlesid

vanemad inglise keeles. Nelja tunni pikkuse vestluse jooksul lastekaitse vanemspetsialisti

kaasabil ei suutnud vanemad kompromissini jõuda ega saavutada kokkuleppeid isa ja lapse

suhtlemiskorra küsimuses.

Vastavalt Harju Maakohtu 13.12.2019 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusele tsiviilasjas

nr 2-19-10498 suunas Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse

talitus 18.12.2019 lapse F.C lahus elava vanemaga suhtlemise korraldamise teenusele Tallinna

Perekeskusesse. R.I Eestis viibimise ajal esmakohtumine vanematega Tallinna Perekeskuses

toimus 29.01.2020. Isa ja lapse kohtumised Tallinna Perekeskuses toimusid kahe

sotsiaaltöötaja juuresolekul viis korda, 14.02.2020, 17.08.2020, 24.08.2020, 31.08.2020 ja

08.09.2020. Teenuse osutamine lõpetati, kuna R.I lahkus Eestist 17.09.2020. Lasnamäe

Linnaosa Valitsuse lastekaitse vanemspetsialist tegi 03.03.2021 uue suunamise lapse ja

lahuselava vanema kohtumiste teenusele vastavalt Harju Maakohtu 13.12.2019 esialgse

õiguskaitse kohaldamise määruse tsiviilasjas nr 2-19-10498 punktile 1 ning vanemate

taotlustele selle teenuse jätkamise vajaduse kohta. Tallinna Perekeskuse töötajad teavitasid

vanemaid, et alates 11.03.2021 rakendab valitsus Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks

rangeid piiranguid vähemalt kuuks ajaks ning sellest tulenevalt osutab Tallinna Perekeskus

lahuselava vanema ja lapse kohtumise teenust vaid vältimatu vajaduse (hädavajaduse) korral.

Nad palusid vanematel lapse huvide vaatenurgast lähtuvalt hinnata vältimatu vajaduse

olemasolu, leppida omavahel kokku järgmise kohtumise asjaolud ning teavitada neid, millises

ajavahemikus nad isa ja lapse kohtumisi korraldada soovivad. R.I saabus Eestisse 12.03.2021,

kuid vanemad Tallinna Perekeskuse töötajale isa ja lapse kohtumise ajast teada ei andnud,

mistõttu isa ja lapse kohtumisi Tallinna Perekeskuses enam ei toimunud.

Vanemad on samuti pöördunud lastekaitse vanemspetsialisti soovitusel perelepitaja H.N poole

kokkuleppele jõudmise eesmärgil. Vanemate vahelised kohtumised toimusid 07.02.2020,

14.08.2020, 04.09.2020 ja 14.09.2020 inglise keeles. Teenus oli tasuline ning kulutused

kandsid mõlemad vanemad.

R.I pöördus 13.01.2020 Sotsiaalkindlustusameti poole palvega võtta tema juhtum SKA

järelevalve alla. Seoses vanema pöördumisega korraldati ja toimus Sotsiaalkindlustusameti

algatusel võrgustikukohtumine 10.02.2020 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse hoones. Kohtumisel

võtsid osa lapsevanemad, ema esindaja, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna juht ja

konsultant, Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse talituse juhataja ja vanemspetsialist.

Kohtumine toimus inglise keeles. R.I esindaja teine pöördumine Sotsiaalkindlustusameti

poole oli 26.02.2021 seoses Tallinna Perekeskuses lapse ja lahus elava vanemaga suhtlemise

korraldamise teenuse osutamise taastamisega R.I Eestisse saabumise ajal, mis oleks mõlema

vanema kinnitusel teenuse jätkamise vajaduse kohta perele tagatud ka ilma SKA sekkumiseta.

Aastate jooksul pere aitamiseks ja toetamiseks on kaasatud erinevaid spetsialiste, perele on

osutatud sobivaid teenuseid isa ja tütre vahelise kontakti loomiseks ja taastamiseks, kuid

olukord ei muutu. Vanemad ei suuda ikka omavahel lapsega suhtlemise osas kokkuleppele

jõuda. R.I pidevad pöördumised kohtusse avaldavad negatiivset mõju usalduslikule ja

lugupidavale suhtlemisele lapse emaga. U.S on korduvalt teatanud, et kohtumenetlused on

kulukad, võtavad palju aega ja jõudu. Selle asemel oleks produktiivsem suunata jõupingutusi

lapsega suhtlemise taastamiseks. Lapse ja isa vahel ikka puudub emotsionaalne side, laps on

kartlik, ei lähe kontakti. Tundub, et reguleeritud ja sunniviisiline suhtluskord traumeerib last

ja tõukab F.Ct isast veelgi eemale. R.I on korduvalt soovitatud muuta lapsega suhtlemise

taktikat paindlikumaks arvestades lapse soovide ja arvamusega. Järjekordne pöördumine

kohtusse ei tekita lapses usaldust, armastust ja soovi kohtuda ja suhelda isaga.

Lastekaitse vanemspetsialist kaotab juba usalduse ja kontakti tüdrukuga, rääkimisest ja nende

vestluste põhjuste selgitamisest. Vesteldes 11.03.2021 F.Cga lastekaitse vanemspetsialistil ei

õnnestunud lapse arvamust välja selgitada, kuna tüdruk ei vastanud küsimustele ega osalenud

dialoogis. Vestluse ajal, kui isa teema tõstatati, F.C vaikis, kuid jätkas joonistamist või varjas

oma nägu kätega või peitis end ema sülle. Vaid ühe lausega ütles F.C, et ei taha isaga

kohtuda.

Lapse võõrandumist isast süvendab ka asjaolu, et R.I viibib Eestis vaid piiratud ajavahemikel

ning COVID-19 põhjustatud koroonaviiruse leviku tõttu maailmas, sealhulgas Eestis on

reisimine piiratud, tingimustega või ebaturvaline.

R.I 20.12.2021 kohtule esitatud täiendatud avalduse alusel, Lasnamäe Linnaosa Valitsus

teatab, et Tallinna Perekeskus ei osuta lapse ja lahuselava vanema videokohtumisi Skype ega

muu tarkvara kaudu. Lastekaitse vanemspetsialist on vanematele varem soovitanud kasutada

superviseeritud lapse ja lahuselava vanema videokohtumist, mis on korraldatud MTÜ Vaiter

poolt, kuid nõuannet ei järgitud.

