2-23-129030/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

11.september 2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-23-129030;

PlusPlus Capital AS hagi S. T. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks;

tsiviilasja hind 764,71 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806; aadress Tartu

maantee 83-601, Tallinn, 10115 Harjumaa)

Hageja esindaja

Tarvo Ilves (tarvo.ilves@plusplus.ee)

Kostja

S. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx-x, xxxxxxx,

xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxx)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista S. T.ilt PlusPlus Capital AS kasuks põhivõlgnevus

424,13 eurot, viivis 213,27 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot; välja mõista S. T.ilt PlusPlus

Capital AS kasuks viivis põhinõudelt (424,13 eurot) 0,065% päevas alates 12.09.2023 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda;

2.2 välja mõista S. T.ilt PlusPlus Capital AS kasuks 315 eurot;

2.3 välja mõista S. T.ilt PlusPlus Capital AS kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 315 eurot)

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid

kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

2.4 toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on

vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot;

3.2 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega;

3.3 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata

Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest;

3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu

1.Hagiavalduse kohaselt Elisa ja kostja sõlmisid Elisa liitumislepingu Nr. 10382537,

06.01.2021, mille alusel Elisa kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust

numbrile xxxxxxxxxx ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud

arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Elisa ja kostja sõlmisid Elisa liitumislepingu Nr.

10382579, 06.01.2021, mille alusel Elisa kohustus pakkuma kostjale

telekommunikatsiooniteenust numbrile xxxxxxxxxx ning kostja kohustus tasuma saadud

teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Elisa ja kostja sõlmisid

Elisa liitumislepingu Nr. 10745176, 13.04.2021, mille alusel Elisa kohustus pakkuma kostjale

telekommunikatsiooniteenust numbrile xxxxxxxxxx ning kostja kohustus tasuma saadud

teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Elisa ja kostja sõlmisid

Elisa seadmekindlustusleping Nr. 10745192, 13.04.2021, mille alusel Elisa kohustus pakkuma

kostjale seadmekindlustust seadmele Samsung Galaxy Tab A7 (2020) 32GB ning kostja

kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt.

Samuti Elisa ja Kostja sõlmisid Osamaksetega vara müügilepingu ehk Elisa liitumislepingu

Nr. 10745176 lisa nr 10745178, 13.04.2021, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas

kaubas, s.o Samsung Galaxy Tab A7 (2020) 32GB maksumusega 239 eurot. Kostja kohustus

tasuma seadme eest 24 osamaksega summas 9,958 eurot. Leping oli sõlmitud intressi ja

lepingutasuta. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et Elisa on talle kättesaadavaks

teinud Elisa seadme müügipõhimõtted. Klient kinnitab, et on Elisa seadme

müügipõhimõtetega tutvunud. Vastavalt Tingimuste p-le 4.2 kohustus Kostja tasuma arved

sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist

0,065% iga viivitatud päeva eest (tingimused punkt 6.10). Elisa esitas kostjale osutatud

telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel

märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata. Viimase arve tasumise tähtaja

seisuga oli kostja võlgnevus Elisa ees summas 424,13 eurot. Lepingu p 2 ja Tingimuste p 3.8

alusel piirab Elisa kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui

teenus on piiratud üks kuu on Elisa-l õigus leping üles öelda. Tuginedes Tingimuste p-le 3

piiras Elisa kostja teenused ning saatis tasumata arvete osas 19.07.2021 meeldetuletuse, et

tasuda võlasumma hiljemalt 26.07.2021 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Elisa

lepingu ülesöelduks alates 28.07.2021. Vastavalt Tingimuste punktile 4.2.3 lasub kostjal

kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud

kulud. Kostja ei reageerinud Elisa nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Elisa

loovutas 31.05.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest

teavitati kostjat kirjalikult. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 424,13

eurot, viivised 209,96 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 424,13 euro

jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 31.08.2023.

Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt

menetluskuludena riigilõivu 245 eurot ja õigusabikulud 420 eurot.

Kostja põhjendused

2.Kostja oma vastuses palub arvestada, et xxxxxxx xxxxxxx alates xx.xx.xxxx-xx.xx.xxxx ja

tal ei ole raha kuskilt võtta. xxxxxxx ei ole võimalik tööd saada. Palub kustutada võlgnevus,

kuna ei ole Eliisa teenust saanud kasutada alates xx.xx.xxxx kuni tänaseni, sest xx xxxxxxx.

Kohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult.

4. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, et hageja omandas nõude Eliisa Eesti AS-lt ning

nõuded tulenesid kostja ja Eliisa Eesti AS-i vahel sõlmitud Elisa liitumisleping nr. 10382537,

06.01.2021, Elisa liitumisleping nr. 10382579, 06.01.2021, Elisa liitumisleping nr. 10745176,

13.04.2021, Elisa seadmekindlustusleping nr. 10745192, 13.04.2021, Elisa liitumislepingu nr.

10745176 lisa nr 10745178, 13.04.2021.

5.Kostja võlgnevuse osas vastuväiteid ei ole esitanud.

6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse

täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult

maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

7. Kohus leiab, et liitumislepingu nr. 10382537, liitumislepingu nr. 10382579, nr. 10745176,

seadmekindlustuslepingu nr. 10745192, liitumislepingu nr. 10745176 lisa nr 10745178

tulenev põhivõlgnevus 424,13 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis 209,96 eurot on

hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

8. Hageja nõuab lisaks sissenõudmiskulusid kokku 30 eurot. Hageja on edastanud kostjale nii

tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi 7.06.2023, 23.06.2023 ja 10.07.2023.

Kohus rahuldab sissenõudekulud 30 euro osas.

9. Kostja taotleb kohtult kustutada võlgnevus, kuna ei ole Eliisa teenust saanud kasutada

alates xx.xx.xxxx kuni tänaseni, sest xx xxxxxxx ja samuti on ta töötu.

Kohus selgitab, et võlgnevust ei saa kustutada põhjusel, et kostja ei ole saanud kasutada Elisa

Eesti AS teenust kuna on xxxxxxx ja ei ole tööd. Kostja on sõlminud lepingud ja tal on

kohustus neid täita sõltumata tema viibimisest xxxxxxx ja majanduslikust olukorrast.

10. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täielikult ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 424,13 eurot, viivise 209,96 eurot, viivised alates 31.08.2023 kuni

11.09.2023 summas 3,31 eurot sissenõudekulud 30 eurot ning viivis põhinõudelt (424,13

eurot) 0,065% päevas alates 12.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte

rohkem kui põhinõude ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

11. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

12. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv

245 eurot ja kulutused õigusabile 420 eurot (käibemaksuga). Riigilõivu tasumise kohustus

tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu

hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies

ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud

põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu

28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus märgib, kui hageja

esitab kohtute infosüsteemist nähtuvalt sadu kui mitte tuhandeid tüüphagisid, mille

põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt, erinedes sisuliselt üksnes kostjate andmete,

summade ja kuupäevade osas, siis sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt

arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Kohus ei pea

usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või

nõustaks kuidagi hagejat. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga.

Arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine pole keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni,

mistõttu ei ole põhjendatud ka tunnitasu suurus 120 eurot koos käibemaksuga. Sarnaselt

eelkirjeldatud tsiviilasjas avaldatud kõrgema kohtu tõdemusega märgib kohus, et

raskusastmelt ei erine käesolevas asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest

sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav

sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja põhjendatud menetluskulu kokku 315

eurot (riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot ja

õigusabikulu 50 eurot).

13.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (315 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1

sätestatud määras.

14.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik