2-22-2822/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(8)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.09.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-2822

Tsiviilasi

East-West Shipping Agency OÜ hagi DSV Estonia AS-i

vastu kahjunõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.06.2023. a otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

5862,57 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

DSV Estonia AS 11.07.2023. a apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): East-West

Shipping Agency OÜ (registrikood 11610084, aadress Väike-

Paala 2, Tallinn, 11415), lepingulised esindajad Alexander

Sergeev ja Aleksandr Anissimov (e-post:XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): DSV Estonia AS

(registrikood 10342368, aadress Pärnu mnt 535, Jälgimäe

küla, Saku vald, Harju maakond, 76401), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tõnis Juurmann (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 12.06.2023.a otsus osaliselt, osas, milles maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja rohkem kui 2 221,5 eurot kahju hüvitist ja

sellelt summalt ületavalt osalt viivise, samuti menetluskulude jaotuse osas.

Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.

2. DSV Estonia AS-i apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

2(8)

3.1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

3.2.Välja mõista DSV Estonia AS-lt East-West Shipping Agency OÜ kasuks

põhivõlgnevus 2 221,5 eurot.

3.3.Välja mõista DSV Estonia AS-lt East-West Shipping Agency OÜ kasuks seisuga

22.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 110,16 eurot.

3.4.Välja mõista DSV Estonia AS-lt East-West Shipping Agency OÜ kasuks tasumata

põhivõlgnevuselt (2 221,5 eurot) viivis 5% aastas alates 23.02.2022 tasumata

summalt iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

4.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast

viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus

võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi

saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.02.2021 veolepingu, mille järgi

kohustus kostja vedama L30 purjejahi Eestist Saksamaale. 25.02.2021 Saksamaale saabumisel

selgus, et purjejaht oli kahjustatud, kuna veose vedaja ei kinnitanud veost nõuetekohaselt.

Hageja esitas 26.02.2021 kostjale pretensiooni. Hagejale tekkis kahju 5331,60 eurot (purjejahi

taastamise kulud).

2. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena kahju 5331,60 eurot, hagi esitamise

hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 421,85 eurot ja TsMS § 367 alusel viivis

0.021918 % päevas tasumata põhisummalt iga viivitatud päeva eest alates 23.02.2022 kuni

põhinõude täitmiseni. Hageja täpsustas 06.02.2023 viivisenõuet ja palub välja mõista seisuga

22.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 264,39 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista TsMS § 367 alusel viivis 5% aastas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest alates

23.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Hageja leidis, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Veose

laadimisega tegeles küll hageja, kuid selle kinnitamisega tegeles kostja oma agendi VKM

transport UAB vahendusel. Vedaja peab professionaalse teenuse pakkujana veenduma, et

veos laaditakse haagisele selliselt, et see ei saa vedamisel vigastada. Selleks peab vedaja muu

hulgas veose kinnitama ja andma tõstukijuhile suuniseid veose paigutuse kohta. Kui kostjal

tekkisid kahtlused, et purjelaev pidi olema täielikult kilesse pakitud, siis pidi ta sellest

hagejale teatama kauba peale laadimisel. Kui vedaja ei osanud purjelaeva kinnitada, siis pidi

ta lepingust loobuma, kuid võttis veose ikkagi vastu. Kostja ei ole tõendanud, et kaup oli

kindlustatud.