Oma avalduses R.I palub korraldada lapse ja isa kohtumisi Tallinna Perekeskuses kaks korda

nädalas ühe tunni jooksul kell 16.30-17.30 Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötaja juuresolekul.

Lasnamäe Linnaosa Valitsus teatab, et lapse ja isa kohtumised Tallinna Perekeskuse ruumides

toimuvad sagedusega kuni üks kord nädalas ühe tunni jooksul kahe sotsiaaltöötaja

juuresolekul. Kokku on võimalik korraldada kuni 12 kohtumist, mis toimuvad esmaspäevast

reedeni kokkulepitud ajal ajavahemikus 09.00-16.30. Teenusele suunab lapsevanemaid

kohaliku omavalitsuse lastekaitse spetsialist. R.I ja F.C kohtumised toimusid juba viis korda

ja suunamine kehtib.

Oma avalduses R.I nõuab, et tema ja lapse viibimise juures oleks kohal ja Horvaatia reisil

osaleks ka lapse ema. Selgus, et U.S ei takista last isaga suhtlemast ja kohtumast, kuid ei taha

enam kohal viibida, kui isa lapsega kohtub ega Horvaatiasse sõita. Suhtluskord määratakse

lapse ja lahuselava vanema vahel, seega ei saa lastekaitse vanemspetsialist sundida U.St

osalema isa ja lapse kohtumistel.

Lähtudes ülaltoodust ning võttes arvesse käesolevaks ajaks kogutud informatsiooni selgub, et

R.Il ja U.Sl ei ole õnnestunud kokku leppida lapse ja lahuselava vanema suhtluskorra

küsimuses. Lasnamäe Linnaosa Valitsus teatab, et alates septembrist 2021 alustati

Sotsiaalkindlustusametis riikliku perelepitusteenuse pilootprojektiga, mille raames on

lapsevanematel võimalik saada perelepitusteenust tasuta. Teenust pakuvad perelepituse

baaskoolitusel õppivad spetsialistid oma superviseeritud praktika raames mitmetes kohtades

üle Eesti. Perelepitaja leidmiseks tuleb kontakteeruda otse koordinaatoriga L.Mga (M).

4. Lapsele määratud esindaja vestles lapsega tema kodust, harrastustest jms. Kui esindaja

küsis, kus elab ta isa, kogu lapse olek muutus kammitsetuks. Ta vastas, et Horvaatias ning

seejärel isa teemal kõnelemast keeldus. Nii esindaja kui ka lapse ema püüdsid lapselt küsida,

kas ta mingitel enda tingimustel ja viisil oleks siiski valmis isaga suhtlema. Kuid vastuseks oli

ainult eitus. Esindaja püüdis lapselt saada selgitust, miks ta isa suhtes nii tõrges on, kuid

tüdruk vaikis ning lõpuks hakkas lohutamatult nutma. Esindaja arvamus on, et lapse ja tema

vanemate elukorraldus, kus laps juba väikelapse east alates elas isast erinevas riigis ning

nende kohtumised olid harvad, juhuslikud ja põgusad, ei tekitanud lapse ja isa vahel mingitki

lähedus- või isegi tutvustunnet. Määravaks peab esindaja asjaolu, et nendel puudub tähtsaim

suhtlusvahend, milleks on ühine keel.

Kui kohus 2018.a aprillis esmakordselt lapse ja isa kohtumisi reguleeris, oli laps 4-aastane ja

emal oli teda võimalik nendele kohtumistele viia. Perekeskuse töötajate initsiatiivil korraldati

mänge, milles isa ja laps said koos osaleda teineteise kõnekeelt mõistmata. Kuid lähedustunne

nende vahel jäi tekkimata. Käesoleval ajal on F.C 8-aastane koolilaps, kes suudab oma tahet

väljendada ja ennast kehtestada. Esindaja arvates kõik katsed lapsega sel teemal arutada,

rääkimata veendumusest, tekitavad temas üha suuremat negatiivsust isaga suhtlemise suhtes.

Lapse ema selgitas, et ca viie aasta jooksul on ta osalenud isa-tütre kohtumistel tõlgina,

kusjuures tütar on apaatne, ei lasku isaga vestlusse ja ema sundimisel vastab isale ühe sõna

või lühikese lausega. Ema kinnitas, et tema võimuses pole tütre hoiakut isa suhtes muuta. Ka

ema arvates on barjäär lapse ja isa vahel saanud alguse sellest, et nad ei saa omavahel

verbaalselt suhelda.

Esindaja arvates on ema tütre ja tema isa suhtlemisele igati kaasa aidanud ja selles ise

osaledes keelebarjääri ületada püüdnud. Mitme aasta kestel on ta nii oma töö kui vabast ajast

isa soovil kohtumistel osalenud ja nende õnnestumiseks oma parima andnud.

Isa oleks saanud (ja võib olla pole selleks ka praegu hilja) õppida ära vene keele, et oma

lapsega suhelda. Esindajale on jäänud mulje, et isa kas ei mõista või ei taha mõista, et tal ei

teki oma lapsega mingit kontakti isegi temaga kohtudes, veel vähem Skype teel, kui ta ei saa

tütrega vabalt suhelda. Mitme aasta vältel toimunud surve ning erinevate

spetsialistidega/juristidega kohtumenetluste käigus toimunud vestlused on lapse psüühikale

halvasti mõjunud – kuuldes, et isa jälle temaga suhelda soovib, on ta pinges ja nutab. Esindaja

leiab, et lapse edasine survestamine kahjustab tema heaolu.

Juhul, kui käesolev lepitusmenetlus ebaõnnestub ja kohus teeb sellekohase määruse, on lapse

huvides suhtlusõiguse piiramine nii, et lapse ja isa kohtumised peatataks kuni F.C 12-

aastaseks saamiseni. Nende nelja aasta jooksul, mil laps ei tunneta enam talle avaldatavat

survet ja ühtlasi suudab vanemaks saades oma perekonnas tekkinud olukorda ja selle põhjusi

paremini mõista, võib ta suure tõenäosusega soovida oma isa tundma õppida. Kui isa

tõepoolest tahab oma tütrega suhelda ja lähedaseks saada, siis on need aastad talle täiendavaks

võimaluseks vene keele õppimiseks.

