1-10-8363/15 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Täiendavate kohustuste määramine

Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend nr 1-10-8363 Tartu Maakohtu 15. septembri 2010 otsus M.I karistamises KarS § 121 ja KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat Menetlus osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Kalev Kuningas Avaldaja kriminaalhooldusametnik Urve Pääso Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Prokurör Maiken Mardim Süüdimõistetu M.I (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxx

xx-xx xxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustus

1. Kohtuotsuse täitmiseks määrata KarS § 74 lg 4 alusel M.I-le täiendava

kohustusena läbida sotsiaalabiprogramm

„Eluviisitreening“. Täiendavad otsustused

2. Seoses asja kohtus menetlemisega saata määruse koopia karistusregistrile, M.I-le

ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused

3. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud M.I on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 15. septembri 2010 otsusega KarS § 121 ja KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistatud liitkaristusena vangistusega 2 aastat 22 kuud ja 28 päeva ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg 3 aastat ühes

allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxx.

Tartu Maakohtu 09. detsembri 2010 kohtumäärusega on pikendatud M.I-le

määratud katseaega 1 aasta võrra, millega seoses lugeda katseaja lõpptähtajaks 14. september 2014. Kriminaalhooldusametnik on (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud kriminaalhooldusseaduse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud M.I

kohta. Ettekandest nähtuvalt on M.I rikkunud KarS § 75 lg 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

M.I kohta on koostatud Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo poolt

indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millisest nähtub, et M.I tuvastati 13.02.2011 alkoholijoove 0,94 mg/l. M.I on täitnud käitumiskontrolli kohustusi

korralikult, on käinud kokkulepitud aegadel vastuvõtul, on esitanud nõutud dokumendid, elab

kindlaksmääratud elukohas. On läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu. M.I antud

seletuses enda väidete kohaselt viimasel ajal hoidub igasugustest seltskondadest ning on keskendunud oma hobile, milleks on mootorrataste ja mopeedide remont. M.I õpib

xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx II kursusel. Koolis läheb tal

rahuldavalt ning ta soovib valitud eriala kindlasti omandada. Käitumiskontrolli tingimuste

täitmisel probleeme ei ole esinenud ning M.I on avaldanud soovi osaleda eluviisitreeningus, kus tegeldakse sõltuvusprobleemiga sügavuti. Kriminaalhooldusametnik teeb

ettepaneku panna M.I-le kohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis, milleks on eluviisitreening.

2. Kohtu põhjendused KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise

või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1). Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74

lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 2). Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (KrMS § 427 lg 3). KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne karistusseadustikus

sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse

seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli

tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei

täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KarS § 75 lg-le 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule.

Asjaolu, et M.I on katseajal rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi on

põhjendatud KarS § 74 lg 4 alusel määrata M.I-le täiendava kohustusena läbida sotsiaalabiprogramm

„Eluviisitreening“.

KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kalev Kuningas

Kohtunik