1-10-13844/19 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

kriminaalasi nr 1-10-13844

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2011.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-13844 (09230114235) Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Rahvakohtunikud: Aadu Vesmes ja Elve Kaas Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi R.P süüdistuses KarS § 118 p 6, § 121, § 424, § 263 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav

R.P , isikukood: XXX;

viimane teadaolev elukoht: Xxx; kodakondsus:

määratlemata; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel;

töökoht: PPSOÜ; kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 08.05.2008.a. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja poolt

KarS § 199 lg 2 p 7 järgi vangistusega 3 kuud, KrMS §

238 lg 2 ja § 74 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud

katseajaga 18 kuud, mida pikendati Harju Maakohtu

07.10.2009 määrusega 4 kuu võrra, katseaeg lõppes

07.03.2010.a.; väärteokorras karistatud viimati 01.12.2010.a.

Tõkend: elukohast lahkumise keeld, vahistatud kriminaalasjas nr 11237300009 21.01.2011.a.;

Kaitsja Rein Kiviloo

Õigeks mõista süüdistuses KarS § 118 p 6 järgi KrMS § 309 lg 2 alusel. R.P

Süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega R.P 1 (üks) kuu.

2

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega R.P 3 (kolm) kuud.

Süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega R.P 1 (üks) aastat.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista R.P-le liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, s.o. 1 aastase vangistusega ja liitkaristusena mõista R.P-le vangistus 1 (üks) aasta.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada R.P kinnipidamisest, s.o alates 21.01.2011.a.

R.P suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista R.P-lt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammäära – 417,03 eurot;

- määratud kaitsjale makstud tasu summas 1176,12 eurot;

- joobeseisundi tuvastamise eest summas 11,50 eurot;

- joobeseisundi tuvastamise uuringu eest summas 14,44 eurot.

KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda:

- isiku kohtuarstliku ekspertiisitasu eest summas 84,11 eurot.

Asitõendid:

2 CD plaati jätta kriminaalasja materjalide juurde

Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606

Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-13844, süüdistatava nimi ja

tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tsiviilhagi:

PG’i poolt esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 500 000 krooni jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest, s.o. alates 18.03.2011.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse

3

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel

apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul.

SÜÜDISTUSE SISU

I R.P süüdistatakse selles, et tema 23.01.2010.a. kella 23:00 paiku lõi

Paldiski linnas, Sadama tn 8 maja juures PG’it ühel korral rusikaga pähe vasaku kulmu

piirkonda, mille tagajärjel PG kukkus maha, kaotas teadvuse ning sai mitteeluohtlikud tervisekahjustused – vasaku silmakoopa ülaja keskseina killulise fragmentide nihkumisega murru, vasaku silmamuna ja silmakoopakoe põrutuse koos nägemisnärvi vigastusega ja silma eeskambriverevalumiga, põrutushaavad kukla, parema kiiru ja vasaku kulmu piirkonnas ning

nahaalused verevalumid vasaku silma laugudel. Trauma tüsistusena tekkis PG’il püsiva iseloomuga vasaku silma nägemisfunktsiooni lakkamine.

Süüdistusakti kohaselt pani R.P sellega toime teise inimese raske

tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustati elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 118 p 6 järgi.

II R.P süüdistatakse selles, et tema 08.08.2010 kella 07.00 paiku Tallinnas

Harju tänaval asuvas täpselt tuvastamata elumaja korteris toimunud sünnipäeval, olles

alkoholijoobes, ootamatult ründas JP ja lõi teda mitu korda käega vastu nägu, vastu näo paremat külge, mille tõttu kannatanu tundis füüsilist valu ja sai kerged kehavigastused - huule ja suuõõne lahtise haava ja rindkerekontusiooni.

Süüdistusakti kohaselt pani R.P teise inimese löömisega ja tervise kahjustamisega toime kehalise väärkohtlemise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 121 järgi.

III R.P süüdistatakse selles, et tema 21.12.2010 kella 01.59 ajal juhtis

Harjumaal Paldiski linnas Rae tn 56 juures mootorsõidukit BMW 525TDS, reg nr XXX,

omamata juhtimisõigust ja olles joobeseisundis (etanoolisisaldus veres 1,64mg/g kohta, laiendmääramatus ± 0,06mg).

Sellise käitumisega rikkus R.P liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla

joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja liiklusseaduse § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.

Süüdistusakti kohaselt pani R.P sellega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 järgi.

4 IV R.P süüdistatakse selles, et tema 28.12.2010 kella 08.15 paiku Paldiskis

XXX asuva maja V korruse mitme korteriga trepimademel kõvasti koputas korteri nr 78 uksele, karjus ebatsensuurselt, millega rikkus avalikku korda ja korteri nr 77 elaniku JK rahu. NM vanem tütar KS avas korteri ukse ja R.P ning temaga kaasas olnud OK püüdsid tuppa siseneda, kuid NM takistas neid ja temal tekkis OK rüselus ning nad veeresid

trepist alla. NM jäi selili lamama IV ja V korruse vahel trepimademel. Seejärel R.P läks ja sõna lausumata lõi teda ühel korral rusikaga põse piirkonda, siis istus NM

rinna peale ja lõi teda ühel korral rusikaga parema põlve piirkonda, millega tekitas NM

füüsilist valu. NMl öömist nägid pealt tema kaks alaealist last ( 3.a. ja 8.a.), kes seisid trepikojas, karjusid „emme“ ja nutsid. Nende karjumise peale väljus enda korterist nr 77 JK ja nägi samuti löömist pealt, mille tõttu R.P lõpetas enda ebaseadusliku tegevuse.

Samuti süüdistatakse R.P selles, et tema alkoholijoobes 21.01.2011 kella

01.30 paiku Paldiskis XXX maja juures karjus läbi I korruse korteri nr 64 akna ebatsensuurselt, kuid täpselt tuvastamata sõnadega, millest NMsai aru, et R.P kohe tuleb ja annab talle peksa. NMkõrval seisnud JA ütles NM, et nad jookseksid ära ning nad jooksid maja taha, kuid R.P jõudis neile järele, tõukas eemale JA, kelle seljataha NM varjus, haaras kinni NM jope kapuutsist, mille tõttu viimane komistas ja kukkus põlvili. Seejärel lõi R.P teda jalaga pea paremale poole, mille tõttu kannatanu kukkus vasakule küljele. Seejärel tiris R.P teda juustest, lõi ühel korral jalaga näkku huule piirkonda ja kui kannatanu kattis näo kätega, jätkas R.P tema löömist rusikatega keha

piirkonda, mille tõttu viimane tundis füüsilist valu ja sai kerged kehavigastused. R.P tegevust nägid pealt JA ja ON, kes tirisid R.P kannatanust eemale. NM põgenes koju ja helistas politseisse.

NM pöördus meditsiinilise abi saamiseks ning temal tuvastati vastavalt OÜ Paldiski Perearstid ambulatoorse kaardi väljavõttele 21.01.2011 hematoom vasaku randme piirkonnas, ülemise huule vasakul pool paistetus ja väike haav, peas temporaalosas väike hematoom.

Seega R.P isiklikul motiivil alanud tegevus, mille eesmärk algselt ei olnud rikkuda avalikku korda, kasvas tema tegevuse koha ja laadi spetsiifika tõttu üle avaliku korra raskeks rikkumiseks, mis oli toime pandud vägivallaga, kuna tema oma käitumisega avalikes kohtades vägivalda tarvitades väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonnas heade kommete,

tavade ja normidega kinnistatud isikute vahelise suhtlemise reeglistiku vastu ning rikkus asjasse mittepuutuvate isikute ja üldist õigusrahu.

Süüdistusakti kohaselt pani R.P rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga, toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

MENETLUSE KÄIK

I KarS § 118 p 6 Süüdistatav R.P end järgi inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud.

5

Kohtuistungil kuulati üle ja tunnistajad: , , . kannatanu PG OBL SBL NM

Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: siku läbivaatuse protokolli koos fotodega (tl 6-9); koopiat SBL’i kiirabikaardist (tl 48); PGi’i seisundit puudutavaid meditsiinilisi dokumente (tl 10-15, 60-62, 64-65, 68-71); isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 60 (tl 75-77).

Kohtuistungi avaldati ka süüdistatava ning tunnistaja SBLütlused vastuolu puudutavas osas (tl 37; 43).

Pärast kohtulikku loobus prokurör süüdistusest KarS § 118 p 6 järgi, viidates sellele, et vastuolusid tõendites ei olnud võimalik kõrvaldada.

II KarS § 121 Süüdistatav R.P tunnistas end järgi inkrimineeritavas kuriteos täielikult süüdi ja kohtuistungil vastates küsimustele selgitas, et lõi 1-2 korda kannatanut vastu nägu. Nõustub täielikult kannatanu ütlustega antud sündmuse osas.

Kohtuistungil küsimustele vastates selgitas, et 08.08.2010.a. lõi R.P kannatanu Juri Podolski teda vastu nägu. Löömise tagajärjel läks tal katki kaks hammast ning ülemine huul. Hiljem R.P vabandas ta ees.

Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: fotosid kannatanu vigastustest (tl 7-10),

traumapunkti tõendit (tl 38-39) - milledest nähtuvad JPvigastused 08.08.2010.a.; karistusregistri väljavõtet R.P kohta (tl 24-30).