5. R.I kohtule esitatud arvamuses oli seisukohal, et lapsele määratud esindaja avalduse osas

seisukoha kujundamisel ei järginud lapse parimatest huvidest juhindumise põhimõtet.

Määratud esindaja seisukoht ei rajane tuvastatud asjaoludel, vaid U.S ja Lasnamäe

Linnaosavalitsuse töötajate sõnadel. Määratud esindaja ei soovinud suhelda R.Iga, leides

põhjendamatult, et temal pole ühist suhtluskeelt, määratud esindaja nimetatud põhjus on

otsitud. R.Il on lepinguline esindaja advokaatide hulgast ning advokaadibüroo töötajad

saaksid olla abilisteks määratud esindaja ja R.I suhtlemisel. Samuti R.I oskab ennast

väljendada vene keeles, mida tõenäoliselt oskab ka lapsele määratud esindaja. On ilmselge, et

lapsele määratud esindaja suhtub R.Isse ebaobjektiivselt, mis takistab määratud esindajal

ilmselgelt esitleda kohtule lapse parimaid huvisid. Ei ole üldse selge, mis asjaolud lubasid

määratud esindajal asuda seisukohale, et lapse ja isa vahel ei ole olnud tekkinud lähedased

suhted ja, et lapse ja isa kohtumised olid juhuslikud ja põgusad. R.I esitab kohtule videod,

millelt on tuvastatav, et lapse ja isa vahel olid olnud väga soojad ja armsad suhted. R.I käitus

vastavalt käesolevas tsiviilasjas sõlmitud kompromissile. U.S tegevuste tõttu on laps R.Ist

võõrdunud, mis ei ole aga lapse parimates huvides. U.S sihipäraselt takistab aastast 2018

lapse ja R.I suhtlemist ning R.I juba viiendat aastat otsib abi oma lapsega suhelda saamiseks

nii kohtult kui ka lastekaitsetöötajatelt. Määratud esindaja seisukoha kujundamisel jättis

täielikult arvestamata nii rahvusvaheliste õigusaktide kui ka Eesti riigisiseste õigusaktidega

lapsele tagatud õigust säilitada oma isiklikud suhted lahus elava isaga. Isegi asjaolu, et R.I ei

oleks osanud vene keelt üldse, ei anna mingit põhjust piirata R.I suhtlusõigust lapse suhtes.

R.I ei ole ohtlik lapse jaoks ning tema ei ole kunagi ohustanud lapse heaolu. Vastupidi, R.I

tegi kõike endast sõltuvat, et olla lapsega koos rohkem aega, jäi elama Eestisse ja isegi hakkas

õppima vene keelt nagu nõudis seda U.S Asjaolu, et R.I nõuab lapsega suhtlemist, ei ole

eelduseks piirata R.I suhtlusõigust lapse suhtes. Vastupidi, 5 aasta jooksul on saanud

tõenäoliseks see fakt, et U.S sihipäraselt kahjustas lapse ja R.I suhteid, mille tagajärjel

võõrdus laps oma isast. Seega leiab R.I, et määratud esindaja seisukoht ei rajane ühelgi

õigusnormil ega kohtupraktikal ning ilmselgelt määratud esindaja lähtub eelkõige lapse ema

U.S huvidest, aga mitte lapse huvidest ja õigusest säilitada oma isaga suhteid. Sel põhjusel

avaldaja palub jätta arvestamata lapsele määratud esindaja seisukohta lapse ja R.I suhtlemise

reguleerimise osas.

R.I pöörab kohtu tähelepanu asjaolule, et kogu U.S seisukoht koosneb R.I mustamisest. U.S

poolt esitatud asjaolud on moonutatud ja tõendamata. Seisukohas U.S poolt pakutud

suhtlemiskord ei ole täidetav eelkõige põhjusel, et R.I ei viibi Eestis püsivalt, vaid tuleb

Eestisse vaheldumisi 2 kuuks, et suhelda lapsega. Samuti märgib R.I, et U.S pakutud

suhtlemiskord on näilik ning on selge, et U.S eesmärk näidata kohtule, et tema justkui toetab

lapse ja R.I suhtlemist. Kusjuures pakub U.S sellist suhtlemiskorda, mis oleks võimalik täita

tingimusel, et R.I peab püsivalt viibima Eestis. Samas viitab U.S enda poolt pakutavas

suhtlemiskorras, et kogu suhtlemise kulg peab rajanema lapse soovil. R.I pöörab kohtu

tähelepanu, et kõik toimumata kohtumised või suhtlemine SKYPE kaudu on U.S põhjendanud

lapse ebasooviga. On tõenäoline, et U.S jätkab valitud viisi takistada lapse ja R.I suhtlemist.

Muuhulgas märgib R.I, et laps sõltub U.S positsioonist, sest laps on U.Sga sõltuvussuhetes

ning kindlasti tekkib lapsel lojaalsuskonflikt. Lapse ebasoovi on tekitanud U.S Lapsel pole

mingit põhjust mitte soovida suhelda R.Iga, sest R.I ei ole kunagi teinud mitte midagi halba

või ohustavat lapsele. U.S seisukohast on tuvastatav, et U.Sl pole valmidust koostööks R.Iga

ning samuti ei soovi U.S austada nii lapse kui ka R.I õigusi ja huve. U.S takistab varem

sõlmitud kompromissi täitmist ja suunab lapse igal pool väita, et tema (laps) ei soovi R.Iga

suhelda. Arvestades väljakujunenud olukorda on R.I seisukohal, et on alus käesolevas

menetluses kohaldada kohtu poolt abinõud ning piirata U.S isikuhooldusõigust lapse suhtes

PKS § 134 lg 1 alusel, võttes U.Slt otsustusõiguse lapse ja R.I suhtlemist puudutavas

küsimuses ning määrata lapsele PKS § 209 lg 1 alusel erieestkostja, kes aitab lapsel taastada

R.Iga suhteid ning lõppude lõpuks saab laps saada isapoolset tugi, tähelepanu ja armastust.

Sobiv erieestkostja kandidaat on Lasnamäe Linnaosavalitsus, kelle spetsialistid omavad

vastavaid teadmisi ja oskusi lapsega suhtlemiseks, et luua lapsega vajalikku kontakti,

selgitada isaga suhtluse vajadust ja suunata või osutada vajadusel lapse teenustele, mis on

vajalikud lapse ja R.I suhtlemise tagamiseks.

