2-21-18798/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 11.09.2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-18798

Kohtuasi

X hagi Y vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.06.2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(määruskaebuse

esitaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX)

Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXXX, registrijärgne

elukoht XXX, tegelik elukoht teadmata)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 07.06.2023. a määrus tühistada ja saata saata asi menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule.

2. X määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 30.11.2021. a Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi abielu lahutamise

nõudes, mida täpsustas 26.12.2021. a.

2. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt ei ela hageja kostjaga koos alates 2008. aastast,

kui Y läks ära ja asus hageja andmetel elama Ukrainasse. Y täpset asukohta/elukohta või

praegust elukohta ei ole hagejal teada. Tema sugulustega ja varasemate ühiste tuttavatega

2-21-18798

hagejal kontakti ei ole. 2010. aastal tegi hageja avalduse politseile kostja tagaotsimiseks, et

nõuda temalt elatisraha. Politsei vastas, et tagaotsimise alustamiseks puudub alus ja soovitas

pöörduda tsiviilkohtusse, mida hageja ka tegi, kuid temaga kontakti pole kohtul õnnestunud

saada. Viimane kostja teadaolev elukoht 2009-2010 aastatel oli XXX, Ukraina. Hageja palub

lahutada oma abielu kostjaga seoses sellega, et kooselu on lõppenud 13 aastat tagasi.

3. Harju Maakohus tegi 07.01.2022. a päringu Politsei- ja Piirivalveametile kostja viibimiskoha

ja kontaktandmete kohta. 11.01.2022. a vastuses teatas Politsei- ja Piirivalveamet, et nende

andmekogus puuduvad andmed Y (Y, isikukood XXXXXXXXXX) elu- või viibimiskoha ja

kontaktandmete kohta ning viimane kokkupuude isikuga oli 2007. aastal.

4. Harju Maakohus tegi 12.01.2022. a päringu Ukraina Suursaatkonnale kostja viibimiskoha ja

kontaktandmete kohta, kuid ei saanud päringule vastust.

5. Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 22.02.2022. a määrusega.

6. Harju Maakohus edastas 20.04.2022. a Ukraina pädevale kohtule taotluse kohtudokumentide

kättetoimetamiseks kostjale ning kostjalt seletuse võtmiseks, kuid dokumente ei õnnestunud

kostjale kätte toimetada.

7. Harju Maakohus kohustas 29.05.2023. a määrusega hagejat teatama kohtule kostja

täiendavad kontaktandmed, mis võimaldavad talle dokumendid kätte anda. Kohus hoiatas, et

nõutud andmete mitteesitamisel määratud tähtpäevaks on kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata.

8. 05.06.2023. a teatas hageja Harju Maakohtule, et temal puuduvad täiendavad andmed kostja

asukoha kohta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus jättis 07.06.2023. a määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud

hageja kanda.

10. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus TsMS § 423 lg 1 p-le 8. Antud

juhul ei ole hageja esitanud kostja andmeid, mis võimaldaks menetlusdokumente kostjale kätte

toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise

leida. Kohus on üritanud kostja kontaktandmeid leida ning ise materjale ja kohtumäärust kätte

toimetada enam kui aasta jooksul Ukraina pädeva kohtu kaudu vastavalt Eesti Vabariigi ja

Ukraina lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades, kuid see on

ebaõnnestunud. Antud juhul ei ole võimalik kostjale mõistlike pingutustega tsiviilasja materjale

ja kohtumäärust kätte toimetada.

11. Ringkonnakohtus on korduvalt väljendatud seisukohta, et avalikku kättetoimetamist ei saa

lubatavaks pidada juhul, kui kostja suure tõenäosusega Eestis ei ela ning Eestis toimuva avaliku

kättetoimetamisega kostja menetlusdokumente seetõttu suure tõenäosusega kätte ei saa (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2013. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-35994). Antud juhul

on tõenäoline, et kostja Eesti Vabariigis ei ela ning seega suure tõenäosusega

menetlusdokumente avaliku kättetoimetamisega kätte ei saa, mistõttu ei saa avalikku

kättetoimetamist pidada lubatavaks.

12. Kohus selgitas, et TsMS § 407 lg-st 4 tulenevalt ei tohi kohus hagilises abieluasjas seaduse

kohaselt tagaseljaotsust teha. Kohus saab asja lahendada üksnes kohtuotsusega, mis eeldab

kostja reaalselt kätte saamist ja seega ei saa kohus lahutusasja läbi vaadata ilma kostja

2-21-18798

menetluses osalemiseta. Kui teadaolevad andmed kättetoimetamist ei võimalda, tuleb hagi jätta

läbi vaatamata.

13. Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning

kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping) artikkel 27 p 2 kohaselt, kui abielu lahutamise

avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole

kodanik ja kui üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad

mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Hagi

läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib

pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS

§ 426 lg 1). Hagejal on õigusabilepingust tulenevalt õigus esitada hagi kostja vastu abielu

lahutamiseks ka Ukraina pädevale kohtule.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

14. Hageja esitas määruskaebuse, mille kohaselt ei ole ta kostjat näinud üle 10 aasta ega

suhelnud tema või tema sugulastega. Hagejal puuduvad kontaktid kostja või tema sugulastega

ka sotsiaalvõrgustikes. Y ei ole maksnud elatist oma lapsele ning ei ole suhelnud lapsega pärast

kodust lahkumist. Hageja palub end kostjast lahutada, kuna soovib isiklikku elu ning tal puudub

teadmine kostja füüsilisest asukohast.

15. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi

saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgnevat.

17. Ringkonnakohus saab määruskaebusest aru nõnda, et hageja soovib maakohtu määruse

tühistamist ning hagi rahuldamist. Ringkonnakohus selgitab, et hagi rahuldamine käesoleval

juhul võimalik ei ole. Nimelt näeb Eesti õiguskord ette, et abieluasjas peavad pooled isiklikult

kohtusse ilmuma ja kohus peab nad isiklikult ära kuulama (TsMS § 346 lg 2), millist põhimõtet

on maakohus õigesti selgitanud ka hagiavalduse menetlusse võtmise määruses (dtl 39). Lisaks

ei ole abieluasjas tagaseljaotsuse tegemine lubatav (TsMS § 423 lg 4 esimene lause). Kohus

saab asja lahendada üksnes kohtuotsusega, mis eeldab kostja reaalselt kätte saamist ega saa

lahutusasja läbi vaadata ilma kostja menetluses osalemiseta, nagu on õigesti märgitud ka

vaidlustatud määruses.

18. Vaatamata eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule

menetluse jätkamiseks, kuna hagi on ringkonnakohtu hinnangul menetlusõiguse norme oluliselt

rikkudes jäetud ennatlikult läbi vaatamata.

19. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt tugines maakohus hagi läbi vaatamata jätmisel TsMS §

423 lg 1 p 8 esimesele alternatiivile, mille kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja

ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis

2-21-18798

võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata

mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida.

20. Maakohus põhjendas, et on üritanud kostja kontaktandmeid leida ning ise materjale ja

kohtumäärust kätte toimetada enam kui aasta jooksul Ukraina pädeva kohtu kaudu vastavalt

Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning

kriminaalasjades, kuid see on ebaõnnestunud. Maakohus järeldas eeltoodu alusel, et antud juhul

ei ole võimalik kostjale mõistlike pingutustega tsiviilasja materjale ja kohtumäärust kätte

toimetada. Maakohtu määrusest ei nähtu aga, mille alusel kohus leidis, et menetlusdokumentide

kohtu poolse kättetoimetamise kostjale saab käesoleval juhul lugeda ebaõnnestunuks. Selliselt

on maakohus rikkunud põhjendamiskohustust (TsMS § 465 lg 2 p 8).

21. Eeltoodud eksimust ei ole võimalik parandada ka määruskaebuementluses, arvestades, et

erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et tsiviilasja materjalid järeldust selle

kohta, et kostjale ei ole õnnestunud dokumente kätte toimetada, ei võimalda.