III Süüdistatav R.P tunnistas end järgi inkrimineeritavas kuriteos KarS § 424 täielikult süüdi ning lisas, et tarvitas liitri õlut, misjärel asus sõidukit juhtima. Ta on teadlik, et

alkoholijoobes sõiduki juhtime pole lubatud, tal puudus ka juhtimisõigus. Kahetseb toimepandut.

Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: joobeseisundi kontrollimise protokolli (tl 3); sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsust (tl 4); joobeseisundi tuvastamise saatekirju (tl 7-9);

joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli (tl 11); väärteomenetluse

lõpetamise määrust (tl 14); andmeid R.P juhtimisõiguse kohta (tl 30) –

milledest nähtub, et R.P juhtis 21.12.2010.a. kella 01.59 ajal Harjumaal Paldiski linnas Rae tn 56 juures mootorsõidukit BMW 525TDS, reg nr XXX, omamata juhtimisõigust ja olles joobeseisundis (etanoolisisaldus veres 1,64mg/g kohta, laiendmääramatus ± 0,06mg). Samuti uuris kohus järgnevaid tõendeid: MTA andmeid R.P 2009.a. deklareeritud

tulu kohta (tl 23); teatist kahtlustatava keskmise sissetuleku kohta (tl 24); väljatrükki s/a BMW, reg nr XXX kohta (tl 29); andmeid R.P juhtimisõiguse kohta (tl 30); karistusregistri teatist (tl 31-37).

IV KarS § 263 p 1 Süüdistatav R.P end järgi inkrimineeritavas kuriteos süüdi

ei tunnistanud ja kohtuistungil vastates küsimustele selgitas, et 28.12.2010.a. helistas talle

NM, kes ütles talle, et ta võib last vaatama tulla. Ta läks NMjuurde koos OK ta oli alkoholijoobes. Ta läks trepist üles. Tema sõnul läks NMKondratjukile kallale. Nad veeresid

trepist alla. Tema NMei löönud ega tema peal ei istunud. NMläks Kondratjukile kallale

armukadedusest. 21.01.2011.a. episoodiga seonduvalt on ta lisanud, et umbes kuu varem

6

solvas NM teda avalikult. 21.01.2011.a. nägi läbi akna M , lubas välja tulla ja soovis solvamisest rääkida. Ta oli alkoholi tarvitanud. Nurga taga nägi A ja M , lähenes neile. Kuna A oli tema ja M vahel, kaitses teda, tõukas ta Akulova eemale. Ta solvas M ja lõi teda lahtise käega tugevalt vastu huuli ning tõmbas ta kapuutsist pikali. Ta tahtis, et M kukuks. Pärast kukkumist lõi M vastu jalgu, vastu õlga. Jalgadega ei löönud. Ta sikutas M ka juustest. Ta rebiti kannatanu pealt ära ning kannatanu läks minema. Lõi M viha tõttu. Ka 2008. aastal

peksis kannatanut, kriminaalmenetlus lõpetati. Praegusel ajal on tema suhtes menetluses

kriminaalasi, mis seondub vargustega. Seniseid rahalisi karistusi pole tasunud. Enda sõnul teeb alkohol teda agressiivseks. Kahetseb oma teguviisi.

Kohtuistungil küsimustele vastates selgitas, et ka varasemalt on R.P kannatanu NM teda peksnud. 28.12.2010.a. tuli R.P koos OK’iga tema ukse taha, lõi kõvasti käega vastu ust, karjus. Kannatanu avas ukse, tal tekkis Kondratjukiga rüselus ja ta veeres koos OK kes oli temast kinni võtnud trepist alla. Seejärel lõi R.P teda vastu nägu, istus talle rinna peale ja lõi vastu jalga. R.P, nähes naabrinaist JK’t, lõpetas seepeale peksmise. Peksmist nägid pealt lapsed. 21.01.2011.a. episoodi osas lisas kannatanu, et tassis koos ON’ga

diivanit, kui R.P karjus talle esimese korruse aknast ebatsensuurseid väljendeid, samuti lubas välja tulla ja ta läbi peksta. Seda kuulsid veel V , JA, ON. Ta jooksis koos JAga

maja taha, et end R.P eest peita. R.P tuli neile järele, lükkas Akulova kõrvale ning väljendas end tema aadressil ebatsensuurselt. Seejärel tõmbas R.P teda

kapuutsist, ta kukkus põlvili ning R.P lõi teda jalaga vastu huuli ja pead. Seejärel

tõmbas teda juustest ja hakkas käega peksma. JAtõmbas R.P eemale, ka ON oli R.P rahustama tulnud.

Kohtuistungil küsimustele vastates selgitas, et sai väljakutse tunnistaja Ivo Meller

28.12.2010.a., seoses R.P poolt vägivallatsemisega. R.P oli agressiivne,

soovis üles tungida. Trepikojas viibisid ka NM lapsed. Naabrid kinnitasid talle, et R.P oli NM peksnud.

Kohtuistungil küsimustele vastates selgitas, et 28.12.2010.a. ärkas kisa peale, tunnistaja JK

kui noormees tahtis naabri korterisse saada. №ormees palus uks avada, vastsel korral

ähvardas naabrit lüüa, kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Ta kuulis laste kisa, hiljem ka

naabrinaise karjumist. Ust avades nägi lapsi, tõmbas nad eemale ning siis nägi, kuidas

noormees istus naabrinaise rinna peal. R.P lõi naabrinaisele rusikaga riivamisi vastu nägu. R.P tundus alkoholijoobes olevat. Tunnistaja sõnul R.P lärmamine ja oma naise peksmine häiris teda, tema ja ta lapsed magasid eelnevalt.

Kohtuistungil küsimustele vastates selgitas, et viibis 21.01.2011.a. R.P-ga tunnistaja JA koos, R.P oli alkoholi tarvitanud. R.P tahtis NM rääkida. Ta tegi NM ettepaneku joosta maja taha, kartis, et võib skandaal tulla. R.P tuli neile järele ja

tõukas ta eemale ning hakkas R.P tõukama ja lõi R.P-le lahtise käega vastu

põske, M kukkus. Seejärel püüdis ta koos N. N R.P , kes NM raputas, eemale tõmmata. Teda R.P poolt NM peksmine ei häirinud, ta ei näinud, et R.P oleks jalgadega peksnud, tema meelest võiski NM peksta.

Kohtuistungil küsimustele vastates selgitas, et 21.01.2011.a. väljendas R.P tunnistaja ON end ebatsensuurselt, lubas majast välja tulla, sai aru, et tahab NM peksa anda. NM ja JA jooksid maja taha, R.P jõudis neile järele. Ta kuulis, et naine karjus appi ja nägi kuidas R.P tõukas NM, kes kukkus. Seejärel tiris ta koos A R.P eemale. R.P tegevus häiris teda.

7

Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: isiku läbivaatuse protokolle koos fotodega (tl 14-18,

83-87); äratundmiseks esitamise protokolli (tl 31-33); väljavõtet ambulatoorsest kaardist (tl

88); kahtlustatava kinnipidamise protokolli (tl 94-97); indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 99); puhtsüdamlikku ülestunnistust (tl 100-101); karistatuse teatist (tl 108-114); asitõendi vaatlusprotokolli (tl 129-132).

Poolte seisukohad

Prokurör palus R.P süüdistuses KarS § 118 p 6 järgi õigeks mõista, loobudes

süüdistusest. Prokurör leidis, et süüdistatava süü on teistes temale inkrimineeritavates kuritegudes tõendamist leidnud. Prokurör taotles süüdi tunnistamist KarS R.P

§ 121 järgi ning karistamist vangistusega 2 kuud; KarS § 424 järgi ning karistamist vangistusega 1 kuu; KarS § 263 p 1 järgi ning karistamist vangistusega 1 aasta. Liitkaristuseks palus prokurör mõista vangistuse 1 aasta ja karistuse kandmise alguseks lugeda süüdistatava kinnipidamise aeg. Prokurör palus jätta tsiviilhagi läbi vaatamata.

Kaitsja leidis samuti, et süüdistatav tuleks õigeks mõista süüdistuses KarS § 118 p 6 järgi. Kaitsja viitas, et süüdistustes § 121 järgi ja § 424 järgi süüdistatav oma süüd tunnistab, ka

tõendid kinnitavad seda, teod on kaitsja hinnangul õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja viitas, et

KarS § 263 p 1 järgi 28.12 episoodis isik oma süüd ei tunnista. Põhjust isikul sel päeval vägivalla tarvitamiseks polnud. 21.01. episoodis süüdistatav tunnistab, et tarvitas vägivalda.

Kaitsja leidis, et tegu pole avaliku korra raske rikkumisega, oli öine aeg, kellegi rahu ei

rikutud, kaebusi elanikelt polnud, Akulova väitis kindlalt, et tema rahu ei olnud häiritud.

Kaitsja palus kuriteo ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Kaitsja palus arvestada neis tegudes, kus R.P oma süüd tunnistab, kergendavate asjaoludega. Kaitsja viitas, et isik töötas, tegeles lastega. Kaitsja hinnangul on isiku põhiprobleemiks alkohol, kuid ta on vanglas järelduse teinud, isik pole varem vangistuses viibinud. Kaitsja leidis, et prokuröri ettepanek 1-

aastase karistuse osas on õige, see täidab karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke. Tsiviilhagi palus kaitsja jätta läbi vaatamata.