6. 10.03.2023 toimunud ärakuulamisel andis kohus R.Ile tähtaja lapsega suhtluskorra

täpsustamiseks lähtudes R.I võimalustest lapsega suhelda.

R.I teatas kohtule, et tal on võimalus käia Eestis 2 korda aastas ja jääda Eestisse kuni 1 kuuks.

Seega R.I pakutav suhtluskord ei koorma last üldse ega mõjuta kuidagi oluliselt lapse

elukorraldust, sest kohtumised ei kanna pikaajalist iseloomu.

R.I palus muuta Harju Maakohtu 18.10.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-12324

kindlaksmääratud suhtlemiskorda järgmiselt:

1. Kui isa ei viibi Eestis, siis suhtlevad laps ja isa järgmiselt:

1.1.Laps ja isa suhtlevad suhtlustarkavara Skype kaudu 2 korda nädalas ema juuresolekul.

Vanemad lepivad kirjalikult e-posti teel kokku suhtlemise päevades ja kellaaegades 1 nädal

ette.

1.2.Juhul, kui laps loobub suhtlemast isaga, siis emal ei ole lubatud lõpetada vestlust

arvutiprogrammis selleks, et isa vähemalt 15 minuti jooksul pöördub lapse poole suhtlemise

korraldamiseks.

2. Kui isa viibib Eestis, siis suhtlevad laps ja isa järgmiselt:

2.1.Iganädalaselt suhtlevad laps ja teisipäeviti ja neljapäeviti kella 18.00-st kuni 20.30-ni.

Nimetatud päevadel võtab isa lapse kell 18.00 tema viibimiskohast ning toimetab lapse tagasi

hiljemalt 20.30 ema elukohta. Laps peab alates kella 18.00-st olema vaba kõikidest

huvitegevustest ja muudest üritustest ning ootama isa viibimiskohas.

2.2.Iganädalaselt suhtlevad laps ja isa laupäeviti kella 15.00-st kuni 19.30-ni. Isa võtab lapse

kell 15.00 tema viibimiskohast ning toimetab lapse tagasi hiljemalt 19.30-ks ema elukohta.

Laps peab alates kella 15.00-st olema vaba kõikidest huvitegevustest ja muudest üritustest

ning ootama isa viibimiskohas.

2.3.Tähtpäevadel ning haiguse korral toimub lapse ja isa suhtlemine graafikujärgselt. Haiguse

korral võib kohtumine ära jääda, kui raviarst määrab lapsele voodirežiimi.

2.4.Kui lapse ja isa kohtumine ei saa toimuda mõnel mõjuval põhjusel (lapse reisimine või

lapsega seotud muu sündmus (võistlused, esinemine üritusel, olümpiaadid), siis ärajäänud

kohtumine asendatakse kohtumisega muul päeval. Vanemad lepivad kokku e-posti teel

kohtumise asendamise päeva, aja ja koha.

2.5.Seoses isa muutuva töögraafikuga teavitab isa ema oma Eestisse saabumisest niipea kui

on võimalik. Viimase hetke muudatused on aktsepteeritavad. Lapse ja isa kohtumised antud

juhul toimuvad vastavalt eeltoodud graafikule.

2.6.Punktis 2.5. nimetatud põhjusel ära jäänud kohtumised asendatakse muude päevadega, kui

isa viibib Eestis.

7. Lapse ema, lapsele määratud esindaja ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus esitasid vastused isa

ettepanekutele.

8. Lapse isa lõplikes seisukohtades teatas, et ta jääb oma nõude juurde ja soovib, et kohus

reguleeriks tema ja lapse suhtlemist nii nagu lapse isa pakkus 23.03.2023

menetlusdokumendis. Lapse isa tutvus 14.06.2023.a lapse ärakuulamise protokolliga. Lapse

isa pöörab kohtu tähelepanu sellele, et lapse öeldust on tuvastatav, et lapsel ei ole tegelikkuses

mingeid põhjusi isaga mitte tahta suhelda. Laps ei ole nimetanud mingit asjaolu, mille põhjal

on võimalik asuda seisukohale, et laps koges midagi negatiivset isast. On aga tuvastatav, et

laps on isast võõrdunud ja see on U.S (edaspidi lapse ema) tegevusetuse tõttu. Lapsel on isa

kohta teadmine, kuid laps ei mäleta palju oma endise elu kohta. See tähendab, et lapse ema ei

tegutse lapse identiteedi säilimiseks. Vastupidi, ema muutis sunniga ja tahtlikult lapse

identiteeti nii, et enam ei seosta laps ennast isaga üldse. Laps põhimõtteliselt teatas kohtule, et

isaga suhtlemine on temale vastutuseks pandud ning lapse ja isa suhtlemise korraldamises

ema ei võtnud mingit osa. On märkimisväärne asjaolu, et 9-aastasele lapsele on pandud

vastutus isaga suhtlemise korraldamisel. See on äärmiselt vastutustundetu tegevus ning see

näitab, et ema ei ole tegelikult huvitatud lapse isaga kontakti säilimisest. Lapse ema on

korraldanud lapsele hiina keele õppimise, kuid ei ole 5 aasta vältel teinud midagi selleks, et

laps õpiks tema isa emakeelt. Isa emakeele õppimine soodustaks lapse ja isa suhtlemise

arenemist. Laps õpib samuti koolis inglise keelt. Lapse isa oskab väga hästi inglise keelt ning

laps ja isa saaksid suhelda inglise keeles. Lapse ema on kõikides kohtumenetlustes viidanud,

et isa ja lapse suhtlus ei saa toimida isa puuduliku vene keele oskuse tõttu. Isa puudulik vene

keele oskus ei ole eelduseks jätta suhtluskorda kindlaksmääramata. Lapse ja isa suhtlemiseks

ühise keele leidmiseks peab panustama ema, kellega laps püsivalt elab. Juhul, kui ema ei

takistaks nii pikka aega lapse ja isa suhtlemise toimimist, siis laps oskaks juba isa emakeelt –

horvaatia keelt. Laps mäletab, et ta elas Horvaatias ja see tähendab, lapse isa suhtleski lapsega

horvaatia keeles. Suhtlemise taastamiseks saavad isa ja laps hakata suhtlema inglise keeles.

Lapse õigusele säilitada kontakt mõlema vanemaga viitab sõnaselgelt Euroopa Nõukogu

lastega suhtlemise korraldamise konventsioon. Konventsiooni artikli 4 lõikes 1 on sätestatud,

et „lapsel ja tema vanematel on õigus saada ja säilitada üksteisega regulaarne kontakt.

Riigikohus tsiviilasja 2-16-9408 lahendis punktis 13.2 rõhutas, et lepitusmenetluse

korraldamisel TsMS § 563 alusel ei saa kohus varasemat suhtluskorda tühistades jätta uut

suhtluskorda määramata. Lapse isa palub kohut lahendada kujunenud olukorda ning kindlaks

määrata selliselt lapsega suhtluskorda, et oleks välistatud olukord, kui võidakse mitte täita

kohtu poolt määratud suhtluskorda viidates lapse ebasoovile. See tähendab ei pea suhtluskord

sisaldama sõnastust, et „suhtlemine toimub vastavalt lapse soovile“. Samuti palub lapse isa

kohut mitte reguleerida suhtluskorda nii, et kohtumised toimuvad lapse vanemate

kokkuleppel. Lapse isa on veendunud, et tema ja lapse ema ei suuda omavahel millestki

kokku leppida.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

9. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p-st 2 lahendab kohus

käesoleva asja hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 5 ei ole kohus taolises

menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega

asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlusaluse avalduse läbivaatamise kohta ei ole

seaduses sätestatud teisiti.

10. 18.10.2018 määrusega, mis jõustus 24.10.2018, Harju Maakohus määras:

1. Kinnitada R.I´i ja U.S vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Kui isa viibib Eestis, suhtleb isa lapsega kahel tööpäeval nädalas. Isa võtab lapse

teisipäeviti ja neljapäeviti kell 17.30 lasteaiast ja viib koju 19.30. Kui laps lasteaias ei viibi,

võtab isa lapse lapse kodust. Kohtumiste juures viibib lapse ema või ema poolt nimetatud isik,

kuni laps ja isa harjuvad.

1.2. Isa viib koos emaga ühiselt lapse kolmapäeviti lasteaeda. Isa ootab maja ees alates 7.45.

1.3. Laupäeviti läheb isa lapsega ja lapse emaga kell 11.00 lapse kodust balletitundi, mis kestab

kuni 13.00, edasi suhtleb isa lapsega kuni 17.00 lapse ema juuresolekul.

1.4. Lapsevanemad peavad arvestama, et kokkusaamised peavad toimuma mõistlikult ja last

säästval viisil ning arvestades lapse vanust, soove ja päevarežiimi.

1.5. Kui isa viibib jõulu esimesel pühal Eestis, on tal õigus lapsega kohtuda vähemalt 3 h.

1.6. Kui mingil põhjusel isa ja lapse kohtumisi graafikus märgitud ajal ei toimu, lepivad

vanemad kokku ärajäänud kohtumiste asendamise.

1.7. Kui isa ei viibi Eestis, toimub isa ja lapse suhtlemine Skype teel kahel tööpäeval nädalas

kell 19.00-19.30, päev lepitakse eelnevalt vanemate vahel kokku 1-2 päeva enne meili teel.

1.8. Lapse suhtlemine isaga Horvaatias toimub üks kord kahe aasta jooksul lapse ema osavõtul

korraga vähemalt 10 päeva, isa tasub lapse ema ja lapse edasi-tagasi sõidukulud ja toidukulud.

Jaanuarikuus ema ja isa lepivad kokku täpse reisi aja.

1.9. Lapse sünnipäeval on isal õigus lapsega kohtuda vähemalt 2 tundi.

11. R.I esitas 12.07.2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus muuta Harju Maakohtu

18.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12324 kindlaks määratud suhtlemise korda.

Tsiviilasja numbriks sai 2-19-10498.

Harju Maakohtu 19.04.2021 kohtumäärusega avaldus rahuldati. Tallinna Ringkonnakohus

14.09.2021 kohtumäärusega tühistas Harju Maakohtu 19.04.2021 määruse resolutsiooni p 1

koos selle punktide alapunktidega ja menetluskulude jaotuse osas ning saatis tsiviilasja

tühistatud osas maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus jättis muutmata Harju

Maakohtu 19.04.2021 määruse resolutsiooni p 2 osas, milles maakohus kohaldas esialgset

õiguskaitset.

Maakohus palus 12.10.2021 kirjas lapse isal teatada, kas ta jääb avalduse juurde muuta

18.10.2018 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi lapsega suhtlemise osas või soovib

lepitusmenetluse läbiviimist. Avaldaja teatas 05.11.2021, et tingituna lapse ema käitumisest on

vajalik algatada lepitusmenetlus. Avaldaja esitas 22.11.2021 kohtule avalduse lepitusmenetluse

läbiviimiseks. Maakohus jättis 25.11.2021 määrusega avalduse lapsega suhtlemise korra

muutmiseks läbi vaatamata (p 1), määras anda lapse isa 22.11.2021 täpsustatud avaldus

lepitusmenetluse läbiviimiseks menetlemiseks lepitusmenetlusena tsiviilasja nr 2-18-12324

raames (p 2) ning jättis menetluskulud, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda, avaldaja kanda (p 3). Tallinna Ringkonnakohus

08.06.2022 määrusega tühistas maakohtu 25.11.2021 määruse menetluskulude jaotuse osas.

Ülejäänud osas jättis Ringkonnakohus maakohtu määruse lõppjäreldustes muutmata, kuid

muutis selle põhjendusi. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse Harju Maakohtu resolutsiooni

p 2 vaidlustamise osas läbi vaatamata.

Harju Maakohus 01.06.2022 kohtumäärusega peatas menetluse tsiviilasjas nr 2-18-12324 kuni

tsiviilasjas nr 2-19-10498 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Tsiviilasja nr 2-19-10498

lõpplahend jõustus 28.06.2022. Harju Maakohus 07.10.2022 määrusega uuendas tsiviilasja nr

2-18-12324 menetluse.

12. Lepitusmenetlus on iseseisev hagita menetlus TsMS § 475 lg 2 mõttes. Selline hagita

menetlus algatatakse TsMS § 563 lg-st 1 tulenevalt pärast lapsega suhtlemist korraldava

kohtumääruse jõustumist või notariaalselt tõestatud vormis kokkuleppe sõlmimist juhul, kui

üks vanematest leiab, et teine vanem rikub kas eelnimetatud kohtumäärust või kokkulepet.

Juhul kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, peab maakohus tegema määruse lepitusmenetluse

ebaõnnestumise kohta ja ühe TsMS § 563 lg 7 p-des 1-3 nimetatud otsustustest.

13. Isa esitas kohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks ja lapse ema suhtes

sunnivahendite rakendamiseks, sest lapse ema rikub lapsega suhtlemist korraldavat maakohtu

18.10.2018 määrust.

Isa palus kohtul algatada lepitusmenetlus ja lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamisel

muuta Harju Maakohtu 18.10.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-12324

kindlaksmääratud suhtlemiskorda. Kohus andis 10.03.2023 ärakuulamisel isale tähtaja lapsega

suhtluskorra täpsustamiseks lähtudes isa võimalustest lapsega suhelda. Isa palus 23.03.2023

menetlusdokumendis muuta Harju Maakohtu 18.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12324

kindlaksmääratud suhtlemiskorda järgmiselt:

1. Kui isa ei viibi Eestis, siis suhtlevad laps ja isa järgmiselt:

1.1.Laps ja isa suhtlevad suhtlustarkavara Skype kaudu 2 korda nädalas ema juuresolekul.

Vanemad lepivad kirjalikult e-posti teel kokku suhtlemise päevades ja kellaaegades 1 nädal

ette.

1.2.Juhul, kui laps loobub suhtlemast isaga, siis emal ei ole lubatud lõpetada vestlust

arvutiprogrammis selleks, et isa vähemalt 15 minuti jooksul pöördub lapse poole suhtlemise

korraldamiseks.

2. Kui isa viibib Eestis, siis suhtlevad laps ja isa järgmiselt:

2.1.Iganädalaselt suhtlevad laps ja teisipäeviti ja neljapäeviti kella 18.00-st kuni 20.30-ni.

Nimetatud päevadel võtab isa lapse kell 18.00 tema viibimiskohast ning toimetab lapse tagasi

hiljemalt 20.30 ema elukohta. Laps peab alates kella 18.00-st olema vaba kõikidest

huvitegevustest ja muudest üritustest ning ootama isa viibimiskohas.

2.2.Iganädalaselt suhtlevad laps ja isa laupäeviti kella 15.00-st kuni 19.30-ni. Isa võtab lapse

kell

15.00 tema viibimiskohast ning toimetab lapse tagasi hiljemalt 19.30-ks ema elukohta. Laps

peab alates kella 15.00-st olema vaba kõikidest huvitegevustest ja muudest üritustest ning

ootama isa viibimiskohas.

2.3.Tähtpäevadel ning haiguse korral toimub lapse ja isa suhtlemine graafikujärgselt. Haiguse

korral võib kohtumine ära jääda, kui raviarst määrab lapsele voodirežiimi.

2.4.Kui lapse ja isa kohtumine ei saa toimuda mõnel mõjuval põhjusel (lapse reisimine või

lapsega seotud muu sündmus (võistlused, esinemine üritusel, olümpiaadid), siis ärajäänud

kohtumine asendatakse kohtumisega muul päeval. Vanemad lepivad kokku e-posti teel

kohtumise asendamise päeva, aja ja koha.

2.5.Seoses isa muutuva töögraafikuga teavitab isa ema oma Eestisse saabumisest niipea kui on

võimalik. Viimase hetke muudatused on aktsepteeritavad. Lapse ja isa kohtumised antud juhul

toimuvad vastavalt eeltoodud graafikule.

2.6.Punktis 2.5. nimetatud põhjusel ära jäänud kohtumised asendatakse muude päevadega, kui

isa viibib Eestis.

14. Lapse ema vastuses isa 23.03.2023 ettepanekutele leidis, et kohtuda lapsega 2 korda aastas

on isa valik, selleks on vaja varasem kokkuleppe, millal isa saab aasta jooksul Eestit külastada

ning täpsustav kokkuleppe nt 3-4 nädalat ette, millal ta 100% tuleb. Suhtlemiseks interneti teel

isa peab lapse huvi äratama ning kasutama erinevaid programme lapsega suhtlemiseks. Samuti

on välistatud variant ema poolt lapse sundimine isaga 15 min järjest video kaudu suhelda. Isa

külastamine kuu jooksul Eestis ei tohi oluliselt mõjutada lapse igapäeva elu, kooli ning

huviringe. Isa peab Eestis oleku ajal võtma osa lapse kasvatamises samamoodi nagu ema, ehk

võtma osa lapse igapäevasest elus ja tegevusest, mitte ootama, kui laps on vaba kõikidest

huviringidest ja koolist. Tuleb arvestada lapse sooviga ja tahtega. Juhul kui isa saab lapsega

kontakti ning laps soovib ja tahab isaga rohkem aega veeta, siis see on väga positiivne tulemus,

kuna isa saab maksimaalsel võimalikul viisil osaleda lapse kasvatuses ning igapäevases elus.

15. Lapsele määratud esindaja leidis, et isa pole arvestanud lapse kooliväliste tegevustega ja ka

õppimiseks kuluva ajaga. Isa pakutud suhtluskord ei järgi lapse parimaid huve ja ainuüksi

seepärast tuleb isa avaldus jätta rahuldamata. Tuleb arvestada ka lapse poolt esindajale ja oma

emale öelduga, et ta pole mingil juhul nõus isaga kahekesi aega veetma. Laps selgitas, et isa on

temale võõras ja ta kardab teda. Laps ei saa isa jutust aru ja neil polegi omavahel millestki

rääkida. Kuna lepitusmenetlus ebaõnnestus, siis esindaja jäi oma 30.01.2023 esitatud arvamuse

ja selles toodud põhjenduste juurde - arvestades F.C parimaid huve peatada tema kohtumised

isaga kuni lapse 12-aastaseks saamiseni.