22. Iseenesest on maakohus, arvestades kostja viimast teadaolevat elukohta, õigesti leidnud, et

kohtuasja materjalide kättetoimetamisel kohaldub Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja

õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping). Vastavalt õigusabilepingu

artikli 2 punktile 1 osutavad lepingupoolte justiitsasutused vastastikku õigusabi tsiviil- ja

kriminaalasjades kooskõlas käesoleva lepingu sätetega. Õigusabilepingu artikli 3 kohaselt

hõlmab

õigusabi

järelepärimise

saanud

lepingupoole

seadusandluses

ettenähtud

protsessuaalsete toimingute sooritamist nagu poolte, süüdistatavate ja kohtualuste, kannatanute,

tunnistajate, ekspertide ülekuulamine, ekspertiiside ja kohtuliku vaatluse läbiviimine,

asitõendite üleandmine; kuriteo toimepannud isikute kriminaalasja algatamist ja väljaandmist,

tsiviilasjades langetatud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist, dokumentide kätteandmist ja

edasisaatmist, teise lepingupoole palvel andmete esitamist süüdistatavate karistuse kohta.

Õigusabilepingu artikli 9 punkti 1 esimese lause kohaselt annab järelepärimise saanud asutus

dokumendid kätte vastavalt tema riigis kehtivatele eeskirjadele, kui kätteantavad dokumendid

on koostatud tema keeles või varustatud tõestatud tõlkega.

23. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus eelnevale tuginedes pöördunud

järelepärimisega Justiitsministeeriumi poole, andes teada nii oma soovist esitada õiguabitaotlus

kui ka soovist teada saada, kas arvestades sõjaseisukorda Ukrainas, on võimalik Ukraina pädeva

kohtu kaasabil tuvastada kostja viibimiskoht, toimetada talle kätte asja materjalid ja võtta

kostjalt seletus (dtl 81). Justiitsministeeriumi vastusest nähtuvalt ei saa praegust keerulist

olukorda arvestades tagada, kas dokumentide kättetoimetamine või muud toimingud on

võimalikud või mitte, kuid dokumendid on võimalik edastada Ukrainasse skaneeritud kujul

PDF formaadis aadressile themis@minjust.gov.ua (dtl 84). Seejärel on maakohus edastanud

hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määruse ja dokumentide tõlgetega eelnimetatud e-posti

aadressile (dtl 90), kuid tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et Ukraina pädev kohus oleks

maakohtule teada andnud, et kostjale ei ole dokumentide kättetoimetamine võimalik. Veelgi

enam, tsiviilasja toimikust ei nähtu sedagi, et Ukraina pädev asutus oleks maakohtu poolt e-

kirja teel edastatud dokumentide kätte saamise kohta saatnud soovitud kinnituse. Eeltoodu

alusel ei saa nõustuda selle kohtu seisukohaga, et kostjale on dokumentide kättetoimetamine

ebaõnnestunud.

24. Kuivõrd ringkonnakohtule jäi Justiitsministeeriumi vastusest ebaselgeks, kas justiitsasutus

suunas dokumentide kättetoimetamise tagasi maakohtule või tegeleb sellega ka ise, tegi kohus

andmete täpsustamiseks vastava päringu. Justiitsministeeriumi vastusest nähtuvalt ei ole

vastavalt dokumendihaldussüsteemile käesolevas tsiviilasjas dokumentide kättetoimetamise

2-21-18798

taotlust läbi ministeeriumi liikunud, kuid Ukrainaga on õigusabitaotlused liikunud, sh ka

paberkandjal (dtl 134).

25. Eeltoodud asjaolusid arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et asjas ei olnud

vaidlustatud määruse tegemise hetkel TsMS § 423 lg 1 p-s 8 sätestatud eeldused täidetud ning

maakohus ei võinud hagi läbi vaatama jätta. Maakohtu eksimuste tõttu tuleb vaidlustatud

määrus tühistada ning asi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Asja uuel

läbivaatamisel

tuleb

maakohtul

kostjale

dokumentide

kättetoimetamisel

järgida

õigusabilepingus sätestatud ja eelpool esile toodud nõudeid.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

26. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja

lahendamise tulemusest.

27. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata esitada

määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja saadab asja

menetluse jätkamiseks maakohtule, ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/