2-22-103710/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-103710

Tsiviilasi

AS Aktiva Portfolio hagi A. K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7012 eurot 62 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522,

asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn 10150)

Hageja lepinguline esindaja A. K. (e-post XXX)

Kostja: A. K. (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega AS Aktiva Portfolio hagi A. K. vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista A. K. lt (Kallaste) AS Aktiva Portfolio kasuks välja:

2.1. 3185 eurot 16 senti (sealhulgas põhivõlg 3135 eurot 16 senti ning sissenõudmiskulud

50 eurot);

2.2. viivis põhinõudelt 3135 eurolt 16 sendilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

põhinõude summas 3135 eurot 16 senti täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

3. Jätta AS Aktiva Portfolio hagi A. K. vastu rahuldamata osas, milles AS Aktiva Portfolio

palub mõista A. K. lt AS Aktiva Portfolio kasuks välja põhivõla suuremas summas kui

3135 eurot 16 senti, intressi 345 eurot 36 senti, haldustasu 10 eurot ja viivise suuremas

ulatuses kui märgitud punktis 2.2.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus hagejale kätte.

6. Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja

arutav kohus, menetlusosaline ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni punktid

1 – 3 ja 7 – 9 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskuludest 51% A. K. ja 49% AS Aktiva Portfolio kanda.

8. Mõista A. K. lt AS Aktiva Portfolio kasuks välja menetluskulu 461 eurot 55 senti.

9. Mõista A. K. lt AS Aktiva Portfolio kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi A. K. (kostja) vastu võla

väljamõistmiseks.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4417 eurot 56 senti, intressi 345

eurot 36 senti, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, viivise 21. aprilli 2022 seisuga

1133 eurot 90 senti ning jooksva viivise alates 22. aprillist 2022 kuni põhinõude täitmiseni

lepingujärgses määras 23,90% aastas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Inbank AS (edaspidi laenuandja) 15. novembril 2019

tarbijakrediidilepingu nr L89003134774, mille alusel väljastati kostjale laen summas 5000

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule

perioodil 15. detsember 2019 – 15. november 2024. Kostjal tekkis põhiosa võlgnevus alates

13. osamaksest (s.o 15. detsembri 2020 osamaksest) kuni ülesütlemisele eelnenud

16. osamakseni (s.o 15. märtsi 2021 osamakseni). Kuna kostja ei täitnud maksegraafikust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis laenuandja 4. märtsil 2021 kostjale laenulepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd

kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, saatis laenuandja 25. märtsil

2021 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Laenuandja loovutas 26. märtsil 2021 kostja

vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Laenuandja on kostja tagasimaksetest arvestanud põhiosa katteks 582 eurot 44 senti, millest

tulenevalt on põhivõlg 4417 eurot 56 senti (5000-582,44).

Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 23,90% aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 13. osamaksest (s.o 15. detsembri 2020 osamaksest) kuni

ülesütlemisele eelnenud 16. osamakseni (s.o 15. märtsi 2021 osamakseni) summas 345 eurot

36 senti (87,98+89,75+88,62+79,01).

Vastavalt laenulepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldamise

tasu 2 eurot 50 senti kuus. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata

15. detsembri 2020 kuni 15. märtsi 2021 osamaksete laenuhaldustasud, s.o kokku 10 eurot

(4x2,5).

Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 4417 eurot 56 senti alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast, s.o 26. märtsist 2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 21. aprillil 2022

lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 23,90%. Seega on

hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1133 eurot 90 senti. Edaspidi nõuab

hageja viivist põhinõudelt 4417 eurolt 56 sendilt alates 22. aprillist 2022 kuni põhinõude

kohase tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 23,90% aastas.

Hageja nõuab ka sissenõudekulude hüvitamist summas 50 eurot võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 1132 lg 2 p 3 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 15. jaanuaril 2023 Ametlikes

Teadaannetes teate avaldamisega. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja.

Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja

jooksul, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et

kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja laenuandja 15. novembril 2019 tarbijakrediidilepingu

nr L89003134774, mille alusel väljastati kostjale laen summas 5000 eurot. Seega on pooled

sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 mõistes.

Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17.

detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt

on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad

tingimused on ebaõiglased (nt 21.12.2016 otsus kohtuasjas nr C‑154/15, 17.05.2018 otsus

kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe

esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle

kohustuse rikkumisest (nt 21.04.2016 otsus kohtuasjas nr C‑377/14). Kohtul on ka kohustus

omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks

ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C‑679/18). Tartu Ringkonnakohus asus

tsiviilasjas nr 2-22-118076 seisukohale, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama

menetluses vastavat vastuväidet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte sätestab VÕS § 4034 lg 1, mille kohaselt on

krediidiandja

kohustatud

vastutustundliku

laenamise

põhimõtte

järgimiseks

enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija

krediidivõimelisust. Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja

hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke

majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16, p 10).

Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-st 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu

krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks

isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi

maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et laenuvõtja ei satu

“laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda

maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et kostja on

laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 1300 eurot ning väljaminekuteks 250 eurot.

Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud koos laenu osamaksega summas 147 eurot 7 senti

tuludest maha ning leidnud selle põhjal, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 902 eurot 93 senti

(1300-250-147,07). Seega oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Laenuandja tegi

päringu ka maksehäireregistritesse, millest nähtuvalt kostjal krediiditaotluse esitamise ajal

kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Kostja on ka kinnitanud, et omab piisavalt

rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks (dtl 94).

Kohus on seisukohal, et kostjal maksehäirete puudumise kontrollimine ning kostja

laenutaotluses esitatud andmetest lähtumine ei ole piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise nõude täitmiseks VÕS § § 4034 lg 1 – 6 mõttes.

Kohus nõustub hagejaga, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka

tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest

informatsiooni. Vastavalt VÕS § 4034 lg 3 teisele lausele peab tarbija esitama krediidiandjale

õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Küll aga on

Riigikohus sedastanud, et laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada

krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda, ent samas

ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (vt Riigikohtu 31. jaanuari

2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 29.3).

Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe

kontrolliks lugeda piisavaks vaid maksehäire registri kontrollimist. Krediidiandja oleks pidanud

kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

Käesolevalt ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja sissetulekuid üldse mingil viisil kontrollinud

või teinud ettepaneku esitatud andmeid täpsustada.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sätestatud kohustuse

täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

Eeltoodut arvestades on laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS §

4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks

lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse

äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidileping ei ole tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude

osas.

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates 1. jaanuarist 2021 kuni

30. juunini 2021 0% aastas ning kuna hageja nõuab intressi seisuga 25. märts 2021, jätab kohus

hageja intressinõude täies ulatuses rahuldamata.

Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa

laenuandja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu

järgi tagasi maksnud.

Hageja esiletoodu kohaselt on kostja teinud laenulepingu katteks tagasimakseid kokku 1864

eurot 84 senti, millest laenuandja on arvestanud põhiosa katteks 582 eurot 44 senti (mille hageja

on juba hagi esitamise seisuga põhivõlast maha arvanud), intressi katteks 1152 eurot 40 senti,

lepingutasu katteks 100 eurot ja haldustasu katteks 30 eurot (dtl 133). Kuivõrd kostja ei võlgne

hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik maksed arvestada põhivõlgnevuse katteks. Kostjal

on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 3135 eurot 16 senti (5000-1864,84).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis

arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr

2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb seega jätta rahuldamata.

Kuivõrd hageja nõuab hagis veel sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmist TsMS

§ 367 alusel, mõistab kohus välja viivise põhinõudelt 3135 eurolt 16 sendilt alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus

selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu tuli kostjal krediidi

kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses, mistõttu ei ole

põhjendatud viivise nõudmine määras 23,90% aastas ning kohaldada tuleb VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud viivisemäära.

Hageja palub kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista ka sissenõudmiskulud summas

50 eurot. Kohus rahuldab antud nõude.

Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 3135 eurot 16 senti, sissenõudmiskulud 50 eurot ning

viivis põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta järgmist. Kohtul ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja

sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete

väljaselgitamiseks päringu rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukohajärgsele

kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja

selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud

dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku

vastuse esitamise nõude kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid

kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse

ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale

TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus,

menetlusosaline ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 7 – 9 ning selgitused

kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hagi rahuldati ligikaudu 51% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

51% ulatuses kostja ja 49% ulatuses hageja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 665 eurot ja

esindajakulu 480 eurot (käibemaksuta).

Riigilõiv 665 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud

ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega

(töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).

Hagejale osutati õigusabi 4 tundi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Hageja esitas nõude

tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise

saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Hageja on Kohtute Infosüsteemist

nähtuvalt esitanud sarnaseid hagisid sadu ja võimalik, et enamgi. Hageja lepingulise esindaja

osalus menetluses on sisuliselt piirdunud hagiavalduse kohtusse esitamisega ning selle

täiendamisega. Seetõttu ei pea kohus ajakulu 4 tundi täies mahus põhjendatuks. Kohtu

hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu trafaretse hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse

esitamiseks 1 tund ning võttes arvesse selle täiendusi, kokku 2 tundi. Hageja lepingulise

esindaja tunnitasu on kooskõlas turuhinnaga. Hageja esindajakulu on seega vajalik ja

põhjendatud 2 tunni, s.o 240 euro ulatuses (käibemaksuta).

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud ja vajalikud 905 (665 + 240) euro ulatuses.

Kuna menetluskulud jäid 51% ulatuses kostja ja 49% ulatuses hageja kanda, tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 51% hageja kindlaksmääratud menetluskuludest (905 eurot), s.o

461 eurot 55 senti.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik