1-09-14913/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1-09-14913

KOOPIA

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. märtsil 2011.a Paide kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-09-14913 Kohtukoosseis kohtunik Teet Olvik Kriminaalasi M.D süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi Süüdimõistetu M.D [ik xxx, eluk Koeru tee 15-10 Järva-Jaani Järva-Jaani vald Järvamaa]

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 2,7, lg 3, KrMS § 427:

Pikendada M.D-le kohaldatavat katseaega (1a) ühe aasta võrra, so kuni 28. aprillini 2012.a.

Panna M.D-le KarS § 75 lg 2 p 2,7 alusel lisakohustusteks:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

- mitte viibida kohtu määratud paikades, so kõrts baar, pubi, tantsuklubi, restoran, kultuurimaja üritused, kui seal on lubatud tarvitada alkoholi.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD 29.10.2009.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega mõisteti M.D süüdi KarS § 263 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, milline jäeti KarS § 74 lg 1 alusel täitmisele pööramata, kui ta ei

pane 18kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid: elama oma elukohas Koeru tee 15-10 Järva-Jaani Järvamaa; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile

oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

18.03.2011.a esitas Tallinna Vangla Paide talituse kriminaalhooldusametnik Ülle Luts kohtule erakorralise

ettekande, milles palus M.D` katseaja pikendamist 1 aasta võrra ning talle lisakohustuste panemist

1-09-14913

2

mitte tarvitada narkootikume ja alkoholi; mitte viibida kohtu määratud paikades, so kõrts baar, pubi, tantsuklubi, restoran, kultuurimaja üritused, kui seal on lubatud tarvitada alkoholi järgmistel põhjustel.

02.12.2010.a on M.D Pärnu Maakohtu ostsusega nr 1-10-1590 uuesti süüdi mõistetud KarS § 263 p 1

järgi kvalifitseeritud katseajal toime pandud kuriteo eest. Karistuseks mõisteti rahaline karistus 240

päevamäära, so 12 000 krooni. Karistuse täitmine määrati ositi 6 kuu jooksul alates jaanuarist 2011.a igakuiselt 2000 krooni. Ettekande koostamise hetkeks hooldusalune rahalist karistust täitama asunud ei ole. 10.03.2011.a toimunud registreerimisel esitas M.D kriminaalhooldajale Lääne Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppe kriminaalasjas nr 11251000021. Kohtulahned asjas hetkel puudub. M.D on kinnitanud oma süüd. Vägivallategu on taas toime pandud katseajal.

M.D-ga on katseajal toime pandud vägivallajuhtumeid käsitletud korduvalt. Hooldusalune tunnistab, et oli süütegude toimepanemise ajal alkoholijoobes. M.D tunnistab küll oma valet käitumist, kuid ei ole

näidanud mingit soovi vägivaldsest käitumisest loobumiseks. Õigustab iseenda tegusid sellega, et teda provotseeriti. Hooldusalusele on kriminaalhooldajale teadaolevalt omane otsia pidude ajal konflikti ükskõik

kellega – otsib ise kontakte, tülitab inimesi ja reageerib kohe, kui kalemiseks väikenegi võimalus tekib. Kriminaalhooldaja leiab, et sellist käitumist tuleb hinnata kui tahtlikku agressiivsust ning et M.D on kõrge ohtlikkusega hooldusalune.

Hooldusaluse hoiakute ja mõtlemisega tegelemine ei ole andnud tulemusi, mistõttu leiab

kriminaalhooldusametnik, et vajalik on tugevndada kontrolli M.D` käitumise üle täiendavate lisakohustuste abil võimalikult pika aja jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leidis, et kriminaalhooldaja taotlus süüdimõistetule kohaldatava katseaja pikendamiseks ja lisakohustuste panemiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et M.D on jätkanud süütegude toimepanemist katseajal. M.D liigtarvitab alkoholi ning on käitumiselt agressiivne.

Arvestades eeltoodut, leidis kohus, et kuna reaalse vangistuse kui kõige raskema karistuse mõistmine on KarS § 56 lg 2 kohaselt võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega,

ei ole M.D-le karistuse täitmisele pööramine ning talle reaalse vangistuse mõistmine praegu veel

vajalik. Samas tuleb arvestada aga seda, et süüdimõistetu on, tulenevalt alkoholi liigtarvitamisest rikkunud

talle kriminaalhooldusega pandud kohustusi. Seega, saavutamaks kriminaalhoolduse eesmärke ja tagamaks kontrolli süüdimõistetu edasise käitumise üle, on vajalik M.D-le kohaldatud katseaja pikendamine 1

aasta võrra. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kriminaalhooldaja ettepanek süüdimõistetule lisakohustuste panek mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume, samuti keelata isikul viibida paikades – kõrts baar, pubi, tantsuklubi, restoran, kultuurimaja üritused, kui seal on lubatud tarvitada alkoholi.

/allkiri/ Teet Olvik Kohtunik

KOOPIA ÕIGE Kohtumäärus jõustus 05.05.2011 TL Ringkonnakohtu k/määrusega Tühistatud katseaja pikendamise osas. Muus osas muutmata