16. Lasnamäe Linnaosa Valitsus oli seisukohal, et lapse isa taotlus ei ole lapse huvidest lähtuv.

Lapse isa poolt tehtud ettepanekud kuidas lapsega suhelda, tuleks eelkõige arvestada lapse

soovide ja vajadustega. Lapse isale on korduvalt soovitatud muuta lapsega suhtlemise

algatamist paindlikumaks, arvestades lapse soovide ja arvamusega. Lapsel puudub isaga

regulaarne kontakt ning ta on võõrandunud isast. Isa soov, et laps veedaks aega, siis kui isa on

Eestis, tuleks lähtuda lapse soovist, tahtest, päevaplaanidest, kohustustest ja huvialadest.

Lasnamäe Linnaosa Valitsus soovitab lapse isal näidata initsiatiivi, luua ise kontakt lapsega,

emotsionaalse sideme taastamiseks. Lapsega suhtlemine peaks olema sunnivaba, kus laps

tunneks end turvaliselt.

17. TsMS § 563 lg 5 kohaselt peab kohus püüdma saavutada vanemate kokkulepet lapsega

suhtlemise kohta. Vanemad kokkuleppele ei jõudnud. Kohus märgib täiendavalt, et vanematel

on võimalik osaleda nõustamisel omal algatusel, kui nad tunnevad selleks valmisolekut. Kuna

vanemad ei jõudnud lapsega suhtlemise korraldamises kokkuleppele, peab kohus tegema

määruse lepitusmenetluse ebaõnnestumise kohta ja vähemalt ühe TsMS § 563 lg 7 p-des 1-3

nimetatud otsustustest. Kohus ei ole seotud vanemate taotlusega konkreetse abinõu

kohaldamise osas. Kohus lähtub abinõu kohaldamisel lapse huvidest.

18. TsMS § 563 lg-st 7 tulenevalt, kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega

järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse

ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse,

millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab:

1)milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada;

2)millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet;

3)milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.

19. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 2 järgi tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks mh

kuulata ta tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse

vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. PKS

§ 123 lg 1 järgi peab kohus lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka

nii vanema(te) hooldusõigust, vanema (te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja

huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse

võttes lapse huvidest juhinduva lahendi.

Igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega

kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt.

Lastekaitseseaduse § 5 punktid 3 ja 4 sätestavad, et kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes

tuleb esikohale seada lapse huvid, igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda

puudutavates küsimustes ja õigus väljendada oma vaateid.

Kohus kuulas lapse ära. Laps teadis, et isa elab Horvaatias, isa käis Eestis paar aastat tagasi ja

siis ta rääkis isaga paar sõna, rohkem rääkis isa. Hetkel ta isaga ei suhtle ja blokeeris isa

skypes, kuna ei tahtnud isaga rääkida. Isaga ei ole tal ühiseid asju millest rääkida ja ta ei tunne

isa. Laps ei tea kas isa on vahepeal Eestis käinud ja kas vanemad suhtlevad omavahel. Peale

kooli käib ta huviringides: tantsimas, kunstiringis, inglise ja hiina keelt õppimas. Huviringid

toimuvad päevasel ajal. Laps ei taha isaga kohtuda, aga ta ei karda isa. Ema on talle öelnud, et

lähme jalutame koos isaga, aga laps ei tahtnud. Ta ei taha isaga suhelda ka siis kui ema oleks

koos nendega. Laps teab mingeid sõnu inglise keeles, eesti keeles ja hiina keeles.

20. Üldjuhul ei saa suhtluskorra rikkumiseks pidada seda, kui vanem ei kohtu lapsega nii

suures mahus, kui see on suhtluskorraga talle võimaldatud. Rikkumiseks tuleb pidada seda, kui

lahuselavale vanemale ei tagata lapsega ühist aega sellises mahus, nagu suhtluskorra määrus

ette näeb. Ema on kogu menetluse ajal esile toonud, et tema lapse ja isa suhtlemist ei takista,

aga laps ise ei soovi isaga suhelda. Kohus ei pea võimalikuks jätta isaga edaspidiste kohtumiste

üle otsustamine lapse kanda. Lapse tahe ja lapse parimad huvid ei ole sünonüümid. Isale ei saa

ette heita, et ta soovib oma lapsega kohtuda kas Skype teel või Eestis viibides. Kohus ei ole

tuvastanud, et laps kardaks isa. Kohus leiab, et seni kuni isa ohtlikkus ei ole tõendatud, tuleb

eeldada, et isa ei kujuta lapsele ohtu. Laps kinnitas ärakuulamisel, et ta ei taha isaga suhelda,

aga ta ei karda isa. Kohus leiab, et isegi kui isa ja lapse suhe on saanud kannatada seetõttu, et

nad ei ole pikka aega erinevatel põhjustel regulaarselt kohtunud, tõhusaim viis isa ja lapse

suhete taastamiseks ja hoidmiseks on lahuselava vanemaga kontakti suurendamine. Isa ja laps

saavad suhelda kas vene või inglise keeles. Ema heidab isale ette, et miks ta pole ära õppinud

vene keelt, isa leiab, et hiina keele asemel võiks laps õppida horvaatia keelt. Kohus ei pea

põhjendatuks lapsele määratud esindaja ettepanekut peatada isa ja lapse suhtlus kuni lapse 12-

aastaseks saamiseni. Kui laps veel mitu aastat ei saaks isaga suhelda ja kohtuda, unustaks ta

oma isa täielikult.

21. Ema peab täiskasvanuna mõistma lapse emotsioone, vajadusel last veenma ja tegema enda

poolt kõik mõistliku, et kohtu määratavat suhtluskorda täita. Kohus on veendunud, et ema saab

sellega hakkama ja seetõttu ei ole põhjendatud isa taotlus ema isikuhooldust piirata ja määrata

isa ja lapse suhtlemise korraldamiseks erieestkostja.

22. Kohus tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, millises ulatuses tuleb muuta

suhtlemist puudutavat määrust. Maakohus on 18.10.2018 kinnitanud vanemate vahel sõlmitud

kompromissi. Teadupärast saavad pooled kompromissis sätestada tingimusi, mille

määramiseks sisulise suhtluskorra kohtulahendiga kohtul pädevus puudub. Kohus ei saa

suhtlemiskorras määrata, et isaga suhtlemine toimub üksnes lapse nõusolekul ja arvestades

lapse soovidega. Mõlemad vanemad peavad tegema jõupingutusi, et laps sooviks kohtu poolt

kehtestatavat suhtluskorda täita. Kuigi vanemad ei saa toimida selles vanuses lapse puhul

selgelt vastu tahtmist, siis mil viisil laps suhtleb lahuselava vanemaga ei saa panna lapse

otsustada.