4. Veose vedamiseks vastuvõtmise päeval 23.02.2021 oli SDR kurss euro suhtes – 1

SDR/0,8409 eurot. Kauba kaal oli 2500 kg. Seega on vedaja piiratud vastutus 17 511,74 eurot

3(8)

(8,33 SDR x 0,8409 eurot x 2500 kg). Hageja esitas kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks

summas 5331,60 eurot ning kahju summa ei ületa vedaja piiratud vastutust.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja edastas veotellimuse oma alltöövõtjale VKM transport

UAB-le. 23.02.2021 laadis ja kinnitas saatja purjelaeva vedaja haagisesse. Purjelaevade

tõstmine ja kinnitamine eeldab eriteadmisi ja tehnikat, mistõttu teostas vastavasisulised tööd

purjelaeva saatja. Vedaja teostas kauba veo ja kaup saabus 25.02.2021 kokkulepitud sihtkohta

Saksamaal. Purjelaeva tõstis haagiselt maha purjelaeva saaja. Purjelaeva kontrollimisel

ilmnes, et laeval olid erinevad vigastused (laevakerel asuvad kleebised osaliselt kahjustunud,

kahjustunud vöörikantsel). Vedaja esindaja selgitas, et kahju kaubale tekkis sihtkohas

Saksamaal kauba mahalaadimisel veoki haagisest. Vedaja ei vastuta kahju eest, mis tekkis

kauba peale- või mahalaadimise tõttu. Sõltumata asjaolust, kas kauba kahjustused tekkisid

vedamisel või mahalaadimisel, ei vastuta nimetatud kahju eest vedaja, sest kauba vigastamine

oli tingitud kauba puuduliku pakkimise tõttu.

6. Juhul, kui kohus peaks leidma, et kostja vastutab hagejale kahju tekkimise eest, tuleb

kahjuhüvitist vähendada. Isegi olukorras kus hagejal oleks kostja vastu nõue viiviste

saamiseks, ei saa see CMR-i järgi olla suurem kui 5% aastas.

7. Kaup oli laetud ja kinnitatud selliselt, et autojuhil ei olnud põhjust kahelda selles, et

tegemist ei olnud õige laadimis- aga kinnitamismeetodiga. Tõendamata on ka hageja väide, et

veos oli kinnitamata ja liikus transpordil vabalt. Kostja on läbivalt olnud seisukohal, et

väidetav kahju tekkis kaubale selle laadimisel. Kostja palub kahjuhüvitist vähendada.

Maakohtu otsus

8. Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhignevuse 5331,60

eurot, seisuga 22.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 264,39 eurot, tasumata

põhivõlgnevuselt (5331,60 eurot) viivise 5% aastas alates 23.02.2022 tasumata summalt iga

viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud jäid kostja kanda.

9. Otsuse põhjenduste kohaselt kohab vaidlusele CMR konventsioon. CMR-is reguleerimata

osas laienevad veolepingule siseriikliku õiguse sätted (RKTKo 3-2-1-3-09, p-d 12-13).

10. Kohtu hinnangul on hageja nõude aluseks CMR art 17, mis sätestab vedaja vastutuse

kauba kahjustamise eest. Selle artikli lõike 1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või

osalise kaotsimineku või kahjustamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kauba

üleandmiseni, samuti kauba üleandmisega viivitamise eest. CMR art 17 alusel võib vedajalt

kahju hüvitamist nõuda üldjuhul teine lepingupool, st saatja.

11. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole ei ole tõendanud, et purjejaht sai kahjustada hageja

ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu, mida ei olnud ajendanud kostja ebaõige tegevus või

hooletus. Samuti ei ole kostja tõendanud, et esinesid asjaolud, millest kostja ei võinud

hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida ning et ta rakendas kahju ärahoidmiseks

kõrgendatud, mitte üksnes tavapärast hoolsust. Vaidlus puudub, et kauba laadis hageja. Kostja

pidi professionaalse teenusepakkujana veenduma, et veos on kinnitatud ja laaditud selliselt, et

see ei saa vedamisel kahjustada. Kostja ei ole tõendanud, et rakendas kahju ärahoidmiseks

kõrgendatud hoolsust.

