2-17-6089/168 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-17-6089 Kohtuasi X hagi Y vastu võla ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20. mai 2022. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Y apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Suido Västra Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Yulia Zaitseva ja Andres Aavik Menetluse liik Asja läbivaatamine 8. septembri 2023. a istungil RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20. mai 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-6089 ning kinnitada alljärgnev kompromiss.

2. Y tasub hiljemalt 8. märtsiks 2024 X-le 32 500 eurot.

3. Y loobub tsiviilasjas nr 2-17-10103 väljamõistetud menetluskulude nõudest.

4. Pooled kinnitavad, et neil ei ole üksteise vastu muid nõudeid.

5. Lõpetada tsiviilasja nr 2-17-6089 menetlus.

6. Rahuldada Y riigilõivu osalise tagastamise taotlus, tagastada Y-le pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 700 eurot, ning kanda see arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtu selgitused

2-17-6089

2

Kuna pooled loobusid edasikaebamise õigusest, ei saa määruse peale Riigikohtule kaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja, endine nimi Y) esitas 18. aprillil 2017 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 40 000 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. 22. novembril 2017 täpsustas hageja oma nõuet ning palus jagada hageja ja kostja seltsinguvarana Tallinnas XXX asuva korteriomandi (korteriomand) või mõista kostjalt hageja kasuks välja 52 500 eurot ning edasiulatuva viivise põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Maakohus jättis seltsinguvara jagamise nõuete osas hagi muutmise taotluse rahuldamata (maakohtu 15.03.2018 määrus).

2. Kostja esitas 19. juunil 2017 maakohtule vastuhagi, milles palus kohustada hagejat korteriomandit kostjale üle andma ning hüvitama korteri kasutamisega kostjale tekitatud kahju. Maakohus keeldus 29. juuni 2017. a määrusega hagi menetlemsiest ning eraldas selle iseseisvaks menetluseks (tsiviilasi nr 2-17-10103). Harju Maakohus peatas 31. augusti 2018. a määrusega asja menetluse kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-17-6089.

3. Kostja vaidels hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta.

4. Harju Maakohus jättis 7. juuni 2019. a otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks lahendamiseks.

5. Harju Maakohus rahuldas 20. mai 2022. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 34 161 eurot 99 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 13 911 eurot 88 senti ja edasiulatuva viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus 65% ulatuses kostja kanda ning 25% ulatuses hageja kanda.

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda.

7. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.

8. Ringkonnakohus vaatas asja läbi 8. septembri 2023. a kohtuistungil. Pooled sõlmisid istungil kompromissi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et poolte esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel rahuldada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb Harju Maakohtu 20. mai 2022. a otsus TsMS § 645 lg 1 esimese lause kohaselt tühistada ning tsiviilasja nr 2-17-6089 menetlus lõpetada.

10. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi ei ole kohus

2-17-6089

3

perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

11. Asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ning heade kommetega ega riku mistahes viisil avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav.

12. Pooled kinnitasid, et on teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning soovivad, et ringkonnakohus kinnitaks kompromissi ning lõpetaks asja menetluse.

13. Pooled kinnitasid, et neil puuduvad mistahes muud nõuded üksteise vastu.

14. Pooled leppisid kokku, et kannavad menetluskulud ise. Seega jätab ringkonnakohus menetluskulud poolte endi kanda ning neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

15. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse tagastada talle kompromissi sõlmimise tõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt 1400 eurot riigilõivu.

16. Ringkonnakohus tagastab kostjale poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust, s. o 700 eurot, mis tuleb kanda arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX.

17. Pooled loobusid kompromissi vaidlustamise õigusest. Seega ei saa praeguse määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Indrek Soots