KOHTU JÄRELDUSED

Kohus, viinud läbi kohtulike tõendite uurimise, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ja siseveendumuse alusel leiab järgmist:

I Süüdistatava R.P süüdistuses KarS § 118 p 6 järgi

Kohtuistungil loobus prokurör süüdistusest KarS § 118 p 6 järgi. KrMS § 301 kohaselt, juhul,

kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistuse, teeb kohus menetlust jätkamata

õigeksmõistva kohtuotsuse. Kohtumenetluse võistlevuse printsiibist lähtudes, lasub kohtul kohustus arutada asja esitatud süüdistuse piires (KrMS §-d 14, 268, 301), ning seega ei ole kohtul õigust ega kohustust kontrollida prokuröri poolt süüdistusest loobumise õigsust ning

põhjendatust (nimetatud seisukohta on väljendanud ka Riigikohus kohtuasjas 3-1-1-49-07). Seega tuleb järeldada, et R.P õigeksmõistmine süüdistuses KarS § 118 p 6 järgi on

8

kohtule vältimatu ning nimetatud kuriteoepisoodi asjaolude ning selles osas süüdistusest loobumise kontroll kohtu poolt ei ole võimalik.

II Süüdistatava R.P süüdistuses KarS § 121 järgi

Kohus kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlused ja uurinud kirjalikke materjale, leiab järgmist:

Süüdistatav tunnistas end antud kuriteoepisoodi toimepanemises täielikult süüdi. Ta selgitas, et oli purjus ning lõi kannatanut 1-2 korda. Kannatanu JP sõnul lõi R.P teda näkku

üks või mitu korda. Löömise tagajärjel purunes tal kaks hammast ning huul oli seestpoolt katki. Tunnistaja sõnul tema ja süüdistatava vahel vihavaenu ei ole, nad on sugulased. Kohus leiab, et tunnistaja ning süüdistatava ütlused saab lugeda usaldusväärseteks, need on omavahel

kokkulangevad ning kooskõlas ka kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Kuriteo toimepanemise asjaolud viitavad sellele, et R.P pani teo toime otsese tahtlusega, kuna

ta lähenes kannatanule ja lõi teda 1-2 korda näkku. R.P pidi teadma, et selline

tegevus põhjustab kannatanule valu ning võib tema tervist kahjustada. Süüdistatava süüd kinnitavateks ja kannatanu ütlustega riimuvateks tõenditeks on: fotod kannatanu vigastustest (tl 7-10), traumapunkti tõend (tl 38-39) - milledest nähtuvad JP vigastused 08.08.2010.a.

Kohus leiab, et käesolevas episoodis on antud süüdistatava tegevusele õige hinnang. R.P

pani JP löömise ja tervise kahjustamisega toime kehalise väärkohtlemise, mis on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi.

III Süüdistatava R.P süüdistuses KarS § 424 järgi

Kohus kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused ja uurinud kirjalikke materjale, leiab järgmist:

Süüdistatav tunnistas end antud kuriteoepisoodi toimepanemises täielikult süüdi. Ta selgitas, et oli joonud liitri õlut, vahetult enne sõitma asumist. Ta lisas, et on teadlik alkoholijoobes sõiduki juhtimise keelatusest, kuid arvas, et politseid tee peal ei ole. Juhtimisõigust pole tal

kunagi olnudki. Kohus leiab, et antud teo toimepanemine R.P poolt on tõendatud kirjalike tõendite ning süüdistatava enda ütlustega. Kuivõrd süüdistatav kinnitas kohtuistungil,

et oli vahetult enne sõiduki juhtimisele asumist tarvitanud õlut ning lootis, et politsei teda kinni ei pea, viitab see üheselt sellele, et süüdistatav sai aru oma teo keelatusest ning pani

selle toime otsese tahtlusega. Süüdistatava süüd kinnitavateks tõenditeks on: joobeseisundi

kontrollimise protokoll (tl 3); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 4); joobeseisundi tuvastamise saatekirju (tl 7-9); joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli (tl 11); väärteomenetluse lõpetamise määrust (tl 14); andmed R.P juhtimisõiguse

kohta (tl 30) – milledest nähtub, et R.P juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas

mootorsõidukit olles joobeseisundis (etanoolisisaldus veres 1,6 ± 0,06mg kohta), juhtimisõigus tal puudus.

Kohus leiab, et käesolevas episoodis on antud süüdistatava tegevusele õige hinnang. R.P tegevus, alkoholijoobes (etanoolisisaldus veres 1,6 ± 0,06mg kohta) mootorsõiduki juhtimise näol on õigesti kvalifitseeritud kuriteona KarS § 424 järgi.

9 IV Süüdistatava R.P süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi

Kohus kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused ja uurinud kirjalikke materjale, leiab järgmist:

1. episood Sadama 15, Paldiski asuva hoone trepikojas

Süüdistatav antud kuriteoepisoodi osas end süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav väitis kohtus, et tema ei ole NM löönud ega avalikku korda rikkunud, ta väidab, et NM sai vigastused pärast rüselust OK , trepist allaveeremisel. Kohus peab süüdistava ütlusi ebausaldusväärseteks ja

neid tõendina ei arvesta, kuna süüdistatava ütlused on vastuolus teiste kogutud tõenditega,

kannatanu NM, tunnistaja JK ja tunnistaja IM ütlustega. Sündmust nägi vahetult pealt tunnistaja JK, kes ei oma isiklikke suhteid ega vihavaenu süüdistatav suhtes ning tal puudub

igasugune põhjus ebausaldusväärsuseks. Süüdistatava arvamuse kohaselt on tunnistaja

mõjutatud NM poolt ütlusi andma. Samas kinnitas süüdistatav, et ta oli NM abikaasa ja elukaaslane ning ta ei ole väitnud, et ta oleks teadlik tunnistaja ja kannatanu NM eelnevatest

suhetest ning ta ei nimetanud tunnistajat NM sõbrannade hulka kuuluvaks. Kohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistaja ütlustes. Tunnistaja JK ütlustest nähtuvalt tuli ta koridori NMlaste karjumise peale ja nägi, et süüdistatav istus kaksiratsi NM otsas ja lõi teda rusikaga

vastu nägu. Sama kinnitab kannatanu NM. Ka nähtub tunnistaja ütlustest, et ta leidis, et süüdistatava selline käitumine avalikus kohas on tema turvatunnet rikkuv ja riivav ning tema ütlustest nähtuvalt nägid seda sündmust pealt ka lapsed. Kannatanu NM ütlustest nähtuvalt, eelnevalt süüdistatav karjus ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Ka tunnistaja JK kinnitas, et kuulis oma tuppa NM korteri ukse peale prõmmimist. Samuti, hilisemalt kohale saabunud tunnistaja IM kinnitas, et süüdistatav oli agressiivne ja karjus NM peale. Ka on süüdistatava

süüd kinnitavateks ja kannatanu ning tunnistaja JK ütlustega riimuvateks tõenditeks: isiku läbivaatuse akt koos fotodega (tl 14-18), millest nähtuvad NM tekitatud hulgalised vigastused; samuti äratundmiseks esitamise protokoll (tl 31-33) mille kohaselt on JK NM rünnanud isikuna ära tundnud R.P.

Kohus leiab, et käesolevas episoodis on antud süüdistatava tegevusele õige hinnang, ilmselgelt on rikutud rahu ja avalikku korda kuna sündmus leidis aset avalikus kohas, suure

elumaja trepikojas, seda nägid pealt mitmed isikud, sh lapsed. Sündmus tekitas tagajärgi – laste nutt, JK turvatunde häiritus, kuna tegu pandi toime vägivallaga, on R.P tegevus

õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi. Süüdistatav, hakates korterelamu trepikojas

karjuma ning uksele taguma ning kannatanu suhtes vägivalda tarvitama, pidi aru saama, et

selline tegevus rikub majaelanike rahu ja turvatunnet ning seeläbi ka avalikku korda.

Kannatanu löömist ning tema peale ronimist pidi süüdistatav selgelt mõistma, kui vägivallategusid. Seetõttu tuleb järeldada, et süüdistatav pani antud kuriteoepisoodis avaliku korra raske rikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna ta pidi võimalikuks pidama, et kannatanu suhtes vägivalla tarvitamine avalikus kohas võib endaga kaasa tuua teiste isikute rahu ja turvatunde rikkumise.

2. episood Sadama 15, Paldiski asuva hoone juures õues

Süüdistatav tunnistas end süüdi osaliselt ja selgitas, et ta ei ole NMjalaga näkku löönud ning ka avalikku korda ei rikkunud. Väitis, et oli NMpeale vihane, kuna viimane oli umbes kuu

enne juhtunut solvanud ja ta tahtis solvangute tõttu NMsuhelda. Ta oli alkoholijoobes. Ta

väljus ja läks NMja JAle järele. Tõukas J. A ja lõi käega NMvastu huuli. Tiris teda ka

10

kapuutsist, et ta kukuks. Seejärel lõi kätega vastu jalgu ja keha, jalgadega ei löönud, tiris juustest.

Käesoleva sündmuse juures viibisid kannatanu NM, tunnistaja JA. Tunnistaja JApuhul tuleb

arvestada asjaoluga, et nii tunnistaja enda kui NMütluste kohaselt on tegu süüdistatava

elukaaslasega. JAkinnitas, et kuna süüdistatav karjus enne aknast, et ta tuleb välja ja JAja NMkartsid skandaali, põgenesid nad XXXmaja taha, kuid R.P tuli neile järele. R.P lõi lahtise käega NM, kes kukkus. Seejärel R.P raputas teda, ka lõi ta

NMjalaga vastu puusa. Samasisulisi ütlusi on andnud kannatanu NM. Kuna kannatanu ja tunnistaja ütlused on selles osas kokkulangevad ja usaldusväärsed, puudub alus neis kahelda, antud ütlused riimuvad ka tunnistaja O. Nechaeva ütlustega, kes kinnitas, et viibis XXXmaja ees, kuulis kuidas süüdistatav akna peal ropendades ähvardas välja tulla, NMja JApõgenesid ja süüdistatav jooksis neile järele. Tunnistaja kuulis nurga tagant appikarjeid ja kohale minnes nägi, kuidas R.P tõukas NMja viimane kukkus. Kannatanu NMon andnut ütlusi selle kohta, et R.P lõi teda jalgadega vastu huuli ja pead. Tunnistaja Akulova kinnitas R.P poolt R.P jalaga löömist, kuid väitis, et ta ei näinud juustest tirimist ja jalaga näkku löömist. Antud asjaolu ei tähenda, et sellist tegevust ei esinenud. Kohtul puudub alus

kannatanu NMütlustes kahelda. NMütlused on kooskõlas ka isiku läbivaatuse protokolliga

(koos fototabeliga, tl 83-87) ja väljavõttega ambulatoorsest kaardist, millest tulenevalt tuvastati huulel paistetus ja haav, samuti haav (tl 88). Tunnistaja Akulova on väitnud, et ei mäleta kõike toimunut ja kõike ta ka ei näinud.

Seega ka antud juhul rikkus R.P ebatsensuursete väljendite aknast karjumisega, füüsilise konfliktiga, mis leidis aset avalikus kohas ja mitme isiku juuresolekul, rahu ja avalikku korda ja pani selle toime vägivallaga. Asjaolu, et tunnistaja JAväidab, et tema rahu ei

häiritud, ei muuda juriidilist hinnangut teole, kuna JAon lähisuhetes R.P-ga ning

JAkinnitas, et sellise hinnangu põhjusteks on tema negatiivne suhtumine NMsse. Käesolev konflikt ei olnud vaid kahe isiku vaheline. R.P ise kinnitas, et ta oli vihane NM peale ning aknast ebatsensuurseid väljendeid karjudes nägi ta, et sellel on pealtkuuljaid, ka nägi ta, et tema vägivalda näevad pealt teised isikud, kuid see teda ei takistanud.

Ka on süüdistatava süüd kinnitavateks ja kannatanu ning tunnistajate ütlustega riimuvateks

tõenditeks: isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega (tl 83-87), väljavõte ambulatoorsest

kaardist (tl 88), milledest nähtuvad NMtekitatud vigastused; R.P kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 94-97); indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub R.P alkoholijoobe esinemine 21.01.2011.a. (tl 99); asitõendi vaatlusprotokoll (tl 129- 132), millest nähtuvad kannatanu ja politsei vahelised kõned. 21.01.2011.a.

Kohus leiab, et ka selles episoodis on antud süüdistatava tegevusele õige hinnang, ilmselgelt on rikutud rahu ja avalikku korda, kuna sündmus leidis aset avalikus kohas, suure elumaja

juures, seda kuulsid ja nägid pealt mitmed isikud. Süüdistatav karjus avalikult aknast ebatsensuurseid väljendeid, seda kinnitavad kannatanu ja tunnistaja Nechaeva. Süüdistatav, hakates korterelamu lähiümbruses kannatanu suhtes vägivalda tarvitama, mis ei

lõppenud enne teiste isikute sekkumist, pidi aru saama, et selline tegevus võib rikkuda majaelanike ning lähedal viibinud teiste isikute rahu ja turvatunnet ning seeläbi ka avalikku korda. Seetõttu tuleb järeldada, et süüdistatav pani antud kuriteoepisoodis avaliku korra raske rikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna ta pidi võimalikuks pidama, et kannatanu

suhtes vägivalla tarvitamine avalikus kohas võib endaga kaasa tuua teiste isikute rahu ja

turvatunde rikkumise. Kohtus kinnitas tunnistaja Nechaeva, et süüdistatava tegevus rikkus

tema turvatunnet. Sündmus tekitas tagajärgi – vägivald NMsuhtes, teised isikud pidid

11 sekkuma, et R.P vägivallatsemise lõpetaks. Kuna tegu pandi toime vägivallaga, on R.P tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi.

Avaliku korra rikkumine KarS §-de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks

toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut

tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil (vt RKKK otsus

kriminaalasjas 3-1-1-29-10). Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all

on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud

isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse

realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei

moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms (RKKK otsused väärteoasjas nr 3-1-1-102- 03; samuti kriminaalasjas nr 3-1-1-7-07). Käesoleval juhul ei olnud tegu vaid personaalselt, ühe isiku kallal toime pandud vägivallaga, vaid avaliku ropendamise ja peksmisega häiriti ka teiste isikute rahu.

II Karistus

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus arvestab karistuse mõistmisel KarS § 56 sätteid, isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, üldja eripreventiivseid eesmärke.

R.P on varem karistatud ühel korral 08.05.2008.a. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 7 järgi vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 ja § 74

alusel tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 18 kuud, mida pikendati Harju Maakohtu

07.10.2009 määrusega 4 kuu võrra, katseaeg lõppes 07.03.2010.a. Väärteokorras on

süüdistatavat karistatud 16-l korral. Väärteokorras mõistetud rahatrahvid on valdavalt tasumata (tl 108-114).

Isik on toime pannud otsese tahtlusega kolm II astme kuritegu. Isik tunnistab end süüdi osaliselt. Süüdistuses KarS § 121, 424 järgi on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik

kahetsus. Süüdistuses § 263 p 1 järgi kohus kergendavat asjaolu puhtsüdamliku kahetsuse näol ei tuvastanud, kuna isik õigustas oma tegevust kannatanu NMkäitumisega.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et kuigi isik töötas, ei hüvitanud ta karistusena

mõistetud rahatrahve, milline asjaolu näitab tema suhtumist õiguskorda. Kohus leiab, et prokuröri seisukoht reaalse vangistuse vajalikkusest karistuse näol on põhjendatud, kuna isik on toime pannud mitu otsese tahtlusega kuritegu, ka on teda varasemalt karistatud kohtulikult tingimusliku karistusega, milline ei kandnud karistuse eesmärke – isik jätkas kuritegude

toimepanemist, sooritades esimese kuriteo juba vähem kui poole aasta möödudes pärast katseaja lõppu. Kohus leiab, et isikut on vajalik karistada vangistusega. Vangistuse määra üle otsustamisel on oluline, et konkreetse isiku puhul kannaks see karistuse eesmärki, oleks selle

saavutamiseks piisav. Kohus leiab, et sanktsiooni miinimumilähedane karistus ei kannaks

12 karistuse eesmärke. Kohus leiab, et prokuröri poolt taotletud karistusmäär oma kogumis on

põhjendatud ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Tuleb arvestada asjaolu, et isik pani toime naisterahva suhtes vägivalla kohaldamise avalikus kohas, seda mitmekordselt ning

sealhulgas laste juuresolekul, milline asjaolu on tema väärtushinnanguid iseloomustav ning tingib kahtlematult erija üldpreventiivse aspekti arvestamist antud kuritegude eest karistuse mõistmisel. Kohus peab vajalikuks mõista raskema karistusmäära KarS 424 eest, võrreldes prokuröri poolt taotletuga, kuna tegemist on raske liiklusalase rikkumisega, millega võinuks

kaasneda ka enamohtlikud tagajärjed. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et kaitsja pidas

prokuröri poolt taotletud 1-aastast vangistust karistusena põhjendatuks ning ka süüdistatav leidis, et tegemist on õiglase karistusega. Hilisemalt küll esitas apellatsiooniteate.

III Kohtukulud

Vastavalt KarS § 180 lg 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasud ja ekspertiisitasud. R.P kuulub süüdimõistmisele KarS § 263 p 1, KarS § 121 ja KarS § 424 järgi, millised on II astme kuriteod.

Tulenevalt KrMS § 179 lg-st 2 ja arvestades eelpool märgitut tuleb R.P-lt välja

mõista järgmised menetluskulud: sundraha 1,5 palga alammäära – 417,03 eurot; määratud kaitsjale makstud tasu summas 1176,12 eurot; joobeseisundi tuvastamise eest summas 11,50 eurot; joobeseisundi tuvastamise uuringu eest summas 14,44 eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel tuleb jätta riigi kanda isiku kohtuarstliku ekspertiisitasu eest summas 84,11 eurot.

IV Asitõendid ja salvestised

CD-plaadid tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.

V Tsiviilhagi

Seoses vasaku silma nägemisfunktsiooni kaotusega on kannatanu PG’i poolt esitatud

mittevaralise kahju nõue summas 500 000 krooni, mille PG palub hüvitada arveldusarvele AS-is SWEDBANK nr XXXXXXXXXXXXXX.

Tulenevalt KrMS § 310 lõikest 2 jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata, kuna prokurör loobus

kohtuvaidluses R.P süüdistusest KarS § 118 p 6 järgi, ning kohus tegi nimetatud süüdistuses R.P suhtes menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse.

Kohus juhindub KrMS § 179, 180, 181, 306, 309-315.

Merle Parts Kohtunik

Aadu Vesmes Rahvakohtunik

13

Elve Kaas Rahvakohtunik