12. Hageja esitas kahjunõude suuruse osas tõendina purjejahi taastamise kalkulatsiooni

summas 5331,60 eurot (tl 16-16 pöördel). Kohus selgitas, et hagejal lasub kahju tekkimise

aluseks olevate asjaolude (sh nõudesumma suuruse) tõendamiskoormis. Hageja selgitas, et

veose vedamiseks vastuvõtmise päeval 23.02.2021 oli SDR kurss euro suhtes – 1 SDR/0,8409

eurot. Kauba kaal oli 2500 kg. Seega on vedaja piiratud vastutus 17 511,74 eurot (8,33 SDR x

4(8)

0,8409 eurot x 2500 kg). Hageja esitas kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks summas

5331,60 eurot ning kahju summa ei ületa vedaja piiratud vastutust.

13. Kahjuhüvitise vähendamiseks alus puudub, kuna antud juhul ei esine VÕS § 139 lg-s 1 ja

§ 140 sätestatud kahjuhüvitise vähendamise asjaolusid. Seega tuleb tekitatud kahju 5331,60

eurot kostjalt välja mõista.

14. Kohus võtab seisukoha viivisenõude osas. Hüvitamisele kuuluvalt summalt arvutatakse

viivist 5% aastas vedajale kirjaliku nõude saatmise päevast (CMR konventsioon art 27 lg 1).

Kohus rahuldas hageja põhinõude summas 5331,60 eurot. Seega kuulub väljamõistmisele

rahuldatud kahjunõudelt 5331,60 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 26.02.2021

kuni 22.02.2022 eest summas 264,39 eurot. Kostja viivise perioodile ega suurusele

vastuväiteid esitanud ei ole. Samuti tuleb rahuldada viivisenõue alates 23.02.2022 kuni

põhinõude tasumiseni iga viivitatud päeva eest 5% aastas tasumata summalt.

15. Kohus võtab seisukoha veel lahendamata kostja taotluse osas. Kostja esitas 06.02.2023

kohtule

taotluse

nõuda

hagejalt

välja

hageja

poolt

kindlustusvõtjana

sõlmitud

kindlustuslepingud, mille esemeks on kindlustusvõtja vastutuskindlustus OÜ East-West

Shipping

Agency

majandustegevuses.

Hagejal

puudus

vaidlusalusel

ajavahemikul

vastutuskindlustuse leping. Samuti oleks kindlustusandja esitanud kostja vastu kahjunõude,

kui kahju oleks tegelikult kindlustusandja poolt hüvitatud. Kohus leiab, et kostja taotlus

rahuldamisele ei kuulu.

Apellatsioonkaebus

16. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis kohus tuvastamata, kus tekkis kaubale kahju.

Tegeliku vedaja esindaja on kostjale selgitanud, et kahju tekkis Kauba mahalaadimisel veoki

haagisest. Apellandi hinnangul puudus ja puudub jätkuvalt alus kahelda tegeliku vedaja

selgitustes. Seda enam, et hagiavaldusele lisatud videolt, mis on väidetavalt tehtud kauba

sihtkohta jõudmisel, ei nähtu Kaubal hageja väidetud vigastusi. Laevakerel olevate kleebiste

vigastused on küll nähtavad kohtule esitatud fotodelt, kuid puudub selgus, millal kõnealused

fotod tehti ning kas enne seda oli purjelaeva juba laadija poolt tõstetud/liigutatud või mitte.

17. Tõendamata oli/on ka hageja väide, et veos oli kinnitamata ning liikus transpordil vabalt.

Hageja fotod Kaubast seda ei kinnita. Kui kahju tekkis Kauba mahalaadimisel, siis vastutab

selle eest hageja, mitte kostja.

18. Isegi juhul, kui nõustuda hageja väitega, et kahju tekkis Kauba puuduliku kinnitamise

tõttu haagises (millega apellant ei nõustu), siis ka sellises olukorras vastutab tekkinud kahju

eest hageja ise. Nimelt, poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja laadis kauba. Hageja

oli maakohtus aga seisukohal, et sõltumata sellest, kes Kauba veokile laadis, oli kauba

kinnitamine vedaja kohustus. Hageja ei tellinud vedajalt kauba peale- ega mahalaadimist –

hageja korraldas laadimised ja kinnitamise ise. Kauba laadimine ja kinnitamine selliselt, et

tagatud oleks kauba täielik säilimine, on kauba saatjal, kes tunneb oma kaupa kõige paremini.

Saatja (vt kostja 29.03.2022 vastuse lisa 4) ja saaja (vt kostja 29.03.2022 vastuse lisa 5) on

professionaalsed merelaevade ehitamise ja vahendamisega tegelevad ettevõtted, kes on

vaieldamatult teadlikud, kuidas ette valmistada merelaeva transportimiseks ning kuidas

merelaeva laadida ja kinnitada. Ka veoks sobiliku haagise määrab saatja, mitte vedaja.

Purjelaeva laadimine nõuab eritehnikat (s.h kraanat), millist tavapärasel kaugsõidu

poolhaagisega veokil ei ole. Sellise eritehnika olemasolu ei kuulu veoki tavapärase varustuse

hulka.

19. Käesoleval juhul pole võimalik veenduda, kas kaup oli kinnitatud sedavõrd hoolikalt, et

oleks välistatud nö laevakere kriimustumine. Vastavad teadmised ja oskused on kauba saatjal.

5(8)

Seega kui hageja leiab, et Kaup sai kahjustada puuduliku kinnitamise tõttu haagises, siis ka

nimetatud juhul vastutab tekkinud kahju eest kauba saatjana hageja, sest temal oli kauba

pakkimise ja haagises kinnitamise kohustus.

20. Kaup sai kahjustada üksnes vähesel määral. Asjaolude kohaselt olid laevakerel asuvad

kleebised osaliselt kahjustunud ning kahjustusi oli saanud ka vöörikantsel (vt hagiavalduse

lisa 2 ja lisa 4). See tähendab, et Kaup oli kinnitatud piisavalt korralikult, et mingeid

ulatuslikke kahjustusi Kaubale ei tekkinud. Seetõttu ei olnud ka autojuhil enne sõidu

alustamist

põhjust

kahelda

selles,

et

tegemist

ei

olnud

õige

laadimis-

ega

kinnitamismeetodiga.

21. Juhul, kui maakohus oleks nõuetekohaselt hinnanud poolte seisukohti, siis oleks ka

maakohus pidanud jõudma järeldusele, et kostja tuleb CMR art 17.2 alusel vastutusest

vabastada. Veelgi enam, kostja tugines vastuses maakohtule täiendavalt ka CMR art 17.4.c. ja

VÕS § 793 lg 2 p-le 3, milliste kohaldamise eeldusi maakohus otsuses ei analüüsinudki.

Samas olnuks see vaidluse õige lahendamise seisukohalt vajalik ja oluline. Nimelt sätestab

CMR art 17.4, et vedaja vabaneb vastutusest art 18 punktide 2-5 järgimise korral, kui kauba

kaotsiminek või vigastamine on erilise riski tagajärg, mis on lahutamatult seotud ühe või

enamaga järgmistest asjaoludest: saatja poolt kaupade pealelaadimisest, paigaldamisest,

kinnitamisest või mahalaadimisest (CMR 17.4.c). Niisiis CMR-i ja VÕS-i veolepingute

regulatsioon kinnitavad erinevalt kohtuotsuses järeldatut, et olukorras kus hageja laadis ja

kinnitas Kauba, vastutab hageja sellest lähtuva kahju eest Kaubale.

22. Maakohus jättis täielikult käsitlemata vedaja vastuväite, mille kohaselt oli Kauba

vigastamine võimalik ja tingitud Kauba puuduliku pakkimise tõttu. Apellant rõhutas

maakohtus korduvalt, et vedaja hinnangul on Kaubale tekkinud kahju sellist laadi, mida

saanuks õige pakendi kasutamisel kindlasti vältida. Kostja osundas ka asjaolule, et

hagiavaldusele lisatud fotodelt ja videost nähtub, et ümberkaudsed purjelaevad on pakitud

täielikult kilesse. Kostja pidas ja peab jätkuvalt tõenäoliseks, et kui vaidlusalune purjelaev

oleks olnud pakitud samuti kilesse, ei oleks purjelaevale kahju tekkinud.

23. Maakohus on kahju suuruse osas märkinud, et hageja esitas kostja vastu nõude kahju

hüvitamiseks summas 5331,60 eurot ning kahju summa ei ületa vedaja piiratud vastutust.

Hageja nõudesumma ulatust ega suurust vastavalt maakohtu juhistele ei tõendanud. Sellest

hoolimata luges maakohus tõendatuks, et hagejale tekkis kahju summas 5331,60 eurot.

Hagiavaldusele lisatud väidetavate parandustööde arvelt nähtub, et kere pinna puhastus

maksis 130 eurot, kleebiste komplekt 250 eurot, kleebiste pealekandmine 260 eurot ning

voorikantsel 780 eurot. Muus osas on kahju tekkimine ja suurus hageja poolt aga jätkuvalt

sisustamata ja tõendamata. Veelgi enam, maakohtu poolt väljamõistetud summa sisaldas

käibemaksu summas 888,06 eurot. Valitseva kohtupraktika kohaselt käibemaks kahju

koosseisu aga ei kuulu. Lisaks ei kinnitanud hageja kordagi kohtule, et ta ei saa L30 One

Design OÜ arvelt käibemaksu tagasi arvestada.

24. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja alternatiivse taotluse hageja

kahjuhüvitise piiramiseks. Kostja osutas maakohtus, et purjelaevade tõstmine ja kinnitamine

eeldab eriteadmisi- ja tehnikat, mistõttu teostas vastavasisulised tööd purjelaeva saatja.

Samuti selgitas kostja maakohtus, et kaup oli pakitud veoks puudulikult. Samas on saatja ja

saaja professionaalsed merelaevade ehitamise ja vahendamisega tegelevad ettevõtted, kes on

vaieldamatult teadlikud, kuidas ette valmistada merelaeva transportimiseks ning kuidas

merelaeva peale ja -maha laadida. Eelöeldust hoolimata asetas maakohus kogu vastutuse

kahju eest täielikult vedajale.

6(8)

Vastus apellatsioonkaebusele

25. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsus

26. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et

maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja rohkem kui 2 221,5 eurot kahju hüvitist ja sellelt summalt ületavalt osalt viivise, samuti

menetluskulude jaotuse osas Muus osas tuleb otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada osaliselt.

27. Asja materjalidest nähtub:

-Pooled sõlmisid 22.02.2021 veolepingu, mille kohaselt kohustus kostja vedama veose

(purjelaeva) Eestist Saksamaale (tlk 7-7 pöördel).

-Kauba saatja oli L30 One Design OÜ ja saatja Bootscenter Keser GmbH (tlk 45-45 pöördel).

-Saatja ja saaja on merelaevade ehitamise ja vahendamisega tegelevad ettevõtted (tlk 48-49).

-Veose peale- ja mahalaadimist ei teostanud kostja.

-Veotellimuse täitis kostja alltöövõtja VMK transport UAB (tegelik vedaja).

-Veos saabus Saksamaale 25.02.2021.

-Veose mahalaadimisel selgus, et purjelaev on kahjustatud (tlk 8-12).

-Purjelaeva vigastused fikseeriti rahvusvahelises saatelehes (tlk 13-14).

-Hageja esitas 26.02.2021 kostjale pretensiooni, mille kostja jättis rahuldamata (tlk 15).

-Kahjunõude suuruseks on 5331,60 eurot (tlk 16-16 pöördel).

-Kostja teatas 17.03.2021 hagejale, et tulenevalt CMR artikkel 17 p 4 (c) ei rahulda kostja

hageja esitatud reklamatsiooni (tlk 47, tõlge 47 pöördel).

-Tegeliku vedaja väidetel tekkis kahju veose mahalaadimisel Saksamaal (tlk 46, tõlge tl 46

pöördel).

28. Maakohus leidis ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et vaidlusele kohaldub CMR

konventsioon. Õige on maakohtu viide ka sellele, et CMR-is reguleerimata osas laienevad

veolepingule siseriikliku õiguse sätted (RKTKo 3-2-1-3-09, p-d 12-13).

29. Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas kostja vastutab

veosele tekkinud kahju eest. Seega on õige maakohtu seisukoht, et hageja nõude aluseks on

CMR art 17, mis sätestab vedaja vastutuse kauba kahjustamise eest. Selle artikli lõike 1

kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või kahjustamise eest kauba

veoks vastuvõtmise hetkest kauba üleandmiseni, samuti kauba üleandmisega viivitamise eest.

Kostja tugineb asjas sellele, et kohaldada tuleb CMR vastutusest vabanemise sätteid, kuna

veos oli nõuetekohaselt pakkimata, veose laadis ja kinnitas hageja ning seda teenust ei olnud

kostjalt tellitud, samuti tugineb kostja sellele, et veos sai kahjustusi mahalaadimisel. Seega

tuleb vaidluse lahendamiseks kohaldada järgnevaid sätteid.

30. CMR art 17.4 (b) sätestab, et vedaja vabaneb vastutusest artikli 18 punktide 2 kuni 5

järgimise korral, kui kauba kaotsiminek või vigastamine on erilise riski tagajärg, mis on

lahutamatult seotud ühe või enamaga järgmistest asjaoludest: pakendi puudumine või defektid

juhtudel, kui pakendita või nõuetekohase pakendita veetavad kaubad võivad oma loomulike

omaduste tõttu rikneda või saada vigastatud.

7(8)

31. CMR art 17.4 (c) sätestab,et et vedaja vabaneb vastutusest art 18 punktide 2-5 järgi, kui

kauba kaotsiminek või vigastamine on erilise riski tagajärg, mis on lahutamatult seotud ühe

või enamaga järgmistest asjaoludest: saatja, saaja või isikute poolt, kes tegutsevad saatja või

saaja nimel, poolt kaupade pealelaadimisest, paigaldamisest või mahalaadimisest.

32. CMR art 17 lg-ga 1 sätestatud riskivastutusega sarnanevast vastutusest vabanemiseks on

vedajal võimalik mh CMR art 17 lg 2 viimase alternatiivi ja art 18 lg 1 kohaselt tõendada, mh

et veose vigastamise (kahju tekkimise) põhjus oli asjaolu, millest vedaja ei võinud hoiduda ja

mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Riigikohus on asunud seisukohale, et vedaja vastutus ei

sõltu vedaja süüst. Pigem on rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioonis

sätestatud vedaja vastutus lähedane riskivastutusele, sest vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2

alusel vastutusest vaid juhul, kui tõendab, et rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud, mitte

üksnes tavapärast hoolsust (Riigikohtu 7. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-05,

p-d 13 ja 14). Seetõttu vabaneb vedaja vastutusest vaid juhul, kui kahju tekkis erilistel

asjaoludel, mida vedaja ei oleks suutnud ära hoida ka kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel.

Selleks, et selgitada, kas vedaja rakendas kõrgendatud hoolsust, tuleb vedaja käitumist

võrrelda kompetentse professionaalse vedaja hüpoteetilise käitumistega samadel asjaoludel.

Seega määrab kõrgendatud hoolsuse ulatuse kindlaks hüpoteetilise professionaalse vedaja

äärmiselt hoolas käitumine samasuguses situatsioonis ja vedajal lasub CMR art 18 lg 1 järgi

kohustus tõendada, et ta rakendas kõrgendatud hoolsust kahju tekkimise ärahoidmiseks.

33. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis kohus tuvastamata, kus tekkisid veosele

(edaspidi ka laev) kahjustused. Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas veosele tekkisid

kahjustused transpordi käigus või kauba sihtkohas mahalaadimisel. Nõustuda tuleb sellega, et

maakohus poolte neile väidetele seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu

minetuse. Kostja tõi esile, et laeva laadis haagiselt maha saaja. Asjas on esitatud tegeliku

vedaja esindaja kiri, et temale teadaolevalt tekkisid laevale vigastused selle mahalaadimisel

veoki haagisest (tlk 46). Ringkonnakohus leiab, et kostja väited, mille kohaselt tekkisid

laevale kahjustused mahalaadimisel on tõendamata. Nõustuda tuleb küll kostja väitega, et

hagiavaldusele lisatud videolt ei nähtu laeval vigastuste olemasolu. Sellest videost on näha,

kuidas oli laev sõidukile paigaldatud ning katete eemaldamine treilerilt. Samas on

hagiavaldusele lisatud fotod, millelt nähtub, et laev on jätkuvalt treileril, st mahalaadimata,

kuid fotografeeritud on laeval tekkinud vigastusi. Seega on tõendamata kostja väide, et

laevale tekkisid vigastused mahalaadimisel. Kuna tegeliku vedaja selgitused, et laev sai

vigastada mahalaadimisel on vastuolus asjas esitatud eelnimetatud fotodega, siis ei ole

tegeliku vedaja selgitused veenvad. Arvestades poolte väiteid ja eeltoodut, tekkisid

kahjustused seega veo käigus.

34. Kostja väidete järgi vabaneb ta vastutusest ka seetõttu, et transportimiseks antud laev oli

nõuetekohaselt pakendamata. Kostja väidete järgi tulnuks laev pakendada kilesse.

Ringkonnakohtu arvates on asjas tõendamata, et laeva transportimisel puudus nõuetekohane

pakend, mis välistab vedaja vastutuse. Kostja ei ole tõendanud, et laeva transportimiseks

tulnuks ta kilesse pakkida. Veenvaks tõendiks selle väite tõendamiseks oleks olnud asjatundja

hinnang või eksperdi arvamus. Õige on küll kostja viide sellele, et hageja esitatud videost ja

fotodelt võib aru, et laeva saabumiskohas olid vähemalt osaliselt mingid laevad kilesse

pakitud, kuid see ei tõenda ringkonnakohu arvates, et sellisel viisil nagu toimus laeva

transportimine kostja poolt (kinnine treiler), tulnuks samuti laev kilesse pakkida.

35. Kostja väidete järgi vabaneb ta vastutusest ka seetõttu, et laeva laadis ja kinnitas

transpordiks saatja. Ringkonnakohus osutab, et veolepingu tingimuste kohaselt vastutab

vedaja üldreeglina kauba eest alates pealelaadimisest kuni mahalaadimiseni. See tingimus

viitab sellele, et kostja seisukoht, millest tulenevalt oli kauba kinnitamise korrektsuse kontrolli

kohustus vaid pealelaadijal ei ole õige. Nõustuda saab kostjaga küll selles, et kauba saatja ja

8(8)

saaja olid professionaalsed merelaevade ehitamise ja vahendamisega tegelevad ettevõtted,

mistõttu neil on eriteadmised laevade veoks ettevalmistamiseks, kuid see ei välista ka kostja

kui vedaja kohustust kontrollida, kas veoks antud kaup on kinnitatud selliselt, et see ei saaks

veol vigastada. Käesolevast asjast nähtub, et tõenäoliselt usaldas vedaja saatja poolt veose

kinnitamise korrektsust, sest kostja poolt on täielikult tõendamata veose vedamiskindluse

kontrollimine (veose kinnitamine selliselt, et veos ei saaks vedamisel kahjustada) enne veose

vedamist. Nimetatud asjaolu viitab aga sellele, et vedaja ei rakendanud kõrgendatud hoolsust

vältimaks veosele kahjustuste tekkimist, seega ka kahju tekkimise ärahoidmiseks.

36. Art 17.5 järgi, kui vedaja käesoleva artikli alusel ei kanna mingit vastutust asjaolude eest,

mis mõningatel juhtudel põhjustasid kauba kaotsiminekut, vigastamist või viivitust

üleandmisel, siis ta vastutab ainult nendel juhtudel, kui asjaolud, mille eest ta vastutab

käesoleva artikli alusel, soodustasid kauba kaotsiminekut, vigastamist või viivitamist.

37. Nimetatud säte reguleerib riskide jaotust olukorras, kus vedaja võib vastutada osaliselt

tekkinud kahju eest. Kostja palus kahju suurust vähendada, kuid ringkonnakohtu arvates jättis

maakohus kostja taotluse ebaõigesti rahuldamata. Käesolevast asjast nähtub, et kahju tekkis

selle tõttu, et nii kauba pealelaadija kui ka vedaja, kes professionaalidena oleks pidanud

nägema, et veos on ebapiisavalt kinnitatud, ei kinnitanud veost vedamiskindlalt/ ei nõudnud

veose kinnitamisel tekkinud puuduse kõrvaldamist. Seega tuleb nii saatja, kui veose

pealelaadija ning vedaja vastutus käesolevas asjas jagada veolepingu poolte vahel. Kostja on

ringkonnakohtu arvates põhjendatult viidanud ka VÕS § 779 lg-le 1, mille järgi peab saatja

veose vedamiskindlalt laadima ja kohale paigaldama (pealelaadimine). Kuigi saatja kohustus

on veose pealelaadimine vedamiskindlalt, tuleb arvestada ka vedaja kõrgendatud

hoolsuskohustusega kontrollida veose vedamiskindlust.

38. Apellatsioonimenetluses on jätkuvaöt vaidlus ka selles, kas hageja on tõendanud kahju

suuruse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja esitatud vigastuste

kõrvaldamise spetsifikatsioon koos nende kõrvaldamiseks kuluvate summadega (tlk 16)

tõendab veenvalt hageja kahju suurust, sest vigastuste kõrvaldamiseks vajalikud tööd ja

materjalid seostuvad tekkinud vigastustega. Maakohus on siiski ebaõigesti kostjalt välja

mõistnud 5331,60 eurot. Esiteks on maakohus eksinud selles, et väljamõistetud kahju hüvitis

sisaldas käibemaksu 888,06 eurot. Kuna hageja ei tõendanud kahju suurust selliselt, et kostjalt

saaks ka käibemaksu välja mõista, tuleb asuda seisukohale, et hagejale tekkinud tõendatud

kahju suurus on 5331,60-888,06 eurot=4443,54 eurot.

39. Eeltoodust nähtuvalt leidis ringkonnakohus, et maakohus asetas ebaõigesti kogu vastutuse

kahju eest täielikult vedajale. Kuna hagejale tekkis kahju ka hageja enda osaluse tõttu tuleb

veolepingu poolte vahel realiseerinud kahju tekkimise risk jaotada võrdselt. Seega tuleb

kostjalt välja mõista hageja kasuks kahju hüvitis 2 221,5 eurot.

40. Väljamõistmisele kuulub ka rahuldatud kahjunõudelt sissenõutavaks muutunud viivis

perioodi 26.02.2021 kuni 22.02.2022 eest 110,16 eurot, sest kostja viivise perioodile ega

suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Samuti tuleb rahuldada viivisenõue alates 23.02.2022

kuni põhinõude tasumiseni iga viivitatud päeva eest 5% aastas tasumata summalt.

Menetluskulude jaotus

41. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades vaidluse asjaolusid

ning hagi ja kaebuse rahuldatud ulatust jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud

maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/