23. Kohus leiab, et lapse isa poolt 23.03.2023 menetlusdokumendis soovitud suhtluskord on

põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ei ole isa ettepanek, et laps peab alates kell 18.00-st olema

vaba kõikidest huvitegevustest ja muudest üritustest (ettepaneku p 2.1 viimane lause ja p 2.2.

viimane lause). Kohus mõistab, et isal on võimalus käia Eestis kahel korral aastas, kuid isa ei

saa nõuda, et laps sel ajal jätaks ära kõik huvitegevused ja muud üritused. Isa peab tagama

temaga viibiva lapse osalemise huviringides ja muudel üritustel. Isa leiab, et muutuva

töögraafikuga seoses teavitab ta ema Eestisse saabumisest niipea kui on võimalik ja viimase

hetke muudatused on aktsepteeritavad (ettepaneku p 2.5). Isa töögraafik ei saa olla nii muutuv,

et ta ei teaks ette Eestisse tulekust vähemalt kuu aega. Seega on põhjendatud, et isa teavitab

ema Eestisse tulekust esimesel võimalusel, kuid vähemalt kuu aega ette. Isa leiab, et kui lapse

ja isa kohtumine ei saa toimuda mõnel mõjuval põhjusel (lapse reisimine või lapsega seotud

muu sündmus (võistlused, esinemine üritustel), siis ärajäänud kohtumine asendatakse

kohtumisega muul päeval ja vanemad lepivad kokku e-posti teel kohtumise asendamise päeva,

aja ja koha (ettepaneku p 2.4). Kohus leiab, et kui isa on teavitanud enda tulekust piisavalt ette,

siis laps ei reisi sel ajal. Kui isa on Eestis, saab ta osaleda nii võistlustel kui üritustel. Kohus

lisab kuidas toimub vanemate vahel suhtlus ja millal loetakse vanemate vahel kokkulepped

sõlmituks.

Isal tuleb Eestisse tuleku planeerimisel edaspidi lähtuda määratavast suhtluskorrast. Samas iga

suhtluskorra puhul tuleb arvestada, et asjaolud võivad aastate jooksul muutuda ja kõike ei olegi

võimalik ette näha.

24. Kohus muudab Harju Maakohtu 18.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12324

kinnitatud lapse vanemate vahel kompromissina kokkulepitud isa ja lapse suhtlemiskorda ning

määrab uue suhtluskorra:

Kui isa ei viibi Eestis, suhtlevad laps ja isa järgmiselt:

Laps ja isa suhtlevad suhtlustarkvara Skype kaudu 2 korda nädalas ema juuresolekul. Vanemad

lepivad kirjalikult e-posti teel kokku suhtlemise päevades ja kellaaegades 1 nädal ette. Juhul,

kui laps loobub suhtlemast isaga, siis emal ei ole lubatud lõpetada vestlust arvutiprogrammis

selleks, et isa vähemalt 15 minuti jooksul pöördub lapse poole suhtlemise korraldamiseks.

Kui isa viibib Eestis, siis suhtlevad laps ja isa järgmiselt:

Iganädalaselt suhtlevad laps ja teisipäeviti ja neljapäeviti kella 18.00-st kuni 20.30-ni.

Nimetatud päevadel võtab isa lapse kell 18.00 tema viibimiskohast ning toimetab lapse tagasi

hiljemalt 20.30 ema elukohta. Isa tagab lapse huviringides ja muudel üritustel osalemise.

Iganädalaselt suhtlevad laps ja isa laupäeviti kella 15.00-st kuni 19.30-ni. Isa võtab lapse kell

15.00 tema viibimiskohast ning toimetab lapse tagasi hiljemalt 19.30-ks ema elukohta. Isa

tagab lapse huviringides ja muudel üritustel osalemise.

Tähtpäevadel ning haiguse korral toimub lapse ja isa suhtlemine graafikujärgselt. Haiguse

korral võib kohtumine ära jääda, kui raviarst määrab lapsele voodirežiimi.

Isa teavitab ema Eestisse tulekust esimesel võimalusel, kuid vähemalt 1 kuu ette.

Vanemate vaheline suhtlus toimub kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis (eelistatult e-

kiri/SMS). Suhtluskorda puudutavad vanemate vahelised kokkulepped loetakse sõlmituks kui

vanemad kinnitavad teisele vanemale selle kokkuleppega nõustumist sõnaselgelt kirjalikult

taasesitamist võimaldavas vormis.

25. Isa on palunud reguleerida määruse täitmist selliselt, et kohtutäituril on õigus määrata

suhtluskorda rikkuvale emale sunniraha. Sunniraha määramine koormab kohustatud isikut

kõige vähem, mida kohus peab käesoleval juhul piisavaks. Sunniraha määramisel ei ole

otsustava tähendusega see, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis

määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole

toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Muu hulgas saab vanema

ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmise takistamiseks pidada seda, kui

lapsega koos elav vanem keeldub võimaldamast lapsel lahus elava vanemaga suhelda ja

muudab suhtluse võimatuks.

26. Riigikohus on 30.05.2011 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-32-11, punktis 15 pidanud

vajalikuks juhtida menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse §

138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Öeldu

tähendab ühtlasi seda, et ka vanemad peavad oma vanema õigusi teostama ja vanema kohustusi

täitma heas usus. Seega peab vanem oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse

parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks

detailse suhtlemiskorra või muudaks kindlaksmääratud suhtlemiskorda.

Menetluskulude jaotamine

27.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lõike 1 esimese lause järgi isik,

kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (hagita menetlus) ja seda et kohus

rahuldas isa nõuded osaliselt, siis on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetlusosaliste

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud

esindaja tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude

jaotusest puudub vajadus menetlusosaliste menetluskulud (välja arvatud lapsele määratud

esindaja tasu ja kulud) rahaliselt kindlaks määrata. Lapsele riigi õigusabi osutanud advokaadi

tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi

Kohtunik

Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2024. a määrusega nr 2-

18-12324.