2-22-142361/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.09.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-142361

Tsiviilasi

AS-i Aktiva Portfolio hagi M. T.i vastu võla, intressi ja

viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

1623,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Aktiva Portfolio (rk 16013522), lepingulised

esindajad: Irina Metsler-Verner ja Sigrid Rahkema (e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja: M. T. (ik XXX, elukoht kohtule teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M. T.ilt põhinõue 1115,88 eurot, intress 71,08 eurot, lepingu

haldustasu 6 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ja viivis 158,79 eurot AS-i Aktiva

Portfolio kasuks.

3. Välja mõista M. T.ilt viivis põhinõudelt 1115,88 eurolt 19,90% aastas alates

10.02.2023 kuni põhinõude tasumiseni AS-i Aktiva Portfolio kasuks.

4. Jätta menetluskulud M. T.i kanda.

5. Välja mõista M. T.ilt menetluskulud 435 eurot AS-i Aktiva Portfolio kasuks.

Hageja õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.

6. Välja mõista M. T.ilt viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni AS-i Aktiva Portfolio kasuks.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on kostja ja Inbank AS-i vahel 24.07.2018 sõlmitud laenuleping nr

L89001883438. Laenusumma oli 1990 eurot. Kostja pidi osamaksetena tagastama saadud laenu

ja tasuma intresse. Kuna kostja jäi tagasimaksetega viivitusse, ütles Inbank AS lepingu üles

ning loovutas nõude hagejale.

Kohus

tegi

kostjale

menetlusse

võtmise

määruse

ja

hagi

kätte

toimetatavaks

kättetoimetamisportaali kaudu alates 18.07.2023, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud.

Rahvastikuregistris kostja elukoha kohta andmed puuduvad. Kohus edastas 30.06.2023

hagimaterjalid kostjale e-postiaadressil XXX, kuid kostja ei ole kättesaamist kinnitanud.

Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses tuvastati, et aadress XXX on

Rahvastikuregistri andmetel alates 04.03.2022 kehtetu. Varasemas menetluses XXX omanik

kinnitas 13.09.2022, et võlgnik ei ela antud aadressil, võlgnik on Soomes, aadressi ei tea.

Viimasel ajal Eestis ei ole käinud. Võlgniku tütar kinnitas 01.12.2022, et võlgnik ei ela aadressil

XXX, võlgnik elab Soomes. Eestis käies võlgnik ei viibi antud aadressil. Tütar teist aadressi ei

tea. Seisuga 04.01.2023 võlgnik M. T. ei oma Soome rahvastikuregistri andmetel registreeritud

aadressi Soomes. Eelneva tõttu toimetas kohus kostjale menetlusse võtmise määruse ja

hagiavalduse kätte Ametlike Teadaannete kaudu 03.08.2023. Kostja kohtu poolt määratud

tähtajaks (23.08.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

2. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista

kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 507 eurot ning kohustada kostjat

tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot.

Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse

kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk

20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes

TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20

eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud

seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning

nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse

õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul

vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks

ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei

ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja

mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse

koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga.

Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh

dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

169 eurot tund käibemaksuta peab kohus põhjendamatuks. Hageja esindaja ei ole advokaat.

Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks käesolevas asjas loeb kohus 100 eurot

käibemaksuta.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 100 eurot

käibemaksuta.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 435 (315+20+100) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 435 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

3. Kohus selgitab, et toimetab ka tagaseljaotsuse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu

TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi, kuna kohtule ei ole kostja elukoht teada. Rahvastikuregistris kostja

elukoha kohta andmed puuduvad. E-postiaadressi XXX kaudu ei ole kostja materjalide saamist

kinnitanud. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses tuvastati, et aadress XXX on

Rahvastikuregistri andmetel alates 04.03.2022 kehtetu. Varasemas menetluses XXX omanik

kinnitas 13.09.2022, et võlgnik ei ela antud aadressil, võlgnik on Soomes, aadressi ei tea.

Viimasel ajal Eestis ei ole käinud. Võlgniku tütar kinnitas 01.12.2022, et võlgnik ei ela aadressil

XXX, võlgnik elab Soomes. Eestis käies võlgnik ei viibi antud aadressil. Tütar teist aadressi ei

tea. Seisuga 04.01.2023 võlgnik M. T. ei oma Soome rahvastikuregistri andmetel registreeritud

aadressi Soomes. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt kohtule teada, siis tuleb

kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik